3-1-1-25-17

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend 3-1-1-25-17

1. mai 2017 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma E. S-H. vahistamine Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. jaanuari
3. a määrus kriminaalasjas nr 1-16-9502 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E. S-H. kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Prokuratuur, esindaja Lääne Ringkonnaprokuratuuri pooled abiprokurör Liisa Nuut Asja läbivaatamise kuupäev ja
4. aprill 2017, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
5. Tunnistada Tallinna Ringkonnakohtu
6. jaanuari
7. a määrus õigusvastaseks osas, milles kohus jättis läbi vaatamata kaitsja ja kahtlustatava taotluse elektroonilise valve kohaldamiseks. Muus osas jätta kohtumäärus muutmata.
8. Kaitsja määruskaebus rahuldada osaliselt.
9. Mõista Eesti Vabariigilt E. S-H. kasuks välja 198 (sada üheksakümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks, valitud kaitsjale Riigikohtu määruskaebemenetluses makstud tasu katteks. Lugeda Riigikohtu määruskaebemenetluses tekkinud kulu 308 euro ulatuses menetluskulude hulka.
10. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus hüvitada määruskaebemenetluses kantud menetluskulu. kahtlustatavale ringkonnakohtu ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liisa Nuut esitas
12. oktoobril 2016 maakohtule E. SH. vahistamise taotluse, mille kohaselt kahtlustati viimast karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 9 tunnustele vastavate tegude toimepanemises. Samuti esitati E. S-H-le KarS §-de 344 ja 345 järgi kahtlustus varastatud tahvelarvuti müügiveksli võltsimises ja selle esitamises uurijale.
13. Vahistamistaotluse kohaselt tõendavad kahtlustuses kirjeldatud tegude toimepanemist kannatanute ütlused, kahtlustatava äratundmiseks esitamise protokollid, kannatanute konto väljavõtted, sideettevõtjalt saadud andmed ja muud tõendid. Samuti langeb erinevate kannatanute vastu suunatud rünnakute puhul kokku tegude toimepanemise viis ehk modus operandi. Vahistamisalusena on käsitatav uute kuritegude toimepanemise oht, lähtudes eeskätt kahtlustuse kohaselt varem toime pandud tegude arvust ja iseloomust. Samuti on kahtlustatavat varem karistatud KarS § 209 lg 2 p 1, § 3311 ja § 344 lg 1 järgi ning kahtlustuses etteheidetavad teod on toime pandud katseajal. Samuti on E. S-H-d kolmel korral karistatud väärteo eest, nendest kaks korda KarS § 218 järgi. Lisaks võib ta hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma. Nimelt kuulutati kahtlustatav Lääne prefektuuri
14. mai
15. a määrusega tagaotsitavaks, kuivõrd E. S-H. rikkus talle
16. jaanuari
17. a määrusega kohaldatud elukohast lahkumise keeldu ega ilmunud menetleja kutsel menetlustoimingule, esitamata selle kohta selgitusi.
18. Pärnu Maakohtu
19. oktoobri
20. a määrusega vahistati (tagaselja) tagaotsitavaks kuulutatud E. S-H. Maakohus leidis, et esineb põhjendatud kuriteokahtlus ja ka vahistamise alused: uute kuritegude toimepanemise ja kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise oht.
21. E. S-H. peeti
22. detsembril 2016 kahtlustatavana kinni ja toimetati küsitlemiseks eeluurimiskohtuniku juurde. Pärast tema ärakuulamist tegi Pärnu Maakohus
23. detsembril 2016 määruse, millega jättis Pärnu Maakohtu
24. oktoobri
25. a vahistamismääruse muutmata. Vahistamise tähtaja alguseks loeti
26. detsember
28. Määruse peale esitas määruskaebuse kahtlustatava kaitsja, kes taotles määruse tühistamist ja kahtlustatava vabastamist vahi alt või vahistamise asendamist elektroonilise valvega. Samuti esitas määruskaebuse kahtlustatav, kes taotles lisaks eelnevale alternatiivselt vahistamise asendamist kautsjoniga.
