Obsah (9)

§ 339§ 155§ 1562§ 156§ 146§ 354§ 158§ 390§ 187

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis 3-1-1-114-16 5. mai 2017 Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Paavo Randma

) §-s 226 ja § 268 lg-s 2 ettenähtud kriminaalasja materjalid maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ülejäänud osas tagastati kohtutoimikud Põhja Ringkonnaprokuratuurile. 3.1. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada

§ 339

lg 1 p-s 10 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.

§ 155

lg 3 sätestab, et kohtuistungi protokollile kirjutavad alla eesistuja ja kohtuistungi sekretär.

1. mail 2016 toimunud maakohtu istungi protokollil ei ole eesistuja allkirja ning
2. juuni
3. a protokolli ei ole allkirjastanud eesistuja ega sekretär. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohtuniku allkiri protokollil ei ole pelgalt tehniline üksikasi. Kohtuistungi protokollis kajastatu on aluseks kohtuotsuse tegemisele. Kohtuistungi protokolli allkirjastamata jätmine on võrdsustatav protokolli puudumisega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. aprilli
5. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-45-01, p 4.1;
6. detsembri
7. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-122-05, p 7;
8. juuni
9. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-34-14, p 7). Kuna menetlusdokumendina kahe kohtuistungi protokollid puuduvad, ei saa kontrollida tõendite kogumit, millele maakohus on otsuses tuginenud. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
10. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Leelet Kivioja, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja tagastamist ringkonnakohtule sisuliseks lahendamiseks. Prokuröri seisukohad on lühidalt järgmised. 4.
11. Ringkonnakohtu viidatud Riigikohtu lahendid pärinevad ajast, mil elektrooniline kohtute infosüsteem (KIS) veel ei toiminud. Tegemist on õigusemõistmise elektroonilise töökeskkonnaga, mille eesmärk on mh võimaldada elektrooniliste menetlusdokumentide esitamist ja kättetoimetamist.

§ 1562lg 1 järgi tehakse menetlusdokumendid pooltele kättesaadavaks e-toimiku kaudu.

Kõnealused protokollid on laetud üles e-toimikusse. Järelikult oli kohus veendunud protokollide sisu õigsuses. Menetluspooled on saanud protokollidega e-toimiku vahendusel tutvuda, kuid ei ole protokollide sisu parandamist vajalikuks pidanud. 4.

1. Kõik maakohtus esitatud ja uuritud tõendid on protokollitud. Ringkonnakohtu viidatud
2. mai
3. a istungil toimusid kohtulikud vaidlused ja
4. juuni
5. a istungil kuulutati kohtuotsus. Justiitsministri
6. septembri
7. a määruse nr 45 „Kohtuistungite helisalvestamise kord“ järgi on esimese ja teise astme kohtutes kohustuslik helisalvestada üldmenetluses arutatavat kriminaalasja. Kohtuistungi helisalvestamise kohustuslikuks muutmise üks eesmärk oli võistlevas kohtumenetluses kohtuistungi protokolli lihtsustamine.

§ 155

lg-st 22 tuleneb, et kui protokollis kajastatu on vastuolus salvestisega, tuginetakse salvestisele. Kuna salvestis saab protokolli lahutamatuks osaks, on kahtluse korral võimalik kasutada helisalvestist. Eelnõu väljatöötamise käigus arutleti, kas võiks piisata sellest, kui asjassepuutuvad isikud saavad tutvuda salvestisega. Seega oli seadusandja tahe lihtsustada protokolli koostamist ja anda suurem kaal salvestisele. 5. Määruskaebusele esitas vastuse J. Muutra kaitsja vandeadvokaadi abi S. Reinsaar, kes palub jätta prokuröri määruskaebus rahuldamata. Kaitsja väidab, et allkirjastamata protokolli kantud andmete õigsuse eest ei vastuta keegi. Puudub teave selle kohta, kas allkirjastamata protokollide õigsust on kohtunik või sekretär kontrollinud. Protokolli allkirjastamine võimaldab eeldada, et sinna kantud andmed on õiged. Vastupidisel juhul peaksid kohtumenetluse pooled kuulama läbi kogu salvestise, mis on sedavõrd ajamahukas, et halvaks kaitsetegevuse. Kohtuistungi helisalvestisel on tähtsust vaid siis, kui protokollis kajastatu üle tekib vaidlus või soovib kohus

§ 156lg 2 alusel protokolli täiendada.

