RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine 3-4-1-6-17
- mai 2017 Hannes Kiris, Jüri Põld, Paavo Randma, Malle Seppik Vabariigi Presidendi
- jaanuari
- a käskkirjaga nr 13 kinnitatud “Armuandmispalvete läbivaatamise komisjoni töökorra” punkti 2 esimese lause põhiseaduspärasuse kontroll Anatoli Nikolajevi esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa
- aprilli
- a taotlus Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe taandamiseks Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta taotlus riigikohtunik Priit Pikamäe taandamiseks rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Riigikohtu menetluses on Anatoli Nikolajevi individuaalkaebus Vabariigi Presidendi
- jaanuari
- a käskkirjaga nr 13 kinnitatud “Armuandmispalvete läbivaatamise komisjoni töökorra” (edaspidi: Kord) punkti 2 esimese lause põhiseaduspärasuse kontrollimiseks.
- Kaebaja esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa esitas
- aprillil 2017 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 23 punktile 7 tuginedes Riigikohtule taotluse riigikohtunik Priit Pikamäe taandamiseks kaebust läbi vaatavast kohtukoosseisust. Avalduse põhjenduste kohaselt kuulub riigikohtunik P. Pikamäe Riigikohtu esindajana Vabariigi Presidendi poolt moodustatud armuandmispalvete läbivaatamise komisjoni (edaspidi: Komisjon) ja on olnud eelduslikult kahel korral vastu A. Nikolajevile armu andmisele. Lahendades käesolevat kohtuasja teeks riigikohtunik P. Pikamäe sisuliselt otsuse, kas ta saab tulevikus Komisjoni töös osaleda ja kaebajale armu andmise üle otsustada või mitte. Seetõttu ei näiks riigikohtunik P. Pikamäe osavõtul toimuv kohtumenetlus ausa ja õiglasena. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus kohtuniku taandamist ei reguleeri ning seetõttu tuleb rakendada analoogiat halduskohtumenetluse seadustikuga (HKMS) (vt Riigikohtu üldkogu
- oktoobri
- a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-4-12, punkt 4). HKMS § 13 lõike 1 kohaselt kohaldatakse kohtuniku taandamisele TsMS §-des 23-30 sätestatut. TsMS § 23 punkti 7 kohaselt ei või kohtunik kohtuasja menetleda ja peab ennast taandama, kui esineb asjaolu, mis annab alust kahelda tema erapooletuses.
- Korra punkti 2 esimese lause kohaselt kutsutakse Komisjoni koosseisu Riigikohtu ja Riigiprokuratuuri esindajad, kelle määravad vastavalt Riigikohtu esimees ja riigi peaprokurör. Riigikohtu esindaja kutsumine Komisjoni koosseisu, nagu ka asjaolu, et riigikohtunik P. Pikamäe on Komisjoni töös osalenud, ei anna kolleegiumi hinnangul alust põhjendatud kahtluseks, et praegust kohtuasja lahendades ei pea riigikohtunik P. Pikamäe võimalikuks mitte igasuguse seadusega ettenähtava kohtulahendi tegemist, vaid eelistab selgelt ühte võimalikku lahendit teisele. Ka ei anna selliseks kahtluseks alust kaebaja eksitav väide, mille kohaselt teeb P. Pikamäe praegust kohtuasja lahendades otsust iseenda suhtes. Riigikohtule esitatud kaebuses ei taotleta Korra punkti 2 esimese lause tunnistamist põhiseadusega vastuolus olevaks vaid osas, milles see kord võimaldab kutsuda Komisjoni koosseisu riigikohtunik P. Pikamäed, vaid tervikuna, ehk siis kaebuse esitaja hinnangul ei tohiks Vabariigi Presidenti armuandmispalvete läbivaatamisel nõustada mitte ükski kohtunik ega prokurör. Jaatades seda, et praeguse kohtuasja lahendamisel teeks riigikohtunik P. Pikamäe otsuse enda suhtes, tuleks seega asuda seisukohale, et ka kõik teised asja lahendavad riigikohtunikud teevad otsuse enda suhtes, sest pole välistatud, et nad osutuvad Korra punkti 2 alusel Vabariigi Presidenti nõustama ja selle nõustamise käigus puutuvad kokku A. Nikolajevi armuandmispalvega.
- Õigusemõistmine mitte üksnes ei pea olema aus ja õiglane, vaid sellisena ka näima. See tähendab, et kohtuniku taandamiseks pole tema tegelik erapoolikus või eelarvamuslikkus vajalik – piisab, kui selles osas tõusetuvad põhjendatud kahtlused. Põhjendatuks saab kahtlust lugeda aga vaid siis, kui seda kinnitavad objektiivsed asjaolud. Praeguses asjas selliseid objektiivseid asjaolusid, mis annaksid TsMS § 23 punkti 7 mõttes alust kahelda riigikohtunik P. Pikamäe erapooletuses, ei ole. Kolleegiumi hinnangul ei anna riigikohtunik P. Pikamäe taandamiseks käesolevas asjas alust ka muud HKMS-is ja TsMS-is sätestatud taandamise alused.
- Eeltoodu alusel ja juhindudes HKSM §-st 13 ja TsMS § 26 lõikest 2 tuleb A. Nikolajevi esindaja vandeadvokaat A. Aasmaa taotlus riigikohtunik P. Pikamäe taandamiseks jätta rahuldamata. Hannes Kiris, Paavo Randma, Malle Seppik, Jüri Põld
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.