3-3-4-1-17

RIIGIKOHUS ERIKOGU Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-4-1-17

1. mai 2017 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Peeter Jerofejev, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving ja Malle Seppik Pädeva kohtu määramine Külli Hõ' kahju hüvitamise kaebuses Tallinna Halduskohtu
2. märtsi
3. a määrus haldusasjas nr 3-17-362 Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Maakohtu
4. jaanuari
5. a määrus asjas nr 2-16-16753 osas, millega saadeti Külli Hõ' kaebus Jarek Ruljandi ja Tiit Veskimäe vastu esitatud hüvitamisnõude osas lahendamiseks Tallinna Halduskohtule, ning saata asi selles osas Pärnu Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Külli Hõ' (edaspidi kaebaja) esitas
7. jaanuaril 2017 Pärnu Maakohtule ja Tallinna Halduskohtule hüvitamiskaebuse. Kaebuse ja selle
8. jaanuaril 2017 esitatud lisa kohaselt soovib kaebaja esitada 32 000 euro ulatuses kahjunõude seoses talle kuuluva Kuldranna kinnistul asuva hoone katuse varinguga. Kaebusest ja lisast tulenevalt peab kaebaja katuse varinguga põhjustatud kahju eest vastutavaks Kohila valda ning hoone ümberehituse projekteerijat Jarek Ruljandit ja hoone ümber​ehitust teinud ettevõtja töödejuhatajat Tiit Veskimäed (edaspidi projekteerija ja ehitaja).
9. Pärnu Maakohtu
10. jaanuari
11. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-16753 saadeti hüvitamiskaebus kohtualluvuse järgi Tallinna Halduskohtule. Maakohus leidis, et kuivõrd kaebajale riigi õigusabi korras määratud esindaja sõnul on asi aegunud tsiviilasja algatamiseks ja kaebajal tuleb pöörduda Tallinna Halduskohtu poole ning hüvitamis​kaebuse puhul on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 4 mõttes tegemist avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõudega, ei kuulu kaebuse lahendamine maakohtu pädevusse. Lisaks on kaebaja esitanud hüvitamiskaebuse ka Tallinna Halduskohtule ning halduskohus ei ole kaebuse osas seisukohta võtnud. Maakohus viitas täiendavalt ka sama kinnistut puudutavale vaidlusele tsiviilasjas nr 2-11-
13. Tallinna Halduskohus edastas
14. märtsi
15. a määrusega asja HKMS § 121 lg 3 teise lause alusel pädeva kohtu määramiseks Riigikohtule osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist projekteerijalt ja ehitajalt. Halduskohtu hinnangul ei ole esitatud kaebust praegusel juhul võimalik tõlgendada selliselt, et selle eesmärgiks oleks kahju hüvitamise nõudmine üksnes Kohila vallalt. Kaebusest nähtub kaebaja soov esitada kahju hüvitamise nõue nii Kohila valla kui ka kaebuses nimetatud kahe füüsilise isiku (projekteerija ja ehitaja) vastu. Kaebaja ei väida, et nende isikute tegevus hoone projekteerimisel ja ehitamisel oleks omistatav vallale ega seosta neid mistahes viisil vallaga. Halduskohtu pädevusse ei kuulu projekteerija ja ehitaja vastu esitatud kahjunõude lahendamine. Selles osas on tegu tsiviilasjaga, mis kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluses. ERIKOGU SEISUKOHT
16. Riigikohtu erikogu märgib esmalt, et maakohus on kaebaja avalduse halduskohtule edastamisel tuginenud ebaõigesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg-le
17. Praegusel juhul ei käi vaidlus kohtualluvuse üle, vaid selle üle, milline kohus on asja läbivaatamiseks pädev. TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
18. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega on pädeva kohtu määramisel oluline, kas tegemist on avalik-õiguslikust või eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Riigikohus on selgitanud, et kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom (vt Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu
19. septembri
20. a määrus asjas nr 3-3-4-1-03).
21. Kohtute vahel ei ole pädevusvaidlust osas, milles kaebaja soovis kahju hüvitamist Kohila vallalt. Kohtud on üksmeelel selles, et valla vastu esitatud kahjunõude lahendamine on HKMS § 37 lg 2 p 4 järgi avalik-õiguslik vaidlus. Erikogul tuleb lahendada küsimus, milline kohus on pädev lahendama kaebaja kahju hüvitamise nõuet projekteerija ja ehitaja vastu.
22. Kaebaja tugineb projekteerija ja ehitaja vastu esitatud kahju hüvitamise nõudes sellele, et viidatud isikud on ehitanud hoonele ebaseaduslikult ilma vajalike lubadeta teise korruse ning vale konstruktsiooni tõttu on katus ja teine korrus kokku kukkunud, muutes hoone elamiskõlbmatuks. Kõnealused füüsilised isikud osalevad eraõiguslikus suhtes. Tegemist ei ole avaliku võimu teostamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise küsimusega. Eeltoodud suhted alluvad seega eraõiguse regulatsioonile – projekteerija ja ehitaja vastutus kannatanu ees saab tuleneda nii lepingulistest suhetest kui ka lepinguvälisest õigusvastase kahju tekitamise õigussuhtest. Kuna vaidlusalune nõue tuleneb eraõiguslikust suhtest, siis kuulub projekteerija ja ehitaja vastu esitatud kahju hüvitamise nõue lahendamisele TsMS § 1 alusel maakohtus.
23. Kuivõrd projekteerija ja ehitaja vastu esitatud kahju hüvitamise nõue kuulub lahendamisele maakohtus, tühistab erikogu selles osas TsMS § 711 lg 3 alusel Pärnu Maakohtu
24. jaanuari
25. a määruse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks Pärnu Maakohtule.
26. Kaebaja esitas
27. märtsil 2017 Riigikohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg-te 1 ja 7 alusel edastab erikogu riigi õigusabi taotluse Pärnu Maakohtule. Peeter Jerofejev, Indrek Koolmeister, Priit Pikamäe, Ivo Pilving, Malle Seppik