Obsah (17)

§ 22§ 13§ 20§ 23§ 24§ 28§ 10§ 16§ 25§ 21§ 39§ 19§ 42§ 29§ 18§ 44§ 37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Mati Maksing, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 24.01.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-3673 Tsiviilasi United Loggers O

) § 37 lg 3). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1. United Loggers OÜ (avaldaja) esitas 07.03.2016 Pärnu Maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks.
2. Pärnu Maakohtu 09.03.2016 määrusega algatati avaldaja saneerimismenetlus, nimetati saneerimisnõustajaks Kaimo Räppo, kohustati saneerimiskava vastu võtma hiljemalt 29.04.2016 ja esitama kohtule kinnitamiseks hiljemalt 06.05.
4. Pärnu Maakohtu 29.04.2016 määrusega rahuldati avaldaja taotlus menetlustähtaja pikendamiseks ning kohustati saneerimiskava vastu võtma hiljemalt 29.05.2016 ning esitama kohtule kinnitamiseks hiljemalt 06.06.
6. Avaldaja esitas 06.06.2016 kohtule kinnitamiseks saneerimiskava (tl 113-128, I kd) ning 21.06.2016 menetlusdokumendiga (142-143, I kd) kõrvaldas avaldaja saneerimiskavas sisalduvad puudused. Saneerimiskava kohaselt on saneerimisabinõudeks kohustuse täitmise tähtaja pikendamine (saneerimisseadus (

) § 22 lg 1 p 1) ehk nõude ajatamine ja rahalise nõude täitmine osamaksetega (

§ 22lg 1 p 2).

Samuti kasutatakse saneerimisabinõuna võlasumma vähendamist (

§ 22lg 1 p 3) ja seda kõrvalkohustuste (intressi) kustutamise teel.

Kõikide ümberkujundatavate nõuetega võlausaldajate nõuded tasutakse 31.03.

1. Väljamaksed teostatakse vastavalt võrdse põhiosaga tagasimaksegraafikule. Avaldaja saneerimiskavas ei ole võlausaldajate rühmitamine vajalik ega otstarbekas, kuna kõikide ümberkujundatavate nõuetega võlausaldajate nõuete ümberkujundamisel kohaldatakse identseid saneerimisabinõusid. Saneerimismenetluses kujundatakse ümber, AmEstInvest OÜ, Autra OÜ, BM Trada Eesti OÜ, Brushwood OÜ, Chabas Avignon SAS, Eesti Puidumüügikeskus TÜ, Egesten Transport OÜ, Goproperty AS, Green Energy OÜ, Grundar Puit OÜ, I. M. C. S. Eesti AS, Kasti Teravili OÜ, Keskühistu Eramets, Laarmann & KO AS, Metrotec OÜ, Metsapere Metsad OÜ, Moller Auto Pärnu AS, Moller Auto Tallinn AS, Mutionu OÜ, Novest Sia, PR Metsanduse OÜ, Ralfi Veosed OÜ, Saarte Liinid AS, SLG Energy Lõuna OÜ, SLG Energy OÜ, Stora Enso Eesti AS, Taltsi Talu OÜ, Timberston OÜ, TKKT OÜ, UL Eesti OÜ, UL Trading OÜ, Urmas Vahur FIE, Vest Aavo Loigu Talu FIE ja Vigranti SIA nõuded. 5
2. Saneerimisnõustaja leidis 21.06.2016 arvamuses (tl 136-140, I kd), et saneerimiskava alusel on ettevõtte majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine võimalik. Saneerimismenetluses rakendatavad saneerimisabinõud on mõistlikud ja piisavad. Ühegi võlausaldaja huve ei ole ebaproportsionaalselt kahjustatud. Nõuete ümberkujundamisel on järgitud kõikide võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet ning ühegi võlausaldaja huve ei ole ebaproportsionaalselt kahjustatud. Saneerimiskavas välja toodud saneerimiskava täitmise tähtaeg on optimaalne ja vajalik aeg saneerimiskava täitmiseks.
3. Võlausaldaja TÜ Eesti Puidumüügikeskus vaidles vastu saneerimiskava kinnitamisele ja oma nõude suurusele. Võlausaldaja esitas 22.06.2016 saneerimisnõustajale kava kohta oma seisukoha (tl 164-166, I kd) ning hääletas kava vastu. 22.06.2016 seisukohas on võlausaldaja esitanud küsimuse selle kohta, kas maakohus on muutnud 09.03.2016 määruses määratud saneerimiskava vastu võtmise ja kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaega. Kui kohus on tähtaegasid pikendanud, siis tulenevalt Riigikohtu praktikast (lahendid nr 3-2-1-122-09, p 21 ja 3-2-1-28-10, p 14) saab saneerimiskava kohtule esitamise tähtaega kohus küll pikendada, kuid mitte kauemaks kui 60 päeva arvates saneerimismääruse tegemisest. Võlausaldaja leidis, et käesolevas asjas möödus viimane võimalik hetk saneerimiskava kohtule esitamiseks 08.05.2016 ning kohtul puudub võimalus seda tähtaega pikendada. Seega on käesolevaks hetkeks vääramatult möödunud saneerimiskava esitamise tähtaeg ning seda takistust ei ole võimalik enam ületada. Seetõttu on saneerimismenetluse jätkamine ebaseaduslik. Lisaks tõi võlausaldaja välja, et ta esitas vastuväite saneerimisteates esitatud nõude andmetele ning uuris seetõttu, kas saneerimisnõustaja on esitanud kohtule

§ 13lg 2 kohase avalduse võlausaldaja nõude üle otsustamiseks.

Esimese astme kohtu määrus

1. Pärnu Maakohtu 24.08.2016 määrusega kinnitati avaldaja saneerimiskava. Maakohus määras, et järelevalvet saneerimiskava üle teostab saneerimisnõustaja Kaimo Räppo. Maakohus kohustas saneerimisnõustajat esitama saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajatele ja kohtule aruande igal poolaastal vastavalt aasta esimeses ja kolmandas kvartalis. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda.
2. Saneerimisteate näidisega (kõigile võlausaldajatele edastati samasugune saneerimisteade, erinev oli konkreetse võlausaldaja nõudega seonduv osa) ja AS-i Eesti Post väljavõtetega saneerimisteate võlausaldajatele edastamise kohta on tuvastamist leidnud, et saneerimisteade on võlausldajatele edastatud ja teade vastab

§-s 12 nimetatud nõuetele. Väljavõttega saneerimiskava projektist on tuvastamist leidnud, et nimetatud projekt on võlausaldajatele tutvumiseks edastatud

§ 20lg 3 kohaselt.

