4-16-7675/55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a, Tallinn Väärteoasja number 4-16-7675 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla, Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsus, millega tunnistati Erki Rentnik süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ja karistati 30 päeva arestiga Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Erki Rentnik (ik 39205184221), apellatsioon Asja läbivaatamise viis Istungimenetlus Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusaluse isiku kaitsja Eve Jundas, kohtuvälise menetleja esindajad Aire Lünekund ja Triinu Niido RESOLUTSIOON
5. Jätta Pärnu Maakohtu 23.01.2017 otsus muutmata.
6. Jätta menetlusaluse isiku apellatsioon rahuldamata.
7. Mõista Erki Rentnikult apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu ja kulude katteks riigieelarve tuludesse 110 (ükssada kümme) eurot ja 16 (kuusteist) senti. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo edastatakse Erki Rentnikule eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. 29.09.
9. a koostatud väärteoprotokolli AB1418865 kohaselt müüs Erki Rentnik internetiportaali soov.ee kaudu akutrelli komplekti maksumusega 65 eurot TK-le, kes kandis 21.06.2016 E. Rentniku arveldusarvele 65 eurot, kuid pole saanud tellitud kaupa ega tagastatud raha 65 eurot.
10. 29.09.
11. a koostatud väärteoprotokolli AB1418866 kohaselt müüs E. Rentnik internetiportaali soov.ee kaudu Makita akutrelli komplekti maksumusega 65 eurot VS-le, kes kandis 22.06.2016 E. Rentniku arveldusarvele 68 eurot, kuid pole saanud tellitud kaupa ega tagastatud raha 68 eurot.
12. 29.09.
13. a koostatud väärteoprotokolli AB1383786 kohaselt lõi E. Rentnik teadvalt varalise kasu saamise eesmärgil KU-le ebaõige ettekujutuse, müües Kuldses Börsis MacBooki hinnaga 70 eurot. Ostja kandis 25.08.2016 E. Rentniku arveldusarvele 70 eurot, kuid peale raha ülekandmist ei saatnud E. Rentnik MacBooki ega tagastanud ka raha.
14. 29.09.
15. a koostatud väärteoprotokolli AB1383787 kohaselt lõi E. Rentnik teadvalt tegelikest asjaoludest varalise kasu saamise eesmärgil DR-le ebaõige ettekujutuse, müües internetiportaalis Kuldne Börs mobiiltelefoni Samsung Galaxy S5 mini. DR kandis 07.09.2016 E. Rentniku arveldusarvele 30 eurot, kuid peale raha saamist ei saatnud E. Rentnik DR-le mobiiltelefoni ega tagastanud ka raha.
16. 07.10.
17. a koostatud väärteoprotokolli AB1383788 kohaselt lõi E. Rentnik tegelikest asjaoludest teadvalt varalise kasu saamise eesmärgil FV-le ebaõige ettekujutuse, müües internetiportaalis Kuldne Börs Apple MacBook Pro 13 hinnaga 103 eurot. FV kandis 14.08.2016 E. Rentniku arveldusarvele 103 eurot, kuid E. Rentnik ei saatnud peale raha saamist Apple MacBooki 13 ega tagastanud ka raha.
18. 07.10.
19. a koostatud väärteoprotokolli AB1383789 kohaselt lõi E. Rentnik tegelikest asjaoludest teadvalt MR-le ebaõige ettekujutuse, müües internetiportaalis Kuldne Börs telefoni Samsung Galaxy S5 mini hinnaga 55 eurot, millele lisandus postitasu. MR kandis 10.09.2016 E. Rentniku arveldusarvele telefoni eest 56.45 eurot, kuid peale makse sooritamist ei saatnud E. Rentnik telefoni MR-le ega tagastanud ka raha.
20. Eeltoodust tulenevalt rikkus E. Rentnik KarS § 209 lg 1 nõudeid, pannes toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.
21. 24.10.2016, 25.10.2016 ja 28.10.
22. a edastas kohtuväline menetleja E. Rentniku väärteoasjade materjalid Pärnu Maakohtule arutamiseks. Kohtuväline menetleja taotles E. Rentniku süüdimõistmist KarS § 218 lg 1 järgi sätestatud väärtegude toimepanemises ning karistamist arestiga. MAAKOHTU OTSUS
23. Pärnu Maakohus tunnistas 23.01.
24. a otsusega E. Rentniku KarS § 218 lg 1 järgi süüdi ning mõistis talle karistuseks aresti 30 päeva. Maakohtu hinnangul leidis tõendamist, et E. Rentnik on toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod, s.o varavastased süüteod väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Maakohus asus seisukohale, et E. Rentnik on teod toime pannud etteplaneeritult ehk kavatsusega ning süstemaatiliselt. Maakohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Maakohus ei tuvastanud E. Rentniku käitumises karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Karistuse liigi valikul lähtus maakohus menetlusaluse E. Rentniku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, milliste tasumise kohta andmed puuduvad. Karistusregistrist nähtub, et menetlusalusel isikul on viis kehtivat kriminaalkaristust ja üheksa kehtivat väärteokaristust. Kriminaalkaristustest kolm on seotud varavastaste süütegudega (KarS § 199, § 200, § 215). Karistatud on isikut vangistusega, mis jäetud tingimisi kohaldamata, kuid hiljem täitmisele pööratud või asendatud üldkasuliku tööga. Väärteokorras on isikut karistatud viiel korral varavastase (KarS § 218 lg 1) süütegude eest. Väärtegude eest on isikut karistatud nii rahatrahvi kui ka arestiga. Rahatrahvide täitmise kohta info puudub või on asendatud arestiga. Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd isikul on tasumata eelnevate karistustena mõistetud rahalised kohustused, siis puudub käesolevalt veendumus, et määrates isikule toimepandud teo eest rahatrahvi, ta selle ka ära tasuks. Seega pole isikule eelnevalt kohaldatud karistused E. Rentniku suhtes soovitud mõju avaldanud ja tema edasise õiguskuulekuse tagamiseks on põhjendatud aresti kohaldamine maksimummääras. Karistuse maksimummääras mõistmine on maakohtu hinnangul põhjendatud ka seetõttu, et antud juhul liideti kolm väärteoasja ühte menetlusse ja tegemist on kuue väärteoprotokolliga. Maakohus leidis, et E. Rentnikule tuleb karistusena kohaldada aresti ning seda 30 ööpäeva ulatuses. Kohus selgitas, et aresti saab kohaldada alles siis, kui muud mõjutusvahendid ei ole tulemust andnud ja isik on jätkanud rikkumiste toime panemist. Kohtu hinnangul kergem karistus – rahatrahv – ei kanna käesolevalt isiku suhtes karistuse eesmärki. Samuti leidis kohus, et ka üldkasuliku töö kohaldamine ei kannaks karistuse eesmärki, E. Rentniku saab edaspidiselt mõjutada hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagada õiguskorra kaitsmise huvisid ainult teda reaalse arestiga karistades. Maakohus asus seisukohale, et E. Rentniku süüd antud väärtegude toimepanemises tuleb pidada suureks, kuna ta tegeleb süstemaatiliselt isikutelt raha välja petmisega. APELLATSIOON
25. Maakohtu otsuse vaidlustas menetlusalune isik E. Rentnik, kes on seisukohal, et tema ei ole talle süükspandavaid tegusid toime pannud. Kaebuse esitaja selgitas, et kriminaalasjas nr 4-17-745 lõpetati Pärnu Maakohtu poolt menetlus samas episoodis, kuna kohus leidis, et ta ei ole süüdi ning et mõistlik menetlusaeg on möödas. Kaebuse esitaja kordas enda poolt maakohtu menetluses antud selgitusi, et ta elas suveperioodil Tallinnas erinevate juhututtavate juures ning kaotas sellel ajal oma rahakoti. Kuna ta suvel ametlikult tööl ei käinud, ei tundnud ta ka huvi selle vastu, kuhu tema pangakaart kaduda võis (pangakaart oli rahakoti vahel). Alles sügisel Pärnusse tagasi kolides sai ta teada väärtegudest, peale mida tegi ta kohe uue kaardi ja internetipanga. Samuti ei ole tema teinud e-maili kontosid, millelt süüteod toime pandi. MENETLUSE VAHEPEALNE KÄIK
26. Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2017 määrusega jäeti menetlusaluse isiku apellatsioon käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kuni 27.03.2017, kuna apellatsioonist ei selgunud, kas apellant soovib asja läbivaatamist ringkonnakohtu istungil ning kaitsja osavõttu kohtuistungist.
