Obsah (6)

§ 230§ 144§ 173§ 163§ 367§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse avalikult teatavaks 6. märts 2017. a, Tartu kohtumaja kantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-1

) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib

§ 230lg 2 kohaselt teha ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks.

Hageja on tõendanud nii tõstuki rentimise kostjale kui ka lepingu tingimused. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud.

1. VÕS § 341 kohaselt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 296 lg 1 sätestab, et üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse.
2. Vaidlust ei ole, et renditud tõstukil ilmnesid puudused, mille eest kostja vastutav ei olnud ning tõstukit ei olnud seetõttu võimalik rendiperioodi kestel osaliselt sihtotstarbeliselt kasutada. Hageja on esitanud kreeditarved seoses tõstukil ilmnenud puudustega ja tõstuki kasutamise võimatusega (tlk 19-21). Kostja ei ole arveid vaidlustanud. Kostja väitel on kostjal tekkinud kahju seoses tõstukite kasutamise võimatusega. Kahju ületab hageja nõutavat summat. Enda esitatud vastuväiteid seoses tõstuki kasutamise võimatusega pikemal perioodil või kahju tekkimisega seonduvalt ei ole kostja vaatamata kohtu määratud tähtajale (tlk 50 pöördel) tõendanud. Seega leiab kohus, et kostja väited kahju tekkimise kohta on paljasõnalised ning kostja on alusetult keeldunud rendilepinguga võetud kohustuse täitmisest.
3. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pandora Teenused OÜ-lt välja mõista Pekkaniska OY kasuks põhivõlgnevus 9247,10 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1641,41 eurot ning viivis 0,022% tasumata põhinõudelt päevas alates 7.03.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
4. Hageja kohtuväliste menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Kohtuvälised menetluskulud koosnevad esitatud avalduse kohaselt sissenõudekuludest, kuivõrd hageja on enne kohtumenetluse alustamist pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks Lindorff OY ja Lindorff Eesti AS-i poole. Nimetatud kulud ei ole kohtu hinnangul käsitletavad esindajakuluna

§ 144punkti 1 mõttes, mistõttu ei saa nimetatud kulusid menetluskuluna esitada.

Küll aga saab nimetatud kulud esitada võlgnevuse sissenõudmisega seotud kahjuna VõS § 1043 kohaselt. Kostjapoolne arvete tasumata jätmine oli õigusvastane, kuna selleks puudus alus. Käesoleva emenetlsue kestel ei ole kostja tõendanud tasumata jätmise põhjendatust. Kostja on kinnitanud, et on saanud enne kohtumenetluse alustamist võlgnevuse kohta meeldetuletuskirju, seega pole vaidlus selles osas, et hageja on enne kohtumenetlust teinud pingutusi võlgnevuse sissenõudmiseks. Kohus leiab, et meeldetuletuskirjade saatmise kulu 729 euro ulatuses ei ole mõistlik. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mitu kirja on saadetud ning milliseid muid toiminguid on võlgnevuse sissenõudmiseks enne kohtumenetluse alustamist tehtud. Arvestades, et kostja on kinnitanud kirjade saamist, on kohus seisukohal, et nii Lindorff OY kui ka Lindorff Eesti AS on saatnud vähemalt ühe kirja kostjale, mistõttu on hagejal 4 tekkinud kulud ka kohtuväliselt. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja kohtuväliste põhjendatud menetluskulude suuruseks saab olla 150 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 18.

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 19.

§ 163

lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 9247,10 eurot, sissenõudekulu 150 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1380,31 eurot (kokku 10 777,41 eurot) ning täiendava viivise

§ 367alusel.

Hageja kompromissettepaneku kohaselt tulnuks kostjal tasuda 11 454,08 eurot haginõude ja menetluskulude katteks. Kostja kompromissiga ei nõustunud. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu pakkus hageja ja millest kostja keeldus, tuleb menetluskulud

§ 163lg 2 alusel jätta kostja kanda.

20.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

1. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 2.11.2016 ning täiendas seda 20.02.2017 toimunud kohtuistungil. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks kokku 2029 eurot – materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine 400 eurot, osalemine kohtuistungil 150 eurot ühe korra eest, s.o kokku 300 eurot, riigilõiv 600 eurot, kohtuvälised menetluskulud 729 eurot.
2. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja on eelduseks hagiavalduse menetlusse võtmisel. Hageja on tasunud riigilõivu nõuetekohases ulatuse, mistõttu on taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks riigilõivu osas põhjendatud. Küll aga ei ole kohtu hinnangul hageja esindaja tasu põhjendatud neljaleheküljelise hagiavalduse ning kokku 88 minuti kohtuistungil osalemise eest 700 euro ulatuses. Arvestades asja olemust, hagiavalduse mahtu ja sisu, kohtupraktikas põhjendatuks peetud esindajale makstavat tunnitasumäära ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus põhjendatuks hageja esindaja tasu suuruseks kohtumenetluses 420 eurot. Hageja kohtuvälise kulu osas on kohus võtnud seisukoha käesoleva otsuse punktis
4. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud summas 1020 eurot. Pandora Teenused OÜ-lt tuleb Pekkaniska OY kasuks menetluskuluna välja mõista 1020 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 5