← Eesti

2-14-55459/68

Obsah (8)§ 177§ 176§ 651§ 174§ 138§ 175§ 218§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 5. mai 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-14-55459 Tsiviilasi Genet Air

§ 177lg 6 alusel määrusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Hageja on kandnud menetluskulusid maa- ja ringkonnakohtus 5381,25 eurot, mis koosnevad esindajakulust, riigilõivudest ja dokumentaalse tõendi saamise kulust. BLV Büroo OÜ õigusabiarvetest nähtuvalt on õigusabi tunnihinnaks valdavalt 85 eurot ilma käibemaksuta, mis on vaidluse asjaolusid, nõude olemust ja esitatud tõendeid arvestades põhjendatud. Arvestades hageja esindaja tehtud menetlustoiminguid ja eeldatavalt selleks kulunud aega, luges kohus hageja lepingulise esindaja kulu vastavalt arvetele põhjendatuks ja vajalikuks. Samuti on hageja põhjendatud ja vajalikuks kohtukuluks riigilõivud hagiavalduse ja apellatsioonkaebuste esitamisel ning kulud ehitusekspertiisi ja kinnisvara ekspertarvamuse saamiseks. Eeltoodust lähtuvalt määras kohus hageja menetluskulude suuruseks maa- ja ringkonnakohtus 5381,25 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 4412,63 eurot. Kostja on kandnud menetluskulusid maa- ja ringkonnakohtus 2550,25 eurot. Advokaadibüroo Aivar Pilv õigusabiarvetest nähtuvalt on õigusabi tunnihinnaks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kooskõlas Riigikohtu praktikaga ja tsiviilasja keerukusega. Arvestades kostja esindaja tehtud menetlustoiminguid ja eeldatavalt selleks kulunud aega, luges kohus kostja lepingulise esindaja kulu 2550,25 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks ja vajalikuks. Eeltoodust lähtuvalt määras kohus kostja menetluskulude suuruseks maa- ja ringkonnakohtus 2550,25 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejalt välja mõista kostja menetluskulud summas 459,05 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 5. OÜ Vaiest esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 9. märtsi 2017 määruse tühistamist osaliselt ja uue määruse tegemist, millega määrata Genet Air OÜ menetluskulud kindlaks mitte suuremas summas kui 2690,63 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis maakohus alusetult hageja menetluskulude suuruse kontrollimata. Kirjeldava ja põhjendava osata määruse tegemise eelduseks on, et vastaspool ei ole menetluskuludele

§ 176

lg-s 8 nimetatud tähtajaks vastuväidet esitanud.

§ 176

lg 8 järgi peab kohus määrama menetlusosalistele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Kohus ei ole seda teinud. 3 Kohtu väitel on hageja esitanud mitmeid menetluskulude nimekirju, kuid kohus viitab vaid 22.02.2016 kohtuistungil esitatud nimekirjale. Kostjale ei ole teada, et hageja oleks hiljem veel mõne menetluskulude nimekirja esitanud. 22.02.2016 istungil ei andnud kohus kostjale tähtaega hageja menetluskulude vaidlustamiseks. Asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Ringkonnakohus määras 16.09.2016 otsuses, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kostja eeldas, et kohus täidab

§ 176lg 8 nõuded selles menetlusetapis.

Kuna kostjale ei antud tähtaega menetluskuludele vastamiseks ei pärast 22.02.2016 istungit ega pärast 07.12.2016 Riigikohtu määrust, on ainetu maakohtu seisukoht, et kostja jättis hageja menetluskuludele vastu vaidlemata; 2) on hageja menetluskulud esmases maakohtu, apellatsiooni- ja järgnevas maakohtu menetluses 5381,25 eurot. Kostja menetluskulude suurus läbi kõigi menetluste on 2550,25 eurot ehk vähem kui pool hageja kuludest. Kaks korda erinevad kulude suurused ei saa olla ühtemoodi põhjendatud ja vajalikud. Hageja menetluskulude maht on selgelt ülemäärane ning kostja palub seda vähendada poole võrra ehk 2690,63 euroni. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

  1. Genet Air OÜ vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on maakohus hageja menetluskulud kindlaks määranud õigesti. Lisaks õigusabikulule on hageja kandnud kulutusi riigilõivudele 1100 eurot, kinnisvara hindamisaktile 480 eurot ja ehitusekspertiisile 370 eurot, s.o kokku kulutused riigilõivudele ja ekspertiisidele 1950 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 09.03.2017 määruse osaliselt hageja menetluskulude rahalise suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab pärast tasaarvestuse tegemist kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 3353,95 eurot.
  3. Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse osaliselt osas, milles maakohus määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse, ja taotleb asjas uue määruse tegemist, millega määrata hageja menetluskulud kindlaks mitte suuremas summas kui 2690,63 eurot. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ja §-le 659 kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas, st selles, kas esinevad alused vähendada hageja menetluskulude suurust 2690,63 euroni. Kostja menetluskulude suurust ringkonnakohus ei kontrolli, kuivõrd selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. 9. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et ehkki maakohus ei ole määranud menetlusosalistele

