← Eesti

3-3-1-97-16

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-97-16

  1. mai 2017 Eesistuja Jüri Põld, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest Vjatšeslav Karetnikovi kaebus Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks arvutama kaebajale määratud pension ümber alates
  2. jaanuarist 2013 tõstetud ametipalgast lähtuvalt ning võtma kaebaja pensioni indekseerimise aluseks
  3. jaanuaril 2013 muudetud politseiametnike palgaastmestik Kaebaja Vjatšeslav Karetnikov Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet Kaasatud haldusorgan Siseministeerium Tallinna Ringkonnakohtu
  4. mai
  5. a otsus haldusasjas nr 3-15-1318 Vjatšeslav Karetnikovi kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Jätta Vjatšeslav Karetnikovi kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
  7. mai
  8. a otsus haldusasjas nr 3-15-1318 muutmata.
  9. Jätta võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
  10. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Vjatšeslav Karetnikov (kaebaja) esitas
  12. mail 2015 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse väljastada tema pensioni suurust ja ümberarvutamisi kajastav tõend. SKA väljastas kaebajale tõendi
  13. mail
  14. Kaebaja esitas
  15. mail 2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA kohustamiseks arvutama kaebajale määratud pension ümber alates
  16. jaanuarist 2013 tõstetud ametipalgast lähtuvalt ning võtma kaebaja pensioni indekseerimise aluseks
  17. jaanuaril 2013 muudetud politseiametnike palga​astmestik. Kaebaja palus tunnistada põhiseaduse vastaseks ning jätta kohaldamata politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 117 lg 7 osas, milles see ei võimalda kaebajale, kes jäi pensionile enne
  18. jaanuari 2010, määratud pensioni arvutada ümber lähtuvalt sarnast tööd tegeva politseiametniku ametipalgast
  19. jaanuaril
  20. Kaebaja väitis järgmist: 1) kaebaja jäi pensionile
  21. juunil
  22. Kuni
  23. jaanuarini 2010 sõltus kaebajale määratud pensioni suurenemine politseiniku ametipalga suurusest.
  24. jaanuaril 2010 jõustunud PPVS § 117 lg 7 kohaselt sõltub kaebajale määratud pensioni suurus pensioniindeksist, seejuures indekseeritakse
  25. detsembri
  26. a seisuga ümberarvutatud pensioni. Alates
  27. aprillist 2010 on kaebaja pensioni indekseeritud. Politseiametnike ametipalgad tõusid
  28. jaanuaril 2013 ning tõstetud ametipalku arvesse võttes oleks kaebaja pension suurem praegusest; 2) Riigikohus tunnistas põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks PPVS § 106 lg 1 ja politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse § 1 p 4 osas, milles need ei võimaldanud politseinikele, kes pensioneerusid ajavahemikul
  29. jaanuar 2010 kuni
  30. detsember 2012, määratud vanaduspensione tõsta lähtuvalt sarnast tööd tegevate politseinike ametipalkadest
  31. jaanuaril 2013 (Riigikohtu
  32. jaanuari
  33. a otsus asjas nr 3-4-1-18-14, p-d 66–67); 3) kaebaja pensionile jäämise ajal kehtinud politseiteenistuse seaduse (PolTS) kohaselt pidi talle määratud pension edaspidi suurenema koos ametipalgaga. Seadusandja andis sellega lubaduse, et määratud pensionid on endiselt seotud ümberarvutamise süsteemiga. Kaebaja võis arvestada, et kui tõstetakse ametipalku, mõjutab see positiivselt ka tema pensioni suurust. Kaebaja omandipõhiõigust koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega on põhiseaduse vastaselt rikutud; 4) kaebaja on sarnases olukorras politseinikega, kes tegid
  34. jaanuaril 2013 temaga sarnast tööd ja töötasid samal palgaastmel. Mõlemad grupid on täitnud vanaduspensioni saamise tingimused, kuid esimesel grupil määratakse pension
  35. a ametipalga ning teisel grupil
  36. jaanuaril 2013 tõstetud ametipalga alusel. Kuna võrreldavaid gruppe koheldakse sarnases olukorras erinevalt, siis esineb ka võrdsuspõhiõiguse riive.
  37. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Halduskohus leidis, et kohustamisnõuet ei saa rahuldada. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 25 lg 3 p 1 kohaselt on riikliku pensioni ümberarvutamiseks vajalik isiku taotlus. Kuna kaebaja ei ole vastustaja poole sellise taotlusega pöördunud, siis ei ole SKA teinud kaebaja suhtes keelduvat otsust või õigusvastaselt viivitanud. PPVS § 117 lg 7 ei riku kaebaja võrdsuspõhiõigust, omandiõigust ega õiguspärast ootust ning taotlus viidatud normi põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata.
  38. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
