) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 2 kohaselt, pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus ühisvara jagamise nõudes lõpetada
Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud. Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest tulenevalt
2 2-17-1152 Menetluskulud Hagejale on Harju Maakohtu 21.12.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-17155 antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Riigi õigusabi on osutatud tsiviilasjas nr 2-17-1152. Riigi õigusabi seaduse § 25 lg 1 kohaselt, pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist määrab kohus kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja majanduslik olukord võrreldes riigi õigusabi taotluse esitamise ja riigi õigusabi osutamise ajaga oluliselt muutunud ning nähtuvalt ühisvara jagamise osas sõlmitud kompromissi tingimustest jääb hageja omandisse piisavalt vara, mille arvelt on võimalik tasuda riigi õigusabi tasu. Kohus peab põhjendatuks jätta riigi õigusabi kulud hageja kanda. Vastavalt
lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hagejale on 03.02.2017 määrusega antud menetlusabi ja vabastatud ühisvara jagamise nõudelt riigilõivu 300 eurot ette tasumisest, seega ei ole hageja riigilõivu tasunud ja hagejale ei ole võimalik riigilõivu osaliselt tagastada.
lg 1 kohaselt, riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Nähtuvalt kompromissi tingimustest jääb hageja omandisse piisavalt vara, mille arvelt on võimalik tasuda riigilõivu. Kuivõrd kohus jättis hagejale antud menetlusabi kulud hageja kanda, mõistab kohus hagejalt välja poole temale ühisvara jagamise nõudes antud menetlusabi kuludest, so riigilõivu 150 eurot. Kohus määrab
lg 5 alusel riigilõivu riigituludesse tasumise tähtaja ja kohustab hageja tasuma riigituludesse 150 eurot hiljemalt 15.02.2018. Riigilõiv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile vastavalt käesolevale määrusele lisatud makseinfole.
lg 6 kohaselt, valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud pärast tähtaja saabumist.
lg 9 kohaselt, kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 3 kohaselt, määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.