2-16-7464/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

1. märtsil 2017.a. avaliku e-toimiku kaudu Kohtuasi Xxxxhagi Xxxxvastu ühisvara ja abielu ajal võetud ühise kohustuse jagamiseks Tsiviilasja hind 3500.- eurot Menetlusosalised Hageja Xxxx(ik xxxx, elukoht xxxx) Hageja lepingulised esindajad Erika Scholler ja Valeria Titova (S ja S Õigusbüroo, asukoht Tedre 5, 11312 Tallinn) Kostja xxxx (ik xxxx, registreeritud elukoht puudub, tegelik elukoht teadmata) Asja arutamine kohtuistungil 07.03.2017.a. Menetluse liik 2-16-7464 Resolutsioon
2. Lõpetada Xxxx ja Xxxx ühisomand kinnistule Xxxx, asukohaga Xxxx, Xxxx.
3. Jagada Xxxxja Xxxx ühisvara järgnevalt: - jätta kinnistu Xxxx, asukohaga Xxxx, Xxxx, mis on sisse kantud kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all, Xxxxainuomandisse.
4. Määrata, et Xxxxja Xxxx omavahelises suhtes vastutab AS Swedbankiga sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevate kohustuste eest, sealhulgas laenujäägi tagasimaksmise kohustuse eest, ainuisikuliselt Xxxx.
5. Kohustada Xxxx andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega Xxxx ja Xxxx lepivad kokku selles, et kinnistu Xxxx, asukohaga Xxxx, Xxxx, mis on sisse kantud kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all, läheb Xxxx ainuomandisse.
6. Kohustada Xxxx andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lõike 1 tähenduses) kinnistu Xxxx, asukohaga Xxxx, Xxxx (registriosa nr xxxx) II jao omanikukande, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse Xxxx. Menetluskulude jaotamine.
7. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
8. Jätta menetluskulude rahaline suurus kohtuotsusega kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
9. Poolte abielu registreeriti 07.12.1990.a. ja lahutati 29.01.2013.a. Harju Maakohtu otsusega.
10. Abielu ajal soetasid pooled järgmise ühisvara: kinnistu Xxxx, xxxx, mille turuväärtus on käesoleval ajal 13.000.- eurot.
11. Lisaks poolte ühisvarale on pooltel ka ühine kohustus AS Swedbank ees, mis tuleneb laenulepingust xxxx ning mille laenujäägi suuruseks seisuga 23.11.2016.a. oli 11.577,02 €. Hageja nõue ja selle põhjendused.
12. 10.05.2016.a. esitatud hagiavalduses ja selle 31.12.2016.a. esitatud täpsustuses palub hageja jagada poolte ühisvara ning kohustus järgmiselt: 1.) jätta Xxxx ainuomandisse kinnistu asukohaga Xxxx, xxxx, mis on sisse kantud kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all ning 2.) jätta hageja kanda Xxxx ja Xxxx ühine kohustus, sealhulgas laenu tagasimaksmise kohustus, AS Swedbank ees, mis tuleneb laenulepingust nr xxxx.
13. Hageja on seisukohal, et kuivõrd poolte ühisvaraks oleva kinnistu turuväärtus on 13.000.eurot ja hageja on pärast poolte abielu lahutamist tasunud ainuisikuliselt laenu ja intresse AS-le Swedbank, mis tuleneb laenulepingust nr xxxx, kokku summas 5191,72 eurot ja võtab enda kanda panga ees ka ülejäänud laenukohustuse, võlgneks kostja hagejale vara ja laenu tasaarvestuse tulemusena 1884,37 eurot, kuid hageja kostjalt nimetatud summa väljamõistmist ei taotle.
14. Hageja esitas oma nõuete tõendamiseks järgmised dokumentaalsed tõendid: abielutunnistuse, kohtuotsuse, millega poolte abielu lahutati, kinnistusraamatu väljavõtte kinnistu Xxxx kohta, kinnistu ostu-müügilepingu, AS-ga Swedbank sõlmitud laenulepingu, kinnistu hindamisakti ja AS Swedbank tõendi laenu tagastamise ja laenujäägi suuruse kohta. Kostja seisukoht esitatud hagi osas.
15. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud ega kohtuistungile ei ilmunud.
16. Ühtki tõendit kostja samuti ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused. 2
17. Kohus on seisukohal, et kuna vara, mida pooled soovivad käesoleva hagi raames ühisvarana jagada, omandati enne
18. juulit 2010.a., s.o. nn „vana“ perekonnaseaduse kehtimise ajal, tuleb kehtiva PKS § 210 lg 2 järgi ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne
19. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest. Sellele seisukohale asus Riigikohus nii lahendis nr 3-2-1-31-14 p 12 kui ka tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13 p
20. Enne
21. juulit 2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi oli abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Kui ühisvara jagati pärast abielusuhete lõppemist, määrati ka ühisvara PKS § 18 lg 2 teise lause järgi kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Seega kuulub üldjuhul abikaasade ühisvara hulka vaid see vara, mis omandati abielu sõlmimisest abielusuhete lõppemiseni. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-13-07 p
23. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt eeltoodust kuulub poolte ühisvara hulka kinnistu Xxxx, Xxxx, mis on sisse kantud kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx ja mille turuväärtuseks on AS Pindi Kinnisvara hindamisakti kohaselt 13.000.- eurot (t/l 74-75), sest pooled omandasid nimetatud kinnistu 05.06.2006.a. ehk nende abielu ajal ühisvarana.
