Obsah (8)

§ 2§ 6§ 93§ 71§ 3§ 16§ 78§ 5

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 2 lg 11). Mootor TV3-117VM on aga kohtuvälise menetleja hinnangul sõjaline kaup

§ 2lg 2 mõttes, sest on välja töötatud sõjaväehelikopteri MI-28 jaoks.

Kirjeldatud teoga rikkus menetlusalune isik

§ 6lg-t 2.

Samuti märgitakse protokollis, et füüsilised isikud panid teo toime kaudse tahtlusega, sest neil oli võimalus ja vajalik teave, et kontrollida, kas veetakse strateegilist kaupa. Väärteoprotokollis heideti rikkumisena ette ka seda, et

1. veebruaril 2015 jäeti Maksu- ja Tolliamet kauba toomisest teavitamata, aga sellest süüdistusest kohtuväline menetleja karistusotsuses loobus.
2. Kohtuvälise menetleja
3. septembri
4. a otsusega karistati menetlusalust isikut TS § 74 lg 2 järgi rahatrahviga 1600 eurot. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. Kauba kohale toimetamine viidi lõpule
5. veebruaril 2015, mil see toodi vabalattu. Internetist vabalt kättesaadavast teabest (Vikipeedia) nähtub, et mootori modifikatsioon TV3-117VM on projekteeritud ehk spetsiaalselt loodud sõjaväehelikopteri MI-28 jaoks ja seda mootorit paigaldatakse ka helikopteritele MI-8 ja MI-
6. Samuti ei teki kahtlust, et kõigi nimetatud mootorite ja reduktorite puhul on tegemist strateegilise kaubaga, sest strateegilise kauba komisjoni
7. märtsi
8. a otsusega tunnistati need strateegiliseks kaubaks

§ 2lg 11 alusel ja sellest teavitati ka NTN EST AS-i.

Ka juhul, kui käsitada mootoreid ja reduktoreid kahesuguse kasutusega kaubana, siis strateegilise kauba komisjoni otsusega tunnistati kaup eriluba nõudvaks kaubaks (

§ 6lg 7).

NTN EST AS-i müügidirektoril ja juhatuse liikmel oli vastav kogemus ja võimalus, et kontrollida, kas tegemist on strateegilise kaubaga, ja taotleda eriluba või keelduda kauba toomisest Eestisse.

1. Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldamata. Maakohtu põhjendused olid lühidalt järgmised. 4.
4. Väärteoasja menetlemisel ei ole rikutud väärteomenetlusõigust. Kohtuvälise menetleja otsuse aluseks on võetud
5. juulil 2016 koostatud väärteoprotokoll. Varem koostatud väärteoprotokollidel puudub tähendus. Samuti ei mõjuta karistusotsuse õiguspärasust see, et väärteoprotokollis esitatud süüdistusest

§ 93lg 2 rikkumises on loobutud.

4.2. TS §-s 74 on ette nähtud vastutus kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, või keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise või tollikäitlusviisile deklareerimise eest. Seega tuleb otsustada, kas tegemist on koosseisu tunnustele vastava kaubaga ja kas selle toimetamiseks Eestisse oli vajalik luba. Väärteoprotokolli kohaselt oli tegemist strateegilise kaubaga.

§ 2

lg 1 mõistes on strateegiline kaup sõjaline kaup, kaitseotstarbeline toode, inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup ja kahesuguse kasutusega kaup.

§ 2

lg 2 kohaselt on sõjaline kaup relv, aine, materjal, vahend, seade, süsteem, nende osad, nendega seotud varustus ja spetsiaalsed komponendid, tarkvara ja tehnoloogia, mis on projekteeritud, valmistatud, määratud või kohandatud sõjalisel otstarbel kasutamiseks, mida kasutatakse sõjalisel otstarbel või mis on loetletud sõjaliste kaupade nimekirjas.

§ 2

lg 11 kohaselt käsitatakse strateegilise kaubana ka kaupa, mis ei ole küll kantud strateegiliste kaupade nimekirja, kuid mille suhtes on strateegilise kauba komisjon asunud seisukohale ja teavitanud kauba eksportijat, valdajat, omanikku või deklaranti, et kaubal on strateegilise kauba tunnused kas tema omaduste, lõppkasutuse või lõppkasutaja tõttu või avaliku julgeoleku või inimõigustega seotud kaalutlustel. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 171 „Strateegiliste kaupade nimekiri“ § 1 lg 2 p 1 kohaselt kehtestatakse sõjaliste kaupade nimekiri. Selle määruse lisas 1 on kategooria ML10 all õhusõidukid, õhust kergemad õhusõidukid, mehitamata õhusõidukid, õhusõidukite mootorid ja varustus, nendega seotud varustus ja komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks. Õhusõiduk on jäigatiivaline, muudetava tiivakujuga, pöörleva tiivaga (helikopter), kaldrootoriga või kaldtiivaga lennuaparaat. 4.
3. Strateegilise kauba komisjoni
4. märtsi
5. a otsuse kohaselt kuuluvad mootor TV3-117VM, peareduktor VR-14 ja abijõuseade AI-9V helikopterite MI-8 ja MI-17 varustuse hulka. Mootorit TV3-117VM võib paigaldada ka helikopterile MI-
6. Kui helikopterid MI-8 ja MI-17 on kasutusel nii militaar- kui ka tsiviilotstarbel, siis helikopteril MI-28 on vaid sõjaväeotstarve. Sellest tulenevalt luges strateegilise kauba komisjon kõnealused kaubad kontrollitavaks sõjalise kauba nimekirja kategooria ML-10 alusel. Vastavalt

§ 6

lg-le 2 on strateegilise kauba veoks, sh transiidiks, ning teenuse osutamiseks vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. Seega on strateegilise kauba komisjon oma otsusega leidnud, et kõnealused kaubad on strateegilised kaubad ja vajavad seetõttu kauba veoks ja teenuse osutamiseks

§ 6

lg-s 2 sätestatud eriluba, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist.

§ 71

lg 5 kohaselt saab komisjoni otsuseid vaidlustada halduskohtus, kuid menetlusalune isik loobus sellest võimalusest. Seega on tegemist kehtiva haldusaktiga, mille õigsust ei ole süüteomenetluse raames võimalik kahtluse alla seada, ja kohus tugineb sellele otsusele kui asjakohasele ja õiguspärasele tõendile. Väär on kaitseväide, et komisjon ei saa oma otsusega laiendada strateegiliste kaupade nimekirja. Nimekirja laiendamise võimaluse tekitamine ongi komisjoni loomise üks eesmärk. 4.

1. Samuti võtab kohus arvesse asjatundjana üle kuulatud M. M-i ütlusi, milles kirjeldatakse strateegilise kauba komisjoni tööd. Asjatundja hinnangul käsitab komisjon suurema kahju ärahoidmise põhimõttest lähtuvalt helikopteri mootoreid ja abijõuseadmeid üldjuhul strateegilise kaubana ka siis, kui tegemist on kaheotstarbelise kaubaga. Sel juhul on kauba Eestisse toimetamiseks vajalik eriluba. 4.
2. Strateegilise kauba vedu on

§ 3

lg 1 kohaselt sissevedu, väljavedu, transiit, kaitseotstarbelise toote Euroopa Liidu sisene vedu ja kahesuguse kasutusega kauba edasitoimetamine. NTN EST AS toimetas strateegilise kauba Araabia Ühendemiraatidest Eestisse. Seega tegeles menetlusalune isik ajavahemikul 16. detsembrist 2014 kuni 19. veebruarini 2015 strateegilise kauba veoga

§ 3

lg 1 tähenduses.

§ 6

lg 2 sätestab, et strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba ja

§ 2

lg-te 4 ja 11 kohaselt strateegilise kaubana käsitatava kauba veoks ning teenuse osutamiseks on vajalik eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. Strateegiline kaup oli toimetatud Eestisse. NTN EST AS paigutas selle 19. veebruaril 2015 K AS-i lattu, mis asub Eesti territooriumil Muuga vabatsoonis. Sellega oli tegu lõpule viidud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et menetlusalusel isikul olnuks enne kauba toimetamist Eestisse kehtiv sisseveo või transiidi eriluba. Samuti ei ole tegemist

§ 16lg-tes 1 ja 2 nimetatud erandiga.

Seega on tõendatud, et NTN EST AS toimetas strateegilise kauba liiduvälisest riigist Eestisse, kuigi tal ei olnud selleks strateegilise kauba eriluba, rikkudes sellega

§ 78lõiget 1.

4.

1. Teo panid juriidilise isiku huvides toime tema juhatuse liige M. Ž. ja müügidirektor S. F. Müügidirektor korraldas kauba toimetamise Eestisse ja tal oli piisavalt andmeid, kontrollimaks selle omadusi ning jõudmaks järeldusele, et tegemist on strateegilise kaubaga. Samuti selgitas ta, et nad töötavad M. Ž-ga koos ja vajadusel asendavad teineteist. Ka M. Ž. selgitas, et enne kauba vedamise pakkumise vastuvõtmist kontrollis ta, et tarnitavaks kaubaks on tsiviillennunduses kasutatavad kaubad. Mõlemal isikul on varasem kogemus ja teadmised, et pöörduda strateegilise kauba komisjoni poole ja selgitada välja, kas tegemist on strateegilise kaubaga. Isegi juhul, kui isikud olnuks keelueksimuses KarS § 39 tähenduses, ei ole see süüd välistav asjaolu, sest eksimus oli nii S. F-i kui ka M. Ž. jaoks välditav nende senise kogemuse ja praeguses asjas neile teadaolevate asjaolude tõttu. Samuti on tegu toime pandud juriidilise isiku huvides, s.o NTN EST AS-i majandustegevuse raames ja kasu saamise eesmärgil. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. Maakohtu otsuse peale kassatsiooni esitanud menetlusaluse isiku kaitsja taotleb väärteomenetluse lõpetamist või alternatiivselt isikule mõistetud karistuse kergendamist. Kassatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 5.
3. Väärteomenetluses rikuti VTMS § 68 lõiget 2, sest koostati mitu väärteoprotokolli:
4. detsembril 2015,
5. juunil 2016 ja
6. juulil
7. Ei ole selge, kas hilisemate protokollide puhul oli tegemist esimese protokolli täiendustega või uute protokollidega ja millisest neist peab menetlusalune isik lähtuma oma kaitseõiguse teostamisel. 5.
8. Isiku karistamisel ei lähtutud TS § 74 lg-s 2 sätestatud koosseisu alternatiividest. Sätte objektiivne koosseis näeb ette kaks teoalternatiivi: 1) kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamine või tollikäitlusviisile deklareerimine; 2) keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamine või tollikäitlusviisile deklareerimine. Maakohus märkis otsuses, et analüüsib kõigepealt, kas tegemist on keelatud kaubaga, ja siis, kas tegemist oli selle kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisega, mille puhul on ette nähtud kohustusliku dokumendi olemasolu. Samas ei nähtu otsusest selle hindamist, kas tegemist on keelatud kaubaga. Maakohus tuvastas, et tegemist on strateegilise kaubaga, millele kehtib eriloa nõue, ja seda kaupa kavatseti toimetada Eestist Venemaale. Lõppjäreldusena leidis maakohus, et tuvastatud on keelatud kauba (strateegilise kauba) liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine, kuigi isikul puudus selleks eriluba. Sellist koosseisualternatiivi seadus ette ei näe. 5.
9. Maakohus kohaldas vääralt

