← Eesti

3-2-1-14-17

Obsah (7)§ 21§ 2§ 23§ 78§ 98§ 156§ 160

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikoht

) § 184 lg 1 kohaselt. Kui seda teha hüvitise maksmise kohustuse vastu, mida omandaja maksta ei jaksa, tekib olukord, kus otsus võib jäädagi huvi (raha) puudusel täitmata. Seda juhul, kui raha maksmise kohustus pannakse omandajale omandi saamise tingimusena, st teiste kaasomanike (ühisomanike) tahteavaldused asendatakse tingimusel, et omandaja maksab neile omandamise eest kohtulahendiga ette nähtud hüvitise. Sel juhul on tegemist tahteavalduste andmiseks kohustatud kaasomanike (ühisomanike) õigusega keelduda tahteavalduste andmisest raha saamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 5 mõttes (vt selle kohta otsuse p 26). 25.

  1. Kui hüvitis mõistetakse aga teise kaasomaniku (ühisomaniku) kasuks välja, võib hüvitist saama õigustatud kaasomanik (ühisomanik) alustada teise vastu raha saamiseks täitemenetlust, mille käigus võõrandatakse lõpuks hüvitist maksma kohustatule jäetud ese ja halvemal juhul (kui ese hinnati kohtumenetluses tegelikust väärtusest kallimaks või kui selle väärtus vahepeal langeb) ka muu vara ning lõppkokkuvõttes võib kaasomandi (ühisomandi) jagamine viia eseme omandamiseks mittejõukohastel tingimustel kohustatud isiku maksejõuetuseni. Selline kaasomandi (ühisomandi) lõpetamise viis võib seega koormata üht kaasomanikku (ühisomanikku) ebaproportsionaalselt. 25.
  2. Eelkirjeldatud olukordade vältimiseks peaks kohus, kui ta leiab, et eseme omandamise eest tuleks maksta selle suurema väärtuse tõttu rohkem, kui omandamiseks soovi avaldajal on soov ja võimalus maksta, mitte jätma eset sellele kaasomanikule (või ühisomanikule), vaid panema ese avalikule enampakkumisele, kui see võimalus on ka alternatiivselt esitatud. Kui enampakkumise nõuet ei ole esitatud ja muid mõistlikke alternatiive ei ole, peaks kohus jätma kaasomandi (ühisomandi) selles olukorras lõpetamata. Seda peaks kohus pooltele ka enne selgitama ja võimaldama neil esitada enampakkumise nõue alternatiivselt juhuks, kui kohtu arvates tuleks eseme omandamise eest maksta rohkem, kui omandamist soovija on valmis ja võimeline tegema.
  3. Kohus peab eset ühele kaasomanikule (või ühisomanikule) jättes ja hüvitamise kohustust talle pannes ka otsustama, kas hüvitis mõistetakse talt välja või nähakse see ette eseme omandamise eeldusena, st omandamiseks vajalike tahteavalduste andmise kohustuse täitmisest keeldumise vastuväitena VÕS § 110 lg 5 mõttes. 26.
  4. Kolleegiumi arvates tuleks eset ühele kaasomanikule (ühisomanikule) jättes temalt samal ajal hüvitis teise kasuks (täitedokumendina) välja mõista eelkõige siis, kui eseme omandamist soovinud kaasomanik (ühisomanik) on ise nõudnud asja endale hüvitise väljamõistmise vastu või vähemasti nõustunud temalt raha väljamõistmisega (vt ka otsuse p-d 23 ja 25). Sel juhul tuleks hüvitise sissenõudmine siduda otsuse resolutsioonis vastastikku omandamiseks vajalike tahteavalduste andmisega (

§ 21

), vältimaks nii eseme omandamist hüvitist maksmata kui hüvitise sissenõudmist omandi üleminekut tagamata. Ühisvara jagamisel tuleb väljamõistmine siiski kõne alla ka osana kogu ühisvara jagamisel tehtavast arvestusest (tasaarvestusest). TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus poole taotlusel näha ette ka otsuse täitmise vabatahtliku mõistliku tähtaja, mille kestel saab omandamiseks kohustatud kaasomanik (ühisomanik) nt korraldada laenuvõtmise hüvitise maksmiseks, vältides kohest täitemenetluse algatamise võimalust. 26.

  1. Hilisemate komplikatsioonide ja ebaõigluse vältimiseks (vt otsuse p 25) tuleks muul juhul eelistada hüvitise väljamõistmist täitmisest keeldumise vastuväitega VÕS § 110 lg 5 mõttes (vt selle kohta ka Riigikohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 45.2). Sel juhul saab omandi üleminekuks vajalikele ja kohtulahendiga asendatud hüvitise saamiseks õigustatud kaasomaniku (ühisomaniku) tahteavaldustele tugineda siis, kui hüvitis on välja makstud või hoiustatud. Hüvitise väljamõistmiseks sel juhul aga täitemenetlust algatada ei saa, st täitedokument on vaid n.ö ühepoolselt sundtäidetav. Sel juhul saab kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata otsuses poole taotlusel (aegumistähtajast lühema) tähtaja, mille kestel saab otsust omandamise osas täita (vt ka Riigikohtu
  4. juuni
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-06, p 27;
  6. detsembri
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-16, p 17). III
  8. Pooled ei vaidle, et osaühingute osad kuuluvad nende ühisvarasse, ega ka selle üle, et kummagi osa väärtuseks on 2556 eurot 47 senti.
  9. Pooled ei vaidle ka selle üle, et ühisvara jagades tuleb OSAÜHINGU ANDEVEST osa jätta kostjale. Just sellise nõude on esitanud mõlemad pooled ja nii on selle osaühingu osa jaganud ka kohtud. Kuigi kostja vaidlustas nii maakohtu otsuse kui ka ringkonnakohtu otsuse tervikuna, ei märkinud ta ei apellatsioon- ega kassatsioonkaebuses, miks maakohtu otsus oli selle osa jagamise osas ebaõige. Vaidluse all ei olnud ka selle osaühingu osa omandamise eest kostjalt hagejale makstav hüvitis 1278 eurot 23 senti. Kostja avaldustest saab järeldada, et tema arvates ei pidanud ta hüvitist maksma vaid põhjusel, et sama väärtusega Osaühingu BALTELAR osa pidi jääma hagejale. Seetõttu puudub kolleegiumil alus kohtutotsuseid OSAÜHINGU ANDEVEST osa jagamise osas tühistada. Seega jõustub selle osaühingu osa jagamine käesoleva otsusega. Asja uuel läbivaatamisel tuleb hüvitiskohustust kogunõude kindlaksmääramisel arvestada.
  10. Pooled vaidlevad Osaühingu BALTELAR osa jagamise üle. Nimelt on kumbki pool palunud jätta see osa vastaspoolele ja mõista enda kasuks välja hüvitis 1278 eurot 23 senti. Muid jagamise viise ei ole kumbki pool esitanud. Kohtud jätsid selle osaühingu osa kostjale ja kohustasid teda maksma hagejale hüvitisena 1278 eurot 23 senti, põhjendades seda otstarbekusega, kuna kuigi mõlemad pooled on selle osaühingu juhatuse liikmed, on hageja väitel osaühingu majandustegevuse ja juhtimisega tegelenud kostja, hageja ei ela Eestis ega saa ega soovi osaleda osaühingu töös. Ringkonnakohus leidis täiendavalt, et kostja ei ole tõendanud oma elukohta Soomes.
  11. Kohtud ei ole kolleegiumi arvates Osaühingu BALTELAR osa jagamisel nõuetekohaselt otsustanud osa jätmist kostjale hüvitise maksmise kohustuse vastu. Selles osas tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks. Kohtud on jätnud osa kostjale vastu tema tahtmist, mis kolleegiumi arvates on ekslik (vt otsuse pd 23 ja 25). Olukorras, kus kumbki ühisomanik ei soovi osa omandada, on mõistlik müüa see avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha. Kui pooled ei esita osa avalikul enampakkumisel müümise nõuet, tuleb osa jätta jagamata.
  12. Kolleegium lisab, et olukorras, kus nii hageja kui ka kostja on osaühingu juhatuse liikmed, on põhjendamatu eeldada, et hageja ei saa osaühingu juhtimises osaleda. Vastuoluline on ringkonnakohtu seisukoht, et kostja ei avaldanud maakohtule, et on kolinud Soome, kui samas Salme tn korteri enampakkumisele panemist põhjendas maakohus sellega, et kummagi poole elukoht ei ole Eestis ja et kostjat ei saa määrata enampakkumise korraldajaks, kuna mh on tema elukoht Soomes (maakohtu otsuse p 4). IV
  13. Pooled ei vaidle, et Salme tn korter kuulub nende ühisvarasse, samuti soovivad mõlemad selle jagamist. Pärast erinevate jagamise viiside pakkumist jäi mõlema poole sooviks müüa see korter enampakkumisel, kanda tulemist müügikulud ja jagada ülejäänud raha pooleks. Erimeelsused olid pooltel müügiviisi osas: hageja soovis, et korter müüdaks avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel, kostja aga, et pooltevahelisel enampakkumisel ja kostja enda vahendusel (vahepeal soovis kostja korraldajaks AlfaCity OÜ-d).
  14. Maakohus otsustas müüa Salme tn korteri avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu ja pärast müügi korraldamise kulude mahaarvamist müügitulust nägi ette jagada ülejäänud raha poolte vahel võrdselt. Pooltevahelist enampakkumist ei eelistanud maakohus põhjusel, et kumbki pool ei ole soovinud ehitamisjärgus olevat korterit endale ning kostjat ei saa määrata enampakkumise korraldajaks tema ebakompetentsuse tõttu ja põhjusel, et kostja elab Soomes (maakohtu otsuse p 4). Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega.
  15. Kostja ei vaidlustanud Salme tn korteri müügi osas maakohtu otsust (II kd, tl 2), mistõttu on maakohtu otsus selles osas jõustunud ja seda saab täita.
  16. Kolleegium märgib, et korteri müümine avalikul enampakkumisel on mõistlik, kui kumbki pool seda endale ei soovi ja mõlemal poolel on üksnes rahaline huvi korteri vastu. Neil asjaoludel ongi avalik enampakkumine kõige mõistlikum ja tegelikult ka ainuvõimalik viis ühisvara jagamiseks, mis poolte huve enim arvestab. Samuti on põhjendatud määrata enampakkumise korraldajaks pooltest sõltumatu kohtutäitur.
  17. Kolleegium peab siiski vajalikuks täiendavalt selgitada kohtutäituri vahendusel ühisvara jagamiseks või kaasomandi lõpetamiseks toimuva avaliku enampakkumise õiguslikku olemust ja korda. PKS § 37 lg 3 viitab ühisvara jagamisele kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. AÕS § 77 lg 2 viitab üksnes kohtu võimalusele otsustada müüa ühine asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel, täpsustamata müügi korda. 36.
  18. Riigikohus on varem leidnud, et kohus saab TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra, sh nt abikaasade ühisvara müügiks korraldatava avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused ning kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäituri vahendusel (Riigikohtu
  19. mai
  20. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16;
  21. oktoobri
  22. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16, p 17). Täitemenetlust saab alustada jõustunud kohtulahendist tulenevalt (

§ 2

lg 1 p 1) ning ükskõik kumb abikaasa (ükskõik milline kaasomanik) saab ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks alustada täitemenetlust

§ 23

järgi ning kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise

-s sätestatud korda arvestades (

§ 78jj ja § 150 jj).

Kui ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendis on otsustatud ka abikaasade kohustuste ühisvara arvel kandmise üle, tuleb kohtutäituril enampakkumisel saadud rahast ka see kohustus võlausaldajale täita (vt Riigikohtu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16). 36.
  3. Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde, kuid täpsustab otsuse täitmise huvides enampakkumise korra kohta käivat. Nimelt on

-s enampakkumist reguleerivad sätted suunatud vara müügile, millest saadava tulemi arvel täidetakse võlausaldaja rahaline nõue võlgniku vastu (vt

II osa). Sellest tulenevalt on

-s reguleeritud ka vabatahtliku täitmise tähtaega, arestimist, hindamist, müügi korda, omandi üleminekut ja kolmandate isikute õiguste lõppemist ning tulemi jaotamist ja kulude kandmist. Neid sätteid tuleb kohaldada kaasomandi lõpetamise kohtulahendi eripära arvestades. 36.3. Sama ühisvaras või kaasomandis oleva asja enampakkumisel müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse. Hilisema avalduse alusel saab teine kaasomanik (ühisomanik) esmalt alustatud täitemenetlusega ühineda. Sellises menetluses on kumbki ühisomanik (kaasomanik) samal ajal nii sissenõudja kui ka võlgnik. Täitmisteate teisele ühisomanikule (või kaasomanikule) kättetoimetamine ja vabatahtliku täitmise tähtaeg (

§-d 24 ja 25) annavad võimaluse korraldada varaeseme müük poolte kokkuleppel täitemenetluse väliselt, st eraõiguslikul alusel (AÕS § 641, § 74 lg 1, § 119 lg 1, § 120 lg 1). Arestimine toimub esmajoones kaasomandis oleva asja puhul kaasomandiosade edasise käsutamise takistamise eesmärgiga, lisaks ka kohtutäituri tasu tagamise eesmärgil (

§-d 54, 142). 36.4. Enampakkumine on avalik-õigusliku tähendusega. Omand enampakkumisel müüdud vallasasjale tekib

§ 98lg 1 järgi asja üleandmisega enampakkumise akti alusel.

Omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale tekib

§ 156

järgi enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega, st lepingut ei sõlmita ja vajalik ei ole ka notariaalne tõestamine. Kanded kinnistusraamatusse tehakse kohtutäituri avalduse alusel (

§ 160

). Erisus tuleneb

§-dega 104 ja 158 võrreldes kolmandate isikute õiguste lõppemise kohta enampakkumisel. Enampakkumisega lõpeb üksnes kaasomand või ühisomand, mitte aga kolmandate isikute õigused müüdud esemele, kuna täitemenetlust ei korraldata ühegi varasemal järjekohal oleva õiguse realiseerimiseks. Erandina on see siiski võimalik, kui täitemenetlusega ühineb ka mõni rahalise nõudega ja kinnistusraamatusse kantud õigusega (eelkõige hüpoteegiga) tagatud sissenõudja või kui kohtulahendi alusel või ühisomanike (kaasomanike) soovil makstakse nt esmalt ära kinnistut või selle mõttelist osa koormava hüpoteegiga tagatud nõue ja seetõttu võib hüpoteegipidajalt nõuda nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks (AÕS § 349 lg 1). Koos kinnistu võõrandamisega on omandajal võimalik üle võtta ka hüpoteegiga tagatud kohustus, seda küll hüpoteegipidaja nõusolekul, mis võidakse lugeda antuks ka vaikimisega (vt nt VÕS § 175 lg 6). 36.5. Tulemi jaotamisel on erikorraks kohtulahendiga ettenähtud kord. Üldjuhul on ette nähtud tulemi jagamine ühisomanike vahel võrdselt või kaasomanike vahel vastavalt nende mõtteliste osade suurusele. Kui kohus soovib ette näha teistsuguse tulemi jaotamise korra, nt kaasomandiosade eri väärtusest või neid koormavatest õigustest (esmajoones hüpoteegid) tulenevalt, tuleks ka seda kohtulahendis märkida. Tulemist kantakse esmalt täitekulud. 36.6. Täitemenetluse siseselt on kõigi kaasomanike või ühisomanike nõusolekul võimalik müüa ese ka kohtutäituri kontrolli all, st eraõiguslikult (

§-d 102 ja 157). V

  1. Kolleegiumi arvates on kohtud ekslikult käsitlenud Õismäe tee korteri või sellest tulenevate nõuete kuulumist poolte ühisvarasse. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus selles osas tühistada ja selle korteriga seostuv uuesti läbi vaadata.
  2. Hageja arvates ei kuulu Õismäe tee korter poolte ühisvarasse, sest kuigi pooled soetasid selle abielu ajal, võõrandasid nad selle samuti abielu ajal ALG-le. Hiljem hageja küll leidis, et ühisvarasse kuulub ettemakse Õismäe tee korteri eest 190 000 krooni (I kd, tl 76). Kuigi hageja Õismäe tee korterit ei kasuta, on tal huvi korter säilitada endale ja anda üle pojale. Kostja arvates kuulub poolte ühisvarasse
  3. a eellepingust ja
  4. a müügilepingust tulenev nõudeõigus ALG vastu korteri tagastamiseks ühisvarasse. Pärast erinevaid kostja pakutud variante Õismäe tee korteriga seotu lahendamiseks, palus kostja jätta nõue ALG vastu hagejale ja mõista hagejalt kostja kasuks välja selle eest hüvitis 16 800 eurot. Kostja arvestuse järgi tegi ta koos hagejaga
  5. a eellepingu täitmiseks väljamakseid 190 000 krooni. Ühisvarast tasuti 56% Õismäe tee korteri hinnast (190 000 : 340 000 × 100). Korteri väärtus on 60 000 eurot, millest 0,56 osa ja seega ühisvaras on hageja arvates 33 600 eurot, millest pool on 16 800 eurot.
  6. Kohtute arvates ei kuulu poolte ühisvarasse ei Õismäe tee korter ega selle tagasiostu nõudeõigus ALG vastu. Samas on kohtud lugenud, et kuna ettemakse korteri tagasiostmiseks tehti ühisvarast, võlgneb hageja kostjale sellest rahast 95 000 krooni (190 000 : 2), s.o 6070 eurot. Lisaks on kohtud võtnud ühisvara jagamisel vähemasti osaliselt arvesse ALG-lt hageja kontole kantud raha. Täpsemalt on ühisvarasse arvatud hageja pangakontol
  7. jaanuari
  8. a seisuga olnud 85 164 krooni 59 senti, millest hageja võlgneb kohtuotsuste järgi kostjale 22 582 krooni 30 senti (1443 eurot).
  9. Pooled ei vaidle, et nad müüsid Õismäe tee korteri ALG-le 340 000 krooni eest ja hageja sõlmis ALG-ga ka lepingu korteri tagasiostmiseks osamaksetega sama hinnaga (ja nn kallinemismääraga ehk sisuliselt intressiga). ALG maksis hageja pangakontole korteri eest 139 690 krooni ning 190 000 krooni tasaarvestati
  10. a eellepingu alusel tasumisele kuuluvate summadega. Samuti ei vaidle pooled, et lepingujärgsed tagasimaksed (kokku 24 012 eurot 19 senti) on tasunud hageja.
  12. a müügilepingut ja eellepingut tuleb tuvastatud asjaoludel kolleegiumi arvates hinnata tervikliku lepinguna, mille puhul liisinguandja omandab liisinguvõtja krediteerimise eesmärgil liisingulepingu esemeks oleva vara liisinguvõtjalt ja viimane asub seda siis osamaksetega taas välja ostma. Sellist tüüpi (nn sale and lease back) leping on majanduslikus mõttes laenu- ja pandilepingu kombinatsioon ja sellele saab kohaldada liisingulepingu kohta kehtivaid sätteid (vt ka Riigikohtu
  13. veebruari
  14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 22). Pooled ja kohtud on sellest ka põhimõtteliselt õigesti lähtunud.
  15. Kohtud on aga jätnud tähelepanuta olulise asjaolu, mida tuleb arvestada omal algatusel, nimelt ei ole
  16. a eelleping (I kd, tl 10−14) notariaalselt tõestatud (vt ka nt Riigikohtu
  17. veebruari
  18. a otsus tsiviilasjas nr 33-2-1-140-07, p 21). 42.
  19. Kui sale and lease back lepingu esemeks on kinnisasi, peab leping AÕS § 119 lg 1 kohaselt olema tervikuna notariaalselt tõestatud. Kui kinnisasja võõrandamise kohustusleping (nt müügilepinguna) on küll notariaalselt tõestatud, kuid sellega seotud liisinguleping kinnisasja tagasiomandamiseks on notariaalselt tõestamata, võib see võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-de 2 ja 11 ja § 12 lg 2 teise lause ning enne
  20. juulit 2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS

(1994)) § 68 ja § 93 lg 3) kohaselt kaasa tuua kogu tehingu (sh notariaalselt tõestatud müügilepingu) tühisuse, kuna tõenäoliselt ei oleks üht osa tehingust tehtud teiseta (vt ka nt Riigikohtu
  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p-d 21, 22). 42.
  3. Kui
  4. a eelleping ja müügileping on aga tühised, oli Õismäe tee korteri omandi üleandmine ALG-le õigusliku aluseta ja ALG-lt võib nõuda korteri omandiõiguse ja tasutud osamaksete tagastamist, ALG võib omakorda nõuda aga lepingu alusel hagejale ja kostjale tehtud maksete tagastamist (VÕSRS §-d 2 ja 11, § 12 lg 2 teine lause ja § 23, TsÜS
(1994)§ 66 lg-d 3 ja 5, Eesti NSV tsiviilkoodeksi § 477 lg 1) (vt ka nt Riigikohtu
  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1140-07, p 25). Korteri tagastamiseks saab ALG-lt nõuda korteri üleandmiseks AÕS § 641 järgi vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimise ja kinnistusraamatu omanikukande muutmise tahteavalduste andmist. 42.
  3. Seega võib poolte ühisvaras PKS
(1995)§ 14 lg 1 järgi olla korteri tagastamise nõudeõigus tühisest tehingust tulenevalt. Samas tuleb ühisvara arvel PKS § 38 järgi täita ka seda koormav kohustus ALG-lt tühise tehingu järgi saadud raha tagastamiseks. Ka ühiseid õigusi saab jagada kaasomandi sätete järgi PKS § 37 lg 3 ja AÕS § 77 lg 2 kohaselt (vt ka otsuse p 20). 42.
  1. Kolleegiumi arvates on võimalik kostja haginõude raames ALG vastu suunatud lepingu täitmise nõude jagamiseks hinnata ka ALG vastu suunatud tühise tehingu tagasitäitmise nõude jagamist. Mõlemad nõuded on suunatud sellele, et hageja saaks Õismäe tee korteri ainuomanikuks ja peaks maksma kostjale selle eest hüvitise. Vajadusel tuleb pooltel võimaldada oma nõudeid täpsustada. 42.
  2. ALG-ga sõlmitud tehingute tühisuse korral tuleb Õismäe tee korteri tagastamise nõuet hinnata ja jagada põhimõtteliselt samuti kui korterit ennast. Seega tuleb lähtuda korteri turuväärtusest kohtulahendi tegemise ajal ja arvesse võtta ka korteriga seotud raha tagastamise kohustust ALG-le. Kostja on soovinud selle korteri üleandmise nõudeõiguse jätmist hagejale hüvitise maksmise vastu. Hageja on avaldanud soovi korter endale jätta, olgugi et tema arvates ei kuulu see korter ega selle üleandmise nõudeõigus ühisvarasse. Jagamise viiside valiku kohta vt ka otsuse II osa.
  3. Kolleegium märgib, et korteri üleandmise nõudeõigus võib esitatud asjaoludel kuuluda poolte ühisvarasse ka siis, kui ALG-ga sõlmitud lepingud oleksid kehtivad. Nimelt on AÕS § 119 lg 2 järgi võimalik ka vormipuudusega sõlmitud kohustustehing kinnisasja omandamiseks või võõrandamiseks muuta kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Kuigi esitatud asjaoludel on hageja täitnud ALG ees võetud kohustused, ei ole tuvastatud asjaoludel Õismäe tee korterit siiski poolte ega hageja nimele kinnistusraamatus tagasi kantud ega ka vastavat asjaõiguslepingut sõlmitud. Riigikohus on leidnud, et kui liisinguleping sõlmiti enne AÕS § 119 lg 2 kehtiva redaktsiooni jõustumist
  4. juulil 2003, saab seda kohaldada ka lepingutele, mille puhul asjaõigusleping sõlmiti ja kinnistusraamatu kanne tehti pärast AÕS § 119 lg 2 kehtiva redaktsiooni jõustumist (Riigikohtu
  5. veebruari
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 23). 43.
  7. Sale and lease back lepingu eesmärgiks on sisuliselt kinnisasja tagatisel laenu saamine ja majanduslikult on see sarnane laenu- ja pandilepingu kombinatsiooniga. Seega tuleks seda ühisvara jagamisel samal põhimõttel arvestada. Sel juhul oleks ühisvaras pandiga koormatud asi, kuid PKS § 38 järgi tuleks selle vara arvel täita ka varal lasuv kohustus. Seega kuulub ühisvarasse liisingulepingu järgne õigus kinnisasi tagasi omandada, nagu õigesti on leidnud kostja. Seda sõltumata asjaolust, et lepingud sõlmiti ALG-ga enne
  8. juulit 2002, kui jõustus võlaõigusseadus, mis mh liisingulepingut eraldi reguleerib. Enne
  9. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse VÕSRS § 12 lg 1 järgi alates
  10. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Omandamisõiguse saab ühisvarana kaasomandi jaotamise põhimõttel ka poolte vahel jagada (vt otsuse II osa). Ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse PKS § 38 järgi vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. 43.
  11. Riigikohus on leidnud, et sale and lease back tüüpi lepingu järgi tagasiomandatava asja või selle väärtuse ühisvarasse arvamine ja jagamine sõltub sellest, kas liisingumakseid maksti ühisvara arvel või mitte (Riigikohtu
  12. detsembri
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-09, p 12). Sellest tulenevalt on põhimõtteliselt õige kostja arvutus, mis võtab arvesse nii korteri väärtuse praegusel ajal kui ka selle tagasiomandamiseks ühisvara ja hageja lahusvara arvel tehtud liisingumaksete suhte (vt otsuse p 38). Selliselt on arvesse võetud nii liisingulepingu majanduslikku eesmärki kui ka poolte õigustatud huve.
  14. ALG korteri eest makstud raha arvestamise kohta ühisvaras vt ka otsuse VI osa. VI
  15. Kolleegiumi arvates ei ole kohtud õigesti käsitlenud ka hageja pangakontodel olnud raha jagamise nõuet.
  16. Pooled on ühte meelt, et nende ühisvaras on ka hageja pangakontol
  17. jaanuaril 2002 (abielu lõppemise päeval) olnud raha. Kostja nõudis sellest poole väljamõistmist hagejalt. Hageja väitel oli tema pangakontol selle päeva seisuga 85 164 krooni 59 senti ning seda on leidnud ka kohtud. Kostja väitel võis hagejal olla raha selle päeva seisuga ka teistel pangakontodel, mille nimekirju ja väljavõtteid andma kohustamist ta kohtult ka taotles.
  18. Kui kaasomandi lõpetamisel saab jagada olemasolevat vara, siis ühisvara jagamisel võib tulla jagamisele ka vara, mida jagamise ajal enam alles ei ole. Seda seetõttu, et PKS § 37 lg 11 järgi määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. PKS
