2-17-1343/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 05.04.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-1343 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx vastu elatise suuruse muutmiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Xxxx(ik xxxx, elukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja Xxxx(Xxxx) (ik xxxx, elukoht xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kostja Xxxx(ik xxxx, elukoht xxxx) 04.04.2017 RESOLUTSIOON Kinnitada poolte kompromiss Xxxx hagis Xxxx vastu elatise suuruse muutmiseks alljärgnevatel tingimustel: Kostja Xxxx(ik xxxx) maksab elatist Xxxx(ik xxxx) ülalpidamiseks igakuiselt 10-ndaks kuupäevaks 150 € alates 01.aprillist 2017.a. Xxxx (ik xxxx) kontole Swedbank EExxxxxxxxx märkides maksekorralduse selgitusse „Xxxx elatis“. Esimene makse 10.04.2017.a. Määruskaebuse esitamisest pooled loobuvad. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-17-1343 Xxxx hagis Xxxx vastu elatise suuruse muutmiseks, seoses poolte vahel kompromissi sõlmimisega. Edasikaebamise kord Edasikaebamisest pooled kokkuleppel loobuvad. Tsiviilasja asjaolud ja hageja nõue ning kohtumääruse põhjendused Kostja suhtes on 11.10.2005 tehtud Narva Linnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-1118/05, mille kohaselt on Xxxx kohustatud tasuma elatist Xxxx ülalpidamiseks 1345 krooni kuus alates 17.08.2005.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni (t/l 1-2). 26.01.2017.a. esitas Xxxx Harju Maakohtule hagi Xxxx vastu elatise suuruse muutmiseks paludes suurendada hageja kasuks väljamõistetud elatist 235.- euroni kuus, s.o. kuni seaduses sätestatud miinimummäärani. Hageja esindaja sõnul on ta käesoleval ajal 11 aastane, kelle kulutused on tugevalt kasvanud, igakuuliselt kulub tema ülalpidamisele 550-650 eurot kuus. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumentaalse tõendina sünnitunnistuse, millest nähtub, et 07.07.2005 sündinud Xxxx vanemad on Xxxx ja xxxx. Pooled esitasid 04.04.2017 kohtuistungil kompromissilepingu, mille palusid kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muuhulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kooskõlas TsMS § 428 lõike 1 punktiga 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS §-st 432 on menetluse lõpetamise korral kompromissiga, samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita, mistõttu kuulub see rahuldamisele vastavalt TsMS § 430 lõikele

1. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Küll aga sätestab TsMS § 459 lõige 1, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda VÕS-is nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lõike 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lõike 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kõik pooltel tekkinud menetluskulud, mille osas käesolevas määruses vastav erikokkulepe puudub (sh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning muud kohtu- ja kohtuvälised menetluskulud), jäävad poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 433 lõikele 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada 2 määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lõikele 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on määruskaebuse esitamise tähtaja välistanud tulenevalt TsMS § 661 lg-st
2. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 3