Obsah (8)

§ 252§ 249§ 55§ 110§ 112§ 111§ 204§ 203

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tanel Saar, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-936 Haldusasi Remo Ainsare (Ainsar) esialgse õ

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Remo Ainsar esitas 02.05.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus esialgse õiguskaitse korras tagada talle võimalus kartseris lugeda ja omada tema enda poolt tellitud perioodilisi väljaandeid. R. Ainsar märkis, et Tartu Vangla ametnikud keelavad automaatselt ilma kaalumiseta vangistusseaduse §-s 30 lubatud ja varem tellitud perioodikat. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt on R. Ainsar esitanud vanglale taotluse.

1. Tartu Vangla poolt 05.05.2017 halduskohtule esitatud dokumentide kohaselt esitas R. Ainsar 02.02.2017 taotluse Tartu Vanglale, milles palus, et tal võimaldataks kõikide järgmiste kartserikaristuste kandmise ajal omada tellitud ajakirju. 14.03.2017 esitas R. Ainsar vaide vangla 06.03.
2. a otsuse peale, millega jäeti R. Ainsare 02.02.
3. a taotlus rahuldamata. Tartu Vangla tagastas 24.03.
4. a otsusega vaide. 04.05.2017 esitas R. Ainsar Tartu Vanglale taotluse, et vangla lubaks talle kartserikaristuse kandmise ajal kambrisse perioodilisi väljaandeid, kui seda ei ole kartserikaristuse määramise käskkirjas keelatud.
5. Tartu Halduskohus jättis 08.05.
6. a määrusega R. Ainsare taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata. Halduskohus märkis, et

§ 249

lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule kas vaidemenetluse ajal, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Tartu Vangla poolt asjas esitatud materjalidest nähtub, et R. Ainsar esitas 02.02.2017 Tartu Vanglale taotluse, milles soovis Tartu Vangla vahendusel tellitud ajakirjanduse väljastamist etteulatuvalt iga uue määratava kartserikaristuse kandmise ajaks. Vangla jättis 06.03.

1. a otsusega R. Ainsare taotluse rahuldamata. Seepeale esitas R. Ainsar Tartu Vangla 06.03.
2. a otsuse peale vaide, mille vangla tagastas 24.04.
3. a otsusega. Pärast vaidemenetluse läbimist esitas R. Ainsar 04.05.2017 vanglale uue taotluse, milles palus kartserikaristuse kandmise ajal kambrisse perioodiliste väljaannete lubamist, kui seda ei ole kartserikaristuse määramise käskkirjas kaalutletult ja põhjendatult keelatud. Esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole Tartu Vangla R. Ainsare 04.05.
4. a pöördumisele vastanud. Halduskohus leidis, et kuivõrd Tartu Vangla 06.03.
5. a otsuse osas on vaidemenetlus lõppenud ning R. Ainsare 04.05.
6. a taotluse osas ei ole Tartu Vangla veel keelduvat otsust teinud, ei ole käesoleval hetkel sisuliselt menetletavat vaiet vaidemenetluses. Kohtute infosüsteemist lähtuvalt ei ole antud hetkel taotluses esitatud asjaoludega seonduvat kaebust ka kohtumenetluses. Seega puudub esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus

§ 249lg-te 1 ja 2 mõistes.

Halduskohus leidis, et nimetatud asjaolust tulenevalt ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused ning kuna tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

1. R. Ainsar esitas 10.05.2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, millega palub halduskohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. R. Ainsar leiab, et kuna ta on esitanud vanglale taotluse, siis on tal pooleliolev menetlus olemas ning tal on õigus esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotlus.
2. Tartu Ringkonnakohus jättis 15.05.
3. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruskaebuse esitajal tuli tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus.
4. R. Ainsar esitas 17.05.2017 Tartu Ringkonnakohtule menetlusabi taotluse, millega palub vabastada teda riigilõivust.
5. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED R. Ainsar on esitanud menetlusabi taotluse, milles palub anda talle menetlusabi ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot.

§ 110

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina vabastada menetlusabi saaja täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. 7. Kuna R. Ainsar esitas menetlusabi taotluse 17.05.2017, tuleb

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt kontrollida määruskaebuse esitaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 17.01.2017–16.05.

1. Tartu Vangla poolt 22.05.2017 ringkonnakohtule esitatud R. Ainsare isikukonto väljavõtte kohaselt on menetlusabi taotlejal olnud nimetatud perioodil sissetulekuid
2. 2 2 summas 87 eurot, millest tehti kinnipidamisi vahekontole ja vabanemisfondi summas 60,90 eurot, mille võib sissetulekutest maha arvata. Muid kulutusi on menetlusabi taotleja teinud nimetatud perioodil summas 28,10 eurot. Tulenevalt Riigikohtu üldkogu 12.04.
3. a otsusest asjas nr 3-3-1-35-15 tuleb eeldada, et menetlusabi taotleja poolt tehtud kulutused summas kuni 23,50 eurot kuus olid vältimatud kulutused. Seega saab menetlusabi taotluse esitaja poolt neljakuulisel perioodil tehtud kulutusi kogusummas 28,10 eurot pidada täies ulatuses vältimatuteks kulutusteks. Järelikult ei ole R. Ainsarile menetlusabi andmine

§ 112

lg 1 p 1 alusel välistatud.

§ 111

lg 1 kohaselt tuleb menetlusabi andmisel hinnata ka menetluses osalemise edukust. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust pidada R. Ainsari määruskaebust ilmselgelt perspektiivituks. Seetõttu tuleb määruskaebuse esitaja vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

§ 252

lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule.

§ 204

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitaja poolt Tartu Halduskohtu 08.05.

1. a määruse peale esitatud määruskaebus võtta menetlusse, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades.
3. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 08.05.
4. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 08.05.
5. a määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Halduskohus on õigesti jätnud R. Ainsare esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. 11.

§ 249

lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaide- või kohtumenetluse ajal. Halduskohus tegi kindlaks, et R. Ainsarel ei ole seoses kartserikaristuse kandmise ajal kambrisse perioodiliste väljaannete lubamisega pooleliolevat vaide- ega kohtumenetlust. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses väitnud vastupidist. Määruskaebusest nähtub, et R. Ainsar on seisukohal, et tal on esialgse õiguskaitse taotluse esitamise õigus, kuna ta on vanglale esitanud taotluse, mis on tema arvates pooleliolevaks menetluseks

§ 249lg-te 1 ja 2 mõttes.

Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu.

§ 249

lg 1 kohaselt võib halduskohus kohaldada esialgset õiguskaitset kohtumenetluse ajal. Sama paragrahvi lõige 2 laiendab seda võimalust ning sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. Seega on isikul võimalik esitada esialgse õiguskaitse taotlus halduskohtule kas kohtu- või vaidemenetluse ajal. Haldusmenetluse seaduse § 74 lg 1 kohaselt algab vaidemenetlus vaide esitamisega haldusorganile. Järeldust, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ainult vaide- ja kohtumenetluse ajal toetab ka

§ 249

lg 5 sõnastus, mille kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada taotluse pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. R. Ainsar on ka ise määruskaebuses rõhutanud, et ta on vanglale esitanud üksnes taotluse ning vaidemenetlust halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajaks veel alanud ei olnud. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamise mitte lubamine ajal, mil haldusorgan ei ole veel isiku taotluse osas seisukohta võtnud, on põhjendatav ka asjaoluga, et taotluse tulemus ei ole teada. Taotluse rahuldamise korral puudub isikul vajadus esialgse õiguskaitse taotlemiseks. 3 3 12. Eeltoodust tulenevalt ei olnud esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav ning halduskohus jättis R. Ainsare taotluse õigesti

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

Ringkonnakohus selgitab määruskaebuse esitajale, et tal on õigus esitada halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlus, kui vangla on jätnud tema taotluse rahuldamata või läbi vaatamata ning ta on selle peale esitanud vanglale vaide või halduskohtule kaebuse. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.05.2017. a määruse muutmata. 13. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar Agu Timmi 4 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk