1-11-1565/118

Kriminaalasi nr.1-11-1565 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. aprill 2017.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-1565 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo juuresolekul Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Ave Arnim (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Viktor Lapšin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Viktor Lapšin, isikukood 38011115211, viibib Viru Vanglas Asja läbivaatamise kuupäev 27.04.2017 avalikul kohtuistungil Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Viktor Lapšin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 30.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Lapšin tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viktor Lapšin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 05.07.2012 kohtuotsusega KarS § 113 järgi ja karistati 8 aasta vangistusega alates 01.11.
2. Karistuse kandmise algus 01.11.2010 ja lõpp 01.11.
3. Kinnipidamisasutuses Viktor Lapšin kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtivaid distsiplinaarkaristusi on
4. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vabanedes asub elama ema juurde aadressile xxx, kus pani toime kuriteo. Kinnipeetav on õppinud koolis vaid
5. klassis. Vanglas on lõpetanud 4 klassi. Isik pole kunagi töötanud, töökogemus puudub. Sissetulekuks oli xx, mis oli ema kasutuses, kuna ise ei oska rahaga ümber käia. Vangistuses on osalenud tööhõives koristajana. Isikul on tasumata nõudeid. Isiku õde ja 1 vend on kriminaalkorras karistatud. xxx tõttu sõltub ta teistest inimestest. Ta on kergesti mõjutatav, elustiil on riskiv ja hoolimatu, elab teiste kulul. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus, korduvalt on pannud kuritegusid ja väärtegusid toime alkoholijoobes. On läbinud vestluse alkoholi tarvitamise harjumused ja alkoholi tarvitamise mõju tema käitumisele. Isikul on diagnoositud xxx ja xxx. Isikul on mõningad suhtlemisraskused, puudub oskus probleemide lahendamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda ning reaalset vangistust kannab
6. korda, väärteokorras karistatud 13 korda. Isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 33%. Viru Vangla ei toeta Viktor Lapšini tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Viktor Lapšin soovib asuda elama ema juurde aadressil xxx. Tema lähedased (ema ja vend) on kriminaalkorras karistatud. Enne vangistust sai ta xxx, mis tuleb vabanemisel taastada. Ka ema on xxx. Ta on nõus poega vabanemisel toetama. Vabaduses mõjutab isiku hakkamasaamist ja käitumist kõige enam asjaolu, et tal puudub haridus ja töö tegemise kogemus. Riskikäitumist suurendab sõltuvusainete tarvitama hakkamine. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Viktor Lapšin taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Viktor Lapšini arvamuse, leiab, et Viktor Lapšini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viktor Lapšin kannab vanglakaristust tapmise eest. Karistusregistri andmetel on Viktor Lapšin korduvalt karistatud nii tingimisi kui reaalse vangistusega ja rahatrahviga nii varguste kui ka ärandamiste eest. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangistuses viibib kinnipeetav
7. korda. Samuti nähtub on Viktor Lapšin 13 korda väärteokorras karistud Liiklusseaduse, Karistusseadustiku, Välismaalaste seaduse ja Alkoholiseaduse järgi. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht, ema on nõus Viktor Lapšini vabanemisel toetama. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 1, vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Kohus leiab, et kuna isik on juba varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks, ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Teda on korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest, samuti väärteokorras karistatud liiklusseaduse, alkoholiseaduse, karistusseadustiku ja välismaalaste seaduse järgi. Samuti nähtub asja materjalidest, et isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab samuti, et isik ei suuda alluda kehtestatud käitumisnormidele. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Tõsiseks soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohus peab positiivseks seda, et isik on asunud vangistuses haridust 2 omandama, kuna ta polnud õppinud koolis rohkem kui ühe klassi. Nüüdseks on ta juba 4 klassi lõpetanud ning see on tema jaoks huvitav. Samuti on ta läbinud Eluviisitreeningu ning osalenud tööhõives koristajana. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Viktor Lapšini kuriteo toimepanemise asjaolusid (võõrasisa tapmine), süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku (kalduvus alkoholi tarvitamisele, korduv karistatavus), ei ole Viktor Lapšini ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 01.11.2018, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta ja 6 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust ning lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Samuti esineb oht ühiskonnale tervikuna, kuna isik võib taas varastada kasu saamise eesmärgil või kasutada vägivalda alkoholijoobes. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Viktor Lapšin vabastamata temale Viru Maakohtu 05.07.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmisest enne tähtaega. 3 Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4