§ 71

lg-t 5, mille kohaselt saab strateegilise kauba komisjoni otsuseid vaidlustada halduskohtumenetluse korras. Kaitsja hinnangul ei ole komisjoni

1. märtsi
2. a kiri käsitatav otsusena, sest see ei vasta haldusakti nõuetele, muu hulgas puuduvad sellel haldusakti vormilised ja sisulised tunnused. Äärmisel juhul võib seda käsitada arvamusena, mis ei ole aga halduskohtus vaidlustatav. Seejuures selgitatakse kirjas, et tegemist on kaubaga, mille transiit Venemaale on keelatud, mistõttu eriloa nõue on praegusel juhul sisutühi. Ühtlasi on kiri vastuoluline, sest komisjon leidis, et vaidlusalused mootorid ja reduktorid on käsitatavad sõjalise kaubana (Vabariigi Valitsuse
3. detsembri
4. a määrusega nr 171 kehtestatud "Strateegilise kauba nimekiri", kategooria ML10). Samas nähtub määrusest, et selle kategooria alla kuuluvad õhusõidukid, õhust kergemad sõidukid, mehitamata õhusõidukid, õhusõidukite mootorid ja varustus, nendega seotud varustus ja komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutamiseks. Komisjoni kirjast tuleneb, et kaup on kasutusel ka tsiviilotstarbel, mistõttu ei vasta see kategooria ML10 tunnustele. Komisjon võib tõepoolest

§ 2

lg 11 alusel leida, et tegemist on strateegilise kaubaga, kuigi seda ei ole kantud strateegilise kauba nimekirja. Sellisel juhul peab aga seda seisukohta põhjendama, mida komisjon ei ole teinud. Samuti ei ole tõendatud, et mootori TV3117VM puhul oleks tegemist sõjalise kaubaga. Kohtuväline menetleja viitab Vikipeediale kui kontrollimata infoallikale. Tootja teavet ei ole kogutud. 5.4. Kassaatori hinnangul ei piisa koosseisu täitmise tuvastamiseks tõdemusest, et tegemist on strateegilise kaubaga, vaid peab hindama, millist liiki strateegilise kaubaga on tegemist, sest seadusest tulenevad erinevad nõuded eri liiki kaupadele ja erinevatele käitlemisviisidele.

§ 6

lg 2 kohaselt on eriluba vaja strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba ja

§ 2

lg-te 4 ja 11 kohaselt strateegilise kaubana käsitatava kauba veoks ning teenuse osutamiseks.

§ 6

lg 7 kohaselt on kahesuguse kasutusega kauba ja

§ 2

lg 11 kohaselt strateegilise kaubana käsitatava kauba transiidiks ning vahenduseks eriluba vaja üksnes nõukogu määruse nr 428/2009 artiklites 5 ja 6 sätestatud kaalutlustel ja strateegilise kauba komisjoni otsusel.

§ 6

lg 5 kohaselt ei ole aga kahesuguse kasutusega kauba sisseveoks eriluba üldse vaja.

§ 5

lg 1 p 1 kohaselt on keelatud strateegilise kauba väljavedu ja transiit ning teenus rahvusvahelise sanktsiooni subjektile. Järelikult ei saa selle kauba kohta ka eriluba nõuda. 5.5. Kaitsja ei nõustu seisukohaga, et NTN EST AS toimetas strateegilise kauba Eestisse ega ole oluline, et kaup sooviti tegelikult toimetada edasi Venemaale transiidideklaratsiooniga.

§ 6

lg 8 alusel esitatakse strateegilise kauba veoks vajalikud dokumendid või teave tolliasutusele tolliformaalsuste käigus. Tolliformaalsus oli praegusel juhul transiit. Menetlusaluse isiku tegu ei saa olla ühtaegu sissevedu ja transiit. Maakohus ei ole põhjendanud, miks kauba vabatsooni saabumine tuleb lugeda Eestisse sisseveoks. Vaidlusalune kaup ei saabunud Eestisse käitlemiseks. Ka kohtuvälise menetleja otsus on selles osas vastuoluline. Seejuures tuleb arvestada, et kauba sihtkoht ja sellele rakendatav meede (transiit) selgus vahetult enne kauba jõudmist Eestisse. Sellises olukorras ei olnudki võimalik saada eriluba enne seda, kui kaup ületas Eesti piiri. Samuti ei saa nõustuda maakohtuga selles, et eksimus strateegilise kauba olemuse defineerimisel ei olnud isiku jaoks vältimatu. Kaubakood viitas sellele, et tegemist on tsiviillennunduse kaubaga. Kui tegemist on kaheotstarbelise kaubaga, ei ole selle sisseveoks eriluba vaja. 6. Kassatsioonivastuses leidis kohtuväline menetleja, et maakohtu otsus on õige ja põhjendatud ning kassatsiooni rahuldamiseks ei ole alust. 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium esitas 25. aprillil 2017 kohtuvälisele menetlejale ja strateegilise kauba komisjonile järgmised küsimused. 7.1. Mille poolest erinevad mõisted „sõjaline kaup“ ja „kahesuguse kasutusega kaup“ strateegilise kauba seaduse (