Seega on väär väide, et seadusandja on omistanud salvestisele olulisema tähenduse kui protokollile. Samuti peavad

§ 146

lg 6 p 3 kohaselt olema protokollis märgitud lisad (sh helisalvestise olemasolu ja viide sellele). Seega on salvestis relevantne, kui protokolli on märgitud, milline helisalvestis konkreetse istungi kohta käib, ning seda on sekretär ja kohtunik kinnitanud allkirjaga. Kohtuistungi protokoll on sisuliselt kõige tähtsam menetlusdokument, mida on võimalik vaidlustada vaid

§-s 158 sätestatud kolmepäevase tähtaja jooksul.

1. I. Nuudi kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland selgitas vastuses, et ta ei esita vastuväiteid prokuröri määruskaebusele. Kuigi kaks kohtuistungi protokolli ei ole nõuetekohaselt allkirjastatud, puudub protokollide sisu osas vaidlus. Kaitsja leiab, et ainuüksi allkirjade puudumise põhjal ei saa teha järeldust, et protokollis sisalduv ei vasta tegelikkusele ning sellega võis kaasneda ebaseaduslik kohtuotsus. Kohtulik uurimine oli kõnealuste istungite toimumise ajaks lõppenud. Menetlusosalistel oli võimalik protokollidega e-toimiku vahendusel tutvuda. Süüdistatav I. Nuut ei soovi ega pea vajalikuks asja uut arutamist maakohtus.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium arutas kriminaalasja
3. jaanuaril 2017 kolmeliikmelises koosseisus ja otsustas anda

§ 354lg 1 alusel asja lahendamiseks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule.

Arutamisel ilmnes, et võib osutuda vajalikuks muuta kriminaalkolleegiumi varasemast kohtulahendist tulenevat seisukohta seaduse kohaldamise kohta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Määruskaebemenetluse vaidlusalune küsimus on, kas maakohtu
2. mai ja
3. juuni
4. a istungiprotokollidel kohtuniku ja sekretäri allkirja puudumine on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339

lg 1 p 10 tähenduses, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kõnesolevad protokollid on lisatud kohtutoimikusse ning tehtud kohtumenetluse pooltele nähtavaks KIS-i kaudu. Samuti on KIS-is 2. mai 2016. a kohtuistungi helisalvestis. 9.

§ 339

lg 1 p 10 sätestab kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena kohtuistungi protokolli puudumise (v.a käskmenetluse asjades). Kohtupraktikas on

§ 339

lg 1 p 10 rikkumisena käsitatud ka olukorda, kus kohtuistungi protokoll ei ole nõuetekohaselt allkirjastatud. Kolleegium on selgitanud, et

§ 155

lg-s 3 sätestatud nõue, mille kohaselt kirjutavad protokollile alla eesistuja ja kohtuistungi sekretär, ei tähenda pelgalt tehnilise funktsiooni täitmist, vaid protokolli õigsuse kinnitamist ja vastutust, et selles sisalduv vastab tegelikkusele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-45-01, p 4.1;
3. detsembri
4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-122-05, p 7;
5. juuni
6. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-34-14, p 7). Kriminaalkolleegiumi hinnangul on jätkuvalt oluline, et kohtunik ja sekretär veenduksid protokolli õigsuses ja täidaksid

§ 155lg-s 3 sätestatud nõuet kinnitada seda allkirjaga.

Samas peab kolleegium vajalikuks muuta senist praktikat ja asub seisukohale, et allkirja puudumine kohtuistungi protokollil ei ole võrdsustatav protokolli puudumisega

§ 339lg 1 p 10 tähenduses.

Lisaks määruses järgnevalt toodud põhjendustele toetab sellist käsitust ka

§ 339

lg 1 p 10 grammatiline tõlgendamine, mis erinevalt

§ 339

lg 1 p 6 sõnastusest ei sätesta menetlusõiguse absoluutse rikkumisena protokolli allkirjastamata jätmist. Kohtuistungi protokollil allkirja puudumine on aga

§ 339

lg-s 2 sätestatud oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine juhul, kui sellega kaasnes või võis kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. 10. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ka varem selgitanud, et kohtuistungi protokolli puuduste puhul tuleb

§ 339

lg-st 2 lähtudes hinnata, kas sellega kaasnes või võis kaasneda kohtuotsuse ebaseaduslikkus või põhjendamatus. Kriminaalasjas nr 3-1-1-34-14 ei sisaldanud kohtuistungi protokoll andmeid kohtuotsuse kuulutamisel osalenud kohtumenetluse poolte kohta (

§ 155lg 1 p 3 rikkumine).

Kolleegium märkis, et kuna ringkonnakohus selgitas eelistungil välja kohtuotsuse kuulutamisel osalenud kohtumenetluse pooled ja selle, et kohtuotsuse kuulutamisel ei rikutud menetlusõigust, ei kaasnenud

§ 155

nõuete rikkumisega selleks ajaks juba tehtud kohtuotsuse ebaseaduslikkust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-34-14, p 8.3). Kriminaalasjas nr 3-1-1-122-05 esines aga vastuolu kohtuistungi protokollis ja kohtuotsuses märgitud kohtukoosseisu vahel. Kuna tuvastati, et kriminaalasja arutas siiski sama kohtukoosseis, kes tegi asjas ka kohtuotsuse, ei hinnanud kriminaalkolleegium vigu kohtuistungi protokollis

§ 339lg 2 rikkumisena (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2.

detsembri

1. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-122-05, p 7).
2. Kohtuistungi protokolli tähtsus seisneb selles, et see võimaldab hinnata menetlusosaliste ja kohtu toiminguid kohtuistungil ning aru saada, milliseid tõendeid on kohus uurinud. Seega ei ole alust pidada allkirjastamata kohtuistungi protokolli kohtuotsuse vältimatut tühistamist tingivaks rikkumiseks juhul, kui kohtuistungi protokolli sisu vastavus istungil toimunuga on usaldusväärselt kontrollitav. Kriminaalkolleegium juhib tähelepanu, et
3. septembril 2011 jõustunud

§ 156lg 1 sätestab, et üldmenetluses toimuv kohtuistung helisalvestatakse.

Kohus võib kohtuistungi või osa sellest ka videosalvestada.

§ 155

lg 22 kohaselt on heli- või videosalvestis kohtuistungi protokolli lahutamatuks lisaks. Kui protokollis kajastatu on vastuolus salvestisega, siis tuginetakse salvestisele. See tähendab, et kui kohtuistung on salvestatud, on kohtuistungi protokollil allkirjade puudumisel ja sisu osas vaidluse tekkimise korral võimalik selle tõele vastavust kontrollida protokolli lisaks oleva salvestise abil. 12. J. Muutra kaitsja leidis vastuses, et kohtuistungi salvestise kasutamise võimalused on pärast

§-s 158 sätestatud protokolli parandamise taotluste esitamise kolmepäevase tähtaja möödumist piiratud, sest salvestisele tuginemine olukorras, kus protokolli parandamise taotlust ei ole esitatud, jääb õigusliku tagajärjeta. Seejuures tugines kaitsja ringkonnakohtu praktikale (Tartu Ringkonnakohtu

1. detsembri
2. a otsus kriminaalasjas nr 1-16-3137, p 33), mis ühtib kriminaalasjas nr 3-1-1-38-12 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. mai
4. a otsuse p-s 16 väljendatud seisukohtadega. Viimati viidatud lahendis käsitles kriminaalkolleegium olukorda, kus maakohtu istungiprotokoll oli allkirjastatud ja selle parandamist ei taotletud, kuid apellatsioonimenetluses esitati väiteid selle kohta, et protokoll on puudulik ja sisaldab ebatäpsusi. Praeguses asjas ei ole kohtuistungi protokollid allkirjastatud, mistõttu ei saa rääkida

§ 158lg-s 1 sätestatud protokolli parandamise taotluse tähtaja möödumisest.

