Obsah (15)

§ 267§ 49§ 182§ 266§ 187§ 190§ 185§ 108§ 104§ 4§ 158§ 177§ 61§ 5§ 107

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-92-16 26.

) § 267 lg 4 kohaselt volitust hankelepingu aluseks oleva haldusakti tühistamiseks.

1. Kaebajad esitasid ringkonnakohtule täiendava taotluse tuvastada
2. mail 2016 sõlmitud hanke​lepingu tühisus. Kaebajate hinnangul on leping sõlmitud vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 69 lg-s 1 sätestatuga, st enne ooteaja möödumist, ja on seetõttu tühine. Lepingu tühisuse tuvastamine on vajalik kaebajate õiguste kaitseks – hankija, VAKO ja halduskohtu otsuste tühistamiseks ning seeläbi lõpptulemusena kaitsmaks kaebajate õigust olla riigihankemenetluses kvalifitseeritud ja sõlmida seejärel hankeleping. Kaebajate sõnul said nad lepingu olemasolust teada ringkonnakohtu
3. augusti
4. a määrusest.
5. Sillamäe Linnavalitsus vaidles kaebajate taotlusele vastu. Vastustaja sõnul tunnistati
6. mai
7. a korraldusega nr 292-k riigihankes edukaks Scandec Ehitus OÜ pakkumus ning
8. mail 2016 sõlmis vastustaja Scandec Ehitus OÜ-ga hankelepingu. Hankelepingu sõlmimise ooteaeg ei tulene praegusel juhul RHS § 69 lg-st 1, vaid RHS § 128 lg-st
9. Seega ei võinud vastustaja anda nõustu​must hankelepingu sõlmimiseks enne
10. maid
11. Seda vastustaja ei teinud.
12. Tartu Ringkonnakohus tagastas
13. septembri
14. a määrusega apellatsioonkaebuse täienduse, s.o hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude, jättis apellatsioon​kaebuse ülejäänud osas läbi vaatamata ning tagastas kaebajatele apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 640 eurot. Kohus põhjendas määrust järgmiselt: 1)

§ 267

lg 4 kohaselt on kohtul keelatud tühistada kehtiva hankelepingu korral hanke​lepingu aluseks olevat haldusakti. Sama puudutab VAKO otsust, millega lahendati üksnes kaebajate vaidlus​tust

1. aprilli
2. a protokollilise otsuse kehtetuks tunnistamiseks; 2) Riigikohtu praktika kohaselt võib kaebuse täiendamine uue nõudega olla käsitatav kaebuse muut​mi​sena (määrus asjas nr 3-3-1-62-10, p 16) ning

§ 49

lg 2 järgi võib kaebuse muutmine olla tea​tud juhtudel võimalik ka apellatsioonimenetluses, kuid

§ 49

lg 1 esimese lause kohaselt tähen​dab kaebuse muutmine kas kaebuse nõude või aluse, aga mitte mõlema muutmist. Kuna kaeba​jate esitatud hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude puhul ei ole tegemist üksnes menetluses oleva kaebu​se nõude või aluse muutmisega, ei ole tegu mitte kaebuse muutmise, vaid apellatsiooni​menetlu​ses uue nõude esitamisega.

§ 182

lg 3 kohaselt ei saa apellatsioonimenetluses esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. Seega tuleb hankelepingu tühisuse tuvastamise nõue tagastada; 3) isegi kui menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt käsitada hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude lisamist kaebuse muut​misena, peab

§ 49

lg 1 kohaselt olema muutmine kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse ees​märgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul lubatav.

§ 266

lg 2 ja § 268 lg 1 näevad hankeasjas mh tuvastamiskaebuse esitamisel ette es​malt menetluse läbimise riigihangete vaidlustuskomisjonis. Hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudes kaebajad seda läbinud ei ole. Seega ei oleks nõue lubatav; 4) lisaks ei aita hankelepingu tühisuse tuvastamise nõue enam kaebuse eesmärki (hankelepingu sõlmi​mine) saavutada. Hankeleping ei ole mitte üksnes sõlmitud, vaid ilmselt ka juba täidetud. Lepingu tühisuse korral tuleks selle tagajärjed kõrvaldada eraõiguslike sätete alusel ning sama hanke jätkamine olukorrast, mis eelnes 13. aprilli 2016. a protokollile, ei oleks enam võimalik; 5) RHS § 69 lg 14 kohaselt on hankelepingu tühisusele RHS § 69 lg-s 1 sätestatud alustel võimalik tugineda üksnes juhul, kui lepingu tühisus on tuvastatud vastavalt RHS-s sätestatule (RHS § 126 lg 12 p 1 kohaselt VAKO või

§ 267lg 3 alusel kohtu otsusega).

Kuna tühisust tuvastatud ei ole, on tegu kehtiva hankelepinguga, mistõttu ei saa selle aluseks olevat haldusakti ega selle kohta käivat VAKO otsust tühistada.

§ 187

lg 3 p 6 järgi tagastatakse apellatsioonkaebus, kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada apellandi õigusi või kohustu​si.

§ 190

kohaselt jäetakse apellatsioonkaebus läbi vaatamata, kui viidatud asjaolu ilmneb pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist; 6)

ei reguleeri seda, kuidas tuleb jaotada menetluskulud apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise korral. Seega tuleb

§ 185

lg-st 1 tulenevalt kohaldada

§ 108

lg-t 4, mille kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud kaebaja.

§ 104

lg 3 alusel tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kaebajatele tagastada. Üle​jäänud menetluskulud jäävad kaebajate kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 11. Kaebajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu määruse täies ulatuses tühistada ning tunnistada põhiseadusevastaseks

§ 267lg 4.

Määruskaebuse põhjendused on järgmised: 1) ringkonnakohtu lahendi tulemusena jäetakse kaebajate õigused täidesaatva võimu õigusvastase tegevuse eest kaitseta. Kuna vastustaja oli sõlminud hankelepingu, ei saanud kaebust

§ 267lg 4 järgi rahuldada isegi juhul, kui kaebus oli põhjendatud.

Kui pidada õigeks ringkonnakohtu seisu​kohta, et selles olukorras ei saa ringkonnakohus tuvastada ka hankelepingu tühisust, tähendabki see, et kaebajatel pole võimalik oma õigusi kaitsta. Selline olukord ei saa olla kooskõlas põhiseaduse §-dega 13, 14 ja 15; 2) ringkonnakohus on rikkunud uurimisprintsiipi ning jätnud kaebajate tegeliku tahte välja selgitama​ta, samuti ei ole kohus selgitanud kaebajatele võimalust oma nõuet muuta, mistõttu jäi kaebajatel nende huvide kaitseks vajalik avaldus esitamata. Ringkonnakohus lähtus kaebajate esialgsest eesmärgist kaebuse esitamise hetkel, kuid see eesmärk võis muutunud asjaolude tulemusena muutuda. Muutunud asjaolude tõttu võis kaebajate tegelikuks eesmärgiks olla hoopis hankijale kahju hüvitamise nõude esitamine ning selle eeldusena hankija otsuse tühistamise nõude asendamine selle õigus​vastasuse tuvastamise nõudega; 3)

§ 267lg 4 kohaldamiseks puudus alus.

Sätte kohaldamine eeldab kehtivat hankelepingut, kuid praegusel juhul on leping RHS § 69 lg-st 1 tulenevalt tühine; 4) ringkonnakohus leidis alusetult, et ei saa asuda hankelepingu tühisust tuvastama. Olukorras, kus alles apellatsioonimenetluses on teatavaks saanud hankelepingu sõlmimine, moodustavad kaebuse nõue ja hiljem täiendusena lisatud hankelepingu tühisuse tuvastamise nõue terviku, milles sisalduvat tahet tulnuks vaadata kogumis. Kaebajad ei saanud lepingu tühisuse tuvastamise nõuet varem esitada. Sellises olukorras võib kaebusele uue nõude lisada igas kohtuastmes ning ei saa nõuda kohtu​eelse menetluse läbimist.

