Obsah (13)

§ 177§ 1712§ 1711§ 178§ 172§ 1721§ 157§ 304§ 1771§ 171§ 158§ 1801§ 168

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikoht

) § 171 lg 5). Osanike otsus 2014. a majandusaasta aruande kinnitamise kohta ei kajasta õigesti hääletustulemust. Hageja ei hääletanud ühegi otsuse poolt. Päevakorra p 4 all on tehtud kaks otsust, millega on otsustatud juhatuse liikmete tasustamine ja juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingute sõlmimine. Kuna vastuvõetud otsus puudutab osanike R. Puusepa ja S. Tabo ning osaühingu vahel tehingu tegemist, siis ei võinud kumbki nendest osanikest tasu määramise otsustamisel hääletada (

§ 177lg 1).

Tasu määramine juhatuse liikmele on tehing, mille tegemisel on juhatuse liikme huvi vastuolus osaühingu huviga. Kuna üks ja sama otsuse eelnõu nägi ette mõlemale juhatuse liikmele tasu määramise, ei saanud kumbki juhatuse liige selle otsuse tegemisel osanikuna hääletada. Lisaks on hageja hääled ekslikult loetud kvoorumi hulka, kuigi ta lahkus koosolekult pärast seda, kui tehti teatavaks koosoleku päevakord ja otsuste eelnõud. Seega ei saanud ei S. Tabole ega ka R. Puusepale tasu määramise otsus, isegi kui need oleksid eraldi otsused, nõutavat häälteenamust (s.o 50% + 1 hääl). Hageja ei olnud vaidlusaluse koosoleku toimumise ajal kostja juhatuse liige. Hageja esitas

1. juunil 2015 avalduse kostja teistele osanikele, paludes end alates
2. juunist 2015 juhatusest tagasi kutsuda. Hageja ei avaldanud soovi, et koosolek toimuks
3. juulil
4. Alusetu on kostja väide, et koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise parandab see, et hageja oli koosolekul kohal. Hageja ei ole nõustunud koosoleku pidamise ega otsuste vastuvõtmisega ja seda tõendab esimese päevakorrapunkti juures protokollitud vastuväide. Hageja lahkus koosolekult pärast vastuväite protokollimist.
5. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud määral, mis tooks kaasa otsuste tühisuse. Hageja oli koosoleku kokkukutsumise ja selle toimumise ajal ka ise kostja juhatuse liige ja osales koosoleku ettevalmistamisel. Hageja teadis nii koosoleku toimumise ajast kui ka arutusele tulevatest küsimustest ja otsuse eelnõudest. Samuti võttis hageja koosolekust osa. Kuna vaidlusalusel koosolekul osalesid kõik kostja osanikud, võis koosolekul otsuseid vastu võtta olenemata sellest, kas koosoleku kokkukutsumise korda rikuti või mitte. Kostja ei ole rikkunud

§ 1712lg-s 4 sätestatud kohustust tutvustada otsuste eelnõusid.

Osaühingutes, kus osanikud on samal ajal ka juhatuse liikmed, ei ole otsuste eelnõude ettevalmistamisel nii olulist tähtsust. Osanikud võtavad otsuseid vastu operatiivselt, arutades otsustamist vajavad küsimused läbi vahetult koosolekul. Hageja kui kostja juhatuse liige on

1. juulil 2015 allkirjastanud majandusaasta aruande nõuetekohast koostamist tõendava juhatuse kinnituse, mis sisaldas mh vandeaudiitori aruande kinnitamist. Majandusaasta aruande ja audiitori aruande kinnitamine osanike koosolekul ei saa riivata hageja õigusi, kui ta on samad aruanded varem juhatuse liikmena heaks kiitnud. Osanike koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud ka sellega, et algsesse päevakorda lisati hageja nõusolekuta uus päevakorrapunkt. Vajadus tühistada varasem ebaseaduslik dividendide maksmise otsus tulenes audiitori järeldusotsusest. Päevakorrapunkti “Audiitori järeldusotsuse kinnitamine” ei jäetud päevakorrast välja, vaid see lisati esimese päevakorrapunkti (“
2. a majandusaasta aruande kinnitamine. Audiitori järeldusotsuse kinnitamine“) alla. Koosoleku päevakorraga olid nõus ja sellele kirjutasid alla kõik osanikud. Hageja ei esitanud päevakorrale vastuväiteid. Isegi kui hageja oleks vastuväite esitanud, olnuks päevakorra täiendamine õiguspärane, sest selle poolt olid nii R. Puusepp kui ka S. Tabo, kelle osadega oli esindatud 2/3 kostja osakapitalist (

§ 1711lg 3).