) § 2 lg-tes 2 ja 8 sätestatu mõttes? Nimelt, kas ja millistel juhtudel on strateegilise kauba seaduse kohaselt võimalik käsitada sõjalise kaubana kaupa, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel? 7.2. Kas komisjon saab

§ 2

lg 11 alusel asuda seisukohale, et tegemist on sõjalise kaubaga

tähenduses, kui see kaup ei kuulu

§ 2lg-te 2 ja 10 alusel kehtestatud nimekirja?

7.3. Kas komisjon saab

§ 2

lg 11 alusel asuda seisukohale, et tegemist on kahesuguse kasutusega kaubaga

tähenduses, kui see kaup ei kuulu

§ 2lg-te 8 ja 10 alusel kehtestatud nimekirja?

7.4. Kas komisjoni otsus

§ 2lg 11 alusel on kohtueelse menetleja ja kohtu jaoks siduv?

S.t kas komisjoni otsusega tunnistataksegi kaup kohtuasjas siduvalt strateegiliseks kaubaks

tähenduses või antakse komisjoni otsusega kauba kohta üksnes (eksperdi)hinnang (luuakse üks tõend) ja kohus on siiski pädev tõendi kogumi põhjal ka komisjoni otsusega võrreldes teistsuguseks otsustuseks? 7.

1. Kas juhul, kui kaup tunnistatakse komisjoni otsuse alusel strateegiliseks kaubaks pärast seda, kui menetlusalusele isikule etteheidetav tegu on lõpule viidud (näiteks kaup on toimetatud Eestisse), on kauba käsitamine strateegilise kaubana ja selle veo eest karistamine kooskõlas põhiseaduse § 23 lg-s 1 sätestatud põhimõttega, et tegu ei tohi tunnistada karistatavaks tagantjärele? 7.
2. Kas

§ 6

lg-s 5 sätestatu on erinorm § 6 lg-s 2 sätestatu suhtes, s.t kas kahesuguse kasutusega kauba sisseveoks ei ole eriluba vaja? Kas

§ 6

lg 7 sätestatu on erinorm § 6 lg-s 5 sätestatu suhtes, s.t kas kahesuguse kasutusega kauba sisseveoks (mitte transiidiks või vahenduseks) on vaja eriluba komisjoni otsuse alusel? 7.

1. Kas praeguses väärteoasjas oli (teo toimepanemise ajal ja kuni praeguse ajani) tegemist sõjalise kaubaga või kahesuguse kasutusega kaubaga? 7.
2. Kui tegemist on sõjalise kaubaga, siis kas

§ 2lg 10 (nimekiri) või § 2 lg 11 (komisjoni otsus) tähenduses?

7.9. Kui tegemist on kahesuguse kasutusega kaubaga, siis kas

§ 2lg 10 (nimekiri) või § 2 lg 11 (komisjoni otsus) tähenduses?

1. Riigikohtu küsimustele vastasid nii kohtuväline menetleja kui ka strateegilise kauba komisjon.
2. Kohtuvälise menetleja vastused olid kokkuvõtvalt järgmised. 9.
3. Käesolevas väärteoasjas oli tegemist sõjaliste kaupadega, kuna need allusid

§ 2lg-te 2 ja 10 alusel kehtestatud sõjaliste kaupade nimekirja loetelule.

Sõjaliste kaupade nimekirjast nähtub, et kategooria ML10 alusel loetakse sõjaliseks kaubaks muu hulgas õhusõidukite mootorid ja varustus, nendega seotud varustus ja komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutamiseks (kategooria ML10 alapunkt „d“ loeb sõjaliseks kaubaks ka õhusõidukite mootorid ja spetsiaalselt nendele loodud komponendid). Praegusel juhul asus strateegilise kauba komisjon seisukohale, et kõik vaidlusalused kaubad (ТV3-117VМ mootor, VR-14 peareduktor ja АI-9V abijõuseade) on kontrollitavad sõjaliste kaupade nimekirja ML10 alusel ja selliste kaupade veoks (sh transiidiks) on vajalik eriloa omandamine enne kauba riigipiiri ületamist. 9.2. Nii kohtuvälise menetleja kui ka kohtu jaoks ei ole komisjoni

§ 2lg 11 alusel tehtud otsus siduv.

