Obsah (10)

§ 657§ 654§ 333§ 5§ 229§ 232§ 175§ 163§ 174§ 445

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 23.02.2017, Tallinn Tsiviilasja

-i mõttes. 09.01.2013 esitatu on täielikult kostjate paljasõnaline väide. 13.12.2013 esitatu ei sisalda andmeid kõigi kommentaaride kohta, mida hageja väidetavalt kirjutas. Puudub tõend selle kohta, millise andmebaasiga on tegemist ja kuidas on andmebaasi tekkinud/lisatud IP-aadressid, mis piltidel näha on. Iga programmi „aken“ üksnes kajastab andmebaasis olevaid andmeid ja on tõendamata, et 9 kohtule esitatud tõendite näol oli tegemist andmebaasiga, mis kajastas muutmata kujul infot kommentaarid kirjutanud isikute kohta. Kohtule ei ole esitatud tõendite tõlkeid. Äripäeva esindaja kinnitas 26.11.2013 istungil, et kõik kommentaarid on serveris alles ning seetõttu oleks eksperdil olnud võimalik tuvastada, kas kohtule esitatud paljasõnalised väited kommentaarid kirjutanud isiku arvuti IP-aadressi kohta on õiged. Samas kohtulik ekspertiis tuvastas, et Äripäev oli ekspertiisi läbiviimise ajaks kõik tõendid hävitanud ja eksperdil ei olnud võimalik tuvastada, milline oli kommentaarid kirjutanud isiku arvuti IP-aadress ja kas andmebaasis olevat IP-aadressi oli hiljem Äripäeva poolt muudetud. Kokkuvõttes puuduvad tõendid selle kohta, milline oli kommentaarid kirjutanud isiku arvuti IP-aadress ja puudub vajadus analüüsida, kellega oli seotud konkreetne IP-aadress.

1. Lisaks ei ole tõendatud IP-aadresside seos hagejaga. EMT AS teatas 06.06.2011, et kommentaaride autori IP-aadressi kasutajaks kommentaari kirjutamise ajal 11.04.2011 oli telefoninumber XXX, mis kuulus L OÜ-le, ning numbri kasutajaks oli hageja. Hilisema päringu alusel selgus, et viidatud vastus oli ekslik ning tegelikkuses ei olnud hageja sel ajal nimetatud telefoninumbri kasutaja ning ka vaidlusalune IP-aadress ei olnud seotud hagejaga. Hageja oli kõnealuse numbri lepingujärgseks kasutajaks alles alates 18.07.
2. EMT AS poolt 13.06.2013 kohtule saadetud tõendist nähtub, et 11.04.2011 oli vaidlusaluse telefoninumbri kasutaja LR. Seega on tõendatud, et väidetavate kommentaaride kirjutamise ajal oli IP-aadressiga XXX seotud LR, mitte hageja. Ühtegi tõendit, mis tõendaks vastupidist, asja materjalide hulgas ei ole. Maakohus jättis nimetatud fakti täielikult tähelepanuta.
3. Samuti on arusaamatu, miks omab tähendust asjaolu, et hageja oli L OÜ töötaja. Puudub vaidlus, et hageja ei olnud L OÜ juhatuse liige või omanik. Samuti on tõendatud, et vaidlusaluse IP-aadressiga oli seotud konkreetne füüsiline isik, kelleks oli LR, mitte hageja. Lisaks tuleneb L OÜ 2011.a majandusaasta aruandest, et ettevõttes oli tööl keskmiselt kaks töötajat, mistõttu on vaidlusalune IP-aadress alusetult seostatud hagejaga.
4. Kostjad on läbivalt väitnud, et hageja IP-aadress saadi teada läbi tsiviilasjas nr 2-1118345 toimunud eeltõendamismenetluse. Samas ei ole tõendit selle kohta, milliste kommentaaridega seotud IP-aadressid nimetatud tsiviilasjas tuvastati. Hageja kinnitab, et kirjutas vaidlusaluste artiklite osas kokku kaks kommentaari, kuid tegemist ei olnud nendega, mille kirjutamist talle ette heideti. Hageja kirjutatud kommentaarid sisaldasid konstruktiivset kriitikat, ei olnud solvavad ega ebatsensuursed. Juhul, kui Äripäev oleks tegelikkuses teinud tsiviilasjas nr 2-11-18345 päringu kommentaaride kohta, mille kirjutamist on hagejale ette heidetud, oleksid kostjad viidatud tõendid kohtule esitanud. Fakt, et tsiviilasjas nr 2-11-18345 käsitletud kommentaare ei ole käesoleva asja materjalide hulgas, tekitab kahtluse, et asjas nr 2-11-18345 ei ole tuvastatud, et ükski vaidlusalustest kommentaaridest oleks kirjutatud hagejaga seotud IP-aadressilt. Kuna kostjad ei esitanud kohtule viidatud asja materjale, tuleb tähelepanuta jätta kõik nende väited seonduvalt nimetatud tsiviilasjaga.
5. Kohtu kriitika ekspertiisi kohta on asjakohatu. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kinnitas Äripäeva esindaja 26.11.2013 istungil, et kõik kommentaarid on kindlasti serveris alles. 07.12.2015 ekspertiis tuvastas, et tegelikkuses on kõik kommentaare sisaldunud serverid käibest eemaldatud või ei ole enam üldsusele kättesaadavad. Kuna andmed on olemas üksnes varundatud kujul, ei ole võimalik tuvastada, kas kostja I 10 esitatud väited kommentaaride kirjutaja IP-aadresside osas on õiged. Tegemist oli kohtuliku ekspertiisiga ning kohus ega kostjad ei soovinud pärast aktiga tutvumist esitada eksperdile täiendavaid küsimusi. Kohus lähtus üksnes Äripäeva paljasõnalistest väidetest, et ekspert oleks saanud ka varundatud andmete põhjal tuvastada kommentaaridega seotud IP-aadressid, et Äripäev esitas eksperdile kõik vajalikud andmed ning et ekspert tegi ebaõigeid järeldusi. Kohus jättis tähelepanuta, et Äripäeva väited on erapoolikud ja paljasõnalised. Ka pidas kohus ekspertiisi piisavaks ja maksis eksperdile tasu.
6. IP-aadresside või kommentaaride sisu muutmise/mittemuutmise tuvastamine eeldab, et säilinud on originaalandmebaas koos logifailidega. Logifailidest on näha, kas mingeid andmeid on muudetud ning kui jah, siis millal ja millises ulatuses. Olukorras, kus andmebaasist tehakse koopia ja originaalandmebaas hävitatakse, on kõiki andmeid muudetud. Andmete liigutamine ongi andmete muutmine, kuna liigutamisel on tuvastatav üksnes ajahetk, mis andmed uude asukohta liigutati ja pärast koopia tegemist tehtud muudatused. Ühtegi koopia tegemisele eelnevat sündmust ei ole enam võimalik tuvastada. Kohtu väide, et ka logid olid varundatud, ei põhine tõendil. Ekspert tuvastas, et varundatud olid üksnes kanded (ehk kommentaarid) ning „serverid, kus asusid kommentaarid ja logid, on eemaldatud käibest/pole enam kättesaadavad“.
7. Hageja ei ole väitnud, et ajakirjandusettevõtted muudavad kommentaare selleks, et vaielda aastaid anonüümse kommentaatoriga kohtus. 22.03.2016 kohtuistungil viitas hageja, et Äripäeva ajakirjanik K.J on varem võltsinud allikaid, et tema kirjutatav artikkel oleks huvitavam ning müüks paremini. Hageja viitas avalikult kättesaadavatele Avaliku Sõna Nõukogu otsustele nr 500 ja 501, millest nähtuvalt on K.J ebaeetilist käitumist seoses kommentaaride ja blogipostituste muutmisega korduvalt käsitletud. Seega on üldtuntud asjaolu, et ajakirjanik K.J moonutab enda artiklite aluseks olevaid materjale. Materjalide moonutamise eesmärgiks on artiklite huvitavamaks muutmine.
8. Isegi juhul, kui oleks tõendatud, millistelt IP-aadressidelt on kommentaarid kirjutatud ja et tuvastatud IP-aadress(id) olid seotud hagejaga, oleks hageja kohta väärtushinnangute ja isiklike andmete avaldamine ikkagi õigusvastane. Kohus leidis ekslikult, et selline avaldamine oli lubatud, kuna tegemist oli ülekaaluka avaliku huviga. Antud juhul ei esinenud ülekaalukat avalikku huvi, kuna hageja ei olnud 2011.a tegevmeedik ega pädevust omav meedik. Hageja ei väitnud menetluse jooksul kordagi, et tegutseb meedikuna ning sellise asjaolu kohta puuduvad ka tõendid. Hagejat ei käsitletud meedikuna ka Äripäeva artiklites. L OÜ ei ole tervishoiuteenuseid pakkuv ettevõte ega oma Terviseameti registri andmetel selles valdkonnas tegevusluba.
9. Kohus ei arvestanud hageja 24.03.2016 menetlusdokumendis esitatud vastuväiteid kostjate menetluskulude kohta. Kostja I menetluskuludest pidas hageja põhjendatuks 10h ja kostja III menetluskuludest 5h. Muus osas vaidles hageja kostjate I ja III menetluskuludele vastu. Vastustajate seisukoht
10. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. 11 Tsiviilkolleegiumi seisukoht
11. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab kostjate I ja III menetluskulude kindlaksmääramise taotlused osaliselt (