1. Vastustaja esitas määruskaebusele järgmised vastuväited: 1) vastustaja ei varjanud pahatahtlikult hankelepingu sõlmimist.
2. juunil 2016 ringkonnakohtule saadetud vastuse p-s 1.4 teavitas ta, et Scandec Ehitus OÜ pakkumus on edukaks tunnistatud ning temaga hankeleping sõlmitud; 2) hankelepingu sõlmimise ooteaeg ei tulene praegusel juhul RHS § 69 lg-st 1, vaid RHS § 128 lg-st
3. Vastustaja on selles sättes ette nähtud tähtaega järginud. Hankelepingu esemeks olevate tööde kiire lõpule viimine oli avalikes huvides; 3) hankelepingu tühisuse võib RHS § 126 lg 12 p 1 kohaselt tuvastada VAKO või

§ 267lg 3 kolmanda lause kohaselt kohus.

Kuna hankelepingu tühisust tuvastatud ei ole, on tegu kehtiva lepinguga, mistõttu välistab

§ 267

lg 4 vaidlusaluse haldusakti tühistamise; 4)

§ 267lg 4 ei ole põhiseadusega vastuolus.

Kaebajate õigused on kaitstud, kuna kaebajatel on võimalik oma kahjustatud õiguste kaitseks esitada kahju hüvitamise kaebus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 13. Saanud teada asjaolust, et kohtumenetluse kestel on hankeleping vaidlusaluses hankes sõlmitud, andis ringkonnakohus kaebajatele tähtaja seisukoha esitamiseks asja edasise menetluse võimalikkuse ja perspektiivikuse kohta ning asjakohaste taotluste esitamiseks. Kohus selgitas kaebajatele, et

§ 267

lg-st 4 tulenevalt on olemas alus jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata, ning viitas kaebusest või apellatsioonkaebusest loobumise võimalusele, samuti võimalusele esitada muid menetluslikke avaldusi. Vastuseks sellele määrusele esitasid kaebajad taotluse tuvastada hankelepingu tühisus, kuna leping on sõlmitud vastuolus RHS § 69 lg-ga 1. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse siiski läbi vaatamata ning tagastas hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude. Määruskaebuses seavad kaebajad kahtluse alla ka

§ 267

lg 4 põhiseadus​pärasuse ning leiavad, et ringkonnakohus jättis täitmata selgitamiskohustuse, kuna ei selgitanud kaebajatele võimalust minna hankija otsuse tühistamise nõudelt üle selle õigusvastasuse tuvastamise nõudele. 14. Kolleegium selgitab järgnevalt kõigepealt

§ 267lg 4 kohalda​mise eeldusi (I).

Seejärel võtab kolleegium seisukoha kaebuse muutmise lubatavuse kohta (II). Lõpuks lahen​dab kollee​gium määruskaebuse (III). I 15.

§ 267

lg 4 sätestab, et kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankelepingu aluseks olevat haldusakti. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et pakkuja kvalifitseerimata jätmise otsust tuleb pidada hankelepingu aluseks olevaks haldusaktiks selle sätte mõttes. Kuigi tegemist ei ole hankelepingu vahetu alusega, on ka otsustus pakkujate kvalifitseeri​mise üle hankelepingu sõlmimise eelduseks. 16. Kaebajad on seisukohal, et

§ 267

lg 4 ei kuulunud praeguses asjas kohaldamisele, sest vaidlusalune hankeleping oli tühine. Ringkonnakohus leidis, et hankelepingut ei saa tühiseks pidada enne, kui VAKO või kohus pole lepingu tühisust vastava nõude alusel tuvastanud.

1. RHS § 69 lg 1 kohaselt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate esitamisest arvates. Enne ooteaja möödu​mist sõlmitud hankeleping on tühine. Ooteaega ei pea kohaldama hankelepingu sõlmi​misel raam​lepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel, väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke​menetluse korral või juhul, kui muud liiki hankemenetluses on esitanud pakkumuse ainult üks pakkuja.
2. RHS § 69 lg 14 järgi võib hankelepingu tühisusele RHS § 69 lg-s 11 sätestatud alustel tugi​neda üksnes juhul, kui hankelepingu tühisus on tuvastatud vastavalt riigihangete seaduses sätestatule. Sättes on kolleegiumi hinnangul silmas peetud lepingu tühisuse tuvastamist riigihangete seaduses ette nähtud menetluslikus korras, vastavasisulise tähtaegselt esitatud nõude alusel VAKO otsuse või edasi​kaebuse korral kohtuotsuse resolutsioonis. Kolleegiumi hinnangul asus ringkonnakohus ekslikult seisukohale, et RHS § 69 lg-st 14 järeldub, et ka hankelepingu tühisusele RHS § 69 lg 1 alusel saab tugineda üksnes juhul, kui lepingu tühisus on tuvastatud vastavalt RHS-s sätestatule. RHS § 69 lg 14 viitab selgelt vaid RHS § 69 lg-le 11, mis reguleerib muid hankelepingu tühisuse aluseid, kuid ei puuduta RHS § 69 lg-s 1 käsitletud alust. Sellest tuleb järeldada, et RHS § 69 lg-s 1 sätestatud tühisuse aluse puhul ei ole lepingu tühisusele tuginemi​seks vajalik selle tuvastamine VAKO või halduskohtu otsuse resolutsioonis (vt ka käesoleva määruse p 20).

§ 4

lg 4 kohaselt tuvastab kohus haldusasja raames ise​seisvalt ja lõplikult kõik selle lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, kui seadus ei sätesta teisi​ti.

§ 158

lg 1 esimese lause kohaselt otsustab kohus "otsust tehes", millised asjaolud on tuvastatud. Praegusel juhul ongi hanke​lepingu tühisus selline asjaolu, mis omab kaebajate tühistamisnõude lahendamisel tähtsust – lepingu tühisuse korral ei takista

§ 267lg 4 kaebuse sisulist lahendamist.

Kuivõrd hankelepingu tühisuse tuvasta​misele seatud täiendavad eeldused ei puuduta RHS § 69 lg-s 1 sätestatud tühisuse alust, ei ole kolleegiumi hinnangul välistatud kaebajate poolt hankelepingu tühisusele ooteaja rikkumise tõttu tuginemine ja kohtu poolt selle tuvastamine ka tühistamisnõude lahendamisel kohtuotsuse põhjendustes. 19. Kolleegium märgib, et lepingu tühisuse tuvastamine kohtuotsuse põhjendustes ei ole siduv ega too automaatselt kaasa lepingu tagasitäitmise vajadust.

§ 177

lg 1 kohaselt on jõustunud kohtu​otsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel.

§ 177

lg 2 järgi kehtib kohtuotsus haldusakti tühistamise või tühisuse tuvastamise osas kõigi isikute kohta, kuid see säte puudutab vaid tühisuse tuvastamist kohtu​otsuse resolutsioonis. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et teises haldusasjas tehtud kohtu​lahendi põhjendused ei ole siduvad uue vaidluse lahendamisel ka samade menetlus​osaliste vahel (otsus asjas nr 3-3-1-35-12, p 15).

§ 61

lg 4 kohaselt hindab kohus varasema jõustunud kohtu​lahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 lg 2 käsitleb kohtulahendeid teistes kohtuasjades ühe dokumentaalse tõendi liigina. 20. Käesoleva määruse p-s 18 selgitatu ei tähenda, et isik ei võiks halduskohtule esitatavas kaebuses taotleda hankelepingu tühisuse tuvastamist otsuse resolutsioonis.

§ 267

lg 1 järgi võib hanke​asjas kaebuse esitada RHS § 117 lg-s 2 või 21 sätestatud otsuse, dokumendi või hanke​lepingu peale, samuti VAKO otsuse peale.

§ 267

lg 3 sätestab, et hanke​lepingute suhtes kohaldatakse halduskohtu​menetluses haldusakti kohta sätestatut.