Ka ei ole käesolevas asjas esitatud väiteid selle kohta, et allkirjastamata protokollid ei kajasta kohtuistungitel toimunut sisu osas adekvaatselt. Seega ei ole kaitsja väide kohtuistungi salvestise kasutamise võimatuse kohta, nagu ka viidatud kohtupraktika, praeguses asjas asjasse puutuv. Sellel põhjusel jätab kriminaalkolleegiumi kogu koosseis käesoleva asja läbivaatamisel käsitlemata küsimuse kriminaalasjas nr 3-1-1-38-12 kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsuse p-ga 16 kujundatud kohtupraktika muutmise vajaduse kohta.
3. Maakohtu
4. mai
5. a istungiprotokollist nähtuvalt esitas prokurör istungil kohtule kaitsjate kohtueelses menetluses esitatud tasutaotlused, tõkendite kohaldamise määrused, kinnipidamisprotokollid, karistusregistri väljavõtted, mille järel kuulutati kohtulik uurimine lõppenuks ja toimusid kohtuvaidlused.
6. juuni
7. a kohtuistungil kuulutati maakohtu otsus. Kohtumenetluse pooled ei ole esitanud vastuväiteid protokollide sisu kohta. Samuti ei ole ringkonnakohus selgitanud, kuidas võis kohtuniku ja sekretäri allkirjade puudumine kõnesolevate kohtuistungite protokollidel kaasa tuua ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse.
8. mai
9. a kohtuistungi protokolli sisu saab vajaduse korral kontrollida helisalvestise abil.
10. juuni
11. a kohtuistungi protokolli allkirjastamata jätmisega ei saanud aga kaasneda samal kohtuistungil kuulutatud ja seega selleks ajaks juba tehtud kohtuotsuse ebaseaduslikkust. Seega on väär ringkonnakohtu järeldus, et tõendite kogumit, millele maakohus on otsuses tuginenud, ei saa kontrollida.
12. Eeltoodust tulenevalt asub kolleegium seisukohale, et kohtuistungi protokollil kohtuniku ja sekretäri allkirjade puudumine ei ole käsitatav

§ 339lg 1 p-s 10 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena.

Kuigi mõnel juhul võib kohtuistungi protokollide allkirjastamata jätmine tuua kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse, siis praeguses asjas ei ole menetlusosalised ega ka ringkonnakohus tõstatanud kahtlust, et

1. mai ja
2. juuni
3. a kohtuistungi protokollidel allkirjastamise nõude rikkumine tõi või võis tuua kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. Seetõttu ei ole tegemist ka kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339

lg 2 tähenduses ja maakohtu otsuse tühistamiseks ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustel puudub alus. 15. Juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6, § 362 p-st 2, § 339 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. septembri
2. a määruse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Prokuröri määruskaebus tuleb rahuldada.
3. A. Ööbiku kaitsja vandeadvokaat V. Krinal ja J. Muutra kaitsja vandeadvokaadi abi S. Reinsaar esitasid taotlused Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. V. Krinali taotluse kohaselt kulutas kaitsja materjalidega tutvumisele 2 pooltundi, mille eest taotleb ta tasu 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. S. Reinsaare taotluse kohaselt kulutas kaitsja määruskaebusele vastuse koostamiseks 5 pooltundi, mille eest taotletakse tasu 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Kolleegium leiab, et kaitsjate taotlused on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri
4. juuli
5. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10 ja § 7 lg-st 1 rahuldada. Kuna Riigikohus rahuldab prokuröri määruskaebuse, tuleb menetluskulud jätta

§ 187lg 1 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)