Obsah (11)

§ 448§ 4441§ 442§ 444§ 5§ 230§ 231§ 162§ 174§ 138§ 144

2-16-9520 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 13. veebruar 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-16-952

§ 448

lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise 2-16-9520 õigusest loobunud (

§ 4441lg 42).

Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1. 12.07.2012 sõlmisid hageja ja kostja liitumise- ja teenuseosutamise lepingu nr XXXX, mille alusel osutas hageja kostjale järgmiseid teenuseid: XxxxZUUM: xxxx+xxxx aadressil Xxxx ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed (tl 8). Lepingule kohaldusid hageja Üldtingimused (tl 19-31) ja hinnakiri (tl 32-35).
2. Hageja esitas kostjale teenuse kasutamise eest järgmised arved: 01.12.2012 arve nr A-20270514 summas 9,99 eurot (tl 9), 01.01.2013 arve nr A-20525618 summas 27,27 eurot (tl 10), 01.02.2013 arve nr A-20595174 summas 20,98 eurot (tl 11), 01.03.2013 arve nr A-20874325 summas 15,28 eurot (tl 12), 28.02.2013 leppetrahvi arve nr TA-42571 summas 29,91 eurot (tl 13), 28.02.2013 leppetrahvi arve nr TA-42729 summas 24 eurot (tl 14), 01.03.2013 arve nr A-20874325 summas 15,28 eurot (tl 15), 01.04.2013 arve nr A-20956383 summas 5,48 eurot (tl 16), 30.04.2013 tagastamata seadmete nõudearve nr NA-44446 summas 10 eurot (tl 17) ja 30.04.2013 tagastamata seadmete nõudearve nr NA-44447 summas 49,90 eurot (tl 18). Hageja nõue ja põhjendused
3. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 192,81 eurot, viivise 82,06 eurot, viivise põhinõudelt (192,81 eurolt) 0,05% päevas alates 18.06.2016 kuni põhinõude tasumiseni, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg
5. Hageja märgib, et: • kostja kasutas teenuseid nende eest nõuetekohaselt tasumata; • kuna kostja oli võlgnevuses teenuse eest esitatud arvete tasumisega, piirati teenust kostjast tulenevatest asjaoludest; • kostja ei tagastanud lepingu lõppedes seadmeid, mille eest on hageja esitanud kostjale nõudearved väärtuse hüvitamiseks; • kostjal on kohustus tasuda leppetrahvi ja viivist. Kostja vastuväited
6. Kostja märgib, et olude tõttu ei ole tal võimalik võlga maksta, sest on töötu ja kodutu. Kostja otsib tööd ning võtab ühendust, kui leiab töö ja saab võla maksta. Kohtu põhjendused
7. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. 2 2-16-9520 7. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes

§ 442lg 7 ja § 444 lg 1.

Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 8. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 9.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
2. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 12.07.2012 sõlmisid hageja ja kostja liitumise- ja teenuseosutamise lepingu nr XXXX, mille alusel osutas hageja kostjale järgmiseid teenuseid: Xxxx : xxxx+xxxx aadressil Xxxx ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu kohaselt kohustus kostja kasutama teenust lepingu allkirjastamisest alates järgneva 12 kalendrikuu jooksul. Lepingu kohaselt kui kostja lõpetas teenuse kasutamise, vormistas ümber teenuse teise isiku nimele või teenust piirati kostjast tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, siis kohustus kostja tasuma leppetrahvi 29,91 eurot (tl 8). Lepingule kohaldusid hageja Üldtingimused (tl 19-31) ja hinnakiri (tl 32-35). Üldtingimuste punktist 12.4 tulenevalt kohustus kostja lepingu lõppemisel tagastama kõik komplektiosad ning mittetagastamisel tasuma hagejale selle väärtuse hageja poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirjaga või seadme üürilepinguga. Hageja esitas kostjale teenuse kasutamise eest järgmised arved: 01.12.2012 arve nr A-20270514 summas 9,99 eurot (tl 9), 01.01.2013 arve nr A-20525618 summas 27,27 eurot (tl 10), 01.02.2013 arve nr A-20595174 summas 20,98 eurot (tl 11), 01.03.2013 arve nr A-20874325 summas 15,28 eurot (tl 12), 28.02.2013 leppetrahvi arve nr TA-42571 summas 29,91 eurot (tl 13), 28.02.2013 leppetrahvi arve nr TA-42729 summas 24 eurot (tl 14), 01.03.2013 arve nr A-20874325 summas 15,28 eurot (tl 15), 01.04.2013 arve nr A-20956383 summas 5,48 eurot (tl 16), 30.04.2013 tagastamata seadmete nõudearve nr NA-44446 summas 10 eurot (tl 17) ja 30.04.2013 tagastamata seadmete nõudearve nr NA-44447 summas 49,90 eurot (tl 18).
3. Kostja ei ole nõudele vastu vaielnud. Kostja on märkinud, et tal ei ole vahendeid võla tasumiseks ning on töötu. Kohus leiab, et vahendite puudumine ei vabasta lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hageja poolt esitatud arved nõuetekohaselt tasunud või lepingu lõppedes hagejale seadmed tagastanud. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud. Kostjal on tasumata arved kogusummas 192,81 eurot. Kohus mõistab kostjalt põhinõudena välja 192,81 eurot. 3 2-16-9520
4. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste punkti 10.1 kohaselt võis kumbki pool nõuda teiselt poolelt rahalise maksega viivitamise korral viivist 0,05% kalendripäevas (tl 29).
5. Hageja on arvestanud viiviseid vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,05% päevas alates arvete maksetähtpäevast kuni 17.06.2016 summas 82,06 eurot (tl 3). Kostja ei ole viivisemäära ega -arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist ja hageja viivisenõue on põhjendatud.
6. Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt 0,05% päevas kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui summani 110,75 eurot. Eeltoodu tõttu mõistab kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindla summana ning edasi viivise protsendina. Seega lisandub kohtuotsuse tegemise päeva seisuga viivis 23,23 eurot, so 0,05/100x192,81x241 ja edasi viivis põhinõudelt 0,05% päevas kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 87,52 eurot.
7. Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 192,81 eurot, viivis 105,29 eurot, so 82,06 + 23,23 ja edasi viivis põhinõudelt 0,05% päevas alates 14.02.2017 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 87,52 eurot. Menetluskulud
8. Kooskõlas

§ 162lõigetega 1 ja 2 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.

18.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 75 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 39). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
2. Hageja palub välja mõista õigusabikulud 325 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud õigusabikulu käesolevas asjas on 150 eurot. Hageja nõude aluseks on telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingutest tekkinud võlgnevus. Kohus leiab, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Hagi on sisult kahe lehekülje pikkune. Hagile ei ole lisatud mahukaid tõendeid. Hageja ei ole peale hagi muid menetlusdokumente, taotlusi ega seisukohti esitanud. Võttes arvesse käesoleva vaidluse keerukust ja esitatud hagiavaldust peab kohus põhjendatuks õigusabi kulu 150 eurot.
3. Kokku mõistab kohus hageja kasuks välja menetluskulud summas 225 eurot, so 75 eurot riigilõivu ja 150 eurot õigusabikulude eest. 4 2-16-9520
4. Hageja palub viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et viiviste nõue on põhjendatud alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik 5