Hääletamise üleskutsega elektroonsest edastamisest on tuvastamist leidnud, et nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud

§ 23lg 1 kohaselt.

9. Saneerimiskava vastab

§-s 21 toodud nõuetele. Saneerimiskava on reaalne ja täidetav, võlausaldajaid on kaitstud maksimaalselt, samas on tagatud avaldaja jätkusuutlikkus. Kava alusel on võimalik ettevõtte majandusliku olukorra parandamine. Nõuete ümberkujundamisel on järgitud kõikide võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet ning ühegi võlausaldaja huve ei ole ebaproportsionaalselt kahjustatud. Kõigi võlausaldajate huvid on saneerimiskavaga kirjeldatud viisil oluliselt suuremal määral kaitstud kui pankrotimenetluses. Saneerimiskava kinnitamine on vältimatuks eelduseks avaldaja tegevuse seniseks jätkumiseks ja seega töötajate töökohtade säilitamiseks. Saneerimiskava täitmise periood on 3,5 aastat. Tähtaja määratlemisel on silmas peetud, et saneerimiskava täitmise tähtaeg saabub kõigi saneerimiskavaga ümber kujundatud 6 nõuete täielikul rahuldamisel. Seega on nimetatud tähtaeg mõistlik ja vajalik saneerimiskava täitmiseks. Võlausaldajate nõuded on võimalik rahuldada saneerimismenetluses oluliselt suuremates määrades kui pankrotimenetluses. Avaldaja esitas kohtule lepingud, mis tagavad saneerimiskava reaalse täitmise ja katavad saneerimismenetlusega kaasnevad kulud. Käesolevaks ajaks on sõlmitud mitmete välismaiste riigiettevõtetega lepingud, mille alusel alustatakse tööd 2016 IV kvartalis. Selleks on tehtud olulisi investeeringuid. Avaldajale on väljastatud oma tegevuseks vastavad sertifikaadid. Äriplaani kohaselt on rahavooge oodata juba 2016 IV kvartalis ning tekkivate tulude arvel on võimalik hakata rahuldama võlausaldajate nõudeid. 10. Saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud

§-s 24 ettenähtud nõudeid, saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli vastavalt hääletusprotokollile ja hääletmisel ei ole rikutud võlausladajate õigusi. Kohtule esitatud andmed määratud häälte arvu kohta vastavad

§ 24lg 2 nimetatud põhimõttele ja seega ei ole võlausaldajate õigusi rikutud.

11. Saneerimiskava sisaldab nõuetekohaselt ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldust saneerimismenetluse algatamise seisuga, samuti on saneerimiskavas analüüsitud põhjusi, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse. Saneerimiskava sialdab ettevõtte prognoositavat majanduslikku seisundit pärast saneerimismenetluse lõppemist ja saneerimiskava täitmise tähtaega. Samuti sisaldab saneerimiskava saneerimisabinõude kirjeldust ning nende eesmärgipärasuse analüüsi, võlausaldajate nõuete ümberkujundamise kirjeldust ja põhjendusi. Saneerimiskavas on nõuetekohaselt välja toodud saneerimiskava mõju ettevõtte töötajatele, kusjuures saneeritav ettevõte on oluline tööandja nii valla kui maakonna piires. 12.

§ 28

lg 2 kohane kontroll ei näita rikkumisi saneerimismenetluse senisel läbiviimisel. Kohus nõustus saneerimisnõustaja arvamusega saneerimiskava reaalse täitmise võimalikkuse ja mõistliku sisu osas ka sisuliselt. Saneerimismenetlus on kõige efektiivsem viis nii ettevõtja kui võlausladajate huvide kaitsmiseks. Saneerimiskava ellurakendamine võimaldab avaldaja kasumlikkuse taastamist ning jätkusuutlikku tegutsemist tulevikus. Saneerimiskavas on esile toodud erinevad meetmed avaldaja majandusolukorra parandamiseks. 13. Maakohus ei nõustunud võlausaldaja TÜ Eesti Puidumüügikeskus seisukohtadega saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Avaldaja on esitanud saneerimiskava kohtule kinnitamiseks vastavalt Pärnu Maakohtu 29.04.2016 määrusele ning seega ei ole rikutud

§ 10lg 2 p-s 3 sätestatut.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-10 leidnud, et saneerimiskava kohtule esitamise tähtaja määrab kohus ja juhul, kui kohus ei järgi

§ 10

lg-s 3 sätestatut, s.o määrab pikema tähtaja kui 60 päeva, siis tuleb seda lugeda meentlusnormi rikkumiseks, millele saab esitada vastuväite TsMS § 333 lg 1 järgi. TsMS § 333 lg 2 järgi tuleb nimetatud vastuväide esitada kohtule esimesel võimalusel rikkumise teadasaamisel ja kui seda ei tehta, siis hiljem ei saa vastuväidet esitada. Riigikohus leidis, et saneerimiskava esitamise tähtaja seadusega sätestatud piirtähtaja ületamist ei ole põhjust pidada tsiviilkohtumenetluse olulise põhimõtte rikkumiseks, mis välistaks TsMS § 333 lg 2 ja 3 kohaldamist.