§ 176

lg 8 alusel tähtaega vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks, ei saa väita, et menetlusosalistel on täiesti puudunud võimalus sellise seisukoha esitamiseks. Asja materjalidest nähtub, et vastava seisukoha esitamiseks on määratud tähtaeg ringkonnakohtu 18.05.2015 ja 09.05.2016 määrustega (II kd, tl 15, 153) ning kostja ongi 11.08.2015 esitanud kohtule oma vastuväited hageja menetluskuludele (II kd, tl 33–34). Selleks ajaks oli suurem osa kuludest hageja poolt menetluses tehtud. Nõustuda tuleb aga kostja väidetega, et järgnenud maakohtu menetluses tehtud kulude kohta seisukoha esitamiseks ei ole menetlusosalistele tähtaega määratud ning et maakohus on rikkunud

§ 176lg-s 8 ja § 177 lg-s 6 sätestatut.

Maakohus saanuks määrata menetlusosalisetele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks ka pärast asjas otsuse jõustumist ja menetluskulude kindlaksmääramisele asumist, kuid ei ole seda teinud. Samuti pidanuks maakohus igal juhul hindama poolte menetluskulusid, kuivõrd kostja oli hageja menetluskuludele vastuväite esitanud. Rikkumine 4 on võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, kuna ringkonnakohus saab määruskaebuse läbivaatamisel hinnata hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. 10.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 10.

  1. Toimiku materjalidest nähtuvad hageja menetluskulud järgmiselt. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduselt 600 eurot (kahe maksega: 500 eurot ja 100 eurot), esimeselt apellatsioonkaebuselt 600 eurot ja teiselt apellatsioonkaebuselt 600 eurot, s.o kokku 1800 eurot (maksekorraldused I kd, tl 8, 65; II kd, tl 6, 144). Hageja on vastuses määruskaebusele ekslikult märkinud tasutud riigilõivude summaks 1100 eurot. 19.02.2015 on hageja esitanud menetluskulude nimekirja koos lisatud õigusabiarvetega (I kd, tl 162–166), mille kohaselt on hageja kandnud esmases maakohtu menetluses menetluskulusid riigilõivule 500 eurot ja õigusabile 2234,75 eurot (ilma käibemaksuta). 10.08.2015 on hageja esitanud menetluskulude nimekirja koos õigusabiarvega (II kd, tl 28–31), kus on toonud välja oma menetluskulud esimeses ringkonnakohtu menetluses, milleks on riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulu 501,50 eurot (ilma käibemaksuta). 22.02.2016 on hageja esitanud menetluskulude nimekirja (II kd, tl 119–121) oma menetluskulude kohta järgnenud maakohtu menetluses. Kulud koosnevad õigusabikulust 255 eurot (ilma käibemaksuta) (arve I kd, tl 122) ning OÜ Uus Maa Tartu Büroo ekspertarvamuse koostamise kulust 480 eurot (arve II kd, tl 123) ja Esenter Systems OÜ eksperdiarvamuse koostamise kulust 370 eurot (täiendav tõend esitatud ringkonnakohtu nõudel). Kokkuvõttes on hageja märkinud, et taotleb menetluskulude kindlaksmääramist summas 4441,25 eurot. Siinkohal on hageja esindaja teinud ilmselt arvutusvea, kuivõrd selleks hetkeks esitatud kulud moodustavad kokku 4941,25 eurot. 26.02.2016 on hageja esitanud menetluskulude nimekirja maakohtu 22.02.2016 istungiga seonduvate kulude kohta summas 340 eurot (II kd, tl 127). Ringkonnakohus saab eeltoodu põhjal hageja menetluskulude suuruseks 5881,25 eurot (mitte maakohtu leitud 5381,25 eurot), sh riigilõivud 1800 eurot (3 × 600), dokumentaalsete tõendite saamise kulud 850 eurot (OÜ Uus Maa Tartu Büroo ekspertarvamuse koostamise kulu 480 eurot ja Esenter Systems OÜ eksperdiarvamuse koostamise kulu 370 eurot) ning lepingulise esindaja kulu 3231,25 eurot (sh esimeses maakohtu menetluses 2134,75 eurot (esindaja tasutud riigilõiv 100 eurot, mis kajastub arvel nr 101117 (I kd, tl 163 pöördel) ei ole lepingulise esindaja kulu), esimeses ringkonnakohtu menetluses 501,50 eurot ning järgnenud maakohtu menetluses 255 eurot + 340 eurot (summad ilma käibemaksuta, kuna hageja on käibemaksukohustuslane). 10.
  2. Riigilõivu tasumist nii hagiavalduselt kui ka apellatsioonkaebuselt nõuab seadus, riigilõivud on tasutud seaduses ettenähtud suuruses, seega on hageja põhjendatud ja vajalikuks kohtukuluks (

§ 138lg 2; § 139 lg-d 1, 2) kulutused riigilõivudele kokku 1800 eurot.