  39. Tallinna Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega, järgis neid ega pidanud vajalikuks neid täies mahus korrata. Muu hulgas märkis ringkonnakohus, et kaebus jääks rahuldamata isegi juhul, kui vaidlusalune PPVS § 117 lg 7 oleks põhiseadusega vastuolus, sest kaebaja ei ole pöördunud SKA poole avaldusega tema pensioni ümberarvutamiseks. Vältimaks sarnase kaebuse teistkordset lahendamist, pidas ringkonna​kohus menetlusökonoomia seisukohast vajalikuks hinnata ka kaebaja väiteid sisuliselt. Kuna seni on kaebajale makstud pensioni PPVS § 117 lg 7 alusel ja seda igal aastal automaatselt RPKS § 26 kohaselt indekseeritud, pole kaebaja õigusi rikutud. Riigil on õigus ametnike palka tõsta, ilma et tal tekiks sellest varalisi kohustusi varem sama tööd teinud ametnike vastu. Kaebaja olukorda pole kuidagi „halvendatud“, sest tema õiguspärast ootust pole rikutud ja tal säilis väljateenitud pension. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  40. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 1) nii pensioni indekseerimise kui ka ümberarvutamise kohustus tuleb seadusest ning vastustaja pidi seda tegema omal algatusel. RPKS § 25 lg 1 p 3 on kohaldatav siis, kui kassaatorile on teada mingid pensioni suurust mõjutavad asjaolud või dokumendid ning need tuleb pensioni ümberarvutamiseks vastustajale esitada. Juhul kui vastustajal ei ole otsuse tegemiseks täiendavaid dokumente vaja ja otsustus tuleb teha ilma taotluseta, siis RPKS § 25 lg 1 p 3 ei kohaldu; 2) kohtud on ebaõigesti jätnud tuvastamata võrdsuspõhiõiguse rikkumise. Puudub mõistlik ja asjakohane põhjus, miks tuleb kassaatorit pensioni saamisel kohelda teisiti kui
  41. jaanuaril 2010 ja
  42. jaanuaril 2013 pensionile läinud samasisulist tööd teinud ametnikke.
  43. Sotsiaalkindlustusamet oma seisukohta ei esitanud.
  44. Siseministeerium nõustus ringkonnakohtu otsuse põhjendustega ning jäi kõigi oma seni esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  45. Kaebaja esitas halduskohtule kohustamisnõude talle määratud riikliku pensioni ümber​arvutamiseks. Kohtud lahendasid asja sisuliselt ja jätsid kaebuse rahuldamata. Kohtud selgitasid, et kaebus jääks rahuldamata isegi juhul, kui vaidlusalune PPVS § 117 lg 7 oleks põhiseadusega vastuolus, sest kaebaja ei ole pöördunud SKA poole avaldusega tema pensioni ümberarvutamiseks.
  46. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. RVastS § 6 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile. Kuni
  47. jaanuarini 2010 kehtinud PolTS § 211 lg 5 alusel arvutati pension ümber, kui muutus politseiametniku pensioni arvestamise aluseks oleva ametikoha ametipalk. Pensioni ümber​arvutamiseks ei olnud politseiametnikul vaja esitada haldusorganile eraldi taotlust. Kehtiv politsei ja piirivalve seadus politseiametniku pensioni ümberarvutamist ei reguleeri. Seega tuleb politsei​ametniku pensioni ümberarvutamisele kohaldada RPKS-s sätestatud üldregulatsiooni ning kohtud on õigesti leidnud, et RPKS § 25 lg 1 p 3 kohaselt peab isik pensioni ümberarvutamiseks esitama avalduse. Kuigi kaebaja väidab, et seadus kohustab SKA-d tegutsema ilma taotluseta, ei ole ta viidanud ühelegi sellist kohustust sätestavale õigusnormile. Kuna vaidlust pole selle üle, et kaebaja ei ole SKA-le taotlust pensioni ümberarvutamiseks esitanud, on RVastS § 6 lg 3 esimesest lausest tulenev eeldus kohustamiskaebuse esitamiseks täitmata. Kohustamis​kaebuse rahuldamine ei ole RVastS § 6 lg 3 esimese lause järgi võimalik olukorras, kus seadus näeb ette taotluse esitamise haldus​organile ning taotlust ei ole esitatud (Riigikohtu
  48. aprilli
  49. a otsus asjas nr 3-3-1-91-13, p 20).
  50. Kolleegium juhib kaebaja tähelepanu, et PPVS § 117 lg 7 põhiseaduspärasust nende politsei​ametnike puhul, kellele määrati pension enne
  51. jaanuari 2010, on Riigikohus käsitlenud
  52. märtsi
  53. a otsuses asjas nr 3-3-1-66-16, mille punktides 18 ja 22 asus kolleegium järgmistele seisu​kohtadele. Isikud, kes kasutasid mitu aastat neile PPVS § 117 lg-ga 7 antud hüve – pensioni indekseerimist –, ei saa enam tugineda PolTS § 211 lg-ga 5 antud õiguspärasele ootusele, et nende pension tuleb ümber arvutada. Seepärast pole rikutud nende isikute õiguspärast ootust. Seetõttu ei ole PPVS § 117 lg 7 vastuolus omandipõhiõigusega koostoimes õiguspärase ootuse põhimõttega isikute puhul, kellele määrati politseiametniku pension enne
  54. jaanuari
  55. See, et nendelt politseiametnikelt võeti juba
  56. aastal õiguspärane ootus, et pensioni arvutatakse ümber, ja nende pensioni hakati indekseerima, õigustab muuhulgas nende erinevat kohtlemist võrreldes politsei​ametnikega, kellele määrati pension
  57. jaanuaril 2010 ja hiljem kehtinud palgast lähtuvalt. Erinevat kohtlemist õigustavad ka politsei ja piirivalve seaduse jõustumisega politseiametnike teenistuse korralduses ja palgakorralduses ning pensioni arvutamise aluses tehtud muudatused.
  58. Riigikohus jätab kaebaja kassatsioonkaebuse rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kaebaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1). Kuna vastustaja ei ole Riigikohtule menetluskulude nime​kirja ega kuludokumente esitanud, jäävad ka tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb arvata riigituludesse (HKMS § 107 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.