← Eesti

3-4-1-3-17

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine 3-4-1-3-17 18. mai 2017 E

§ 51ei ole vastuolus põhiseadusega.

Sellel kohtuotsusel oli ka kolm eriarvamust, kuid need ei muuda Riigikohtu lõplikku seisukohta. Riigikohus oli seisukohal, et poliitilise välireklaami keeld on vajalik seadusandja seatud eesmärkide saavutamiseks. Riigikogu valimise seaduse seletuskirja ja eelnõu menetluses väljendatud seisukohtade kohaselt on kõnealuse sätte eesmärk vähendada raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel, suurendada sisulise poliitilise argumentatsiooni osakaalu ja vabastada avalik ruum liigsest välireklaamist, mis võib tekitada avalikkuse vastumeelsust poliitilise reklaami ja poliitika vastu tervikuna. Kõigi nende eesmärkide taga on riigi kohustus sätestada hääletamis- ja kandideerimisõiguse kasutamiseks vajalikud tingimused lähtuvalt valimiste vabaduse, ühetaolisuse, üldisuse, otsesuse ja hääletamise salajasuse põhimõtteist. Poliitilise välireklaami keelu võimalik ebatõhusus ei saa aga olla aluseks selle põhiseadusvastaseks tunnistamisele.

  1. Tallinna Halduskohus jättis
  2. aprilli
  3. a otsusega kaebuse rahuldamata. 5.
  4. Kohus tuvastas, et
  5. veebruaril 2015, s.o poliitilise välireklaami keelu ajal, olid A. Talvikule kuuluval sõiduautol kleebised tema enda fotokujutisega ja kirjaga „talvik.ee“. Kuna RKVS § 51 sätestab, et poliitiline välireklaam on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud, rikkus kaebaja poliitilise välireklaami keeldu. 5.
  6. Kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et ettekirjutuse aluseks olev RKVS § 51 on vastuolus PS §-dega 32 ja 45 ning § 60 lg-ga
  7. Seejuures tugines halduskohus Riigikohtu üldkogu
  8. juuli
  9. a otsusele asjas nr 3-4-1-33-09 ja märkis, et kaebaja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust asuda praeguses vaidluses Riigikohtust erinevale seisukohale.
  11. mai
  12. a apellatsioonkaebuses taotles A. Talvik halduskohtu
  13. aprilli
  14. a otsuse tühistamist, kaebuse rahuldamist ja vastustajalt kaebaja menetluskulude väljamõistmist. 6.
  15. A. Talviku hinnangul oli halduskohtu otsus otseses vastuolus Riigikohtu üldkogu viidatud otsuse punktiga 71, kus Riigikohus ei välistanud seda, et konkreetse normikontrolli raames võib välireklaami keeld osutuda põhiseadusvastaseks. 6.
  16. Halduskohtu otsus on vastuolus ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusega asjas nr 3-1-1-69-
  17. Selles otsuses leiti, et poliitilise välireklaami keeld tungib osas, milles see laieneb kandidaadi kasutuses olevatele esemetele, tavapärasest suuremal määral privaatsfääri ja väljendusvabaduse ning omandipõhiõiguse tuumikalasse ning võib seetõttu olla põhiseadusega vastuolus. Kuigi Riigikohtu juhised teistes asjades ei ole halduskohtule juriidiliselt siduvad, ei ole põhjendatud lahendites esitatud õiguse tõlgendusi puuduvataid kaalutlusi lihtsalt eirata, ilma et kohus neid sisuliselt ümber lükkaks.
  18. PPA palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. 7.
  19. Riigikohtu üldkogu on selgitanud, et välireklaami keelamine aktiivse agitatsiooni ajal ei välista vaadete või programmi tutvustamist muudes kanalites. Seega võib kaebaja omandiõigus olla küll riivatud, kuid see riive on mõõdukas ja vajalik, saavutamaks seadusandja kavandatud eesmärki. 7.
  20. PPA hinnangul on poliitilise välireklaami keeld sobiv, vajalik ja mõõdukas. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  21. oktoobri
  22. a otsuses asjas nr 3-1-1-69-11 väljendatud seisukohad ei ole asjakohased. Kaebaja jättis tähelepanuta, et selles asjas pandi menetlusalusele isikule süüks kohalike omavalitsuste valimiste kampaania käigus toime pandud õigusrikkumist. Riigikohus eristas need valimised selgelt Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistest. 7.
  23. Isiklikus kasutuses võib olla väga suuri esemeid, sh transpordivahendeid. Kui lubada välireklaami isiklikus kasutuses olevatel esemetel, siis on kandidaadil võimalik rentida näiteks kahekorruseline buss, katta see enda reklaamiga ja parkida käidavasse piirkonda. Arvestades seda, et suurema erakonna liikmetel on ka suuremad rahalised võimalused, siis ei aitaks välireklaami lubamine isiklikus kasutuses olevatel esemetel väiksemaid erakondi, vaid annaks lisavõimaluse just suurematele. TALLINNA RINGKONNAKOHTU MÄÄRUS
  24. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  25. veebruari
  26. a otsusega halduskohtu
  27. aprilli
  28. a otsuse. Ringkonnakohus oli seisukohal,

