) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda
Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.
lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.
lg 1 p 5 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.
lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Avalduse kohaselt vormistati pärast avaldaja isa xxxx surma avaldaja ema Xxxxja Xxxx´i vahel 19.05.2010 notariaalselt tõestatud asjaõiguslik müügileping, mille alusel läks Xxxx´ile üle tema emale kuulunud omand ¾ suurusele mõttelisele osale korteriomandist aadressil Tallinn, xxxx. Ülejäänud ¼ suurune mõtteline osa kuulub Xxxx´i alaealisele õele xxxx, kes omandas selle osa pärimise teel ja kes tegelikult elab koos nende ühise emaga aadressil Tallinn, xxxx. Elamispinnal aadressiga Tallinn, xxxx elab faktiliselt Xxxx koos oma elukaaslase xxxx ja tema alaealise tütrega xxxx. Kuna üsna pea, veebruaris 2017 on oodata Xxxx´i ja tema elukaaslase xxxx ühise lapse sündi, on tekkinud soov ja vajadus kirjutada Xxxxkoos tema alaealise tütrega sisse elamispinnale aadressil Tallinn, xxxx. Avaldaja taotleb kohtu luba, et kirjutada elamispinnale aadressil Tallinn, xxxx sisse järgmised isikud: 1) xxxx, isikukood xxxx 2) xxxx, isikukood xxxx. 2 Lasnamäe Linnaosa Valitsus toetab Xxxx´i avaldust alaealise Xxxx kaasomandis olevale elamispinnale sissekirjutamiseks kohtu nõusoleku saamiseks. Lapse esindaja RÕA korras märkis, et avaldaja ei ole kohtu ette toonud seda, et kohaliku omavalitsuse üksus on jätnud sissekirjutuse tegemata, kuna pole kaasomanike või kohtu nõusolekut. Avaldaja ei ole viidanud ühelegi õiguslikule ega ka elulisele takistusele, mis on siiani ette kerkinud. 27.02.2017 palus kohus avaldajal täpsustada, kas avaldaja on enne kohtusse pöördumist pöördunud rahvastikuregistri osakonna poole sissekirjutuse tegemiseks. 07.03.2017 edastas Xxxx kohtule seisukoha, mille kohaselt keeldus rahvastikuregister sissekirjutuse tegemisest. Lisaks edastas Xxxx kohtule ka Siseministeeriumi 18.12.2014 selgituse, mille kohaselt on Siseministeerium seisukohal, et olukorras, kus kolmas isik soovib elukohta registreerida alaealisele isikule kuuluvasse eluruumi, peab kohalik omavalitsus nõudma seadusliku esindaja või eestkostja nõusoleku kõrvale perekonnaseaduse (
) § 187 lõike 5 kohaselt täiendavalt kohtu eelnevat nõusolekut. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja sellele lisatud dokumentidega, avalduse täpsustusega, Tallinna linna ja lapsele määratud esindaja arvamusega ning hinnates eelpool toodut, asub seisukohale, et alaealise huvid on igakülgselt kaitstud. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et avaldaja, paludes kohtult nõusolekut eelpool nimetatud tehingu tegemiseks, tegutseks lapse huvisid ja õigusi kahjustavalt. Seega kuulub avaldus rahuldamisele tingimustel, mis on märgitud käesoleva määruse resolutsioonis. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.