Menetleja on pädev tuvastama kõiki tõendamiseseme asjaolusid asjaga seotud haldusakti kehtivusest või õiguspärasusest olenemata. Samas tunnistatakse sõjaliste kaupade nimekirjaga sinna kuuluvad kaubad menetleja (väärteoasja lahendava kohtu või kohtuvälise menetleja) jaoks siduvalt strateegiliseks kaubaks. Praegusel juhul on strateegilise kauba komisjoni otsus aga lihtsalt üks täiendav tõend (muu dokumentaalne tõend KrMS § 63) selle kohta, et vaidlusalused kaubad olid sõjalised kaubad. 9.3. Isiku karistamine strateegilise kauba veonõuete rikkumise eest on põhiseaduspärane niikaua, kui kauba kvalifitseerumine strateegilise kaubana on ilmne kauba omadustest, otstarbest ja eesmärgist lähtuvalt ja teo keelatus ning karistatavus on isikule ette nähtav (ja tal oli seega võimalik oma käitumist vastavalt kujundada). Praegusel juhul isiku väidetav teadmatus kauba kuulumisest strateegilise kauba hulka ei väära kuidagi seda, et kaup on strateegiline kaup seaduse (nimekirja) määratluse kaudu. 9.4.

§ 6lg 2 on lg 5 suhtes erinorm.

Asjas koostatud väärteoprotokolli järgi süüdistati kaebajat strateegilise kauba (sõjalise kauba) eriloata Eesti Vabariiki toimetamises, seega tuleb lähtuda

§ 2

lg-st 2 ja § 6 lg-st 2.

§ 6lg 7 on erinorm sama sätte lg 5 suhtes.

Kõnesolevas asjas ei kohaldata

§ 6

lg-t 5 ega 7, vaid

§ 6lg-t 2.

Viimane sätestab, et strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba veoks ning teenuse osutamiseks on vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. 9.

1. Seoses vaidlusaluse väärteo peatse aegumistähtaja saabumisega (
2. aasta mai lõpus) taotleb kohtuväline menetleja VTMS § 174 p 2 alusel Riigikohtu lahendiga maakohtu lahendi muutmist põhjenduste osas (maakohus leidis, et kaubad on sõjalised strateegilise kauba komisjoni otsuse alusel) ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist.
3. Komisjoni vastuste sisu oli kokkuvõtvalt järgmine. 10.1.

§ 2

lg 2 defineerib sõjalist kaupa kaubana, mis on projekteeritud, valmistatud, määratud või kohandatud sõjalisel otstarbel kasutamiseks, mida kasutatakse sõjalisel otstarbel või mis on loetletud sõjaliste kaupade nimekirjas. Paragrahvi 2 lg 8 järgi on kahesuguse kasutusega kaup selline kaup, mida saab kasutada peale sõjalise otstarbe ka tsiviilotstarbel. Sõjaline kaup ei ole kahesuguse kasutusega kauba alaliik. 10.2. Strateegilise kauba komisjon saab

§ 2

lg 11 alusel asuda seisukohale, et tegemist on strateegilise kaubaga, kui kaubal on strateegilise kauba tunnused kas tema omaduste, lõppkasutuse või lõppkasutaja tõttu või avaliku julgeoleku või inimõigustega seotud kaalutlustel. Komisjon ei saa asuda seisukohale, et tegemist on sõjalise kaubaga, sest sõjalised kaubad on ainult sellised kaubad, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 171 lisas
3. Komisjon ei saa asuda seisukohale, et tegemist on kahesuguse kasutusega kaubaga, sest kahesuguse kasutusega kaubad on ainult sellised kaubad, mis on nimetatud EL Nõukogu määruse nr 428/2009 lisas
4. Tegemist saab olla strateegilise kaubaga väljaspool

§ 2lg-s 1 nimetatud alakategooriaid.

10.3. Kui on täidetud

§ 2

lg-s 11 sätestatud teatamiskohustus, on selle sätte järgi tehtud otsus kauba käsitamise kohta strateegilise kaubana sama siduv kui kauba kuulumine strateegiliste kaupade nimekirja. Kui kaup kuulub juba strateegiliste kaupade nimekirja, siis saab komisjon oma otsusega anda eksperdihinnangu konkreetse kauba kuulumise kohta

§ 2

lg-s 1 nimetatud strateegiliste kaupade alakategooriate hulka, põhinedes konkreetsetes nimekirjades toodud kaupade kirjeldustel. Selline eksperdihinnangut andev otsus ei ole sama, mis otsus

§ 2lg 11 järgi.

10.4. Komisjon ei saa teha tagantjärele (pärast teo lõpuleviimist) otsust kauba kuulumise kohta strateegiliste kaupade hulka. Kaup peab selle veo eest karistamiseks olema strateegiline kaup enne teo lõpuleviimist, kas kuuludes strateegiliste kaupade nimekirja või siis, kui komisjon on

§ 2

lg 11 järgi teinud otsuse kauba käsitamise kohta strateegilise kaubana ning täitnud sellest tuleneva teavitamiskohustuse. Kui kaup kuulub strateegiliste kaupade nimekirja, siis saab komisjon oma otsusega anda hinnangu konkreetse kauba kuulumise kohta sellesse nimekirja ka pärast teo lõpuleviimist. Sellisel juhul ei ole karistamise alus mitte komisjoni eksperdihinnangut andev otsus, vaid kauba juba varasem kuulumine strateegiliste kaupade nimekirja. Teadmatus, kas kaup kuulub strateegiliste kaupade nimekirja, ei saa olla põhjuseks, et pääseda karistusest. 10.5.