24. Lisaks poolte ühisvarale on pooltel ka ühine kohustus AS Swedbank ees, mis tuleneb laenulepingust xxxx ning mille laenujäägi suuruseks 23.11.2016.a. seisuga oli 11.577,
25. Nimetatut tõendab AS Swedbank tõend 23.11.2016.a. (t/l 78).
26. Poolte ühisvara jagamisel poolte vahel kuulub kohaldamisele aga kehtiv perekonnaseadus. PKS § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abielupoolte vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asja jagamist kaasomandi lõpetamisel reguleerib Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 77 ning nimetatud seadusesätte lõige 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
27. Arvestades asjaoluga, et kostja ei ole esitanud kohtule vastuväiteid hageja ettepaneku osas ühisvara jagamise viisi suhtes, on põhjendatud jagada poolte ühisvara viisil nagu on ettepaneku teinud hageja. Kohtu hinnangul tuleb vara jagamisel lähtuda eelkõige põhimõttest, et vara tuleb jagada poolte vahel asjadena, kuid kui see ei osutu võimalikuks, tuleb poolte ühisvaraks olev asi jätta ühele abielupooltest ja teisele poolele välja mõista õiglane hüvitis omandi kaotamise eest, sest üksnes nii on võimalik saavutada õigusrahu lahutatud abielupoolte vahel.
28. Arvestades asjaoluga, et pooled ei vaidle ühisvara koosseisu ega ka ühisvara esemeteks oleva vara väärtuse üle ja selle väärtus on kindlaks tehtud AS Pindi Kinnisvara hindamisaktiga, tuleb poolte ühisvara jagada nii, et kinnistu Xxxx, Xxxx, mis on sisse kantud kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx ja mille turuväärtuseks on AS Pindi Kinnisvara hindamisakti kohaselt 13.000.- eurot, tuleb jätta Xxxxle.
29. Kohtuotsusega tuleb kohustada kostjat andma tahteavaldused asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohase kande tegemiseks.
30. Tulenevalt asjaolust, et lisaks kohtuotsuses eelpool märgitud varale on pooltel ka ühine kohustus AS Swedbank ees, mis tuleneb Xxxxja Xxxxning panga vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxx(t/l 78), et laenujäägi suurus seisuga 23.11.2016.a. oli 11.577,02 eurot ja pärast poolte abielu lahutamist on laenu tagasimakseid ja intressi maksnud Xxxxainuisikuliselt, ning kuna kohus otsustas kohtuotsuse eelmises punktis, et korteriomand kinnistu Xxxx jääb ühisvara jagamise käigus Olga Markusinale, on põhjendatud PKS § 38 alusel jätta hageja kanda ka poolte ühisvaral lasuv ühine kohustus AS Swedbank ees. 3
31. Arvestades kohtuotsuse p-s 14 märgitut on pooltel kokku vara 13.000.- euro väärtuses ja kohustusi seisuga 23.11.2016.a. 11.577,02 väärtuses, kusjuures pärast poolte abielu lahutamist on hageja tasunud ainuisikuliselt pangale laenu tagasimakseid ja intresse kokku 5191,72 eurot (t/l 78). Kuna eeltoodust tulenevalt oleks kummalgi poolel õigus saada ühisvara jagamise käigus vara 6500.- euro väärtuses ja kummalgi poolel tuli kanda abielu lahutamise aja seisuga ühisest kohustusest 8384,37 eurot {(11.577,02 + 5191,72) : 2}, kuid kinnistu väärtusega 13.000.- eurot jääb hagejale ning hageja kanda jääb ka kogu laenukohustus AS Swedbank ees ja hageja ei soovi kostjalt kompensatsiooni väljamõistmist tema kanda enam jääva ühise kohustuse arvel, ei mõista kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitist. Tsiviilasja hinna määramine.
32. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Samuti juhindub kohus TsMS § 132 lg 1 ja lg 4 p 5 sätestatust, milliste kohaselt on ühisvara jagamise nõue mittevaraline nõue ning mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500.- eurot. Menetluskulude jaotamine.
33. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel peab kohus põhjendatuks juhinduda TsMS §-st 164, mis on erinormiks sama seaduse §-le
34. TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lõikes 2 märgitust võib kohus jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kuna praeguse vaidluse puhul on tegemist ühisvara jagamise vaidlusega, tuleb menetluskulud jagada vastavalt TsMS §-le 164 lõikes 1 sätestatule, s.o. kummagi menetlusosalise menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik 4