§ 51

on põhiseadusega vastuolus osas, milles see keelab erakonna nimekirjas kandideeriva isiku poliitilise välireklaami aktiivse agitatsiooni ajal isiklikus kasutuses oleval sõiduautol. Seetõttu tühistas kohus PPA 19. veebruari 2015. a õigusvastase ettekirjutuse. 8.1. Riigikohtu üldkogu asus otsuses asjas nr 3-4-1-33-09 seisukohale,

§-s 51 sätestatud poliitilise välireklaami keeld riivab esinduskogu valimistega seotud hääletamisõigust, kandideerimisõigust koostoimes väljendusvabadusega, ettevõtlusvabadust, omandipõhiõigust ja erakonna tegevusvabadust. Lisaks leidis üldkogu, et põhiseadus ei välista nimetatud põhiõiguste ja -vabaduste piiramist järgmistel eesmärkidel: 1) valimiskampaania kulude vähendamisega raha osakaalu vähendamine poliitilise võimu saavutamisel ja erakondade, üksikkandidaatide ja valimisliitude võrdsuse tagamine; 2) sisulise poliitilise argumentatsiooni osakaalu suurendamine; 3) avaliku ruumi vabastamine liigsest välireklaamist, mis võib tekitada avalikkuse vastumeelsust poliitilise reklaami ja poliitika vastu tervikuna; 4) valijate kohatu mõjutamise vähendamine välireklaamis kasutatavate mõjutusmeetoditega. 8.

  1. Üldkogu leidis, et poliitilise välireklaami keeld on sobiv, vajalik ja mõõdukas meede nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Samas märkis üldkogu, et kuigi abstraktse normikontrolli menetluses osutus keeld põhiseaduspäraseks, ei välista see konkreetset normikontrolli. 8.
  2. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus otsuses asjas nr 3-1-1-69-11 seisukohale, et konkreetse juhtumi asjaoludest lähtuvalt võib poliitilise välireklaami keeld osutuda mingis osas põhiseadusvastaseks. Kolleegium kahtles, kas kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) §-s 61 sätestatud poliitilise välireklaami keeld on üldkogu osutatud eesmärkide saavutamise abinõuna põhiseaduspärane ka osas, milles see võtab kohalikel valimistel kandideerivalt isikult õiguse reklaamida oma kandidatuuri tema isiklikus kasutuses olevatel esemetel, sh sõiduautol või ka näiteks rõivastel, mida kandidaat kannab. 8.
  3. Toetudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi viidatud lahendi seisukohtadele, leidis ringkonnakohus,

§ 51

on põhiseadusega vastuolus osas, milles see keelab erakonna nimekirjas kandideeriva isiku poliitilise välireklaami aktiivse agitatsiooni ajal kandidaadi isiklikus kasutuses oleval sõiduautol, sest selline keeld ei aita kaasa Riigikohtu üldkogu

