2-15-122580/16

2-15-122580 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Margo Klaar ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2017, Tallinn Kohtuasja number 2-15-122580 Kohtuasi EP hagi Osaühingu VIHANDRAS GRUPP vastu 662 euro 6 sendi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. (menetluskulude kindlaksmääramine) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu VIHANDRAS GRUPP määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Hageja EP (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kalmer Filatov Menetluse liik Kirjalik menetlus a määrus Kostja Osaühing VIHANDRAS GRUPP (registrikood 10939059), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov RESOLUTSIOON:
4. Tühistada Harju Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-122580 ja saata tsiviilasi samale maakohtule menetluskulude uueks kindlaksmääramiseks.
7. Rahuldada Osaühingu VIHANDRAS GRUPP määruskaebus osaliselt. Kohtu selgitused Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates praeguse määruse ärakirja kättesaamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja 2-15-122580 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramisel tekkinud kulusid ei hüvitata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
8. EP (hageja) esitas
9. oktoobril 2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus Osaühingult VIHANDRAS GRUPP välja mõista võla. Võlgnik esitas maksettepanekule vastuväite. Hageja esitas
10. detsembril 2015 Harju Maakohtule hagi kostjalt võla 662 euro 6 sendi saamiseks. Harju Maakohus jättis
11. veebruari
12. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13. Kostja esitas
14. veebruaril 2016 maakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hagejalt välja mõista kostja õigusabikulud kokku 1987 eurot 50 senti (ilma käibemaksuta). Õigusabikulud tulenevad ajakulust 13,25 tundi, tunnitasuga 150 eurot. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses praeguse kohtuasja menetlusega. Esimese astme kohtu määrus
15. Harju Maakohus määras
16. jaanuari
17. a määrusega kindlaks ja mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud 662 eurot 6 senti. Kohus määras, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kostja esindaja töö tunnihind on kõrgem Riigikohtu poolt tavapäraseks peetust. Kuivõrd tegemist on keskmisest kõrgema tunnimääraga, oleks see õigustatud üksnes juhul, kui praeguse tsiviilasja puhul oleks tegemist keskmisest keerukama õigusvaidlusega. Riigikohus pidas põhjendatuks tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu
18. veebruari
19. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14), kuid viidatud lahendis leidis Riigikohus, et kohtuasjas oli tegemist keskmisest keerukama kohtuvaidlusega, mistõttu on suurem tunnihind ka põhjendatud. Praeguse tsiviilasja puhul ei olnud tegemist keskmisest keerukama kohtuvaidlusega, mistõttu tuleb arvestada menetluskulude kindlaksmääramisel tunnihinnana 120 eurot ilma käibemaksuta ja vähendada taotletut vastavalt. Riigikohus märkis
20. mai
21. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, et tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Tsiviilasja hind praeguses asjas oli 662 eurot 6 senti. Kuna tegemist oli tavapärase vaidlusega, milles tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerukad, samuti ei olnud tõendite hulk ega menetluse kestus tavapärasest suurem, tuleb arvestada kulude kindlaksmääramisel tsiviilasja hinda ja vähendada kostja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid vastavalt tsiviilasja hinnani. Nimetatud summas õigusabikulu on tsiviilasja asjaolusid ja esindaja poolt tehtud töö mahtu hinnates mõistlik 2 2-15-122580 summa. Tunnitasuga 120 eurot vastab töö ajakulule 5,52 tundi, mis on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Määruskaebus
22. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis kostja menetluskulud hagejalt välja mõistmata ja teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täielikult. Määruskaebuse kohaselt ei hinnanud maakohus konkreetsetele toimingutele kulunud aega, vaid sobitas summaarse ajakulu summale, mis vastab tsiviilasja hinnale. Osalemine kohtumenetluses eeldab eriteadmisi, seega pöördus kostja enda õiguste kaitseks spetsialisti poole. Kui isiku vastu esitatakse hagi, mille hind on väiksem, kui keskmine tasu taolistes asjades esindamise eest, siis on paratamatu, et lepingulise esindaja kulud ületavad tsiviilasja hinda. Hageja vastuväiteid menetluskulude suurusele ei esitanud. Seega on kulude ettenähtavust võimalik tagada ka ilma hüvitise piiramiseta tsiviilasja hinnaga. Vähendades kostja lepingulise esindaja menetluskulude hüvitise tunnihinda väljus kohus diskretsiooni piiridest.
23. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
24. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. Kolleegium leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud, mistõttu tuleb maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata maakohtule menetluskulude uueks kindlaksmääramiseks.
26. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Praegusel juhul ei nähtu maakohtu määrusest kohtu sisulist kaalutlust kostja esindaja toimingute ajakulu vajalikkuse ja põhjendatuse osas, mistõttu on maakohus määruse tegemisel rikkunud TsMS § 442 lg-st 8 (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) tulenevat kohtulahendi põhjendamise kohustust. Põhjendamiskohustuse rikkumine võis oluliselt mõjutada asja tulemust ning maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja asi saata menetluskulude suuruse uueks kindlaksmääramiseks maakohtule.
27. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Maakohus leidis aga ekslikult, 3 2-15-122580 et menetluskulude kindlaksmääramisel saab praegusel juhul lähtuda ainult ja üksnes tsiviilasja hinnast. Taoline käsitus ei vasta eelnimetatud sätte mõttele. Samuti jättis maakohus arvestamata, et tsiviilasja hinnal ei ole lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmisel enam määravat tähendust (Riigikohtu
28. detsembri
29. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-14). Küll aga peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind (Riigikohtu
30. mai
31. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15). Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus seega hindama kostja esindaja toiminguid ning neile kulunud aega sisuliselt, arvestades nii asja keerukust kui ka mahtu, ning kaaluma, kas ajakulu vajalikkuse ja põhjendatuse korral võiks olla põhjendatud välja mõista menetluskulu hüvitis ka suuremas ulatuses kui seda on praeguse tsiviilasja hind. Samasugune maakohtu hinnang peab nähtuma määrusest ka sellisel juhul, kui maakohus jääb seisukohale, et praeguse asja puhul ei ole õige mõista hagejalt välja kostja esindaja tasu keskmisest kõrgema tunnihinnaga.
32. Õige ei ole määruskaebuse väide, et hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele vastu vaielnud. TsMS § 176 lg-te 7 ja 8 alusel toimetatakse menetluskulude nimekiri ja tõendid vastaspoolele kätte ja määratakse tähtaeg vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Kostja esindaja esitas kostja menetluskulude lõpliku suuruse kohta teate maakohtule
33. veebruari 2016 saadetud e-kirjas. Kohtuasja toimikust ei nähtu, et maakohus oleks nimetatud kirja hagejale edastanud või küsinud hagejalt arvamust kostja kulude kohta. Seega ei ole hagejal olnud võimalust kostja menetluskulude suuruse kohta vastuväiteid esitada. Üksnes määruskaebuse kohta esitatud seisukohas avaldab hageja, et nõustub kostja menetluskuludega sellises suuruses, mis on maakohtu määrusega välja mõistetud.
34. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4