§ 10

lg-s 3 märgitud piirtähtaeg on sätestatud eelkõige võlausaldajate huvide kaitseks. Maakohus leidis, et avaldaja ja võlausaldaja e-kirjavahetusega on tuvastamist leidnud, et saneeritava ettevõtte juhatus oli tihedates läbirääkimistes ja sõlmimas mitmepoolseid kokkuleppeid ka võlausaldajaga nõuete rahuldamiseks. Läbirääkimiste käigus andis ettevõtte juhatus ammendavat informatsiooni ka saneerimismenetluse käigust, sealhulgas tähtaja pikendamisest. Viimane e-kiri on saadetud 05.05.2016 ehk nädal pärast saneerimiskava esitamise tähtaja pikendamist. Sellisel juhul ei saa olla kahtlust, et võlausaldaja teadis tähtaja pikendamisest - sellel ajal oli võlausaldajale teada, et saneerimiskava pole neile 7 tutvumiseks esitatud ja seega tähtajad kas ületatakse või lükatakse edasi. Käesoleva ajani ei ole võlausaldaja esitanud vastuväidet kohtu tegevusele. Seega ei ole võlausaldaja esitanud oma vastuväidet õigel ajal ning Riigikohtu seisukoha järgi oleks hea usu põhimõtte vastane, kui võlausaldaja, teades nimetatud tähtaja rikkumisest, laseb ära teha mahuka töö saneerimiskava koostamiseks, kuid hiljem esitab tähtaja rikkumise vastuväite eesmärgiga nurjata saneerimiskava kinnitamist kohtu poolt. Maakohus leidis, et saneeritav ettevõte esitas saneerimiskava kohtu poolt määratud tähtajaks ja võimalik menetlusõiguse rikkumine tähtaja pikendamisel ei ole oluline, samuti teenib tähtaja pikendamine ja saneerimiskava kinnitamine võlausaldajate huve. Saneerimismenetluse jätkamine on seaduslik ja saneeritava ettevõtte võlausaldajate huvides. 14.

§ 16

lg 2 järgi on saneerimisnõustaja ülesanne kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust. Saneerimisnõustaja on kohtule kinnitanud, et ta saatis kõigile võlausaldajatele saneerimisteated peale saneerimismääruse kättesaamist. Vastavalt saneerimisteadetele ja saadud võlausaldajate vastustele kontrolliti võlausaldaja nõude suurust saneerimismenetluse algatamise seisuga. Erisusi oli nõuete suuruse, eelkõige kõrvalnõuete osas. Võlausaldajatelt saadud vastuste alusel kontrolliti nõuete õiguspärasust, nõuete suurust ja korrigeeriti andmeid avaldaja raamatupidamises. Vajadust esitada kohtule teadet nõude suurusega mittenõustumisest vastavalt

§ 13lg 2 ei tekkinud.

1. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus
2. Võlausaldaja TÜ Eesti Puidumüügikeskus palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta saneerimiskava kinnitamata ning menetluskulud avaldaja kanda. 17.

§ 10

lg 3 kohaselt ei saa saneerimiskava kohtule esitamise tähtaeg olla pikem kui 60 päeva saneerimismenetluse algatamise määruse tegemisest. Seaduses lubatust pikem tähtaeg toob kaasa kava kinnitamata jätmise. Nimetatud seisukohta on ka Riigikohus oma lahendites kinnitanud (lahendid nr 3-2-1-28-10 ja nr 3-2-1-90-10). Maakohus leidis ebaõigesti, et kuna kaebaja ei ole õigeaegselt esitanud vastuväidet kohtupoolsele menetlusnormi rikkumisele, ei oma see rikkumine õiguslikku tähendust. Kaebaja ei olnud teadlik tähtaja pikendamisest. 17.05.2016 (tl 5, II

1. kd)ja 21.06.2016 (tl 32, II
2. kd)pöördus kaebaja saneerimisnõustaja poole päringuga seoses saneerimiskava koostamise ja tähtaegadega. Saneerimisnõustaja kaebajale ei vastanud. Olukorras, kus saneerimisnõustaja ei teavita võlausaldajaid ega vasta sellekohastele päringutele, on kohatu kaebajale ette heita, et ta ei esitanud vastuväidet tähtaja pikendamise osas varem. 22.06.2016 esitas kaebaja Pärnu Maakohtule avalduse (tl 164-166, I kd), mis sisaldas palvet saada infot muuhulgas saneerimiskava kohtule esitamise tähtaja osas, samuti sisulist vastuväidet kava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaja pikendamise võimalikkuse osas ning taotlust kava kinnitamata jätmiseks. Kaebaja 22.06.2016 menetlusdokumendis on selgelt väljendatud kaebaja seisukoht, et kava kohtule esitamise tähtaja pikendamine ei ole lubatav ning seda tuleb käsitleda TsMS §-s 333 sätestatud vastuväitena. Jääb ebaselgeks, millistele tõenditele tuginedes on kohus järeldanud asjaolu, et kaebaja teadis kohtu poolt tähtaja pikendamisest juba enne 22.06.2016 avalduse esitamist. Taolisi tõendeid, sh määruses viidatud väidetavat ekirjavahetust, e-toimikust ei nähtu. 18.

§ 28

lg 1 kohaselt võib kohtule kinnitamiseks esitada üksnes vastuvõetud saneerimiskava. Saneerimiskava ei olnud kohtule esitamise ajaks vastu võetud, seega on maakohus alusetult kinnitanud vastuvõtmata saneerimiskava. Maakohus määras 29.04.2016 määrusega kava vastuvõtmise tähtajaks 29.05.2016 ja kohtule kinnitamiseks 8 esitamise tähtajaks 06.06.

