KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Sirje Kaljumäe 23. märts 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-634 Haldusasi Menetlustoiming A.N.i esialgse õiguskaitse taot

§ 252lg 7, § 204 lg 2).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtule saabus 20.03.2017 A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta soovib peatada Tallinna Vangla 17.03.2017 käskkirja nr 5-2/275 täitmise. Taotluse kohaselt on A.N. viidatud käskkirja peale esitanud ka vaide. Taotluse kohaselt on A.N. olnud kartseris väga pikka aega ning see mõjub halvasti tema tervisele. Seetõttu soovib ta kartserist puhata. Ka on vaidlustatud käskkirjaga määratud karistus taotleja arvates liiga karm.
2. Vastuseks 20.03.2017 kohtunõudele esitas Tallinna Vangla 23.03.2017 vastuse esialgse õiguskaitse taotlusele ning Tallinna Vangla 17.03.2017 käskkirja nr 5-2/275 ja selle andmise aluseks olnud distsiplinaarmenetluse dokumendid, vaide ja teabe A.N.ile määratud ja veel täitmata distsiplinaarkaristuste kohta. KOHTU PÕHJENDUSED Menetlusabi taotluse lahendamine
3. A.N. taotleb menetlusabi esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. 3-17-634
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 110 lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel ta menetlusabina muu hulgas täielikult või osaliselt vabastada riigilõivu tasumisest.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega tuleb kohtul esmalt hinnata taotleja maksejõulisust. Kuna A.N.i maksejõetus on mitmetes teistes kohtuasjades tuvastamist leidnud, loeb kohus tema maksejõuetuse tuvastatuks ka käesolevas asjas (nt Tallinna Halduskohtu 03.03.2017 määrus asjas nr 3-16-2069). Tulenevalt

§-st 111 peab kohus menetlusabi andmisel lisaks menetlusosalise majanduslikule seisundile hindama taotluse eduväljavaateid, asja tähendust kaebaja jaoks ning menetluses osalemise mõistlikkust. Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras peatada Tallinna Vangla käskkirja täitmist, millega määrati talle distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks. Arvestades vaidlustatud käskkirja ning asjas esitatud muid tõendeid, on taotluse eduväljavaated küll vähesed, kuid mitte sedavõrd, et jätta menetlusabi taotlus rahuldamata. Ka ei ole kohtul põhjust pidada taotluse raames kaitsta soovitavaid õigushüvesid A.N.i jaoks ebaoluliseks (kartserisse paigutamine kujutab kinnipeetava jaoks vabaduse täiendavat piiramist). Eeltoodud põhjustel tuleb rahuldada A.N.i taotlus menetlusabi saamiseks. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 5.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse (või õigusvaidluse eesmärgi saavutamine) kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada kohtule ka vaidemenetluse ajal. A.N. on esitanud Tallinna Vangla 17.03.2017 käskkirja nr 5-2/275 vaidlustamiseks vaide (tl 11 pöördel). 6. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise esmaseks eelduseks on õiguskaitsevajaduse olemasolu (

§ 249lg-d 1 ja 3).

Tallinna Vangla on vastuses kohtunõudele selgitanud, et 17.03.2017 käskkirjaga nr 5-2/275 määratud karistuse täitmine ei oleks võimalik enne kui 05.06.

1. Vangla vastusest ja selle lisana esitatud kinnipeeturegistri väljavõtetest (tl 12-13) nähtuvalt on A.N.il veel 12 täitmisele pööramata kartserikaristust. Kuigi vangistusseaduse § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe, ei ole see kõnealuse käskkirja puhul võimalik A.N.ile määratud ja veel kandmata karistuste rohkuse tõttu. Tallinna Vangla selgitab vastuses, et karistused pööratakse täitmisele määramise järjekorras. Praegusel hetkel ei ole ka ettenähtav, kas selle käskkirja alusel karistuse täitmine toimub vahetult pärast eelmiste karistuste kandmist või esineb kartserikaristuste täitmisel vaheaegu. Näiteks võib kartserikaristuse täitmist mõjutada kinnipeetava tervislik seisund, kartserikambrite täituvus või muud mõjuvad asjaolud. Seega ei ole hetkel päevakorras 17.03.2017 käskkirjaga nr 5-2/275 määratud karistuse täitmine ning kaebajal puudub vajadus taotleda selle käskkirja täitmise peatamist (karistuse kandmise edasilükkamist) esialgse õiguskaitse korras vaidemenetluse ajal. Kinnipeeturegistri andmetel lõpeb A.N.i karistuse kandmise aeg 15.06.
2. Tallinna Vangla 17.03.2017 käskkirja nr 5-2/275 on A.N. vaidega vaidlustanud ning ei ole välistatud, et see võidakse ajal, mil täitmisele pööramise järjekorras on hulk varasemaid karistusi, kas vaidemenetluses kehtetuks tunnistada või kohtumenetluses tühistada. Seega ei ole kindel, kas ja millal selle käskkirja alusel määratud karistust täitma hakatakse ning kas see toimub vaheaegadeta pärast eelmise karistusaja lõppemist.
3. Seetõttu on kohus seisukohal, et A.N.il puudub hetkel vajadus taotleda Tallinna Vangla 17.03.2017 käskkirja nr 5-2/275 täitmise peatamist. Eelnev ei välista aga võimalust taotleda 2