29. Tallinna Ringkonnakohtu
30. jaanuari
31. a määrusega jäeti Pärnu Maakohtu
32. detsembri
33. a määrus muutmata. Kahtlustatava taotlus vahistamise asendamiseks kautsjoniga jäeti rahuldamata. Kahtlustatava ja tema kaitsja taotlused vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega jäeti läbi vaatamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 6.
34. Kuigi prokurör keeldus tutvustamast isikule kriminaaltoimiku materjali, avati praeguses asjas tõendite sisu piisavas mahus vahistamistaotluses, millega isik sai tutvuda hiljemalt maakohtu istungil. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusega asjas nr 3-1-1-110-15 oli sellega kahtlustatava kaitseõigus tagatud. Põhjendatud on prokuratuuri seisukoht, et kahtlustatav võib hakata sobitama oma ütlusi olemasolevate tõenditega. Samuti võib ta asuda mõjutama kannatanuid. Maakohus põhjendas piisavalt kuriteokahtluse esinemist, viidates asjas kogutud tõenditele ja käsitledes seejuures nende tõendite sisu. 6.
35. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud vahistamisaluse olemasolu ehk uute kuritegude toimepanemise ohu tulenevalt toimepandud kuritegude arvust ja viisist. Lisaks tuleb arvestada, et kahtlustatav rikkus elukohast lahkumise keelu tingimusi, lahkudes Eestist sellest menetlejat teavitamata. Kuigi eraldi võttes ei annaks kirjeldatud käitumine alust isiku vahistamiseks, siis koostoimes kuritegude jätkamise ohuga tuleb seda tõkendi valimisel arvestada. 6.
36. Taotlus asendada vahistamine kautsjoniga tuleb jätta rahuldamata, sest selline tõkend ei väldi piisavalt uute kuritegude toimepanemist. Valitseva kohtupraktika kohaselt peab kautsjoni summa olema võrreldav kuriteoga tekitatud kahjuga, milleks praegusel juhul on umbes 10 000 eurot. Kahtlustatav väljendas nõusolekut tasuda 5000 eurot. Samas arvestab kohus E. S-H. varalist olukorda, sest ei ole otstarbekas kohaldada kautsjonina suuremat summat, kui kahtlustatav suudab tasuda.
37. Taotlus asendada vahistamine elektroonilise valvega tuleb jätta läbi vaatamata. Sellise taotluse läbivaatamine kuulub maakohtu pädevusse. Elektroonilise valve küsimuse lahendamiseks lisatoimingute tegemine (sh isiku elukoha sobivuse kontroll) ei ole õigustatud enne vahistamise põhjendatuse hindamist. Samuti tuleb arvestada, et kuna ainuüksi kriminaalhooldusametniku arvamuse kujundamiseks kulub viis tööpäeva, võib see takistada vahistamise küsimuse võimalikult kiiret lahendamist. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
38. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kahtlustatava kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kaitsealuse vabastamist vahi alt. Alternatiivselt palub kaitsja tühistada ringkonnakohtu määrus osas, millega jäeti läbi vaatamata taotlus elektroonilise valve kohaldamiseks, ja saata kriminaalasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. 8.
39. Kaitsja leiab, et prokuratuur piiras põhjendamatult isiku juurdepääsu kriminaalasjas kogutud tõenditele, millele tugineb vahistamistaotlus. Tõenditele ligipääsu piiramise aluseks ei saa olla kahtlustatava soov ennast kaitsta muu hulgas väitega, et teda mõjutati valeütlusi andma. Kahtlustatav on vaba andma selliseid ütlusi, nagu ta soovib, ja see ei mõjuta kuidagi järgnevat tõendusteabe kogumist. Samuti tugines ringkonnakohus põhjendamatult prokuröri suulistele põhjendustele, mis ei sisaldunud prokuratuuri tõenditele ligipääsu piiravas määruses, ehk siis sellele, et kahtlustatav võib kannatanute ütluste sisu põhjal hakata neid mõjutama. Kohtud ega prokuratuur ei ole põhistanud seda, miks piiratakse ligipääsu kõigile tõenditele. 8.
40. Ringkonnakohus jättis vääralt läbi vaatamata elektroonilise valve taotluse. See on vastuolus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohaga määruses nr 3-1-1-110-15, mis on kriminaalmenetlusõiguse allikas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 2 p 4 tähenduses.
41. Määruskaebusele esitatud vastuses palub prokurör jätta määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata. Prokuratuuri hinnangul oli tõenditele juurdepääsu piirang põhjendatud ja seaduslik. Elektroonilise valve taotluse osas leiab prokurör, et selle läbi vaatamata jätmine ei tingi ringkonnakohtu määruse tühistamist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
42. Esmalt käsitleb kolleegium kaitsja väidet, et vahistamisel piirati põhjendamatult E. S-H. juurdepääsu kriminaalasjas kogutud tõenditele, kahjustades sellega tema kaitseõigust. 10.
43. KrMS § 341 lg 2 kohaselt on kahtlustataval õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised vahistamistaotluse põhjendatuse arutamiseks. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt võib prokuratuur määrusega keelduda tõenditele juurdepääsu võimaldamisest, kui see võib oluliselt kahjustada teise isiku õigusi või kriminaalmenetlust. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et kohus peab kontrollima sellise keeldumise põhjendatust. Kui kohus leiab, et keeldumine ei olnud põhjendatud, peab ta jätma vaidlusalused tõendid vahistamise põhjendatuse hindamisel kõrvale. Samas leidis Riigikohus, et vahistatavale tõenditele juurdepääsust keeldumist ei tule alati käsitada ausa menetluse põhimõtte rikkumisena. Poolte ebavõrdsusest on ebaausa kohtumenetluse ilminguna põhjust rääkida alles juhul, kui tõenditele juurdepääsust keeldumisega kaasnevaid raskusi kaitseõiguse teostamisel pole tasakaalustatud ja vahistatavalt endalt ning tema kaitsjalt on võetud seetõttu tõhus ning reaalne võimalus vahistamistaotluse argumente kummutada. Kahtlustust ja vahistamist toetavate tõendite sisu võib eeluurimise tõhususe huvides teha kaitsjale ja vahistatavale teatavaks ka teisiti, kui tõendeid vahetult tutvustades. Ühe peamise võimalusena tõi kolleegium välja kahtlustuse aluseks olevate tõendite küllaldase avamise vahistamistaotluses. Tõendite sisu avamine sellisel viisil peab toimuma piisava konkreetsusastmega, et kaitsepoolel oleks võimalik esitada neile sisulisi vastuväiteid, teisalt aga selliselt, et see ei kahjustaks nt toimetatavat kriminaalmenetlust või teiste isikute olulisi õigusi. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
44. mai
45. a määrus asjas nr 3-1-1110-15, p-d 16-17.) 10.
46. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et praeguses asjas on prokuratuuri vahistamistaotluses ja ka maakohtu määruses ulatuslikult käsitletud kogutud tõendite sisu, millele maakohus tugines vahistamismääruse tegemisel. Muu hulgas on etteheidetavate tegude kaupa avatud kannatanute ütluste, aga ka muude tõendite sisu. Seega on piisava selguse ja põhjalikkusega põhjendatud, milliste tõendite alusel kahtlustatakse isikut karistatavate tegude toimepanemises. Riigikohtule esitatud määruskaebuses ei ole kaitsja selgitanud, milles seisnes konkreetsel juhul kaitseõiguse takistamine või vastuväidete esitamise võimatus. Eeltoodust tulenevalt ei tingi kaitsja väide praeguses asjas maaja ringkonnakohtu määruse tühistamist.
47. Seevastu leiab Riigikohus, et ringkonnakohus jättis alusetult läbi vaatamata kaitsja ja kahtlustatava taotluse elektroonilise valve kohaldamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi asjas nr 3-1-1-110-15 tehtud määruse p-s 25 leiti, et kriminaalmenetluse seadustik võimaldab elektroonilise valve kohaldamise taotlemist maakohtu vahistamismääruse peale esitatud määruskaebuses ja selle läbivaatamist ringkonnakohtus. Nii maa- kui ka ringkonnakohtul on tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise pädevus. Veelgi enam, Riigikohus asus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale toetudes seisukohale, et riigil on kohustus kaaluda võimalikult varakult kriminaalmenetluse tagamisel leebemate alternatiivide kohaldamise võimalikkust ning juhul, kui kriminaalmenetluse toimetamist on võimalik kindlustada kautsjoni või muude meetmetega, tuleb isik vabastada. 11.
48. Ringkonnakohus jättis praeguses asjas taotluse läbi vaatamata, leides muu hulgas, et elektroonilise valve küsimuse lahendamiseks lisatoimingute tegemine (sh isiku elukoha sobivuse kontroll) ei ole õigustatud enne vahistamise põhjendatusele hinnangu andmist. Kolleegium märgib, et kohtupraktikas on isiku õiguste tagamise põhimõtteid arvestades alati peetud võimalikuks lahendada elektroonilise valve taotlus enne vahistamise põhjendatusele lõpliku hinnangu andmist, võttes arvesse, et vahistamismäärust on võimalik vaidlustada ringkonnakohtus ja seejärel ka Riigikohtus. Juhul, kui kohus leiab, et vahistamine ei olnud põhjendatud, vabastatakse isik ka talle kohaldatud elektroonilisele valvele allumise kohustusest. Siiski ka sel juhul on kahtlustatava jaoks soodsam tema õigusi vähem piirava meetme võimalikult varajane kohaldamine. 11.
49. Ringkonnakohus leidis, et elektroonilise valve taotluse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse ka seetõttu, et menetlustähtajad elektroonilise valve kohaldamise menetluses võivad takistada vahistamise põhjendatuse küsimuse võimalikult kiiret lahendamist. Nii seadusest kui ka varasemast Riigikohtu lahendist tulenevalt ei ole menetlustähtajad, s.o viis tööpäeva kriminaalhooldaja arvamuse saamiseks ja kümme päeva vahistamismääruse peale esitatud määruskaebuse lahendamiseks, üldjuhul vastastikku välistavad. Erandjuhul võib elektroonilise valve taotluse lahendamine vajada lisatoimingute tegemist ja andmete kogumist, mis tingib menetlemise aja pikenemise ega võimalda taotluse lahendamist koos vahistamismääruse peale esitatud määruskaebusega. Selline olukord ei anna siiski alust taotluse läbi vaatamata jätmiseks. Kirjeldatud olukorras võib ringkonnakohus lahendada elektroonilise valve kohaldamise taotluse pärast vahistamise põhjendatuse üle otsustamist. 11.
50. Eelnevast tulenevalt jättis ringkonnakohus praeguses asjas elektroonilise valve kohaldamise taotluse alusetult läbi vaatamata, rikkudes sellega oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Riigikohus tunnistab ringkonnakohtu määruse selles osas õigusvastaseks. Arvestades, et Pärnu Maakohtu
51. märtsi
52. a määrusega asendati kahtlustatava vahistamine elektroonilise valvega ja Tallinna Ringkonnakohtu
53. aprilli
54. a määrusega tühistati maakohtu määrus ning jäeti elektrooniline valve kohaldamata, ei ole ringkonnakohtu määruse tühistamine ja asja saatmine ringkonnakohtule uueks arutamiseks põhjendatud.
55. Kahtlustatava kaitsja esitas Riigikohtule taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks seoses määruskaebemenetlusega ringkonnakohtus ja Riigikohtus. Kaitsja taotluse kohaselt on kaitsja tasu suurus Riigikohtu määruskaebemenetluses 506 eurot, sealhulgas käibemaks. Taotluse kohaselt hõlmab see nõupidamist kahtlustatavaga vanglas (50 minutit) ja määruskaebuse koostamist (3 tundi), s.o 110 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kolleegium peab makstud tasu mõistlikuks. Võttes arvesse, et kolleegium rahuldab määruskaebuse osaliselt ja tunnistab ringkonnakohtu määruse õigusvastaseks elektroonilise valve taotluse läbivaatamist puudutavas osas, ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 1, mõistab kolleegium Eesti Vabariigilt E. S-H. kasuks välja kaitsjale makstud tasu osaliselt ehk 1,5 tunni ulatuses, s.o 198 eurot, sealhulgas käibemaks. Ülejäänud osas loeb kolleegium tekkinud kulu KrMS § 187 lg 2 alusel menetluskulude hulka. Ringkonnakohtus kantud menetluskulu hüvitamiseks õiguslikku alust ei ole, mistõttu Riigikohus jätab kaitsja taotluse selles osas rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)