Hageja ei saa nõuda ka otsuste kehtetuks tunnistamist. Protokoll vastas seaduse nõuetele. Juhatuse liikmele tasu määramine ei ole tehing, mille puhul kehtiks

§ 177lg-st 1 tulenev hääleõiguse piirang.

Isegi kui selline piirang kehtiks, oleks juhatuse liikmetele tasu määramise otsus kehtivalt vastu võetud, sest R. Puusepale tasu määramise poolt hääletas S. Tabo ja hageja oli erapooletu, mistõttu võeti otsus vastu S. Tabo poolthäälega. Samamoodi on R. Puusepa poolthäälega vastu võetud S. Tabole juhatuse liikme tasu määramise otsus. Hageja ei lasknud protokollida vastuväiteid otsustele, nagu seda nõuab

§ 178lg 3 teine lause, seega ei saa ta nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist.

Lisaks on vaidlusaluse koosoleku otsused 14. oktoobril 2015 toimunud koosolekul vastu võetud uue otsusega kinnitatud (

§ 178lg 2).

1. Tartu Maakohus jättis
2. juuni
3. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1800 euro suuruse menetluskulu. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlusalused otsused tühised. Pooled ei vaidle selle üle, et koosoleku toimumisest on ette teatatud vähem kui nädal aega (

§ 172lg 1).

Kuigi formaalselt on kostja rikkunud osanike koosolekust etteteatamise tähtaega, tuleb kohaldada

§ 1721

esimest lauset, mille kohaselt ei või koosolek otsuseid vastu võtta, kui selle kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Osanike koosoleku osavõtjate nimekirja järgi on koosolekust osa võtnud kõik osanikud. Hageja märkus, et ta soovib täiendavat mõtlemisaega, ei tõenda, et ta ei olnud kohal või ei olnud nõus koosoleku toimumisega. Äriregistri andmetel oli hageja koosoleku kokkukutsumise ajal ka ise kostja juhatuse liige. Asjaolu, et hageja oli esitanud avalduse enda tagasikutsumiseks osaühingu juhatusest juunis 2015 ning seetõttu ei teadnud midagi osaühingu tegevusest, ei ole tõendatud. S. Tabo saadetud koosoleku kokkukutsumise teate järgi oli koosoleku aeg suuliselt juhatuse liikmete vahel varem kokku lepitud. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja väitele, et koosolek toimus hagejale sobival ajal. Hageja osavõttu koosolekust kinnitab mh see, et koosolekul vastuvõetud otsuse kohaselt on hageja tutvunud majandusaasta aruandega, tegevusaruandega ja audiitori järeldusotsusega. Hageja on hääletanud aastaaruande kinnitamise poolt. Ülejäänud otsuseid hageja ei allkirjastanud. Otsuste eelnõud tuleb küll teha osanikele kättesaadavaks, kuid neid ei pea saatma osanikele koos koosoleku teatega. Isegi kui otsuste eelnõusid kättesaadavaks ei tehta, ei ole see

§ 1712

lg 6 järgi koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, mis tooks kaasa otsuste tühisuse. Põhjendatud ei ole hageja väide, et osa otsuseid tehti küsimustes, mida ei olnud päevakorras. Koosoleku teate järgi oli päevakorras

1. a majandusaasta aruande kinnitamine, audiitori järeldusotsuse kinnitamine, kasumi jaotamine, juhatuse liikmete tasustamine ja jooksvad küsimused. Päevakorrapunkti „jooksvad küsimused“ täiendati alapunktiga, mille kohaselt vastavalt audiitori järeldusotsusele tuleb lugeda tühiseks
2. märtsil 2014 tehtud dividendide väljamakse otsus. Sisuliselt tähendas see otsus audiitori järeldusotsuse kinnitamist, mis oli varem päevakorras välja kuulutatud. See ei ole päevakorra täiendamine. Kuna aruande koostamine on juhatuse kohustus, pidi hageja kui juhatuse liige teadma, et dividendide maksmise otsus oli vastuolus

§ 157lg-ga 1.

Hageja ei saa nõuda vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamist, sest 14. oktoobril 2015 toimunud osanike koosolek otsustas, et vaidlusalusel koosolekul vastu võetud otsused on kehtivad. Sellist otsust saab pidada vaidlustatud otsuste kinnitamise otsuseks ja

§ 178lg 2 järgi ei saa otsust pärast selle kinnitamist enam vaidlustada.

Asjast ei nähtu, et uue koosoleku otsust oleks vaidlustatud.

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt tühistada maakohtu otsuse ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tartu Ringkonnakohus jättis
3. detsembri
4. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1620 euro suuruse (ilma käibemaksuta) menetluskulu ning viivise menetluskulult võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sai koosoleku kokkukutsumise teate kätte
5. juulil 2015, seega vähem kui nädal enne koosoleku toimumist. Maakohus leidis õigesti, et koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kõrvaldab see, kui koosolekule tulevad kohale kõik osanikud ja kõik osanikud on nõus koosolekut pidama. Õiguslikult põhjendamatu on hageja seisukoht, et koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist ei paranda

§ 1721

järgi mitte üksnes nende osanike koosolekule ilmumine, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, vaid see, kui nad ka hääletavad otsuste poolt.

§ 1721

teise lause järgi on osanikul võimalik ka koosoleku kokkukutsumise korda rikkudes vastuvõetud otsus hiljem heaks kiita. Hageja tõlgendus muudaks

§ 1721

esimese lause sisutühjaks ning ei oleks võimalik eristada olukorda, kus koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise parandab osanike koosolekust osavõtt ja nõusolek koosoleku toimumisega, olukorrast, kus osanikud on kiitnud vastuvõetud otsused hiljem heaks. Seega on

§ 1721

esimese lause järgi oluline see, et osanik oleks nõus nii koosoleku toimumise aja kui ka kutsel märgitud päevakorraga. See, kas kohale tulnud osanik hääletab otsuse poolt või vastu, ei ole

§ 1721esimese lause järgi oluline.

Hageja on kohtuistungil avaldanud, et ta ei öelnud teistele osanikele, et ta ei ole koosoleku toimumisega nõus, ja läks koosolekule kohale. Koosoleku teates oli märgitud koosoleku päevakord. Hageja on kirjutanud alla dokumendile, millest nähtub, et ta osales koosolekul. Samal lehel oli ka koosoleku päevakord. Hageja koosolekul käsikirjaliselt koostatud vastuväide osanike otsusele ei ole selge ja üheselt mõistetav tahteavaldus. Hageja ei täpsustanud, milliste uute otsustega oli tegemist ning kas soov saada mõtlemisaega seostub koosoleku toimumise ajaga. Eeltoodust tulenevalt tuleb koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine lugeda kõrvaldatuks. Isegi kui hageja oleks tõendanud, et ta lahkus koosolekult, ei saaks ta tugineda koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele kui otsuste tühisuse alusele. Kuna hageja oli kuni 11. juulini 2016 juhatuse liige ehk isik, kes mh vastutas osanike koosoleku ettevalmistuse eest, on põhjendatud ka kostja seisukoht, et hageja tuginemine koosoleku teate saatmise tähtaja rikkumisele oleks hageja kui osaniku õiguste kuritarvitamine. Praeguses menetluses ei ole vaidluse all kostja otsuste sisuline õiguspärasus. Hageja ei ole nõus osanike otsuste sisuga, kuid see ei ole osanike otsuse tühisuse aluseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet kostja seisukohale, et dividendiotsus tuli tühistada audiitori järeldusotsuse tõttu ja selle järeldusotsuse kinnitamine oli teate järgi koosoleku päevakorras. Kui audiitor leidis, et dividendi maksmise otsus on tühine, siis ei saanud hageja kui endine juhatuse liige ja osanik eeldada, et ühing peaks audiitori märkust eirama ja dividendi seadust rikkudes välja maksma. Kuigi maakohus tugines ekslikult

§ 1712

lg-le 6, ei muuda see maakohtu otsuse lõppjäreldust valeks.

§ 1712lg 6 kohaldub juhul, kui osanike koosoleku kutsuvad kokku osanikud.

Maakohus leidis ekslikult, et

§ 1712

lg 6 kehtib ka siis, kui koosoleku kokkukutsumise ajal osaühingu osanikud ja juhatuse liikmed kattuvad. Siiski on õige see, et hageja, olles ise osaühingu juhatuse liige, ei saa tugineda eelnõu puudumisele. Hageja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele eelnõule, mille puudumine takistas tal koosolekuks valmistumast. Hageja soovil vabastati ta juhatuse liikme kohalt alates

1. juulist
2. Seega pidi hageja selle ajani osalema ühingu igapäevases tegevuses. Hageja seisukoht, et juhatuse liikme kinnituste allkirjastamine on vaid formaalsus, ei ole kooskõlas seadusega. Põhjendamatu on hageja väide, et otsused on vormistatud selliselt, et neile oleksid pidanud alla kirjutama kõik osanikud. See, et

§ 304

lg-s 1 sätestatud asjaolud ning üksikud otsused on eraldi vormistatud, ei tähenda, et oleks rikutud koosoleku protokollimise nõudeid. Igas otsuses on kajastatud olulisemad

§ 304lg 1 järgi nõutavad andmed.

Lisaks on maakohus õigesti leidnud, et hagejal ei ole õigust nõuda ostuste kehtetuks tunnistamist, kuna osanikud on otsused uue otsusega kinnitanud. 14. oktoobril 2015 vastu võetud osanike otsuses oli väljendatud osanike soov, et vaidlusaluse koosoleku otsused jääksid kehtima.

§ 178

lg 2 järgi ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui osanikud on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse kehtetuks tunnistamise hagi ei ole esitatud. Sellist hagi ei ole praegu esitatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tuvastada koosolekul päevakorrapunktide 1-4 all vastu võetud otsuste tühisus või tunnistada need otsused kehtetuks. Alternatiivselt palub hageja tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse ja saata asja uueks läbivaatamiseks kas ringkonnakohtule või maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ja tõlgendas ringkonnakohus valesti

§ 1721ja see tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.

Kohtud leidsid ekslikult, et koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise parandab ka üksnes kõigi osanike koosolekust osavõtt ja koosoleku toimumisega nõustumine. Koosoleku kokkukutsumise korra olulist rikkumist ei paranda üksnes osaniku, kelle suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikuti, koosolekule ilmumise fakt, vaid see, kui ta hääletab otsuste poolt või kiidab need heaks. Hageja ei hääletanud koosolekul ühegi otsuse poolt ega ole ühtegi otsust heaks kiitnud. Kuna koosolekust teatati hilinemisega ja lisaks ei olnud koosoleku teates märgitud kõiki päevakorrapunkte ega seda, kus ja millal saab tutvuda otsuste eelnõudega, siis on otsused tühised. Samuti tõlgendas ja kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti

§ 178

lg-t 2, asudes seisukohale, et hageja ei saa nõuda vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamist, kuna need on uue otsusega kinnitatud.

1. oktoobri
2. a otsus ei olnud varasemate otsuste kinnitamise otsus. Seega pidanuks ringkonnakohus kontrollima sisuliselt kõiki hagis esitatud otsuste kehtetuks tunnistamise aluseid, kuid ei teinud seda. Ringkonnakohtu otsus on olulises osas põhjendamata. Menetluskulud ei ole õigesti jaotatud. Isegi kui ringkonnakohus nõustus hagi rahuldamata jätmisega, tulnuks menetluskulude jaotusele kohaldada TsMS § 168 lg-t 5 ja jätta menetluskulud kostja kanda, sest kostja tegi vaidlustatud otsuseid kinnitava otsuse
3. oktoobril 2015 ehk kaks päeva pärast seda, kui hageja esitas hagi.
4. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada kehtetuks kostja osanike
6. juuli
7. a koosolekul vastu võetud majandusaasta aruande kinnitamise otsuse, kasumi jaotamata jätmise otsuse, juhatuse liikmetele tasu määramise ja nendega juhatuse liikme lepingute sõlmimise otsuse ning
8. märtsi
9. a dividendi maksmise otsuse tühistamise otsuse. Samuti tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Asi tuleb tühistatud osas saata TsMS § 691 p 2 alusel uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata jätmise kohta, tuleb ringkonnakohtu otsus TsMS § 691 p 1 alusel jätta muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
10. Kolleegium käsitleb esmalt hageja nõudeid ja asjas tuvastatud vaidlustamata asjaolusid (I), seejärel analüüsib osanike koosoleku vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamise nõuet (II) ja samade otsuste kehtetuks tunnistamise nõuet (III). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud otsustused (IV). I
11. Hageja on esitanud nõude tuvastada kostja osanike
12. juuli
13. a koosolekul vastu võetud otsuste (
14. a majandusaasta aruande kinnitamise otsuse, kasumi jaotamata jätmise otsuse, juhatuse liikmete tasustamise ning nendega juhatuse liikme lepingute sõlmimise otsuse ning
15. märtsi
16. a dividendi maksmise otsuse tühistamise otsuse) tühisus. Alternatiivselt palub hageja tunnistada samad otsused kehtetuks.
17. Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamise seisukohast oluliste asjaolude üle: · kostjal on kolm osanikku: hageja, S. Tabo ja R. Puusepp, kellest kaks viimast on ka kostja juhatuse liikmed; · osanike koosoleku teated saadeti osanikele
18. juulil 2015, koosolek toimus
19. juulil 2015; · hageja sai koosoleku kokkukutsumise teate kätte; · koosoleku päevakorras oli teate järgi
20. a majandusaasta aruande kinnitamine; audiitori järeldusotsuse kinnitamine, kasumi jaotamise otsuse kinnitamine, juhatuse liikmete tasustamine ja jooksvad küsimused; · koosoleku protokolli järgi võeti koosolekul vastu neli otsust: o kinnitada majandusaasta aruanne; o jätta kasum jaotamata; o maksta juhatuse liikmetele S. Tabole ja R. Puusepale kummalegi tasu 3000 eurot kuus ning sõlmida nendega juhatuse liikme lepingud; o lähtudes audiitori arvamusest tühistada
21. märtsil 2015 vastu võetud osanike otsus, millega otsustati maksta osanikele
22. a eest dividendi; ·
23. oktoobril 2015 toimus veel üks osanike koosolek, kus pandi hääletusele hageja ettepanekud „lugeda
24. juuli
25. a osanike koosoleku otsused tühiseks ja õiguslikke tagajärgi mitteomavaks“ ning „kohustada juhatuse liikmeid tagastama
26. juuli
27. a otsuse alusel saadud juhatuse liikme tasud“. Hageja hääletas mõlema ettepaneku poolt, teised osanikud vastu ja otsused jäid vastu võtmata.
28. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas vaatamata sellele, et vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud, võivad sellel koosolekul vastuvõetud otsused kehtida tulenevalt

§-st 1721. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas vaidlusaluse koosoleku otsused saab

§ 178lg 1 alusel tunnistada kehtetuks.

II 13. Kolleegium käsitleb esmalt vaidlusaluse koosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõuet. Hageja on leidnud, et otsused on tühised põhjusel, et koosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud (

§ 1771lg 1).

Muu hulgas tugineb hageja sellele, et koosoleku teated saadeti osanikele hilinemisega ja otsuste eelnõusid ei tehtud osanikele kättesaadavaks. Kostja on seisukohal, et hageja ei saa otsuste tühisusele tugineda, kuna koosolekul osalesid ja koosoleku pidamisega olid nõus kõik osanikud. 14. Maakohus tuvastas, et hageja osales vaidlusalusel koosolekul, ringkonnakohus nõustus maakohtuga. Selle asjaolu tuvastamisel ei ole kohtud menetlusõiguse norme rikkunud.

§ 1721

reguleerib osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kõrvaldamise võimalust. Viidatud sätte esimene lause näeb ette, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sama sätte teise lause järgi on sellisel koosolekul tehtud otsused tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Pooled vaidlevad selle üle, kas

§ 1721

kohaselt kõrvaldab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise see, kui osanik, kelle suhtes koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, tuleb koosolekule kohale ja nõustub koosoleku pidamisega, või kõrvaldab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise üksnes see, kui koosolekule kohale tulnud osanik, kelle suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikuti, hääletab ka koosoleku päevakorras olevate ja hääletusele pandud otsuste poolt. 15. Kolleegium leiab, et

§ 1721

tuleb tõlgendada selliselt, et selles normis on sätestatud kaks võimalust, lugemaks koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks. Viidatud paragrahvi esimese lause kohaselt kõrvaldab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise esiteks see, kui kõik osanikud on koosolekul kohal ja ka nõus koosolekut pidama. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et see, kas kohale tulnud osanik hääletab otsuse poolt või vastu, ei ole

§ 1721esimese lause järgi oluline.

Teise juhtumina on koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine võimalik lugeda kõrvaldatuks

§ 1721

teise lause järgi nende osanike, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, heakskiiduga koosolekul vastu võetud otsustele. Seega esimesel juhul on rikkumine kõrvaldatud sellega, et vaatamata rikkumisele nõustutakse koosolekut pidama, teisel juhul aga otsuseid tagantjärele (st peale koosoleku toimumist) sisuliselt heaks kiites. Kolleegiumi arvates on selline tõlgendus kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega: kui osanik tuleb koosolekule kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi ühing võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi hääletama. 16.

§ 171

lg 4 esimene lause näeb ette, et osanike koosolekul koostatakse seal osalevate osanike nimekiri, kuhu mh kantakse nende nimed ja nende osadest tulenev häälte arv ning koosolekul osalemise viis, samuti osanike esindajate nimed.

§ 171

lg 4 kolmanda lause kohaselt kirjutavad nimekirjale alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti koosolekul füüsiliselt kohal olev osanik või tema esindaja. Eeltoodust tuleneb, et kui osanik annab allkirja koosolekul koostatavale osalenud osanike nimekirjale, kinnitab ta sellega oma kohalolu ja nõustumist koosoleku pidamisega. Praegusel juhul oli hageja kohtute tuvastatu kohaselt koosolekul kohal. Kohtud on tuvastanud ka selle, et hageja hääletas aastaaruande kinnitamise otsuse poolt. Eeltoodu tuvastatuks lugemisel ei ole kohtud menetlusõiguse norme rikkunud. 17. Kolleegium märgib, et

§ 1721

võimaldab kõrvaldada vaid koosoleku kokkukutsumise korra olulisest rikkumisest tuleneva tühisuse. Hageja on tuginenud sellele, et otsused on tühised seetõttu, et mh on rikutud koosolekust etteteatamise tähtaega ja otsuste eelnõude osanikele kättesaadavaks tegemise nõudeid. Need rikkumised on koosoleku kokkukutsumise korra olulised rikkumised

§ 1721

mõttes, mille saab kohtute tuvastatu põhjal lugeda kõrvaldatuks kõigi osanike osavõtuga koosolekust ning koosoleku pidamisega nõustumisega

§ 1721esimese lause alusel.

1. Hageja on mh leidnud, et vaidlusalusel koosolekul ei saanud osanikud otsustada
2. märtsi
3. a dividendi maksmise otsuse tühistamist, kuna seda ei olnud enne päevakorda pandud. Koosoleku teate järgi oli päevakorras audiitori järeldusotsuse kinnitamine. Audiitor oli asjas tuvastatu kohaselt leidnud, et jooksva majandusaasta eest dividendi maksmist ei võinud osanikud otsustada enne aastaaruande kinnitamist. Aastaaruanne kinnitati aga alles
4. juulil 2015.

§ 157

lg 1 kohaselt võib osanikele teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel.

§ 158

lg 1 näeb ette, et kui osanikule on tehtud väljamakse, mida tal ei olnud õigust saada, peab ta alusetult saadu tagastama. Kolleegium on seisukohal, et seadusega vastuolus oleva dividendi maksmise otsuse tühistamiseks vastu võetud otsusel ei ole iseseisvat õiguslikku tähendust. Hageja ei saavuta

1. märtsi
2. a otsuse vaidlustamisega seda, et dividendi maksmise otsus muutuks seaduslikuks. Isegi kui vaidlusalusel koosolekul ei oleks võetud vastu
3. märtsi
4. a dividendi maksmise otsuse tühistamise otsust, oleks õiguslik olukord sama - ebaseadusliku dividendi maksmise otsuse alusel ei või väljamakseid teha ja kui sellised väljamaksed on tehtud, peavad osanikud saadu tagastama.
5. Eeltoodust tulenevalt on õige kohtute järeldus, et vaidlusaluse koosoleku otsused ei ole tühised. Ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata jätmise kohta. III
6. Järgmiseks analüüsib kolleegium vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamise nõuet. Hageja on alternatiivselt palunud tunnistada vaidlusalused otsused kehtetuks. Seejuures on hageja tuginenud sellele, et osanike koosoleku protokoll ei vasta ühegi vastuvõetud otsuse puhul seaduse nõuetele, sest protokolli ei võinud vormistada eraldi otsustena. Aastaaruande kinnitamise otsuse puhul tugineb hageja ka sellele, et protokoll (otsus) kajastab hääletustulemusi valesti, sest hageja ei hääletanud otsuse poolt. Juhatuse liikmetega lepingu sõlmimisel ja neile tasu määramisel tugineb hageja sellele, et S. Tabo ega R. Puusepp ei võinud hääletada ja kui neile anti otsuste tegemisel hääleõigus, siis on otsus vastuolus

§ 177lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piiranguga.

Kohtud on otsuste kehtetuks tunnistamise nõude jätnud rahuldamata põhjendusega, et hageja ei saa praegusel juhul nõuda vaidlusaluse koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist, kuna kostja osanike 14. oktoobri 2015. a otsusega on vaidlusaluse koosoleku otsused heaks kiidetud. 21.

§ 178

lg 2 kohaselt ei saa osanike otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui osanikud on otsuse uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole kolme kuu jooksul, arvates otsuse vastuvõtmisest, esitatud kehtetuks tunnistamise hagi. Kolleegium on leidnud, et seda, kas varasemat otsust on uue otsusega kinnitatud, on võimalik tuvastada otsuste sisu võrreldes (vt Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-14, p 13). Pooled ei vaidle selle üle, et osanike
3. oktoobri
4. a koosoleku päevakorras oli hageja ettepanek võtta vastu otsus, millega „lugeda
5. juuli
6. a osanike koosoleku otsused tühiseks ja õiguslikke tagajärgi mitteomavaks“. Samuti oli
7. oktoobri
8. a koosolekul päevakorras hageja ettepanek võtta vastu otsus, millega „kohustada juhatuse liikmeid tagastama
9. juuli
10. a otsuse alusel saadud juhatuse liikme tasu“. Mõlemad hääletusele pandud ettepanekud jäid vastu võtmata, kuna ei saavutatud häälteenamust.
11. Kolleegiumi arvates ei ole otsus, millega osanikud möönavad, et nende arvates ei ole põhjust tunnistada tühiseks (tühistada) varasema koosoleku otsuseid, käsitatav otsuse kinnitamise otsusena

§ 178lg 2 mõttes.

Samas võib varasema otsuse kinnitamise otsuseks pidada sellist otsust, millega osanikud kas otseselt või kaudselt kinnitavad üle varasema otsuse sisu. Kohtud ei ole vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamise nõuet sisuliselt analüüsinud ja on kolleegiumi arvates lähtunud ekslikust eeldusest, et kui osanike koosoleku päevakorras on küsimus, kas lugeda eelmise koosoleku otsused tühiseks, siis saab otsust, millega on otsustatud eelmise koosoleku otsuseid tühiseks mitte lugeda, pidada eelmise otsuse kinnitamise otsuseks. 23. Kolleegium on seisukohal, et vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamise nõude lahendamiseks tuleb esmalt hinnata hageja õigust esitada selline nõue

§ 178lg 3 järgi (vt ka Riigikohtu 11.

juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 30). Kohtud ei ole praeguses asjas hageja vaidlustamisõigust hinnanud.

§ 178

lg 3 näeb ette osaniku õiguse hageda osanike koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ja selle esimese lause kohaselt võib osanike otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Sama lõike teise lause järgi võib osanik, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Samuti on kohtud jätnud hindamata, kas otsuste kehtetuks tunnistamiseks on

§ 178

lg 1 järgi alust, st kas koosolekul vastu võetud otsused on hageja esitatud asjaoludel mingis osas vastuolus seaduse või põhikirjaga. 24. Hageja on juhatuse liikmetele tasu määramise ja nendega juhatuse liikme lepingute sõlmimise otsuse vaidlustamisel tuginenud mh sellele, et otsused on võetud vastu, rikkudes

§ 177lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangut.

Nimelt näeb

§ 177

lg 1 esimene lause ette, et osanik ei või hääletada, kui otsustatakse mh osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist.

§ 177

lg-s 1 sätestatud piirangu eesmärgiks on osaniku ja osaühingu huvide konflikti vältimine, sest osanikul võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele (vt selle kohta ka Riigikohtu 10. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11, p 13). Samas sätestab

§ 177

lg 3, et hääleõiguse piirang ei kohaldu ja osanik võib hääletada enda valimisel juhatuse liikmeks, ametiaja pikendamisel ja tagasikutsumisel. Riigikohus on varem leidnud, et osaühingus suuremat osa omava isiku otsused juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise kohta ei ole heade kommetega vastuolus ja et väiksema osalusega isik(ud) ei või pahatahtlikult takistada äriühingu normaalset majandustegevust ega juhtimist (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 31;
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-08, p 14;
5. jaanuari
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-08, p 12). Kolleegium on seisukohal, et samamoodi nagu osanikul on õigus hääletada enda juhtorgani liikmeks valimise, tagasikutsumise ja ametiaja pikendamise otsuse poolt, on tal õigus hääletada ka endaga juhatuse liikme lepingu sõlmimise ja endale tasu määramise otsustamisel. Vastasel korral muutuks mõttetuks enamusosaniku võimalus määrata ennast juhatuse liikmeks, kuna tasu ta endale määrata ei saaks ja see tähendaks, et pahatahtlikul vähemusel ei oleks küll võimalik takistada enamusosaniku saamist juhatuse liikmeks, kuid tal oleks võimalus takistada enamusosanikul saada juhatuse liikme tasu.
7. Kolleegium märgib, et eeltoodu ei tähenda, et osanikud, kes otsustavad endale juhatuse liikme tasu määramist või endaga juhatuse liikme lepingu sõlmimist, võiksid otsuse tegemisel kalduda kõrvale seaduse imperatiivsest põhimõttest, mille kohaselt peavad osanikud juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele osaühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga (

§ 1801lg 2).

Kui osanikud määravad tasu, mis ei ole eeltooduga kooskõlas, on osaühingul õigus nõuda juhatuse liikmelt ülemäärase tasu tagastamist. Sellise nõude esitamise otsustamine juhatuse liikme vastu on

§ 168

lg 1 p 10 järgi osanike pädevuses ja selle osaniku hääleõigus, kelle vastu nõude esitamist juhatuse liikmena otsustatakse, on

§ 177lg 1 alusel piiratud.

26. Eeltoodust lähtuvalt tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada vaidlusalused otsused kehtetuks. Asi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul otsuste kehtetuks tunnistamise nõue uuesti lahendada, arvestades Riigikohtu otsuse juhiseid materiaalõiguse kohaldamise kohta. Esmalt tuleb tuvastada, kas hagejal on

§ 178lg 3 järgi otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamise õigus.

Kui selgub, et osanik on kas kõigi või mõne otsuse puhul lasknud protokollida vastuväite, siis on tal nende otsuste vaidlustamise õigus

§ 178lg 3 järgi olemas.

Seejärel tuleb teha kindlaks, kas otsuste vaidlustamiseks on

§ 178

lg 1 järgi alust (st kas otsus on hageja esitatud asjaoludel vastuolus seaduse või põhikirjaga). Seejärel on võimalik hinnata, kas vaatamata vaidlustamise aluse olemasolule võivad otsused või osa neist olla

§ 178lg 2 mõttes uue otsusega kinnitatud.

Eeltoodu tähendab, et kui otsused või mõni neist on vastuolus seaduse või põhikirjaga, siis on võimalik siiski jätta hagi rahuldamata, kui osanikud on vaidlustatud otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse kehtetuks tunnistamiseks ei ole hagi esitatud. IV

1. Kolleegium märgib, et kohtud on eksinud tsiviilasja hinna määramisel. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. TsMS § 132 lg 4 p 8 kohaselt on hagihinna tähenduses mittevaraline nõue ka juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõue. TsMS § 134 lg 1 esimese lause järgi liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Kolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et kui samadest asjaoludest lähtuvalt palutakse tuvastada kõigi samal koosolekul vastuvõetud otsuste tühisus, loetakse hagihinna arvestamiseks need otsused üheks otsuseks (vt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 41). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Kuna praegusel juhul on hageja ühe asjaolude kogumi alusel palunud tuvastada vaidlusaluste otsuste tühisuse või alternatiivselt tunnistada need otsused kehtetuks, siis on õige hind 3500 eurot, mitte 14 000 eurot. Kolleegium muudab TsMS § 137 lg 11 alusel tsiviilasja hinda ja loeb asja hinnaks 3500 eurot. Asja uuel läbivaatamisel tuleb sellega arvestada.
4. Kuna asi saadetakse tühistatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtusse, jätab kolleegium menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
5. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Henn Jõks, Jaak Luik, Malle Seppik