10.3. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kohtukuluks ka kulutused dokumentaalsete tõendite saamiseks (

§ 138

lg 2; § 143 p 2) kokku 850 eurot, s.o OÜ Uus Maa Tartu Büroo ekspertarvamuse koostamise kulu 480 eurot ja Esenter Systems OÜ eksperdiarvamuse koostamise kulu 370 eurot, kuivõrd kohtuotsuse tegemisel on lähtutud nimetatud arvamustest. 10.4.

§ 175

lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline 5 esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas tsiviilasja menetluses

§ 218nõuetele vastav lepinguline esindaja – Kristjan Aava.

Ringkonnakohus leiab hageja õigusabikulude arvete põhjal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks saab lugeda kokku 2000 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et õigusabi tunnihind 85 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud. Lepingulise esindaja kulu vähendamise põhjuseks on asjaolu, et BLV Büroo OÜ õigusabiarvetes toodud esindaja tehtud toimingute ajakulu on tsiviilasja asjaolusid ja menetluses toimunut arvestades ülepaisutatud ning arved sisaldavad ka kulusid, mille hüvitamine teise menetlusosalise poolt ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus peab täies ulatuses põhjendamatuks arvet nr 10117 (I kd, tl 163 pöördel), kus on kajastatud riigilõivu maksekorraldusele kaaskirja koostamine. Kostja ei pea hüvitama hagejale kulusid, mis kaasnesid seetõttu, et hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu ebaõiges suuruses. Arvel toodud riigilõiv 100 eurot ei ole lepingulise esindaja kulu, vaid kohtukulu, mille ringkonnakohus võttis juba ülalpool arvesse. Arvetel nr 101210 ja 101230 (I kd, tl 165 pöördel, 166) kajastub lepingulise esindaja kohtuistungitele sõidu ajakulu 2 × 6 tundi tunnitasumääraga 30 eurot, kokku 360 eurot. Ka nimetatud kulu ei kuulu vastaspoole poolt hüvitamisele. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendites nr 3-2-1-65-13, p 17; 3-2-1-64-13, p 13), et

§-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest, eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu advokatuuriseaduse § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu (bussipileti või autokütuse maksumus). Seega tasu hageja lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest tuleb jätta hageja enda kanda. Otsese transpordikulu, mis seondub hageja lepingulise esindaja sõitudega Tallinnast Võrru kohtuistungitele ja tagasi Tallinna, osas ei ole hageja taotlust esitanud. Kuivõrd puuduvad andmed, kas hageja lepingulisel esindajal kaasnesid kohtuistungitel käimisega otsesed transpordikulud, ei saa ringkonnakohus selliseid kulusid kostjalt välja mõista. Vastaspoole poolt hüvitatavaks menetluskuluks ei ole ka menetluskulude koosseisu arvestamine (arve nr 101230, I kd, tl 166). Ringkonnakohtu arvates on enamusel hageja õigusabiarvetel (v.a arve nr 101061 summas 300 eurot, mis kajastab hagiavalduse koostamist (I kd, tl 163), ja arve nr 101485, mis kajastab tegevusi järgnenud maakohtu menetluses (II kd, tl 122)) toodud ajakulu liialdatud. Ringkonnakohus peab hageja lepingulise esindaja kulu vajalikuks ja põhjendatuks kokku 2000 euro ulatuses, arvestusega hagiavalduse koostamine 300 eurot (s.o ca 3,5 tundi) ja ülejäänud toimingute ajakulu kokku 20 tundi, sh kolmel maakohtu istungil osalemise aeg arvete järgi 3,5 tundi). Ringkonnakohus märgib, et põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja seisukoht, et menetlusosaliste kaks korda erinevad kulude suurused ei saa olla ühtemoodi põhjendatud ja vajalikud ning et ainuüksi sellest tulenevalt ei saa määrata hageja menetluskulusid kindlaks mitte suuremas summas kui 2690,63 eurot. Ülaltoodust nähtuvalt on hageja kandnud olulises ulatuses menetluskulusid riigilõivudele ja dokumentaalsete tõendite saamisele, samas kui kostja menetluskulud koosnevad vaid lepingulise esindaja kulust. 11. Kokkuvõttes tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks 4650 eurot, sh riigilõivud 1800 eurot, dokumentaalsete tõendite saamise kulud 850 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2000 eurot. 6 Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 3813 eurot. Kostja menetluskulude suuruseks määras maakohus 2550,25 eurot ja mõistis vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt välja kostja menetluskulud summas 459,05 eurot. Tasaarvestades poolte vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud, tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 3353,95 eurot (3813 – 459,05). 12.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.