§ 5

lg 1 p 6 annab haldus​kohtule õiguse otsuse resolutsioonis mh teha kindlaks haldusakti tühisus. Kolleegiumi hinnangul ei anna riigihangete seadus aga VAKO-le pädevust tuvastada oma otsuse resolutsioonis hankelepingu tühisus RHS § 69 lg 1 alusel. RHS § 126 lg 12 p 1 kohaselt võib vaidlustus​komisjon RHS § 117 lg 21 p-de 2–6 alusel esitatud vaidlustuse rahuldamisel oma otsusega tuvastada hankelepingu tühisuse RHS § 69 lg 11 või § 711 alusel. Ei see ega muud riigihangete seadu​se sätted ei käsitle VAKO poolt hankelepingu tühisuse tuvastamist RHS § 69 lg 1 alusel. Seega tuleb ooteaja rikkumise tõttu hankelepingu tühisuse tuvastamise nõue esitada otse halduskohtusse.

1. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et erinevalt riigihangete seadusest on nõukogu direktiivis 89/665/EMÜ reguleeritud hankelepingu tühisuse tuvastamist ühtselt, sõltumata tühisuse alusest (direktiivi art 2d lg 1).
2. aprillil 2010 vastu võetud ja
3. juulil 2010 jõustunud riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse, millega lisati riigihangete seadusesse mh § 69 lg 14 (tollal lg 13) ja § 126 lg 12, eelnõu (665 SE) seletuskirjast ei nähtu, et seadusandja oleks kaalunud, kas ja miks on vaja reguleerida hankelepingu tühisuse tuvastamise korda sõltuvalt tühisuse alusest erinevalt. Seadus​andja võiks kaaluda regulatsiooni ühtlustamist. II
4. Kaebajad esitasid ringkonnakohtule taotluse kaebuse täiendamiseks nõudega tuvastada vaidlus​- aluse hankelepingu tühisus. Ringkonnakohus tagastas uue nõude, põhjendades seda nii asjaoluga, et apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud, sellega, et hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude osas on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, kui ka sellega, et nõue ei aitaks enam kaebuse eesmärki saavutada, kuna hankeleping on juba täidetud. 23.

§ 49

lg 1 kohaselt võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtu​vaidluseni haldus​- kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks

kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.

§ 49

lg 2 järgi võib pärast

§ 49

lg 1 esimeses lauses nimetatud tähtaega, sh apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, kaebuse nõuet või alust muuta lg-s 1 sätesta​tud tingimustel ja üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab

kohaselt arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu poolt. Kolleegium on varasemas praktikas korduvalt pidanud võimalikuks mh apellatsiooni- või kassat​siooni​​astmes kaebuse muutmist, sh kaebusele uue nõude lisamist, kui see on vajalik kohtu​menetluse kestel muutunud asjaolude tõttu (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid asjades nr 3-3-1-41-15, p 15; 3-3-1-86-14; 3-3-1-46-13, p 13; 3-3-1-5-10, p 15). Seejuures on kolleegium oluliseks pidanud menetlusökonoomia põhimõtte järgimist uue kohtu​vaidluse vältimise teel (3-3-1-41-15, p 15) ning

§ 49

lg 1 kohal​damisel pidanud vajalikuks tõlgendada kaebuse eesmärki laialt (3-3-1-86-14, p 23). 24. Nagu nähtub

§ 49

lg-st 2 ja eespool viidatud kohtu​praktikast, on kohtu​menetluse kestel muutunud asjaolude tõttu kaebuse muutmine, sh uue nõudega täiendamine, lubatav ka apellatsiooni​menetluses. Kolleegium märgib, et kui sellisel puhul ei ole nõutav esimese astme kohtumenetluse läbimine, ei saa uue nõude menetlemise takistuseks olla ka kohustusliku kohtueelse menetluse läbi​mata jätmine. Eeltoodu ei puuduta nõudeid, mida saanuks esitada ka kaebuse esitamise ajal või mis ei ole menetluses oleva kaebuse eesmärgiga olemus​likult seotud. 25. Kolleegium on siiski seisukohal, et hankelepingu tühisuse tuvastamise nõue ei ole kaebajate õiguste kaitseks vajalik ega aita enam kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Kolleegium selgitas käesoleva määruse p-s 18, et kaebajate tühistamisnõude lahendamise võimaldamiseks

§ 267

lg 4 alusel piisab hankelepingu tühisuse tuvastamisest kohtuotsuse põhjendavas osas. Samuti ei saaks hankelepingu tühisuse tuvastamine kohtuotsuse resolutsioonis enam tuua kaasa olukorda, kus kaeba​jad saaksid ise sõlmida hankijaga hankelepingu. Nagu ringkonna​kohus on märkinud, oli hankelepingu täitmise tähtaeg

1. september
2. Riigihangete registrisse
3. oktoobril 2016 lisatud riigihanke aru​ande lisast (teate ID 1539705) nähtub, et tööd on
4. septembril 2016 lõpetatud. Seega on hanke​lepingu objekt valminud. Ka kaebajate määruskaebuses toodud alterna​tiivse eesmärgi (kahju​nõude esitamine hankija vastu) saavutamiseks ei ole hankelepingu tühisuse tuvasta​mine vajalik. Kahju​nõude eelduseks on hankija otsuse või toimingu õigus​vastasus (RHS § 117 lg 3), mitte tühisus. See​tõttu on ringkonnakohus lõppastmes õigesti asunud seisukohale, et kaebuse täiendamine hanke​lepingu tühisuse tuvastamise nõudega ei olnud lubatav.
5. Selleks, et teha kindlaks, kas kaebajate õiguste kaitseks võib olla tarvis minna vaidlustatud otsuse tühistamise nõudelt üle õigusvastasuse tuvastamise nõudele, tuleb võtta seisukoht küsimuses, kas tühistamiskaebuse lahendamine on endiselt võimalik, st kas sõlmitud on kehtiv hankeleping.
6. Vaidlust ei ole selle üle, et hankija tegi pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse
7. mail 2016 ning hanke​leping sõlmiti
8. mail
9. Järelikult ei jäänud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemise ja lepingu sõlmimise vahele 14 päeva. Küsimus on seega ainult selles, kas RHS § 69 lg 1 järgne ooteaeg praegusel juhul kohaldus.
10. Vastustaja leiab, et praeguses olukorras ei tulenenud ooteaeg mitte RHS § 69 lg-st 1, vaid RHS § 128 lg-st
11. RHS § 128 lg 2 sätestab, et hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist RHS § 126 lg 1 p-s 4 või 5 nimetatud vaidlustuskomisjoni otsuse teatavaks tegemisest. Kolleegium ei nõustu vastustaja seisukohaga, et RHS § 128 lg 2 välistas praegusel juhul RHS § 69 lg 1 kohase ooteaja järgimise vajaduse. RHS § 128 lg 2 sätestab täiendava ooteaja juhuks, kui hanke​lepingu sõlmimist takistabki ainult juba lõppenud vaidlustusmenetlus – eelkõige saab see olla asjakohane olukorras, kus vaidlustatud on pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. RHS § 128 lg 2 ei kõrvalda kohustust oodata pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate esitamisest 14 päeva hanke​lepingu sõlmimiseni. Olukorras, kus pakkuja on vaidlustanud enda kvalifitseerimata jätmise, võib tal enda õiguste tõhusaks kaitseks olla vaja vaidlustada ka teise pakkuja edukaks tunnistamise otsus. Edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamine võib aga osutuda võimatuks, kui enne vaidlustamis​tähtaja möödumist sõlmitakse hankeleping. Eeltoodud tõlgendust toetab ka Euroopa Liidu õigus. Direktiivi 2007/66/EÜ preambuli p-st 4 nähtuvalt oli pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ja hankelepingu sõlmimise vahelise ooteaja kehtestamise põhjuseks see, et ooteaja regulatsiooni puudumine võis viia lepingu väga kiire allkirjastamiseni telliva asutuse või ostja poolt, kes soovib, et vaidlustatud lepingu sõlmimisotsust ei oleks võimalik enam muuta. See puudus on sama preambuli punkti kohaselt tõsiseks takistuseks pakkujate, keda ei ole veel lõplikult välista​tud, tõhusale õiguskaitsele. Direktiivi 89/665 art 2a lg 2 sätes​tab, et lepingu sõlmimisotsuse ja lepingu tegeliku sõlmimise vahele peab jääma vähemalt kümme kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui lepingu sõlmimisotsus edastati asja​omastele pakkujatele ja kandidaatidele faksi teel või elektrooni​liselt, või kui kasutati muid side​vahendeid, vähemalt 15 kalendripäeva alates sellele päevale järgne​vast päevast, kui lepingu sõlmimis​otsus edastati asjaomastele pakkujatele ja kandidaatidele, või vähe​malt kümme kalendripäeva alates lepingu sõlmimisotsuse saamisele järgnevast päevast. Asja​omasteks loetakse pakkujad, keda ei ole veel lõplikult välistatud. Välistamine on lõplik, kui sellest on asjaomastele pakkujatele teatatud ning see on kas sõltumatu järelevalve​asutuse poolt õiguspäraseks tunnistatud või kui välistamise kohta ei saa enam alustada läbivaatamis​menetlust. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-355/15: Bietergemeinschaft Technische Gebäude​betreuung tehtud otsuse p-s 34 selgitanud, et nagu tuleneb direktiivi 89/665 art 1 lg-st 3 ja art-st 2a, tagab see direktiiv tõhusad õiguskaitse​vahendid hankemenetluses tehtud õigusvastaste otsuste suhtes. Direktiiv võimal​dab nimelt kõigil hanke​menetlusest kõrvale jäetud pakkujatel vaidlustada mitte üksnes hanke​menetlusest kõrvalejätmise otsust, vaid kuni seda vaidlustust ei ole lahendatud, vaidlustada ka hilisemad otsused, mis võivad teda kahjustada juhul, kui tema kõrvale​jätmise otsus kehtetuks tunnistatakse.
12. Seega tuli hankelepingu sõlmimisel järgida RHS § 69 lg-s 1 ette nähtud ooteaega. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et ooteaega ei järgitud, on kolleegium seisukohal, et hankeleping on tühine.
13. Kolleegium peab vajalikuks selgitada järgmist. Praeguses asjas jättis halduskohus rahuldamata kaebajate taotluse esialgse õiguskaitse korras hankelepingu sõlmimise keelamiseks. Seejuures tugines halduskohus mh sellele, et on olemas ülekaalukas avalik huvi selle vastu, et riigihange viidaks kiiresti lõpuni. Nimelt on tegu kooli ja raamatukogu hoones tehtavate ehitustöödega, mistõttu suvine koolivaheaeg on töödeks parim aeg. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamine lükanuks hankelepingu sõlmimise RHS § 128 lg-st 2 tulenevalt, hoolimata esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisest, praeguses asjas edasi veel vähemalt VAKO otsuse teatavaks​tegemiseni. RHS § 123 lg 32 võimaldab VAKO-l hankija taotluse alusel siiski kaaluda hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise luba​mist, kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustuse esitaja õiguste võimaliku kahjustamise. Sellises olukorras võib VAKO arves​tada ka eelmises samade poolte vahelises kohtuasjas kohtu poolt esialgse õiguskaitse määruses juba esitatud argumente. Seega ei põhjusta RHS § 69 lg-st 1 tuleneva ooteaja kohaldamine hanke​lepingu sõlmimise eel ülemäärast viivitust, kui esineb oluline avalik huvi hanke kiire lõpule viimise vastu.
14. Kuivõrd hankelepingu tühisuse tõttu ei takista

§ 267

lg 4 kaebajate tühistamiskaebuse sisulist lahendamist, puudub vajadus võtta seisukoht selle kohta, kas ringkonnakohus pidanuks kaeba​ja​tele selgitama võimalust minna üle tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele. Samuti ei ole selles olukorras vajadust käsitleda kaebaja väiteid

§ 267lg 4 põhiseadusvastasuse kohta.

III

1. Eeltoodud põhjustel rahuldab kolleegium määruskaebuse osaliselt. Ringkonna​kohtu määrus tuleb tühistada osas, millega jäeti kaebajate apellatsioonkaebus läbi vaatamata, ja osas, millega tagas​tati riigilõiv. Asi tuleb tühistatud osas saata tagasi ringkonna​kohtule menetluse jätkamiseks. Üle​jäänud osas jääb määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
2. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb

§ 107lg 4 esimese lause alusel tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)