  1. juuli
  2. a otsuses nimetatud eesmärkide saavutamisele. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
  3. Õiguskantsleri hinnangul on RKVS § 51, Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 51 ja KOVVS § 61 põhiseadusega vastuolus osas, milles need keelavad kandideeriva isiku poliitilise välireklaami aktiivse agitatsiooni ajal kandidaadi isiklikus kasutuses olevatel vallasasjadel. Õiguskantsler leiab, et regulatsioon ei piira mõõdukalt põhiõiguseid. Kandidaadi isiklikus kasutuses olevatel vallasasjadel poliitilise välireklaami tegemise lubamist ei saa pidada valimisdebati sisulisemaks muutmist takistavaks, ka ei pruugi välireklaami keeld aidata vähendada kampaaniakulusid, kuna välireklaam on üks odavamaid reklaamimise viise ning eriti odav on reklaami tegemine kandidaadile kuuluvatel asjadel. Kuna välireklaam on suhteliselt odav, riivab see keeld eriti intensiivselt väiksemate rahaliste võimalustega kandidaatide õiguseid. Seetõttu ei ole poliitilise välireklaami keeld mõõdukas ja põhiseaduspärane vähemalt osas, milles see takistab poliitilise välireklaami tegemist kandidaadi isiklikus kasutuses olevatel vallasasjadel.
  4. Justiitsminister on seisukohal, et kohaldatud norm ei ole asjassepuutuv põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 tähenduses ning seetõttu tuleb taotlus jätta läbi vaatamata. Justiitsminister leiab, et juhul, kui kohaldatud norm on kohtu hinnangul siiski asjassepuutuv, on RKVS § 51 põhiseadusega kooskõlas. 10.
  5. Minister selgitab, et A. Talvik esitas halduskohtule tühistamiskaebuse, milles soovis ettekirjutuse tühistamist selle vastuolu tõttu põhiseadusega. A. Talvik oli kaebuse esitamise hetkeks aga ettekirjutuse täitnud ja sõidukilt reklaamina käsitatud teabe eemaldanud. Justiitsministri hinnangul sai kohus tühistamiskaebuselt üle minna tuvastamiskaebusele vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral. Kuna sellist taotlust ei esitatud, tuli menetlus lõpetada. 10.
  6. Mõistliku ja tasakaalustatud lahenduse leidmiseks tuleks poliitilise välireklaami ja selle piirangute sisustamisel lähtuda valimisseaduste ja reklaamiseaduse (RekS) süstemaatilisest tõlgendamisest. Reklaamiseaduse järgi tuleb eristada reklaami ja muud teavet, millega ei kutsuta üles kandidaadi poolt hääletama või ühte poliitilist ideed eelistama. Ei ole mõistlik järeldada, et mistahes erakonda, valimisliitu või kandideerivat isikut puudutava teabe avaldamine saaks olla käsitatav poliitilise välireklaamina. RKVS § 51 süstemaatilise ja teleoloogilise tõlgendusega on võimalik jõuda tulemuseni, kus ka konkreetsel juhul ei saa poliitilise välireklaami piirangut pidada ülemäära koormavaks. 10.
  7. Poliitilise välireklaami piirangu mõõdukuse hindamisel on oluline, et erakonnal, valimisliidul või kandideerival isikul on RekS § 2 lg 2 p 4 alusel võimalik avaldada oma nimi ja kontaktandmed poliitilist välireklaami tegemata ja kutsumata otseselt või kaudselt üles enda poolt hääletama või teatud poliitilist vaadet eelistama.
  8. PPA leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht on väär. RKVS § 51 ei ole põhiseadusega vastuolus osas, milles see keelab erakonna nimekirjas kandideeriva isiku poliitilise välireklaami aktiivse agitatsiooni ajal kandidaadi isiklikus kasutuses oleval sõiduautol. Juhul kui lubada reklaam kandidaadi isiklikus kasutuses oleval sõiduautol, siis peaks olema võimalik tuvastada, kes on konkreetse sõiduauto kasutaja. Praegu seda teha ei saa, sest liiklusregistri pidamise põhimääruse § 9 sätestab üheselt, et registriandmetel ei ole õiguslikku tähendust. Seega, juhul kui avalikku kohta pargitakse sõiduk, millel on valimisreklaam, ei ole politseil kuidagi võimalik tuvastada selle sõiduki kasutajat, sest ta ei saa tugineda liiklusregistri andmetele sõiduki omaniku või kasutaja kohta.
  9. Riigikogu põhiseaduskomisjon leidis, et RKSV §-s 51 sätestatud keeld, mille kohaselt ei või aktiivse agitatsiooni ajal erakonna nimekirjas kandideeriva isiku isiklikus kasutuses oleval sõiduautol eksponeerida poliitilist välireklaami, on kooskõlas PS § 60 lg-ga 2 koostoimes §-dega 45 ja
  11. A. Talvik täiendavat seisukohta ei esitanud. PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTE
  12. Riigikogu valimise seaduse § 51„Poliitilise välireklaami keeld“: „Üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud. [RT I 2005, 37, 281 - jõust. 10.07.2005]“ KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  13. Poliitilise välireklaami piirang tuleneb RKVS §-st
  14. Riigikohtu üldkogu leidis
  15. juulil 2010 asjas nr 3-4-1-33-09 tehtud otsuses, et kuigi abstraktse normikontrolli menetluses on poliitilise välireklaami keeld põhiseaduspärane, ei välista see konkreetset normikontrolli.
  16. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses hindab Riigikohus PSJKS § 14 lg 2 alusel esmalt, kas tegemist on asjassepuutuva normiga ehk seda, kas kohus pidi tegelikult põhiseadusvastaseks tunnistatud norme kohaldama.
  17. Justiitsminister leiab,

§ 51

ei ole asjassepuutuv säte seetõttu, et kohus ei saanud minna tühistamiskaebuselt üle tuvastamiskaebusele (vt p 10.1). Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. A. Talviku kaebusest Tallinna Halduskohtule nähtub, et tema sooviks oli ettekirjutuse tühistamine ja selle aluseks olnud õigusnormi põhiseaduspärasuse kontrollimine. Isegi siis, kui leida, et halduskohus oleks pidanud formaalselt muutma menetluse eset ja selgitama kaebajale tema kaebevõimalusi, oleks ka järgneva tuvastamiskaebuse lahendamisel tulnud kohtul lahendada kaebaja taotlus RKVS § 51 põhiseaduspärasuse hindamiseks. Seega ei takista justiitsministri arvamuses märgitu normikontrolli lubatavust.

  1. Sätte asjassepuutuvuse üle otsustamine eeldab PSJKS § 14 lg 2 järgi mõnel juhul ka selle hindamist, kas konkreetse normikontrolli algatanud kohus on õigesti tõlgendanud põhiseadusvastaseks tunnistatud normi, samuti norme, mis näevad ette põhiseadusvastaseks tunnistatud sätte kohaldamise tingimused ja ulatuse (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  2. mai
  3. a otsus asjas nr 3-4-1-14-15, p 34). Praeguses asjas tuleb RKVS § 51 asjassepuutuvuse üle otsustamiseks hinnata, kas ettekirjutuse kohaselt eemaldada tulnud A. Talviku nimi ning domeeninimi on poliitiline välireklaam riigikogu valimise seaduse mõttes. Selleks tuleb tõlgendada Riigikogu valimise seaduses sisalduvat poliitilise välireklaami mõistet koostoimes reklaamiseadusega.
  4. RekS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse reklaamiseadust ka teistes seadustes reguleeritud reklaamile niivõrd, kuivõrd teistes seadustes pole erisusi. Selliseks erisätteks reklaamiseaduse mõttes on ka RKVS § 51, mis käsitleb poliitilist välireklaami. Riigikogu valimise seadus ei määratle, mis on reklaam või poliitiline reklaam selle seaduse tähenduses ega ka muid selle reklaamiliigiga seotud erisusi. Sellest seadusest tuleneb üksnes poliitilise välireklaami piirang aktiivse valimisagitatsiooni ajal. Seega tuleb RKVS §-s 51 sisalduva poliitilise välireklaami mõiste sisustamisel juhinduda reklaamiseaduses sätestatud reklaami mõistest. Kolleegiumi hinnangul tuleb selleks, et hinnata teabe vastavust poliitilise välireklaami tunnustele, esmalt otsustada, kas tegemist on üldse reklaamiga reklaamiseaduse mõistes. Teave, mis ei ole käsitatav reklaamina, ei saa olla vaadeldav ka poliitilise välireklaamina.
  5. RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt käsitatakse reklaamina teavet, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Mõiste „välireklaam“ on määratletud RekS § 2 lg 1 p-s 8 kui avalikus kohas asuv või avalikust kohast jälgitav reklaam.
  6. RekS § 2 lg 2 välistab teatud teabe käsitamise reklaamina. Selle sätte mõtteks on välistada reklaamiseaduse kohaldamisalast informatsioon, mis võib küll esmapilgul näida reklaamina, kuid mida vaatamata sellele siiski reklaamiks ei loeta. Nii ei käsitata RekS § 2 lg 2 p 4 kohaselt reklaamina isiku majandus- või kutsetegevuses kasutatava sõiduki tähistust selle isiku nime, kontaktandmete, kaubamärgi, domeeninime ja tegevusalaga. Oluline on silmas pidada, et PPA tegi A. Talvikule ettekirjutuse eemaldada tema kasutuses olnud sõiduautolt vaid domeeninimi „talvik.ee“ ning A. Talviku foto/kujutis, mis võimaldas seostada domeeninime ja selles sisalduvat perekonnanime just Artur Talviku isikuga. A. Talviku kasutuses olnud sõidukile kantud ja PPA ettekirjutuses märgitud teave ei ole aga RekS § 2 lg 2 p 4 kohaselt käsitatav reklaamina, kui sõidukit kasutati isiku majandusvõi kutsetegevuses. Seetõttu tuleb järgnevalt vastata küsimusele, kas ka valimistel kandideerimine võib olla vaadeldav kandidaadi majandus- ja kutsetegevusena RekS § 2 lg 2 p 4 tähenduses.
  7. Kolleegium nõustub justiitsministriga, et kuigi kandideerimine valimistel ei ole kandidaadi majandus- ega kutsetegevus nende seaduste tähenduses, mis reguleerivad majandus- ja kutsetegevust, on see samas erakonna põhitegevuse ja kandidaadi poliitilise tegevuse (nt kandideerimine, poliitiline teavitustöö, suhtlemine valijatega ja erakonna piirkondlike organisatsioonidega) üks peamisi vahendeid. Seetõttu tuleb kolleegiumi hinnangul RekS § 2 lg 2 p 4 tähenduses käsitada majandus- ja kutsetegevusena ka erakonna või selle nimekirja kuuluva kandidaadi ja üksikkandidaadi poliitilist tegevust. Seega välistab RekS § 2 lg 2 p 4 ja RKVS § 51 süsteemne tõlgendamine poliitilise välireklaami keelu alt poliitiku kutsetegevuses kasutatava sõiduki tähistamise tema nime, kontaktandmete, kaubamärgi, domeeninime ja tegevusalaga.
  8. Eeltoodud põhjustel jõuab kolleegium RKVS § 51 ja RekS § 2 lg 2 p 4 koostoimes tõlgendades järeldusele, et A. Talviku kasutatavale sõidukile poliitilise välireklaami keeld ei laienenud ja RKVS § 51 ei keelanud selle sõiduki tähistamist PPA ettekirjutuses märgitud teabega. Eeltoodud põhjustel ei ole RKVS § 51 praeguses asjas asjassepuutuv norm.
  9. Kuna Riigikohus saab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses konkreetse normikontrolli korras otsustada üksnes sellise normi põhiseaduspärasuse üle, mida asja lahendamiseks tuleb kohaldada, ei saa Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu taotlust lahendada. Tallinna Ringkonnakohtu taotlus tuleb PSJKS § 15 lg 1 p 6 alusel jätta rahuldamata. Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Saale Laos, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.