§ 6

lg 2 nõuab strateegiliste kaupade veoks eriluba.

§ 6

lg 5 teeb erandi, mille järgi ei ole eriluba vaja kahesuguse kasutusega kauba sisseveoks. Kuivõrd kahesuguse kasutusega kaup on

§ 2

lg 1 järgi strateegilise kauba alaliik ning sissevedu on § 3 lg 1 järgi kaubaveo alaliik, siis on § 6 lg 5 puhul tegu § 6 lg 2 erinormiga.

§ 6lg 7 ei ole erinorm § 6 lg 5 sätestatu suhtes, mis käsitleb vaid sissevedu.

Seadus ei käsita transiiti ja vahendust kui sisseveo alaliike.

§ 3

lg 1 järgi on sissevedu, väljavedu ja transiit kõik kaubaveo alaliigid.

§ 6

lg 7 ei käsitle kahesuguse kasutusega kauba sissevedu, mille jaoks kehtib üldine erand § 6 lg 5 järgi. 10.6. Käsitletavas väärteoasjas oli komisjoni hinnangul tegemist sõjalise kaubaga

§ 2lg 2 ja lg 10 tähenduses.

Kaup kuulub komisjoni hinnangul sõjaliste kaupade nimekirja kategooriasse ML10: õhusõidukid, õhust kergemad õhusõidukid, mehitamata õhusõidukid, õhusõidukite mootorid ja varustus, nendega seotud varustus ja komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium märgib, et väärteoprotokolli kohaselt oli tegu toime pandud
2. veebruaril
3. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. KarS § 81 lg 7 p 2 kohaselt peatub siiski süüteo aegumine väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Kuna ajavahemikus
4. aprillist
5. juulini 2015 menetleti tegu kriminaalkorras, ei ole väärtegu Riigikohtu otsuse tegemise ajal aegunud.
6. Esmalt peab kolleegium vajalikuks käsitleda väärteoprotokolli koostamisega seotud küsimusi. Iseenesest ei ole väärteomenetluses välistatud VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokollis sisalduva tõendusteabe täiendamise või kvalifikatsiooni muutmise asemel ka uue väärteoprotokolli koostamine. Seda eeskätt juhul, kui menetleja peab vajalikuks muuta menetlusalusele isikule tehtava etteheite sisu. Muu hulgas ei näe väärteomenetluse seadustik ette, et väärteoprotokolli koostamine peab toimuma mingi ajavahemiku jooksul pärast teo toimepanemist (v.a aegumine), ega keela uue väärteoprotokolli koostamist. Väärteoprotokolli ülesanne on sarnaselt süüdistusaktiga teavitada isikut talle esitatavast süüdistusest. Kui enne väärteoasjas otsuse koostamist (näiteks vastulause esitamise järel) leiab menetleja, et süüdistuse sisu vajab täiendamist või muutmist, koostab ta uue väärteoprotokolli, mis peab vastama kõigile VTMS § 69 nõuetele. Sellisel juhul tuleb isikule tutvustada uut protokolli VTMS § 70 ettenähtud korras ja järgnev menetlus lähtubki sellest väärteoprotokollist. Ka praegusel juhul nähtub kohtuvälise menetleja otsusest ja kohtuotsusest, et etteheidetava teo kirjeldus pärineb
7. juulil 2016 koostatud väärteoprotokollist, mis ei saanud olla menetlusaluse isiku jaoks üllatav. Samas on kogu selle väärteomenetluses esitatud seisukohtade ja arvamuste paljususe kontekstis ka kolme väärteoprotokolli koostamine kolleegiumi hinnangul märk selle kohta, et kõnealuses küsimuses puudub õiguskorras vähemalt karistusõiguslike meetmete kohaldamiseks piisav õigusselgus.
8. Teokirjeldusest ja ka kohtuotsusest nähtub, et isikule heidetakse ette strateegilise kauba ilma nõuetekohase dokumendita (eriloata) Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse toimetamist. Kolleegiumi hinnangul saab lugeda kaupa Eestisse toimetatuks, kui kaup on ületanud Eesti riigipiiri, mis praeguses asjas on vaieldamatult ka tuvastatud.

§ 6

lg 2 kohaselt on strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba ning

§ 2

lõigete 4 ja 11 kohaselt strateegilise kaubana käsitatava kauba veoks ning teenuse osutamiseks vajalik kehtiv eriluba või selle (eriloa) kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. Samas on oluline toonitada, et eriloa vajalikkus sõltub siiski strateegilise kauba liigist ja tollikäitlusviisist (vt nt

§ 6lg-d 5 ja 7).

Järgnevalt käsitlebki kolleegium küsimust sellest, kas praeguses väärteoasjas on nõuetekohaselt tuvastatud, et tegemist on strateegilise kaubaga strateegilise kauba seaduse tähenduses.

1. Teokirjelduse kohaselt heidetakse NTN EST AS-ile ette, et
2. veebruaril
3. aastal toimetas ta Araabia Ühendemiraatidest Dubaist oma partneri E LLC kaudu Eesti Vabariiki ja ladustas K AS-i lattu strateegilise kauba ehk mootorid TV3-117VM, AI-9V ja peareduktorid VR-14 ilma kohustusliku dokumendita (eriloata) ja seetõttu

§ 6lg-t 2 rikkudes.

Kirjeldatud tõdemusele aga järgneb teokirjelduses selgitus, et tegemist on strateegilise kaubaga tulenevalt strateegilise kauba komisjoni

1. märtsi
2. a otsusest, millega tunnistati mootorid ja peareduktorid strateegiliseks kaubaks põhjendusega, et need kaubad kuuluvad sõjalise kauba nimekirja kategooria ML10 alusel (

§ 2lg 11).

Mootor TV3-117VM on kohtuvälise menetleja hinnangul sõjaline kaup

§ 2lg 2 mõttes, sest see on välja töötatud sõjaväehelikopteri MI-28 jaoks.

Edasises menetluses on nii kohtuvälise menetleja otsuses kui ka kohtuotsuses viidatud läbisegi nii sellele, et tegemist on sõjalise kaubaga Vabariigi Valitsuse kehtestatud „Strateegiliste kaupade nimekirja“ lisa 1 (sõjaliste kaupade nimekiri) alajaotuse ML10 tähenduses, kui ka sellele, et tegemist on strateegilise kaubaga

§ 2lg 11 mõttes strateegilise kauba komisjoni otsuse alusel.

1. Strateegilise kauba seadus näeb ette, et strateegilise kaubaga võib tegemist olla kahel juhul. 15.
2. Esiteks võib kaubal olla strateegilise kauba kvaliteet seetõttu, et see kaup on loetletud

§ 2

lg-st 10 tulenevalt strateegiliste kaupade nimekirjas, mis sisaldab sõjaliste kaupade, kaitseotstarbeliste toodete, inimõiguste rikkumiseks kasutatavate kaupade ja kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja. Vabariigi Valitsuse määrusega on kehtestatud sõjaliste kaupade ja kaitseotstarbeliste toodete nimekiri. Inimõiguste rikkumiseks kasutatavate kaupade ja kahesuguse kasutusega kaupade nimekiri on kehtestatud Euroopa Liidu nõukogu määrustega. 15.2. Teiseks näeb

§ 2

lg 11 ette, et strateegilise kaubana käsitatakse ka kaupa, mis ei ole küll kantud strateegiliste kaupade nimekirja, kuid strateegilise kauba komisjon on asunud seisukohale ja teavitanud kauba eksportijat, valdajat, omanikku või deklaranti, et kaubal on strateegilise kauba tunnused kas tema omaduste, lõppkasutuse või lõppkasutaja tõttu või avaliku julgeoleku või inimõigustega seotud kaalutlustel ning et kaupa tuleb seetõttu siiski käsitada strateegilise kaubana. Käsitletaval juhul sõltub seega kauba tunnistamine strateegiliseks kaubaks komisjoni diskretsiooniotsusest. Seejuures näeb seadus üheselt ette, et komisjoni selline otsus saab puudutada ainult kaupa, mis ei ole kantud strateegiliste kaupade nimekirja. Seega on maakohtu otsus vastuoluline osas, millisel õiguslikul alusel loeti kõnealune kaup strateegiliseks kaubaks. Selline vastuolu on alguse saanud juba väärteoprotokollist, milles viidati ühtaegu nii Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nimekirjale kui ka komisjoni otsusele

§ 2lg 11 tähenduses.

16. Riigikohus nendib, et nii kohtuvälise menetleja kui ka komisjoni vastustest kriminaalkolleegiumi küsimustele nähtub, et komisjon ei kasutanud praegusel juhul

§ 2

lg-st 11 tulenevat pädevust ja seega ei loetud kõnealust kaupa strateegiliseks kaubaks komisjoni otsuse alusel. Selline järeldus tuleneb kolleegiumi arvates ka komisjoni seisukoha sisust ja vormist. Riigikohtu küsimusele vastates märkis komisjoni esindaja, et komisjon andis väärteomenetluses üksnes oma hinnangu kauba vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud sõjalise kauba nimekirja tunnustele ja et sisuliselt oli tegu vaid ühe tõendi esitamisega. Kuna väärteomenetluses kohaldatakse tõendite kogumise osas kriminaalmenetluse sätteid, kui seadus ei näe ette erisusi (VTMS § 31 lg 1), võib selline komisjoni otsus ehk arvamus põhimõtteliselt tõepoolest olla käsitatav muu dokumendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses, kuid selle dokumendi käsitamiseks eksperdiarvamusena või ekspertiisiaktina puudub seaduslik alus.

1. Samas peavad ka sellises tõendis esitatud andmed ja lõplik järeldus olema põhimõtteliselt kohtu poolt kontrollitavad. KrMS §-s 61 sätestatu kohaselt ei saa ühelgi tõendil olla ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus peab saama iga tõendit hinnata oma siseveendumuse kohaselt. Mõistetavalt peaks see nõue kehtima ka strateegilise kauba komisjoni otsuse kui muu dokumendi suhtes. Kolleegium selgitab seejuures, et tõendi hindamine süüteomenetluses ei ole kuidagi seotud võimalusega vaidlustada komisjoni otsus halduskohtumenetluse korras. Seetõttu on ebaõige maakohtu seisukoht, et jättes komisjoni otsuse halduskohtumenetluse korras vaidlustamata, kadus selle tõendi hindamiseks nii vajadus kui ka võimalus.
2. Asudes sisuliselt seisukohale, et praeguses asjas oli kaup strateegiliseks kaubaks eespool p-s 15.1 kirjeldatud võimaluse kaudu, pidanuks maakohus seega otsustama, kas tegemist on sõjalise kaubaga

§ 2

lg 10 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse lisa 1 kategooria ML10 tähenduses, s.o et tegemist on õhusõiduki mootori, peareduktori ja abijõuseadmega, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks. Samuti pidi maakohus oma seisukohta nõuetekohaselt ja jälgitavalt põhjendama. 18.

1. Kolleegium leiab, et maakohtu otsusest puuduvad selles osas õiguslikud põhjendused. Maakohus osundab vaid komisjoni arvamust, mille kohaselt kuuluvad mootor TV3-117VM, peareduktor VR-14 ja abijõuseade AI-9V helikopterite MI-8 ja MI-17 varustuse hulka. Mootorit TV3-117VM võib paigaldada ka helikopterile MI-
2. Kui helikopterid MI-8 ja MI-17 on kasutusel nii militaar- kui ka tsiviilotstarbel, siis helikopter MI-28 on vaid sõjaväeline otstarve. Lisaks märgib maakohus, et strateegilise kauba komisjoni pädevuses on laiendada strateegiliste kaupade nimekirja ja viitab ka asjatundjana ülekuulatud isiku ütlustele, mille kohaselt on helikopteri mootorid ja abijõuseadmed üldjuhul käsitatavad strateegilise kaubana ka siis, kui tegemist on kaheotstarbelise kaubaga. Seega rajas kohus oma otsuse strateegilise kauba komisjoni arvamusele ja asjatundja ütlustele selle kohta, et selline kaup on tavaliselt käsitatav strateegilise kaubana. Seejuures ei ole asjatundja andnud ütlusi selle kohta, et kõnealune kaup on käsitatav just sõjalise kaubana vastava nimekirja tähenduses. 18.
3. Kolleegium märgib, et kauba tunnused, mille alusel seda loetakse sõjaliseks kaubaks, muu hulgas õhusõiduki ja selle koostisosade kasutusala, on üldjuhul siiski tuvastatavad vaid eriteadmiste rakendamise tulemina. Riigikohus on varem selgitanud, et juhul, kui teatud liiki mitteõiguslike eriteadmiste rakendamine võib anda tõendusteavet, mille tajumine või tähenduse mõistmine jääb väljapoole menetleja üldteadmiste piire, tuleb korraldada ekspertiis (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. mai
5. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-35-06, p 7.5 ja
6. novembri
7. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-10, p 13.4). Riigikohus on küll aktsepteerinud ka seda, et menetleja jõuab tema üldteadmiste piire ületavate järeldusteni ilma ekspertiisi määramata. Juhul kui puudub vajadus eriteadmiste järele, saab menetleja piirduda viitega erialakirjanduse selgetele ja ühestele tõdemustele või ka asjatundja ütlustele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. detsembri
9. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-96-11, p 7.5 ja
10. novembri
11. a määrus kriminaalasjas nr 31-1-89-13, p 12). 18.
12. Praegusel juhul ei sisalda maakohtu otsus ega komisjoni arvamus, millele see tugineb, viiteid erialasele kirjandusele, tootja andmetele või muudele kontrollitavatele allikatele selle kohta, et tegemist on õhusõiduki varuosadega, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks. Seega ei ole võimalik kontrollida, millistele algandmetele komisjoni arvamus kui tõend tugineb. Selle kohta ei ole andnud ütlusi ka asjatundja. Kolleegiumi hinnangul ei ole süüteomenetluses sellise asjaolu tuvastamisel võimalik tugineda ka kohtuvälise menetleja otsuses viidatud Internetis avaldatud veebientsüklopeedia (Vikipeedia) andmetele ja seda põhjusel, et selles allikas avaldatud andmete tõepära ei ole verifitseeritav (ei ole võimalik üheselt kindlaks teha autorit ja andmete päritolu).
13. Eeltoodust tulenevalt rikkus maakohus kolleegiumi hinnangul praegusel juhul kohtuotsuse põhjendamise kohustust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses, mis tingib otsuse tühistamise ja väärteoasja saatmise maakohtule uueks arutamiseks. Sellist puudust ei ole võimalik kõrvaldada kassatsioonimenetluses, sest Riigikohus ei saa tuvastada faktilisi asjaolusid. Riigikohus leiab, et asja uuel arutamisel on maakohtul võimalik kontrollitavaid eriteadmisi rakendades tuvastada ja nõuetekohaselt põhjendada seda, kas väärteoprotokolli teokirjelduses nimetatud kaupade puhul on tegemist sõjalise kaubaga Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud sõjaliste kaupade nimekirja kategooria ML10 tähenduses.
14. VTMS § 174 p 7, § 175 p 2 ja § 150 lg 1 p 7 alusel tühistab kolleegium Harju Maakohtu
15. jaanuari
16. a otsuse ja saadab väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks.
17. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas taotluse kassatsioonimenetluses kantud kaitsjatasu hüvitamiseks kokku summas 979 eurot 20 senti. Kolleegium peab seda kulu põhjendatuks. VTMS § 38 lg 1, § 175 lg 1 p 1 ja § 186 lg 1 alusel mõistab Riigikohus selle summa Eesti Vabariigilt NTN EST AS-i kasuks. (allkirjastatud digitaalselt)