1. Saneerimiskava edastati võlausaldajatele hääle andmiseks alles 07.06.
2. Määruse resolutiivosas on kohus ebaõigesti kinnitanud saneerimiskava, mis „on vastu võetud 29.05.2016“.
3. Maakohtul ei olnud võimalik tuvastada saneerimiskava vastuvõtmist, kuivõrd hääletusprotokoll ei vastanud nõuetele. Saneerimiskava kohaselt kujundatakse ümber 34 võlausaldaja nõuded. Kohtule 07.07.2016 esitatud hääletusprotokolli nimetust kandev Excel faili kohaselt moodustavad kõigi 34 võlausaldaja nõuded kokku 354 684,64 eurot. Seega saab tulenevalt

§ 24

lg-st 3 lugeda saneerimiskava vastu võetuks, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 17 võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad kokku 236 456,42 eurot. 07.07.2016 hääletusprotokollis on poolt hääletanuks märgitud (sinise värviga) 15 võlausaldajat. Siniseks on märgitud ka teiste hulgas võlausaldaja Stora Enso Eesti AS, kelle kohta on tabeli all märkus „ei ole teada, ootame“. Poolt hääletanute tulbas on ka täiendavalt 2 beeži värviga märgitud võlausaldajat (OÜ Mutionu ja Kasti Teravili OÜ), kuid tabeli all oleva selgituse kohaselt on tegemist võlausaldajatega, kes ei ole oma poolt häält saatnud, kuid „lubasid saata kindlasti“. Arvestades asjaolu, et kava vastu võtmise tähtajaks oli määratud 29.05.2016 ning asjaolu, et nimetatud hääletusprotokolli faili andmete („Properties“) alt nähtub faili koostamise („Created“) ajana 16.06.2016 ja viimaste muudatuste ajana („Last modified“) 06.07.2016, siis on ilmne, et ei 29.05.2016 seisuga ega ka kava kohtule kinnitamiseks esitamise seisuga (06.06.2016) ega ka 07.07.2016 seisuga, mil edastati kohtule hääletusprotokolli nimetust kandev kõnealune fail, ei saanud kava poolt hääletanute nimekirjas olla saneerimisnõustaja andmetel rohkem kui 14 võlausaldajat. Kuna kohtule ei ole esitatud

§ 25

lg-s 2 nimetatud kirjalikke seisukohti, mis peavad kohustuslikult olema hääletusprotokolli lisaks, siis jääb kaebajale arusaamatuks, kas maakohus on üldse kontrollinud saneerimiskava vastu võtmist (

§ 28lg 2 p 5).

Kohtule 07.07.2016 esitatud hääletusprotokolli nimetust kandev Excel fail ei vasta

§ 25

lg 1 nõuetele: puuduvad andmed ettevõtja, protokollija ja protokolli koostamise aja kohta, samuti ei ole dokument selle koostaja poolt allkirjastatud.

1. Määrus ja saneerimiskava ei vasta TsMS § 442 lg 5 nõuetele. Saneerimiskavaga rakendatud abinõud (sh nõuete ümberkujundamine) peavad olema sõnastatud selgelt, ühemõtteliselt, arusaadavalt ja need peavad olema täidetavad ka muu saneerimiskava tekstita. Saneerimiskavast ei ole võimalik aru saada, millal ja millises summas kuulub kaebaja (aga ka teiste kavaga hõlmatud võlausaldajate nõue) nõue täitmisele. Saneerimiskavas ei ole esitatud ei andmeid kaebaja (ega ühegi teise võlausaldaja) nõude algse suuruse ega ümberkujundatud suuruse ja tasumisgraafiku kohta. Praktikas kajastatakse tavapäraselt saneerimiskavas või selle lisana tabelis võlausaldajate ümberkujundatud nõuded konkreetses rahalises suuruses ja täpne maksegraafik koos vastavate summadega.
2. Saneerimiskavas ei ole esitatud andmeid võlausaldajate ega nende nõuete suuruse kohta. Et hinnata, kas kaebajat koheldakse oluliselt halvemini võrreldes teiste (sama rühma) võlausaldajatega vajab võlausaldaja infot teiste, saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate nõuete koosseisu, suuruse ja pandiga tagatuse kohta. Olukorras, kus võlausaldajatele ei ole esitatud informatsiooni teiste võlausaldajate kohta, ei ole võlausaldajatel olnud võimalik teha kindlaks, kas teda koheldakse oluliselt erinevalt teistest võlausaldajatest (

§ 28lg 5 p 2.

Võlausaldaja hinnangul on andmete varjatud esitamisega rikutud saneerimismenetluses kehtivaid kollektiivsuse, läbipaistvuse ning ettenähtavuse põhimõtteid. Jääb arusaamatuks, kuidas oli maakohtul võimalik sellistel asjaoludel sisuliselt teostada

§ 28

lg 5 p-s 2 ja 3 sätestatud 9 kontrolli ning veenduda, et saneerimine on tõenäoline ja rakendatavad saneerimisabinõud põhjendatud ja vajalikud. 22.

§ 21

lg 1 p-de 2 ja 4 kohaselt peab saneerimiskava sisaldama muuhulgas prognoosi majandusseisundi kohta pärast saneerimist ja rakendatavate saneerimisabinõu eesmärgipärasuse analüüsi (sh rahavoogude analüüs ja prognoos ning selle põhjendamine). Taoline ülevaade ning analüüs saneerimiskavast puuduvad. Kava sisaldab üksnes deklaratiivseid üldsõnalisi väiteid ja kirjeldusi, kuid puudub konkreetne analüüs ja arvestuslik ülevaade prognoositavatest rahavoogudest, mis üldse võimaldaks hinnata saneerimise edutõenäosust. Kuna puuduvad rahavoogude arvestused, siis ei ole võimalik kontrollida, kas nõuete ümberkujundamine on vajalik ja põhjendatud saneerimiskavaga taotletava eesmärgi saavutamiseks ja proportsionaalne ning seeläbi kas saneerimine saab olla edukas.

1. Saneerimiskavaga kaasatud võlausaldajate ring ei ole põhjendatud. Juhul kui osa võlausaldajaid jäetakse kavast välja, peab selleks olema mõjuv põhjus. Taolist põhjust saneerimiskava ei sisalda.
2. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-25-11, p 54) ei ole lubatav kõrvalnõuete kustutamine ning põhinõuetest halvemini kohtlemine. Erandkorras ja põhjendatud juhtudel on siiski lubatav kõrvalnõuete vähendamine kuni seadusjärgse määrani. Antud juhul on aga kõrvalnõuded täielikult kustutatud.
3. Samuti nõuab väljakujunenud kohtupraktika ümberkujundatud nõudelt intressi arvestamist ja tasumist saneerimiskava täitmise aja eest, mida saneerimiskava antud juhul ette ei näe.
4. Kaebaja nõuet on saneerimiskavas käsitletud väiksemana, kui see tegelikult on. Hääletusprotokollina esitatud Excel failist nähtub, et hääletamistulemuste kindlakstegemisel on aluseks võetud kaebaja nõue suuruses 79 580,33 eurot ehk 24 310,56 euro võrra väiksemas ulatuses kui seaduse järgi oleks pidanud. 30.03.2016 esitas kaebaja oma vastuväite saneerimisnõustaja poolt saneerimisteates esitatud nõude suurusele. Seega lasus saneerimisnõustajal