27. 28.03.
28. a edastas menetlusalune isik ringkonnakohtule teate, mille kohaselt soovib, et kohus arutaks tema esitatud apellatsiooni kohtuistungil ning soovis ka kaitsja osavõttu. RINGKONNAKOHTU ISTUNG
29. Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2017 istungil osalenud E. Rentniku määratud kaitsja vandeadvokaat E. Jundas jäi esitatud apellatsiooni juurde. Kaitsja märkis, et E. Rentniku vastuväited on maakohtu istungiprotokollis välja toodud, kuid lisas, et menetlusaluse isiku tegevuses puudus tahtlus. Samuti puuduvad kaitsja hinnangul tõendid, et E. Rentnik oleks raha kasutanud ning asus seisukohale, et kõik kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kohtuväline menetleja palus apellatsioon jätta rahuldamata ning Pärnu Maakohtu otsus muutmata, kuivõrd esineb piisavalt tõendeid, et E. Rentnik on talle süüksarvatavad teod toime pannud ning isik ei ole andnud kohtule võimalust tema vastuväidete paikapidavust kontrollida. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning E. Rentniku apellatsioon jääb rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kohus järgmiselt.
31. Esmalt peab kolleegium vajalikuks märkida, et VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja esitatud apellatsiooni piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda. Menetlusalune isik ei viita menetlusõiguse rikkumisele või materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele, kuid palub tühistada maakohtu otsus, kuivõrd ei ole enda sõnul toime pannud tegusid, milles ta süüdi mõisteti. Eeltoodust tulenevalt käsitleb kriminaalkolleegium apellatsioonis sisalduvaid väiteid.
32. Kaebusest ja menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt ei ole võimalik tema väiteid kuidagi kontrollida, kuivõrd väidetava rahakoti kadumise osas ei ole isik midagi ette võtnud, st pole teinud politseile vastavat avaldust või palunud pangal oma pangakaart sulgeda. Samuti on E. Rentniku ütlused pangakaardi osas vastuolulised – nii on ta kaebuses väitnud, et kaart oli kadunud, samas maakohtu istungil on ta avaldanud, et kaarti kasutas tema sõber. Maakohus on oma lahendis õigesti märkinud, et kui isik asub end aktiivselt kaitsma, peab ta andma võimaluse oma väiteid kontrollida. Kaebuse esitaja ei ole siiani oma võimaldanud kohtul oma väidete õigsust kontrollida, seega on tema väited jätkuvalt paljasõnalised ning ringkonnakohtul ei ole võimalik veenduda nende paikapidavuses.
33. Ekslik on kaebaja seisukoht, et väärteoasjas nr 4-17-745 lõpetati menetlus samas episoodis, kuna maakohus ei leidnud teda süüdi olevat ning et mõistlik menetlusaeg on möödas. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et tegemist ei ole sama episoodiga, kuivõrd väärteoasjas nr 417-745 menetles maakohus 14.09.
34. a toimunud sündmust, kus E. Rentnik müüs soov.ee keskkonnas RR-le mängukonsooli PlayStation
35. Nimetatud episoodi käesolevas kohtuasjas ei menetleta. Samuti on arusaamatu kaebaja viide mõistlikule menetlusajale, kuivõrd maakohtu 23.02.
36. a otsusest ei nähtu viidet mõistliku menetlusaja möödumisele, vaid menetlus lõpetati väärteo tunnuste puudumise tõttu.
37. Kohtukolleegiumi hinnangul väärib ära märkimist ka asjaolu, et E. Rentniku karistusregistri väljavõttest nähtub, et E. Rentnikul on 9 kehtivat väärteokaristust, millest lausa 7 on määratud KarS § 218 lg-s 1 sätestatud väärtegude toimepanemise eest. Nimetatu viitab sellele, et E. Rentniku hoiak õiguskorda on negatiivne ning korduvad rikkumised viitavad isiku karistamatuse tundele ja sellele, et isik oma vigu ei tunnista ja toimepandud vigade eest karistust kanda ei taha.
38. Ringkonnakohtu hinnangul kordavad apellatsioonis esitatud argumendid maakohtus esitatut ning maakohus on neile oma seisukoha andnud. Kooskõlas VTMS §-ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui see, millised asjaolud on kohus lugenud tõendatuks ja millele ta on otsuse tegemisel tuginenud, s.t kohtuotsus peab olema põhistatud. Kohtu mõttekäik peab olema kohtuotsuse põhjal jälgitav ja järelduste tegemine seostatud tuvastatud asjaoludega. Käesoleval juhul on maakohus tõendeid analüüsinud ning selgitanud, millistele tõenditele on otsust tehes tuginenud, maakohtu mõttekäik on jälgitav ja seostatav tuvastatud asjaoludega. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul väärteoasja arutanud täies ulatuses ning tõendamist on leidnud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt. Maakohus on piisava põhjalikkusega kohtuotsuses märkinud, millele tuginedes on süüküsimuses ja karistuse mõistmises seesugustele järeldustele jõudnud. Nii on tuvastatud E. Rentniku käitumises nii KarS § 218 lg 1 objektiivne koosseis, s.o käesoleval juhul teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toime pandud väheväärtusliku asja või õiguse vastu ning subjektiivse koosseisuna kavatsetus, s.o E. Rentnik pani väärteod toime etteplaneeritult.
39. Kaebuses ei esitata sisuliselt uusi asjaolusid selle kohta, mida maakohus ei oleks arvestanud ega analüüsinud. Seega on maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult ja seaduslikult jõudnud järeldusele, et E. Rentnik pani toime KarS § 218 lg-s 1 sätestatud süüteo. Kuivõrd apellatsioonis maakohtu poolt mõistetud karistust ei vaidlustata, ei pea ringkonnakohus vajalikuks sellel täiendavalt peatuda, märkides vaid, et E. Rentnikule mõistetud karistus on õiguspärane ja põhjendatud arvestades tema poolt varasemalt toimepandud rikkumiste eest mõistetud karistusi ja käesolevat süütegu.
40. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust selle tühistamiseks. Seega jätab ringkonnakohus juhindudes VTMS 147 lg 1 p-st 1 Harju Maakohtu 23.01.
41. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
42. E. Rentniku soovil määrati talle riigiõigusabi korras kaitsja, kes esitas taotluse osutatud riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. VTMS § 2 kohaselt kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Taotluse kohaselt on tasu suuruseks asja materjalidega tutvumise, asjaolude ja tõendite analüüsi, kliendiga kontakti otsimise ning kohtuistungil osalemise eest 72 eurot, sh käibemaks. Lisaks on kaitsja kandnud taotluse kohaselt sõidukulu kohtuistungist osavõtmiseks summas 38,16 eurot, sh käibemaks. Seega kokku 110,16 eurot. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud, määratud kaitsja tasu ja kulud on vajalikud. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apellatsiooni rahuldamata, siis lasub menetlusalusel isikul tekkinud apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise kohustus tulenevalt VTMS § 38 lgst 1 ja KrMS § 185 lg-st 2 käesoleval juhul menetlusalusel isikul E. Rentnikul endal. /allkirjastatud digitaalselt/