(1995)§ 18 lg 2 järgi oli ühisvara koosseisu (seega ka ühisvaras olnud raha) jaoks määrav abielusuhete lõppemise aeg, kui ühisvara jagatakse pärast seda (vt ka Riigikohtu
  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 27). Seega on kohtud põhimõtteliselt õigesti leidnud, et ühisvarana jagatav raha tuleb kindlaks määrata abielu lõppemise päeva (
  3. jaanuar 2002) seisuga. Abielusuhete varasemale lõppemisele ei ole pooled tuginenud.
  4. Kohtud on aga alusetult jätnud rahuldamata kostja taotluse nõuda välja teave hageja kõigi pangakontode ja nende seisude kohta
  5. jaanuaril
  6. Ühisvara saab kohus jagada üksnes juhul, kui jagatava ühisvara koosseis on selge. Kui kostja ei saa ise esitada hageja pangakontode väljavõtteid, võis ta TsMS § 236 lg 2 järgi taotleda kohtult abi tõendite kogumisel. Hagejal ja pankadel on kohtu nõudmisel TsMS § 279 järgi kohustus anda teavet hageja pangakontode ning nende seisude kohta. Vaatamata kostja korduvatele taotlustele jättis maakohus need taotlused sisuliselt lahendamata. Ringkonnakohus põhjendas aga taotluse rahuldamata jätmist sellega, et ühe pangakonto kohta on hageja andmed esitanud. See ei saa aga põhjendada võimalike muude pangakontode ja nende seisude kindlaks tegemata jätmist. Taotluse rahuldamata jätmine on seda arusaamatum, et TsMS § 230 lg 3 järgi võib kohus abieluasjas tõendeid koguda ka omal algatusel. Abieluasjaks on TsMS § 102 lg 1 p 4 järgi ka ühisvara jagamise nõue.
  7. Kolleegium märgib lisaks, et sama vara ei või arvestada ühisvarasse mitmekordselt. Kui hageja pangakontol olnud raha oli kasvõi osaliselt omandatud Õismäe tee korteri eest, tuleb see arvesse võtta juba selle korteriga seotud arvestuses (vt otsuse V osa). Sisuliselt laenatud raha tuli hagejal ka tagasi maksta. Kolleegiumile jäävad arusaamatuks kohtute põhjendused pärast abielu lõppemist hagejalt kostjale tasutud 20 000 krooni arvestusse võtmisest ja selle kingitusena käsitamisest. VII
  8. Eelneva põhjal tuleb ringkonnakohtu otsus osaliselt tühistada ja asi tühistatud osas uuesti läbi vaadata. Muu hulgas tuleb selgeks teha poolte kõik nõuded ja need ka lahendada. Vajadusel tuleb asja hinda täpsustada. Ühisvara jagamise viiside kindlaksmääramise nõuded on TsMS § 132 lg 4 p 5 järgi asja hinna osas käsitatavad ühtse mittevaralise nõudena, isegi kui viise hiljem lisatakse.
  9. Kolleegium märgib, et pooltel oleks Riigikohtu juhiseid asja lahendamiseks arvestades mõistlik saavutada vaidlusalustes küsimustes kompromiss.
  10. Menetluskulud jaotab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel tervikuna, lähtudes asja lahendamise lõpptulemusest.
  11. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Kostjal tuleb kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatada, kellele ja millisele kontole tasutud kautsjon tagastada. Henn Jõks, Ants Kull, Villu Kõve

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.