§ 13

lg 2 kohaselt kohustus edastada avaldus kohtule nõude suuruse ja tagatuse hindamiseks. Saneerimisnõustaja ei ole sellist avaldust kohtule esitanud ning seega ei ole kohus

§ 13

lg 3 alusel nõude suurust ja tagatust kindlaks teinud, mistõttu lasus saneerimisnõustajal kohustus lähtuda võlausaldaja poolt esitatud andmetest nõude suuruse kohta. Saneerimisnõustaja on rikkunud sellega kaebaja õigusi, mis on kaasa toonud ebaõiged hääletustulemused. Kui saneerimisnõustaja oleks kaebaja vastuhääli õigesti arvesse võtnud, ei oleks saneerimiskava saanud selle vastuvõtmiseks nõutud 2/3 poolthääli kõigist häältest isegi juhul, kui kõik saneerimisnõustaja poolt poolthäälteks arvatud hääled oleks õigesti arvesse võetud.

1. Lisaks eeltoodule on saneerimisnõustaja poolt kaebaja nõude tagatuse arvesse võtmata jätmine toonud kaasa olukorra, kus kaebaja nõuet selle tagatud ulatuses on koheldud ebaõiglaselt võrdväärsena teiste tagamata nõuetega, kohaldades sellele samu saneerimisabinõusid, mis tagamata nõuetele. Menetluse edasine käik
2. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
3. Võlausaldajad United Loggers Eesti OÜ, Stora Enso Eesti AS, Brushwood OÜ, Urmas Vahur FIE, Metsapere Metsad OÜ, United Loggers Trading OÜ, Kasti Teravili, Ralfi Veosed OÜ, Goproperty AS, Saarte Liinid AS, OÜ TKKT, OÜ SLG Energy Lõuna ja Vigranti SIA palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
4. Võlausaldajad Egesten Transport OÜ ja NOVEST SIA nõustusid määruskaebusega ja palusid maakohtu määruse tühistada. 10
5. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada ennetähtaegselt saneerimismenetlus saneerimiskava tähtpäevaks esitamata jätmise tõttu (

§ 39lg 2 p 9).

Määruskaebus tuleb rahuldada. Saneerimisnõustaja tuleb

§ 19lg 1 p 2 alusel vabastada.

Saneerimisnõustaja taotlus tasu kindlaksmääramiseks ja kulutuste hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. 33.

§ 39

lg 2 p 9 kohaselt lõpetab kohus saneerimismenetluse ennetähtaegselt saneerimiskava tähtpäevaks esitamata jätmise tõttu – käesoleva seaduse § 42 kohaselt.

§ 42

sätestab, et kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui ettevõtja jätab saneerimiskava käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks esitamata.

§ 10

lg 2 p 3 kohaselt märgitakse saneerimismääruses muu hulgas tähtaeg, mille jooksul saneerimiskava tuleb esitada kohtule kinnitamiseks.

1. Toimiku materjalidest nähtuvalt algatati Pärnu Maakohtu 09.03.2016 määrusega avaldaja saneerimismenetlus, nimetati saneerimisnõustajaks Kaimo Räppo, kohustati saneerimiskava vastu võtma hiljemalt 29.04.2016 ja esitama kohtule kinnitamiseks hiljemalt 06.05.2016 (tl 66-71, I kd). Pärnu Maakohtu 29.04.2016 määrusega rahuldati avaldaja taotlus menetlustähtaja pikendamiseks ning kohustati saneerimiskava vastu võtma hiljemalt 29.05.2016 ning esitama kohtule kinnitamiseks hiljemalt 06.06.2016 (tl 129-132, I kd). Seega pidi avaldaja esitama kohtule vastuvõetud või vastuvõtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks hiljemalt 06.06.
2. Võlgnik on esitanud kohtule väidetavalt võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava 06.06.
3. Ringkonnakohus ei nõustu, et 06.06.2016 saneerimiskava puhul on tegemist võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskavaga. 06.06.2016 saneerimiskavale ei lisatud hääletusprotokolli ega selle lisasid (

§ 25lg-s 2 sätestatud kirjalikke lisasid).

Kuna saneerimiskava oli puudustega, tegi maakohus 07.06.2016 määruse (tl 129-132, I kd), millega kohustas saneerimisnõustajat puudusi kõrvaldama 14 päeva jooksul (sh esitama dokumendid selle kohta, et saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja see vastab seaduse nõuetele; saneerimiskava projekt on

§ 20lg 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks edastatud).

Toimiku materjalidest nähtub, et saneerimisnõustaja on (pärast maakohtu 07.06.2016 määruse saamist) võlausaldajatele e-posti teel saatnud saneerimiskava ja üleskutse saneerimiskava poolt/vastu hääletamiseks alles 07.06.2016 (tl 147, II kd). 07.06.2016 on koostatud dokument „saneerimiskava esitamine ja üleskutse kirjaliku seisukoha esitamiseks“ (tl 11-12, II kd). Seega ei saanud saneerimisnõustaja esitada kohtule 06.06.2016 vastuvõetud saneerimiskavaga, kuna toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et selleks ajaks olid saneerimisnõustajal olemas võlausaldajate seisukohad saneerimiskava kohta, st saneerimiskava oli selleks ajaks vastu võetud. Toimiku materjalidest nähtub hoopis, et saneerimisnõustaja on võlausaldajatelt küsinud seisukoha saneerimiskava kohta alles 07.06.2016, milliseks ajaks pidi saneerimiskava olema juba vastu võetud ja kohtule kinnitamiseks esitatud. 35. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole toimiku materjalide pinnalt (sh hääletusprotokollid) võimalik jõuda järeldusele, kas saneerimisnõustaja on esitanud kohtule vastuvõetud või vastuvõtmata saneerimiskava. Kolleegium toob välja, et kohtule saab esitada kinnitamiseks vaid vastuvõetud või vastuvõtmata saneerimiskava, st võlausaldajatel 11 peab olema võimalus esitada oma seisukoht saneerimiskava kohta (

§ 28

lg 1 esimene lause;

§ 29lg-d 1 ja 2).