§ 657lõike 1 punkt 2).

Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas lahendis korrata (

§ 654lõige 6).

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud. 39. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, milles kohus tuvastas vaidlusalustes artiklites ja videotes hagejale etteheidetud kommentaaride kirjutamise hageja poolt. Kolleegium ei tuvastanud selles osas olulist

-s sätestatud tõendamisreeglite rikkumist ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Maakohus lähtus tuvastamisel mh tsiviilasja nr 2-11-18345 menetluses kogutud EMT AS-i ja Elion Ettevõtted AS-i teatistest selle kohta, et päringutes nimetatud IP-aadressi XXX kasutas 11.04.2011 kell 9.58 tel/nr XXX, milline kuulus hageja tolleaegsele tööandjale L OÜ-le (t I kd lk 71), ja IP-aadressi YYY kasutab hageja oma kodusel aadressil (samas lk 72). Tsiviilasja materjalides sisaldub eeltõendamismenetluse lõpetamise määrus (t I kd lk 139), millest nähtub, et ajakirjanik oli esitanud kohtule andmed IP-aadresside, kust olid saadetud avaldaja arvates tema au ja väärikust riivavad anonüümsed kommentaarid, kohta ja palus teha kindlaks aadresside omanikud. Vastustest kohtule nähtuvad IP-aadressid, mille kohta päringud olid tehtud ja asjaolu, et aadresside hulgas olid hageja ja tema tööandjaga seotud aadressid. Asjaolu, et eeltõendamismenetluses esitatud IP-aadressidelt oli ka tegelikkuses saadetud solvava, vulgaarse jmt sisuga kommentaare, on tõendatud mh HK näitega, kelle seotus samas eeltõendamismenetluses ühe IP-aadressiga tuvastati ja kes vastuses AS-i Äripäev ajakirjaniku päringule möönis kommentaaride kirjutamist (t I kd lk 71, 17-18). Nimetatud asjaolu ei oma küll käesoleva vaidlusega otsest puutumust, kuid lisab kostjate väidetele elulist usutavust. Lisaks võttis maakohus aluseks kostja I koondi hagejaga ja tema tööandjaga seotud 50+2 kommentaari, nende saatmise aegade ja IP-aadresside kohta (t I kd 73-80) ning kostja I serveri väljavõtte nn ekraanitrükisena (t II kd lk 6-10). Iseenesest asjakohane on apellandi seisukoht, et kostja koostatud koondit kommentaaridest saab käsitleda menetlusosalise väitena ja seega iseseisvalt see tõenduslikku väärtust asjas ei oma. Küll aga muud eelpool loetletud dokumendid on

§-de 229 ja 272 kohased tõendid, millega kostjad suutsid kogumis tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava veenvusega teha oma väited usutavaks. 10.06.2013 menetlusdokumendist nähtub, et kostja oli valmis esitama lisaks kõigi viidatud kommentaaride väljaprindid vastavate internetilehekülgede logifailidest koos kõigi teiste kommentaaridega konkreetse artikli juures (t I kd lk 152). Sellist taotlust hagejalt ega korraldust maakohtult ei tulnud, kuid kolleegiumil puudub alus kostja I vastavas avalduses kahelda ja ka see lisab kindlust kohtu siseveendumusele kostja I väidete usaldatavuse kohta. Kostjate väidete elulist usutavust kommentaaride saatmisega seotud IP-aadressi ja sisu kohta kinnitab ka peale eeltõendamismenetluse tulemuste saamist, kuid enne vaidlusaluste videote ja artiklite avaldamist kostja I ajakirjaniku poolt hagejale 30.09.2011 saadetud e-kiri ja selle lisa (t I kd lk 81-83). Kirjas selgitati, kuidas saadi hageja aadress ja miks temaga silmast silma rääkida sooviti ning saadeti väljatrükk 7 kommentaarist, mille kirjutamise kohta hagejalt selgitust sooviti. Kõik need kommentaarid on samasuguse sisuga esitatud kostjate poolt ka käesolevas asjas. Kostjate tõendite kogumi usaldusväärsust ei 12 kahanda hageja esitatud ASN-i otsused (t II kd lk 45-52). Üheski neist ei ole tuvastatud, et AS Äripäev oleks muutnud artiklites kasutatud kommentaaride IPaadresse või kommentaaride sisu. Neist nähtub, et etteheiteid tehti blogitsitaatide ebatäpse/eksitava kasutamise kohta artiklites, kuid käesolevas vaidluses sellist probleemi ei tõstatunud.

1. Hageja ei toonud maakohtus esile selliseid usutavaid elulisi asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda tõendite kogumis, millest tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava veenvusega saab tuvastada kostja I poolt kohtu ette toodud 08.04.2011 kuni 11.04.2011 hageja koduselt IP-aadressilt saadetud 50 kommentaari seotuse hagejaga. Maakohtus tõi hageja esile, et elab koos abikaasa ja kahe teismelise lapsega (t I kd lk 177). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et samale aadressile oli 2011.a registreeritud hagejale kuuluv äriühing, kuid teiste töötajate (peale juhatuse liikmest hageja) tegutsemist seal hageja esile ei toonud. Ka ei toonud hageja esile, et kommentaarid kirjutasid kas tema abikaasa või lapsed.
2. Vaidlustatud otsusest nähtub, et maakohus ei jätnud EMT AS-i 06.07.2011 teatise hindamisel tähelepanuta fakti, et hilisemalt tunnistas EMT AS viga esmase teatise väljastamisel, teatades, et 11.04.2011 ei olnud L OÜ-le kuulunud tel/nr XXX hageja kasutuses. Kuigi kostjate 16.08.2013 taotlust EMT AS-i poolt maakohtule
3. või 17.06.2013 saadetud andmete kättesaadavaks tegemise kohta (t I kd lk 159) maakohus ei lahendanud, puudub poolte vahel vaidlus, et 11.04.2011 seisuga ei olnud L OÜ-le kuulunud tel/nr XXX EMT AS-ga sõlmitud lepingu järgselt hageja kasutuses (nähtub poolte seletustest 22.03.2016 kohtuistungil; protokoll t II kd lk 163-165). Samuti puudub vaidlus, et hageja tol ajal selles äriühingus töötas. Maakohus lähtus IPaadressilt XXX saadetud 2 kommentaari puhul asjaolust, et seotud telefoninumber kuulus kommenteerimise ajal hageja tolleaegsele tööandjale. Samuti põhjendas maakohus, miks ta luges hageja autorsuse tuvastatuks ka nende 2 kommentaari puhul (lähtus sisust, kontekstist jmt). Kolleegium nõustub selles osas maakohtuga ega pea vajalikuks põhjendust korrata (

§ 654lõige 6).

Vaatamata asjaolule, et hageja tööandja 2011.a majandusaasta aruande (t I kd lk 84-100) kohaselt oli ettevõttes tööl keskmiselt kaks töötajat (mitte üks, nagu tõid maakohtus korduvalt esile kostjad; samas lk 86), ja lepingujärgselt kasutas hageja tol ajal teist sama tööandja telefoninumbrit (nr CCC; leping t I kd lk 137-138), ei toonud hageja maakohtus esile selliseid usutavaid elulisi asjaolusid, mille alusel oleks maakohus saanud asuda nende 2 kommentaari osas teistsugusele seisukohale. Võimatust 11.04.2011 kell 9.58 ja 10.00 tööandja IP-aadressi kasutada oleks hagejal olnud võimalik nt tõendades samal ajal mujal viibimist vmt. Maakohus selgitas hagejale tõendamiskoormust 26.11.2013 kohtuistungil. Kaebuse punktis 2.5.4 viidatud tõendit LR seotusest nimetatud IPaadressiga tsiviilasja toimikus ei ole. Ka ei nähtu, et hageja oleks esitanud kostjate 16.08.2013 taotluse tähelepanuta jätmise kohta maakohtu tegevusetusele vastuväidet

§ 333alusel.

42. Asjaolust, et maakohus ei kogunud tõendina tsiviilasja nr 2-11-18345 materjale, kust nähtuks, milliste kommentaaridega seotud IP-aadresside tuvastamist eeltõendamismenetluses taotleti, ei saa järeldada, et eeltõendamismenetluses ei leidnud tuvastamist, et ükski vaidlusalustest kommentaaridest oleks kirjutatud apellandiga seotud IP-aadressilt (kaebuse väide punktis 2.6.5). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostjad esitasid 10.06.2013 tingimusliku taotluse tsiviilasja 2-11-18345 materjalide kohtuarhiivist väljanõudmiseks, et kohus ja menetlusosalised saaksid 13 tutvuda toimikus asuva IP-aadresside nimistuga ja nendega seotud isikutega (t I kd lk 152). Maakohus selle taotluse osas seisukohta ei võtnud ja menetlusosalised kohtu tegevusetusele

-i § 333 kohaselt ei reageerinud. Samas aga lasus kostjate väidete ümberlükkamise koormus hagejal, mistõttu oleks eeltõendamismenetluse materjalide kogumise taotluse esitamine olnud asjakohane nimelt hageja poolt. Hageja maakohtus vastavat taotlust ei teinud.

§ 5

lõike 2 kohaselt määrab hagimenetluses pool ise, mis asjaolud ta kohtu ette toob ja milliste tõenditega asjaolusid tõendab.

1. Hageja esindaja väitis 22.03.2016 istungil ja kaebuses, et tegelikkuses kirjutas hageja vaid 2 kommentaari, mis aga sisaldasid konstruktiivset kriitikat ega olnud solvavad ega ebatsensuursed. Nende väidete tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul võimalik veenduda, kuna hageja ei toonud esile, millist artiklit ta kommenteeris, millal ja missuguse sisuga kommentaare kirjutas ega milliselt IP-aadressilt need saatis.
2. Kolleegium ei nõustu apellandi väitega, nagu ei oleks kostjad tõendanud, et konkreetse sisuga kommentaare üldse konkreetsetelt IP-aadressidelt kirjutati. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja väited ei lükanud ümber kostjate esitatud tõendite kogumit. Maakohus jagas õigesti tõendamiskoormuse selliselt, et kostjad pidid tõendama artiklites ja videotes väidetud kommentaaride sisu ja nende kirjutamise hageja poolt. Hageja pidi vastuväidete korral lükkama kostjate tõendid ümber omapoolsete tõenditega. Paljasõnaliste vastuväidete korral ei teki vastaspoolel kohustust oma väiteid tõendada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-137-07, punkt 13). Kolleegium ei nõustu apellandiga, et asjaolu, et eksperdil ei olnud võimalik varundatud kannete tõttu teha kindlaks, kas kostja I poolt esitatud koondist nähtuvaid IP-aadresse ja/või kommentaaride sisu on AS-i Äripäev arvutiseadmetes muudetud (eksperdiarvamus t II kd lk 119-120) tõendab, et selliseid kommentaare ja/või sellistelt IP-aadressidelt ei ole kunagi tehtud. Kohus määras ekspertiisi hageja taotlusel eesmärgiga koguda tõend tõendamaks hageja väidet kommentaaride sisu ja/või IPaadresside muutmise kohta AS-i Äripäev arvutiseadmetes (maakohtu 27.06.2014 määrus t II kd lk 22-25, lisa 1 (kommentaaride koond) lk 26-33). Eksperdiarvamus hageja väiteid ei tõendanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud ega eluliselt usutav hageja väide nimelt temaga seostatavate IP-aadresside ja/või nendelt saadetud kommentaaride sisu muutmise kohta AS-i Äripäev poolt.
3. Asja lahendamise lõpptulemuse seisukohalt ei oma tähtsust maakohtu otsuses sisalduvad etteheited kohtu poolt määratud eksperdi töö ebapiisavusele.

§ 229

lõike 2 kohaselt on eksperdiarvamus tsiviilkohtumenetluses üheks võrdseks tõendiks muude tõendite hulgas. Maakohus heitis eksperdile ette, et ekspertiisi ei viidud läbi piisava põhjalikkusega, et ekspert ei põhjendanud oma vastuseid korrektselt ega võtnud arvesse, et avaldatud ligi 700-st kommentaarist eemaldati kokku 34 kommentaari ning muudeti 1 ning ka need 35 kommentaari ei ole samad hagi aluseks olevate kommentaaridega. Tegemist oli tõendite hindamisega

§ 232

lõike 1 alusel, mille tulemusel jõudis maakohus õigele järeldusele, et tõendamist ei leidnud kommentaaride, mille kirjutamist hagejale omistatakse, muutmine. Maakohtu sellise järeldusega nõustumist põhjendas kolleegium eelpool. Kordus- või täiendava ekspertiisi määramine on kohtu õigus, vastavat taotlust menetlusosalised ei esitanud. Ka ei esitatud taotlust eksperdi kohtuistungile kutsumiseks, kuigi vastava ettepaneku maakohus viimasel kohtuistungil tegi. 14 46. Apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ka osas, milles jäi rahuldamata hageja andmete avaldamise lõpetamise nõue IKS-i alusel. Kolleegium nõustub maakohtuga ega pea vajalikuks põhjendusi korrata (

§ 654lõige 6).

Asjaolu, kas hageja tegutses kommentaaride kirjutamise ajal tegevmeedikuna ja kas tema tööandja oli tervishoiuteenuseid pakkuv ettevõte, ei oma tähtsust. 08.04.2011 kell 16.01 koduselt IP-aadressilt Äripäeva 08.04.2011 kell 10.10 avaldatud veebiartiklit „Salavideo arstide ajupesust“ kommenteerides nimetas hageja ise ennast meedikuks ja pani ajakirjanikule ka nö esialgse diagnoosi „Meedikuna on mul siiras mure ajakirjanik J tervise pärast. Kottis silmaalused, tugev ülekaal, räsitud välimus, mis viitab tõsisele vaimsele ülepingele või ka halvemal juhul F-diagnoosile. Käitumise järgi otsustades tuleks tal järgmisel korral psühhiaatrite konverentsist osa võtta ehk paneb suure filmimise tuhina kõrvalt ka midagi kasulikku kõrvataha ja pöördub abi saamiseks arsti poole. Maniakaalsus on paraku haigus, mis kipub süvenema.“ Kolleegium nõustub maakohtuga, et kui ennast meedikuks nimetav isik erinevates anonüümsetes kommentaarides soovitab teha kellelegi hädatappu (08.04.2011 kell 16.12 ja 16.13) ja on lisaks nimetanud ajakirjanikku idioodiks psüühiliselt haigeks mööda nurgataguseid roomavaks skisoks ning teatanud, et muud rohtu kui arseen ajakirjanikel vaja ei ole, on avalikkusel õigus teada mh ka tema ees- ja perekonnanime, töökohta ja elukohajärgset linna. Samas rõhutab ringkonnakohus, et konkreetsetel asjaoludel on siiski tegemist pigem erandliku olukorraga. Tavaolukorras võib avalikkusel olla huvi küll teatud isiku tegevust iseloomustavate asjaolude teada saamiseks, kuid mitte konkreetset isikut eksponeerival viisil. Ajakirjandus peab igal konkreetsel juhul kaaluma äärmiselt täpselt, kas ja kui siis, milliste isikuandmete avaldamine isiku nõusolekuta lubatud on.

1. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja määras kindlaks hüvitamisele kuuluvate kulude rahalise suuruse. Apellant esitas kulude rahalisele suurusele alternatiivsed vastuväited. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus eksis, kui tõdes otsuses, et hageja ei esitanud kostjate menetluskuludele vastuväiteid. Tsiviilasja materjalides on hageja 24.03.2016 menetlusdokument, mille punktis 2 analüüsiti kostjate I ja III menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust (t II kd lk 157-162). Seega tuleb maakohtu põhjenduste leheküljelt 10 jätta välja lause „Hageja ei ole kostjate I ja III menetluskuludele vastuväiteid esitanud.“
2. Vastuväidete kohaselt on esindajate tunnitasu suurusena põhjendatud kostja I tunnitasu, so 91.50 eurot tund. Kostjate esindajad on kulutanud toimingutele ebamõistlikult palju aega. Ebaõigesti on taotluses näidatud 22.03.2016 kohtuistungile kulunud aeg. Arusaamatu on 31.01.2013 toiming selgitusega „Töötaja“. Menetluskuludega seotud toimingud ei kuulu hüvitamisele. Ajaliselt pidas hageja kostja I esindamiseks põhjendatuks 10h ja kostja III esindamiseks 5h.
3. Kolleegium on seisukohal, et kaebuse väited annavad aluse maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks hageja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse osas. Kostjate menetluskulud koosnevad esindaja tasust.

§ 175

lõike 1 kohaselt mõistab kohus kohustatud menetlusosaliselt välja teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Viidatud sätte järgi on lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus ületas diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-174-10 (punkt 10), nr 3-21-132-10 (punkt 10), nr 3-2-1-43-10 (punkt 19), nr 3-2-1-115-14 (punkt 19)). 15 Käesolevas asjas ei ole maakohus sisuliselt väljamõistetud esindajakulu suurust põhjendanud ja vastamata on kõigile hageja vastuväidetele. Maakohus leidis vaid, et vaidlust ei ole, et kostjad I ja III kasutasid õigusabi ning kandsid seoses sellega kulu. Seega on tegemist diskretsioonipiiride rikkumisega ja ringkonnakohtul tuleb maakohtu otsustusse sekkuda.

1. Taotluse kohaselt tasub kostja I esindamise eest maakohtus koondtasuna 3500 eurot (lisandub käibemaks) ja kostja III 2000 eurot (lisandub käibemaks). Sõltuvalt koondtasust ja kulutatud ajast kujunes esindaja tunnitasu suuruseks (käibemaksuta) kostja I esindamisel 91.15 eurot ja kostja III esindamisel 134.83 eurot. Kolleegium on seisukohal, et kuna kummagi tunnitasu suurus ei ületa senises kohtupraktikas mõistlikuks peetud suurusi, puudub selles osas maakohtu otsuse muutmiseks alus. Apellandi väide, et ka kostja III puhul tuleks rakendada kostjaga I sama tunnitasu, ei ole põhjendatud. Kostjatel oli õigus sõlmida esindajaga erinevas suuruses tasukokkulepe ja kostjaga III kokkulepitud tasu alandamiseks alus puudub.
2. Küll aga nõustub kolleegium apellandiga, et osaliselt ei olnud põhjendatud ega vajalik kostjate esindamiseks kulutatud aeg. Kostja I ei ole ka vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud, mida sisaldas endas lepingulise esindaja 31.01.2013 toiming „Töötaja“, millele kulus 1h. Kuna selle toimingu vajalikkust ei ole võimalik ka tsiviilasja materjalide alusel tuvastada, tuleb selleks kulutatud aeg jätta välja hageja poolt hüvitatavatest kuludest. Samuti ei saa nõustuda 16.08.2013 toimingule (kooskõlastamine kliendiga; täiendava tõendi asja juurde võtmise taotluse koostamine) kulutatud 1h 30min vajalikkusega. Arvestades taotluse (t I kd lk 158-159) sisu ja mahtu ei olnud mõistlik selleks toiminguks kulutada üle 30min. Samal seisukohal on kolleegium ka seonduvalt ajakuluga 29.05.2015 seisukoha koostamiseks. Tsiviilasja materjalidets nähtub, et tegemist sai olla 01.06.2015 kohtule esitatud kostjate I ja III seisukohaga (t II kd lk 88-89), mille sisuks oli teade, et kostjatel ei õnnestunud saada kontakti eksperdiga ja paluti kohtul määrata uus ekspert. Sellise menetlusdokumendi koostamiseks ei olnud mõistlik kulutada üle 30min. Mõlema kostja kulud kuuluvad vähendamisele ka menetluskulude nimekirjade koostamiseks kulutatud aja võrra. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise, ei ole tegemist põhjendatud ega vajalike kuludega

§ 175

lõike 1 mõttes (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-4-15 (punktis 13), nr 3-2-1-77-14 (punktis 12), nr 3-2-1-37-15 (punktis 9)). Samuti tuleb vähendada kostjate esindaja ajakulu seonduvalt kohtuistungitel osalemisega ja nendeks ettevalmistamisega. Asjaolu, et üks esindaja esindas istungitel kahte kostjat, ei anna alust arvestada kulutatud aega kahekordselt. Protokollidest nähtub, et 26.11.2013 istungile kulus 1h (t I kd lk 177-178) ja 22.03.2016 istungile 1h 22min (t II kd lk 163-165). Kostjad taotlesid kummalegi esindaja töö hüvitamist koos istungiks ettevalmistamisega vastavalt 3+3h ja 1+2h ulatuses. Kolleegium on seisukohal, et hüvitamisele kuulub kummalegi ½ istungi ajast, lisaks taotletud aeg ettevalmistamiseks.

1. Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus kostjale I hüvitatavaid maakohtu menetlusega seotud kulusid 1h+1h+30min+1h 30min+1h+41min=5h 41min võrra ja kostja III kulusid 30min+1h+19min=1h 49min võrra. Kostja I põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks oli maakohtus seega 38h 24min-5h 41min=32h 43min eest tunnihinnaga 91.15 eurot kokku 2982.12 eurot. Kostja III põhjendatud ja vajalikuks 16 esindajakuluks oli maakohtus seega 14h 50min-1h 49min=13h 1min eest tunnihinnaga 134.83 eurot kokku 1755.02 eurot.
2. Arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust (osaliselt ainult menetluskulude kindlaksmääramise osas) jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 163

lõike 1 ja § 165 lõike 1 alusel 90% ulatuses apellandi ja 10% ulatuses võrdeliselt kostjate kanda.

§ 174

lõike 3 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse.

1. Apellandi taotluse ja menetluskulude nimekirja kohaselt kandis ta apellatsioonimenetlusega seoses järgmisi kulusid: 1) riigilõiv 300 eurot; 2) esindajakulu 1045.80 eurot (sisaldab käibemaksu) 9h 41min eest. Vastustajad vastuväiteid apellandi kuludele ei esitanud. Vastustajate I ja III taotluse kohaselt tasuvad nad esindamise eest apellatsioonikohtus koondtasuna kokku 3500 eurot (lisandub käibemaks) ja mõlema vastustaja esindamiseks kulus esindajal kokku 23h 05min, st esindaja tunnitasu suuruseks (käibemaksuta) kujunes 151.62 eurot. Vastustaja II menetluskulude hüvitamist ei taotlenud. Apellant vaidles kuludele vastu, selgitades, et põhjendatud tunnitasuks tuleb lugeda 91.15 eurot ja kulutatud ajaks kokku 3h.
2. Kolleegium on seisukohal, et nii apellandi esindaja tunnitasu 90 eurot (lisandub käibemaks) kui esindamiseks tehtud toimingud ja nendeks kulutatud aeg 9h 41min olid täies ulatuses

§ 175lõike 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kliendi huvide kaitseks.

Riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel tuli tasuda vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõikele

1. Seega peavad vastustajad vastavalt kulude jaotusele hüvitama apellandile kokku 1045.80+300=1345.80-st 10%, so 134.58 eurot (igaüks 44.86 eurot).
2. Kolleegium on seisukohal, et apellandi vastuväited vastustajate kuludele on põhjendatud osaliselt. Arvestades apellatsioonimenetluse sisu ja mahtu (ei ole tegemist oluliselt keerulise ega mahuka apellatsioonimenetlusega) ei ole põhjendatud kohustada apellanti hüvitama esindajakulu suuremas ulatuses, kui arvestades kohtupraktikas tavaliseks mõistlikuks vandeadvokaadi tunnitasuks peetavat 120 eurot. Arvestades maakohtu otsuse sisu ja mahtu, samuti kaebuse sisu ja mahtu (sh ei esitatud taotlusi tõendite vastuvõtmiseks vmt) ning asjaolu, et mõlemat vastustajat esindas sama vandeadvokaat ka maakohtus, ei olnud vastustajate esindajal mõistlik kulutada vajalike toimingute tegemiseks (otsusega ja kaebusega tutvumine, klientidega nõupidamine, 12.07.2016 taotluse koostamine, kaebusele vastuse koostamine) kokku enam kui 10h. Menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja selle saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga

§ 175

lõike 1 mõttes (vt ka põhjendusi eelpool seoses maakohtus kantud kulude hüvitamisega). Vastavalt jaotusele tuleb apellandil hüvitada 90% vastustajate kuludest, seega 120x10=1200-st 1080 eurot. Arvestades, et menetluskulude taotluses palusid vastustajad mõista kuludest välja vastavalt 60% vastustajale I ja 40% vastustajale III, tuleb apellandil hüvitada vastustajale I 1080-st 60%, so 648 eurot, ja vastustajale III 40%, so 432 eurot. 57.

§ 445

lõike 1 teise lause alusel tasaarvestab kohus otsuse resolutsioonis vastustajate I ja III ning apellandi vastastikused maa- ja apellatsioonikohtu menetluskulude nõuded, mille tulemusena tuleb apellandil tasuda vastustajale I 17 2982.12+648-44.86=3585.26 eurot ja vastustajale III 1755.02+432-44.86= 2142.16 eurot. 58. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kohustatud menetlusosalisel tasuda käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/