Saneerimisnõustaja on hääletamistulemuste tõendamiseks esitanud kohtule mitu hääletusprotokolli, s.o 07.07.2016 kaks protokolli ja lisaks 08.07.2016 protokoll (51-52; 57; 129). Jääb arusaamatuks, millisest protkollist maakohus määrust tehes lähtus. Ühes 07.07.2016 esitatud hääletusprotokollis (tl 57) on poolt hääletanud võlausaldajate arvuks märgitud 15 ja vastuhääletanud võlausaldajate arvuks

1. Teises 07.07.2016 esitatud protokollis (tl 51-52) on ära märgitud vastavalt 18 poolthäält (sh 6 poolthäält on tehtud punaseks, kuid jääb selgusetuks, mis tähendust see võlausaldajate häälte suhtes omab) ja 3 vastuhäält. 08.07.2016 protokollis (tl 129) on poolthäälte arvuks märgitud 16 ja vastuhäälte arvuks
2. Nimetatud protokollides ei kattu ei saneerimiskava poolt ega vastu hääletanud võlausaldajate arvud. Näiteks 07.07.2016 hääletusprotokollis (tl 51-52) on saneerimiskava poolt hääletanud võlausaldajateks märgitud mh Anstermet OÜ ja ETVA Varuosad OÜ, kuid 08.07.2016 protokollis (tl 129) ja teises 07.07.2016 esitatud protokollis (tl 57) nimetatud võlausaldajate poolthääl puudub.
3. Samuti puuduvad toimikus

§ 25

lg-s 2 sätestatud kirjalikud seisukohad selle kohta, kas võlausaldajad hääletasid kava poolt või vastu (olemas on vaid kaebaja seisukoht). Seega ei ole toimiku materjalide pinnalt võimalik järeldada, mille alusel veendus maakohus hääletusprotokollide õigsuses ning leidis, et võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud. 37. Lisaks eeltoodule võib saneerimisnõustajale ette heita seda, et ta ei esitanud kohtule

§ 13lg 2 kohast avaldust kaebaja nõude suuruse ja tagatuse hindamiseks.

Toimiku materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 30.03.2016 vastuse saneerimisteatele, milles teatas, et ei nõustu saneerimisnõustaja esitatud andmetega nõude kohta (tl 1-2, II kd). 17.05.2016 (tl 5, II kd) ja 21.06.2016 (tl 32, II kd) päringutes on kaebaja muuhulgas uurinud saneerimisnõustajalt, kas viimane on esitanud kohtule

§ 13

lg 2 kohase avalduse ning uurinud lisaks 22.06.2016 menetlusdokumendis (tl 164-166, I kd) kohtult, kas saneerimisnõustaja on

§ 13lg 2 ja 3 alusel pöördunud kohtu poole kaebaja nõude üle otsustamiseks.

Toimiku materjalidest ei nähtu, et saneerimisnõustaja päringutele vastanud oleks. Ka ei ole saneerimisnõustaja 29.07.2016 vastuses kaebaja 22.06.2016 menetlusdokumendile (tl 65-67, II kd) kuidagi kommenteerinud seda, miks vastavasisulist avaldust kohtule esitatud ei ole. Maakohus on vaidlustatavas määruses jätnud ebaõigesti kaebaja 22.06.2016 menetlusdokumendis välja toodud väite tähelepanuta ning märkinud määruses, et vajadust esitada kohtule teadet nõude suurusega mittenõustumisest vastavalt

§ 13lg-le 2 ei tekkinud (tl 162, II kd).

1. Maakohtule võib muuhulgas ette heita ka seda, et maakohus ei ole võtnud seisukohta kaebaja 22.06.2016 menetlusdokumendis (tl 164-166, I kd) esitatud vastuväite osas seoses tähtaegade pikendamisega. 22.06.2016 menetlusdokumendis on kaebaja esitanud küsimuse, kas maakohus on muutnud 09.03.2016 määruses määratud saneerimiskava vastuvõtmise ja kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaega. Lisaks on kaebaja välja toonud, et kui kohus on tähtaegasid pikendanud, siis tulenevalt Riigikohtu praktikast saab saneerimiskava kohtule esitamise tähtaega kohus küll pikendada, kuid mitte kauemaks kui 60 päeva arvates saneerimismääruse tegemisest. Kaebaja leidis, et käesolevas asjas möödus viimane võimalik hetk saneerimiskava kohtule esitamiseks 08.05.2016 ning kohtul puudub võimalus seda tähtaega pikendada, mistõttu on saneerimismenetluse jätkamine ebaseaduslik (tl 165, I kd). Kolleegiumi hinnangul saab 22.06.2016 menetlusdokumendis väljatoodut käsitleda vastuväitena kohtu tegevusele seoses menetlustähtaegade pikendamisega (TsMS § 333 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on selline vastuväide esitatud tähtaegselt. TsMS § 333 lg 2 kohaselt kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt rikkumisele järgnenud esimeses kohtule 12 esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Toimiku materjalidest nähtuvalt edastas saneerimisnõustaja 21.03.2016 kaebajale saneerimisteate (tl 168-169, I kd), milles oli muuhulgas välja toodud, et saneerimiskava vastuvõtmise tähtaeg on 29.04.2016 ja kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaeg 06.05.
2. 17.05.2016 (s.o pärast maakohtu 09.03.2016 määruses määratud tähtaegade möödumist) pöördus kaebaja saneerimisnõustaja poole päringuga seoses saneerimiskava tähtaegadega (tl 5, II kd). Toimiku materjalidest ei nähtu, et saneerimisnõustaja oleks nimetatud päringule vastanud. 07.06.2016 edastas saneerimisnõustaja kaebajale saneerimiskava ja üleskutse esitada kava kohta oma seisukoht hiljemalt 22.06.2016 (tl 11-12, II kd). Pärast saneerimisnõustajalt 07.06.2016 dokumendi saamist esitas kaebaja 21.06.2016 saneerimisnõustajale korduva päringu saneerimiskava tähtaegade osas (tl 32, II kd). Toimiku materjalidest ei nähtu, et ka sellele päringule oleks saneerimisnõustaja vastanud. Maakohus on vaidlustatavas määruses viidanud, et kaebaja teadmine tähtaegade pikendamisest on tõendatud pooltevahelise e-kirjavahetusega (tl 162, II kd). Ringkonnakohus toob välja, et eelviidatud dokument puudub kohtutoimikust. Seega jääb arusaamatuks, mille alusel maakohus järeldas, et kaebaja oli tähtaegade pikendamisest teadlik. Ringkonnakohtu hinnangul võis kaebaja järeldada tähtaegade pikendamist pärast saneerimisnõustajalt 07.06.2016 dokumendi saamist, kuna selleks ajaks olid maakohtu 09.03.2016 määruses määratud tähtajad juba saabunud. Pärast saneerimisnõustajalt 07.06.2016 dokumendis saamist esitas kaebaja 22.06.2016 vastuväite kohtu tegevusele, mida võib pidada mõistliku tähtaja jooksul esitatuks. Tegemist on ka rikkumisele järgnenud esimese kohtule esitatud menetlusdokumendiga (TsMS § 333 lg 2). Ringkonnakohus toob lisaks välja, et kuna toimikus puuduvad tõendid selle kohta, millal kaebaja tõsikindlalt tähtaegade pikendamisest teada sai, s.o millal sai kaebaja kätte Pärnu Maakohtu 29.04.2016 määruse, millega kohus tähtaegasid pikendas, siis tuleb lähtuda kaebaja poolt määruskaebuses esitatud tähtajast – kaebaja väidab määruskaebuses, et 27.06.2016 sai ta esmakordselt teada kohtu poolt saneerimiskava kohtule esitamise tähtaja pikendamisest ja sellekohasest 29.04.2016 määrusest, kuivõrd siis tegi maakohus kaebajale esmakordselt võimalikuks määrusega tutvumise (tl 178, II kd). Kui kaebaja sai Pärnu Maakohtu 29.04.2016 määruse kätte 27.06.2016, siis on 22.06.2016 vastuväide igal juhul esitatud mõistliku tähtaja jooksul ning maakohus oleks pidanud kaebaja vastuväite osas seisukoha võtma.
3. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada ennetähtaegselt saneerimismenetlus saneerimiskava tähtpäevaks esitamata jätmise tõttu (

§ 39lg 2 p 9).

Kuivõrd eeltoodud põhjendustest tulenevalt tuleb jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetlus ennetähtaegselt, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida põhjalikumalt teisi määruskaebuses välja toodud seisukohti. 40.

§ 19

lg 1 p-st 2 tuleneb, et samas määruses, millega kohus saneerimismenetluse lõpetab, vabastab kohus ka saneerimisnõustaja ja määrab talle

§ 18

lg 2 kohaselt tasu tehtud töö eest ja hüvitise kantud kulutuste katmiseks.

§ 18

lg 2 kohaselt on saneerimisnõustaja vabastamisel saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 18

lg 3 kohaselt otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse kohus saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud käesoleva seaduse § 10 lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul. Saneerimisnõustaja on aruande maakohtule esitanud 07.07.2016 (tl 54-55, II kd), paludes määrata tasuks ja hüvitatavateks kuludeks kokku 8792,71 eurot. Saneerimisnõustajal on kulunud ülesanne täitmiseks kokku 70 h ja 38 min, tunnihinnaga 120 eurot/h. 13 41. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud saneerimisnõustaja tasu maksmine ja tema kulutuste hüvitamine, kuna saneerimisnõustaja ei ole esitanud tasu ja kulude aruannet

§ 10

lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul, s.o 06.06.2016 (

§ 18lg 3).

Vastav aruanne on kohtule esitatud alles 07.07.2016 (tl 54-55, II kd). Ringkonnakohus toob lisaks välja, et 07.07.2016 oli möödunud ka Pärnu Maakohtu 07.06.2016 määrusega (tl 129-132, I kd) antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud määruses kohustas maakohus saneerimisnõustajat kohtule esitama saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruanne 14 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Eeltoodud määruses hoiatas maakohus saneerimisnõustajat, et TsMS § 3401 lg 2 kohaselt jäetakse taotlus menetlusse võtmata ja tagastatakse, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata. KIS-i andmetest nähtuvalt sai saneerimisnõustaja 07.06.2016 määruse kätte 07.06.2016 ning seega oli puuduste kõrvaldamise tähtajaks 21.06.2016. Seega on 07.07.2016 saneerimisnõustaja tasu ja kulude aruanne esitatud hilinenult. Kuna saneerimisnõustaja ei esitanud tasu ja kulude aruannet seaduses sätestatud tähtajal - 06.06.2016 (

§ 18lg 3) ega ka puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul - 21.06.2016 (Ts

MS § 3401 lg-d 1 ja 2), siis puudub alus saneerimisnõustaja tasu kindlaksmääramiseks ja kulutuste hüvitamiseks.

1. Lisaks formaalsetele alustele (tähtaja mittejärgimine taotluse esitamiseks), tuleb saneerimisnõustajale tasu mittemaksmine ja kulutuste mittehüvitamine kõne alla ka lähtuvalt sisulistest alustest. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-25-11 p-s 88 välja toonud, et „kui saneerimiskava jääb kinnitamata põhjusel, et kava on koostatud selliselt, et ei saa eeldada, et võlausaldajad seda toetaks ja/või kohus selle kinnitaks, st kui kava on koostatud võlausaldajate õigusi ulatuslikult eirates, on saneerimisnõustaja töö ebakvaliteetne ja üldjuhul ei peaks talle üldse tasu maksma ja tema kulutusi hüvitama. /…/ Kui saneerimisnõustajale ei saa siiski ette heita võlausaldajate huvide tahtlikku kahjustamist või hooletust kohustuste täitmisel, ei ole tasu maksmine ja kulutuste hüvitamine saneerimisnõustajale välistatud“.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud saneerimisnõustaja tasu maksmine ja tema kulutuste hüvitamine tulenevalt eeltoodud Riigikohtu lahendis välja toodud seisukohtadest. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud Riigikohtu seisukohad on ka käesolevas asjas kohaldatavad. Kolleegium toob välja, et käesoleval juhul jäetakse saneerimiskava kinnitamata ja lõpetatakse ennetähtaegselt saneerimismenetlus, kuna saneerimisnõustaja on oma seadusest tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud, st ei ole järginud saneerimismenetluse läbiviimiseks kohustuslikke norme. Nimelt ei nähtu toimiku materjalidest, et saneerimisnõustaja oleks enne saneerimiskava kohtule esitamist küsinud võlausaldajatelt seisukohta saneerimiskava kohta. Nimetatud seisukohta on küsitud alles 07.06.
3. Hääletusprotokollid on puudustega, nende pinnalt ei ole võimalik jõuda tõsikindlale järeldusele, kui palju võlausaldajaid täpselt saneerimiskava poolt hääletas ning kas kohtule on esitatud vastuvõetud saneerimiskava. Samuti ei ole võimalik veenduda hääletusprotokollide tõepärasuses, kuna toimikust puuduvad

§ 25lg-s 2 sätestatud võlausaldajate kirjalikud seisukohad saneerimiskava kohta.

Lisaks ei ole saneerimisnõustaja esitanud kohtule

§ 13

lg 2 kohast avaldust kohtule kaebaja nõude suuruse ja tagatuse hindamiseks (kaebaja vaidles oma nõude suurusele vastu). Seejuures oleks eeltoodud rikkumised saanud ära hoida lihtsalt seaduse sätteid järgides. Saneerimisnõustaja poolt rikutud

sätted ei ole mitmeti tõlgendatavad ning saneerimisnõustaja kohustused on seaduses sõnaselgelt kirjas. Saneerimisnõustaja rikkumised võivad olla vabandatavad olukorras, kus kohaldatavad sätted nõuavad suuremat tõlgendamist ning ühene praktika sätete kohaldamisel puudub. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine. 14 44. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud

-s sätestatud kohustuste rikkumisel on saneerimisnõustaja olnud raskelt hooletu oma kohustuste täitmisel (kolleegium viitab siinjuures Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-25-11 p-le 88).

§ 16

lg 1 sätestab, et saneerimisnõustaja täidab oma ülesandeid korralikule ja ausale saneerimisnõustajale omase hoolsusega ning arvestab kõigi menetlusosaliste huve. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et raske hooletus tähendab objektiivselt hoolsuse tavalise määra tunduvat ületamist, mistõttu käitumine peaks olema rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõetamatu (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve jt. Juura,

1. Lk 494).
2. Ringkonnakohus leiab, et samas olukorras olevale, mõistlikule ja heas usus tegutsevale saneerimisnõustajale pidi seaduse sätteid järgides olema teada, et ta peab kohtule kinnitamiseks esitama kas vastuvõetud või vastuvõtmata saneerimiskava (st tähendab, et ta on võlausaldajatelt küsinud seisukoha saneerimiskava kohta ning esitanud selle tõendamiseks ka vastavad dokumendid) ning peab seejuures võlausaldajate seisukohti saneerimiskavale (kas poolt või vastuhääl) tõendama. Seega tuleb saneerimiskava jätta kinnitamata ja saneerimismenetluse ennetähtaegselt lõpetada saneerimisnõustaja tegevuse (tegevusetuse) tõttu. Olukorras, kus saneerimisnõustaja on eksinud saneerimismenetluse läbiviimisel selliste elementaarsete normide vastu, millest tulenevalt kuulub saneerimismenetlus ennetähtaegselt lõpetamisele, ei saa kolleegiumi hinnangul saneerimisnõustaja tegevust tasustada. Saneerimisnõustaja tegevus peab olema suunatud eduka saneerimismenetluse läbiviimisele, olukorras, kus on rikutud olulisi

norme menetluse läbiviimisel, seda tehtud ei ole. Kohus ei saa tolereerida sellist saneerimisnõustaja tegevust, mis ei vii saneerimismenetluse eduka läbiviimise poole. Saneerimisnõustajate tegevus on allutatud kohtulikule kontrollile ning üks oluline koht, kus kohtul lasub kohustus saneerimisnõustaja tegevust hinnata, on saneerimisnõustaja tasu kindlaksmääramine. Juhul, kui kohus kiidaks sellise saneerimisnõustaja tegevuse (tegevusetuse) heaks, mis põhjustas peaaegu aasta pikkuse menetluse ning kulude tekkimise avaldajale ja võlausaldajatele, siis annaks kohus signaali edaspidiseks, et ka tulevikus võib saneerimisnõustaja rikkuda eeltoodud saneerimismenetluse norme, milles tulenevalt kava kinnitamisele ei kuulu ning saneerimismenetlus tuleb lõpetada ennetähtaegselt, kuid selline tegevus kuulub kas täiel või osalisel määral tasustamisele. 46. Seega, lähtudes Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-25-11 p-s 88 avaldatud seisukohast, leiab ringkonnakohus, et saneerimisnõustajale tasu maksmine ja kulutuste hüvitamine ei ole põhjendatud ka eeltoodud saneerimisnõustaja rikkumisi arvestades. 47.

§ 44

lg 1 sätestab, et kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt, langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed.

§ 44

lg 2 sätestab, et saneerimismenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel teatab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse lõppemisest käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punkti 1 alusel peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtunikule. 48.

§ 37

lg 1 esimese lause kohaselt määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte ettevõtjale ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 49. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna saneerimiskava jääb kinnitamata ja saneerimismenetlus lõpetatakse ennetähtaegselt, jäävad maakohtus ja ringkonnakohtus kantud 15 menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause (koostoimes

§-ga 4) alusel avaldaja kanda. 50. Kuivõrd maakohus ei määranud vaidlustatavas määruses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis ei määra ka ringkonnakohus käesolevas määruses kindlaks määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv