← Eesti

4-17-464/40

Obsah (10)§ 19§ 123§ 58§ 69§ 31§ 32§ 87§ 150§ 132§ 29

4-17-464 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.03.2017. a Tartu kohtumajas, Kalevi 1, Tartu Väärteoasja number 4-17-464 (2302.16.002400) Kohtunik Ene Mut

A § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Jüri Rehema suhtes. Kaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 1 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 11.04.

  1. a. Kohtuvälise menetleja otsus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Treesi 27.12.2016.a otsusega karistati Jüri Rehemad LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Karistus määrati selle eest, et Jüri Rehema juhtis 15.02.2016 kell 13:59 Tallinna linnas Järvevana tee 7a juures mootorsõidukit, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ja sõitis otsa kõrval liikunud sõidukile Ford. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ-le H.E. ja V.O.. Jüri Rehema rikkus LS § 33 lg 2 p
  2. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused ning kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus. Kaebuse esitaja palub tühistada Põhja prefektuuri 27.12.2016 otsus seoses menetlusaluse isiku õiguste rikkumisega. Kaebuse põhjenduste kohaselt menetlusalust isikut ei teavitatud sündmuskohal tema suhtes väärteomenetluse alustamisest ega õigusest kaitsjale ning teda ei kaasatud sündmuskoha vaatlusele. Menetlusalune isik kuulati sündmuskohal üle tunnistajana. KrMS § 35 lg 2 kohaselt on süüdistataval õigus tutvuda kriminaaltoimikuga, seega pidi menetlusalune isik saama tutvuda kõigi väärteomenetluses kogutud materjalidega. Väärteotoimiku materjalid sai menetlusalune isik kohtuväliselt menetlejalt kätte peale otsuse tegemist. Väärteoprotokollist, mis koostati 07.12.
  3. a, on näha, et menetlusaluse isikule ei tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, sellekohane menetlusosalise allkiri väärteoprotokollil puudub. Väärteoprotokolli kätteandmisel tuleb menetlusalusele isikule selgitada tema õigusi esitada väärteoprotokollile vastulause. Rikkudes

§ 19

nõudeid, ei tutvustatud Jüri Rehemale tema õigust esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ning võimalust tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest, millega rikuti menetlusaluse isiku õigusi. Kohtuistungil jäi Jüri Rehema esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja Põhja Prefektuuri esindaja Jaak Paju vaidles kaebusele vastu ning leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus muutmata. Kohtus tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2 Kõigepealt võtab kohus seiskoha kaebuses toodud väidete kohta menetlusõiguse rikkumisest Jüri Rehema suhtes alustatud väärteomenetluses. Menetlusaluse isiku kaitsja jurist Jaanek Pahka avaldas seisukoha, mille järgi kodanikel on teatud ootused politseile. Nad panevad allkirja, kui öeldakse, et tuleb panna, ei loeta alati läbi kohustusi. Kaitsja leiab, et Jüri Rehemale ei ole tutvustatud õigusi ja kohustusi. Jüri Rehema ütleb, et ei antud ka lugeda õigusi, paluti panna allkiri. Miks peaks kodanik kahtlema selles, et politsei midagi valesti teeb. Menetlusalune isik Jüri Rehema andis kohtus ütlusi, et sündmuskohale tuli avariigrupp, vaatas ja ütles kohe, et Fordi juht on süüdi. Tekkis küsimus, kas hakkavad üldse midagi menetlema. Siis viidi kõik bussi seletuskirja kirjutama. Fordi juht keeldus seletuskirja kirjutamisest, et tal ei ole väidetavalt prille ja siis selgus, et ei ole ka autol kindlustust. Tehti mõõtmised. Jüri Rehemaga tehti tunnistajana ülekuulamise protokoll, mille ta omakäeliselt kirjutas politseibussis. Õigusi, kohustusi, mis blanketil, ta ise vaatas. Sündmuse järel Jüri Rehema aeg-ajalt helistas polisteisse, et kui kaugel asi on ja talle öeldi ainult, et oodake. Alles detsembris tulid ekspertiisi tulemused meilile. Ta vaatas sealt, et tema auto asend ei olnud niimoodi. Kui hiljem kutsuti Tallinna ülekuulamisele, siis paluti kirjutada, mida ta asjast arvab ja paluti alla kirjutada, et ta on ekspertiisiakti kätte saanud. Menetluse materjalid sai pärast seda, kui ta oli uurinud advokaadibüroost, mis õigused tal on, kuna asi tundus imelik. Keegi ei olnud talle pakkunud menetluse materjalidega tutvumist. Jaanuari alguses käis ta menetlusmaterjalide järel. Ta ei ole lugenud väärteoprotokolli pöördel olevat teksti. Ta ei teadnud, et vastulauset on võimalik esitada. Jurist andis nõu. Ta sai kätte otsuse ja paberi, et 200 eurot trahvi peab maksma ja ekspertiisitasu. Ta ei ole ekspertiisi tellinud. Tal lasti ainult oodata ja ta ootas. Eelnevalt tal kogemused puuduvad sellistes asjades. Tunnistaja A.A. andis kohtus ütlusi, et tema tegi menetlustoiminguid seoses liiklusõnnetusega ja koostas väärteoprotokolli. Olid osapoolte ütlused. Teise osapoole kuulas ta ise üle hiljem, sest tal ei olnud sündmuskohal prille kaasas. Jüri Rehemaga alustas ta menetlustoiminguid siis, kui ekspertiisiakt tuli, tutvustas talle kõigepealt ekspertiisimäärust. Menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste tutvustamine oli järgmine toiming. Ei mäleta, mida menetlusalune isik väärteoprotokolli kirjutas, aga selleks oli tal võimalus. See ei ole kohustus. Ta ei mäleta, kas Jüri Rehema jäi oma tunnistajana antud ütluste juurde. Sündmuskohal kuulati Jüri Rehema üle tunnistajana. Väärteoprotokolli koopia andis ta kätte Jüri Rehemale. Roosal paberil väärteoprotokoll jääb politseile ja see hallikasvalge leht, mis teisel pool, saab kodanikule. Väärteoprotokoll on isekopeeruv dokument, mitte koopiamasinal tehtud. Selgitab, et on võimalus vastulause teha, kas meili teel saata, kohapeal kirjutada või panna posti. Väärteoprotokolli õigustes ja kohutustes on kirjas, et 15 päeva õigus esitada vastulause. Jüri Rehema ei avaldanud kohapeal soovi toimikumaterjalidega tutvuda. Jüri Rehema helistas peale väärteoprotokolli koostamist ja soovis koopiat materjalidest. Tunnistaja andis e-posti aadressi, kust küsida. Kohtuvälise menetleja ametnik, kes tegi vaatlust ütles, et ei olnud võimalik sündmuskohta täpselt määratleda. Tema tegi Jüri Rehema tunnistajana ülekuulamise sündmuskohal ja tunnistaja menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokolli. Tl. 66 pöördel on ekspertiisiga tutvunud mõlemad osapooled ja koopia kätte saanud. Tl. 68 on väärteoprotokoll, mille tema koostas. Inimesele kätte antaval koopial ei ole õigusi ja kohustusi allkirjastatud, sest allkiri ei kopeeru. Sellist koopiat, nagu toimikus, ta ei andnud kätte. Ta andis kätte väärteoprotokolli teise eksemplari. Toimikus on koopiamasinaga tehtud koopia. Need ütlused, mis protokollis, on isiku enda kirjutatud, tema enda käekiri. Jüri Rehemale heidetakse ette ühest sõidureast teise liikumist. 3 Kohtu hinnangul ei ole lahendatava väärteoasja kohtueelsel menetlemisel rikutud menetlusnorme, mille rikkumist kirjeldatakse kaebuses. Seoses õiguste ja kohustuste selgitamisega pöördub kohus Riigikohtu 02.05.2007. a otsuse nr 3-1-1-6-07 poole, mille punktis 6 on Riigikohus öelnud järgmise seiskoha: „Esmalt märgib kolleegium, et kuna menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi, siis peab menetleja täitma seda ülesannet väga kohustundlikult. Õiguste ja kohustuste tegelikust ja sisulisest selgitamisest ei saa rääkida siis, kui menetlusalusele isikule ulatatakse õiguste ja kohustuste kirjalikku loetelu sisaldav menetlusdokumendi blankett koos sõnadega "lugege läbi ja kirjutage alla". Kooskõlas KrMS § 8 lg 1 p-s 1 sätestatuga tähendab õiguste selgitamine süüteomenetluses esiteks nende suulist ettelugemist menetlusalusele isikule, vajadusel - kui seda tingivad menetlusaluse isiku vaimne seisund või tema poolt esitatavad küsimused - ka nende pikemat selgitamist ning lõpuks - õiguste tegelikuks kasutamiseks ka piisava aja andmist.“ Riigikohus märgib edasi, et üldjuhul tuleb õiguste- ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta. Mõistetavalt on siin võimalikud ka erandid - näiteks juhtumid, mil isikut on kas füüsiliselt sunnitud allkirja andma või on allkirja saamiseks kasutatud pettust. Väärteotoimikust nähtub, et Jüri Rehema kuulati kõigepealt üle tunnistajana 15.02.2016. a ning talle selgitati tema õigusi ja kohustusi tunnistajana. Järgnevalt on Jüri Rehema üle kuulatud 07.12.2016. a menetlusaluse isikuna. Jüri Rehema suhtes on koostatud 07.12.2016. a väärteoprotokoll. Antud protokollis sisaldub nii Jüri Rehemale etteheidetava väärteo kirjeldus kui ka märge, et Jüri Rehemale on selgitatud tema õigusi ja kohustusi menetlusaluse isikuna. Jüri Rehema on õiguste-kohustuste selgitamist allkirjaga kinnitanud. Seega on menetleja, asudes seisukohale, et Jüri Rehema on menetlusalune isik, talle tema õigusi ja kohustusi menetlusaluse isikuna selgitanud vastavalt

§ 19sätestatule.

Seega toimis kohtuväline menetleja kooskõlas seadusega ja ka

§ 58lg 2 märgituga.

Kohus leiab, et asjaolu, kas menetlusalune isik lahendatavas väärteoasjas luges talle ette antud õiguste ja kohustuste teksti või selgitas kohtuvälise menetleja ametnik õigusi ja kohustusi suuliselt ei oma tähtsust. Väärteoprotokolli koostamine ja sellele eelnenud õiguste ja kohustuste selgitamine toimus menetlusaluse isiku osavõtul. Tal oli võimalik küsida ametnikult selgitusi, kui midagi jäi arusaamatuks ning alles siis kinnitada allkirjaga teadmist õigustest ja kohustustest. Menetlusdokumentidest nähtub, et Jüri Rehema on õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta allkirja andnud (tl 67 ja tl 68 pöördel). Jüri Rehema on kahel korral, kahel menetlusdokumendil – menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil ja väärteoprotokollil – kinnitanud allkirjaga, et talle on selgitatud õigused ja kohustused

§ 19järgi.

Tunnistaja A.A. ütluste kohaselt menetlusalusele isikule õigusi selgitati ning ta ei esitanud selle kohta küsimusi. Eeltoodust järeldab kohus, et õigused ja kohustused olid menetlusalusele isikule Jüri Rehemale teatavaks tehtud ja see asjaolu on tema poolt allkirjaga kinnitatud. Kohus ei tuvastanud neid erandeid, millele viitab eelpoolnimetatud Riigikohtu lahend. Jüri Rehemale õiguste ja kohustuste tutvustamisel ei kasutatud füüsiliselt sundi ega pettust. Väärteoprotokolli lõpposas, pöördel lehe ülemises osas, on märgitud, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates 4 väärteoprotokolli kättesaamisest (tl 68 pöördel). Seega on täidetud

§ 69lg 6 järgi nõutav.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vastulause esitamise õigusest teada andmiseks piisab väärteoprotokolli kantud vastavast õigusest teadaandmisest. Õigusest esitada vastulause ja tutvuda väärteotoimikuga on teada antud samas lauses. Jüri Rehema kasutas õigust tutvuda väärteotoimikuga, kuid ei ole esitanud vastulauset. Menetlusaluse isiku Jüri Rehema ja tunnistaja A.A. ütlused tõendavad, et Jüri Rehemale tutvustati väärteotoimikut. Jüri Rehema ütluste järgi koguti tõendeid pikka aega. Ta helistas korduvalt, et teada saada kohtuvälise menetleja järeldustest, kuni talle anti teada ekspertiisiakti saabumisest. Väärteoasjas on tehtud liiklusekspertiis. Ekspertiisiakt nr 16E-LT0015 kannab kuupäeva 29.11.

  1. a (tl 65). Tunnistaja A.A. ütluste järgi tutvustas ta mõlemale liiklussündmuses osalenule ekspertiisiakti ja võttis selle kohta allkirja. Jüri Rehemale ekspertiisiakti tutvustamist kinnitab allkiri õiendil ekspertiisi maksumuse kohta. Allkirjale on lisatud kuupäev 07.12.
  2. a (tl 66, pöördel). Tuvastatud asjaoludest teeb kohus järelduse, et Jüri Rehema sai väärteomaterjalidega tutvuda viivitamatult pärast seda, kui ta kohtuvälisele menetlejale vastava taotluse esitas. Asjaolu, et see toimus pärast väärteoprotokolli koostamist, ei oma antud juhul tähtsust. Jüri Rehemale oli enne väärteoprotokolli koostamist selgitatud õigusi, s.h

§ 19

lg 1 p 1, 2 sätestatud õigusi teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ja õigust kaitsja abile. Väärteoprotokollis on märge, et Jüri Rehema kaitsja osalemist väärteomenetluses ei soovi. Sellest järeldub, et ta otsustas väärteoprotokolli koostamisel kaitsjast loobuda ja teha kohtuvälise menetleja ametnikuga toimingud iseseisvalt. Jüri Rehema otsustas kaitsja abi vajaduse üle alles pärast väärteoprotokolli koostamist ja sellest koopia kättesaamist. Kaitsjaga nõupidamise järel taotles ta väärteotoimikuga tutvumist. Kohus ei tuvastanud, et pärast vastava taotluse esitamist tehti Jüri Rehemale takistusi väärteotoimikuga tutvumiseks või viivitati tutvustamisega. Tunnistaja A.A .ütluste järgi määrati ekspertiisi, kuna materjalidest ei selgunud asjaolud kokkupõrke põhjustaja kohta. Tunnistaja ütlused kinnitavad menetlusaluse isiku ütlusi selles, et sündmuskohal peeti põhjustajaks Ford Mondeo juhti. Kuna sündmuskohal ei olnud asjaolud selged, ei olnud võimalik tuvastada menetlusalust isikut. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebuses nimetatud etteheide selle kohta, et Jüri Rehemale jäeti tema õigused menetlusaluse isikuna sündmuskohal selgitamata ja teda ei kaasatud menetlusaluse isikuna sündmuskoha vaatlusele. Riigikohus on võtnud seisukoha, et menetlusalune isik ei pea väärteomenetluses obligatoorselt sündmuskoha vaatluse juures viibima (Riigikohtu 23.05.2011. a otsuse nr 3-1-1-39-11 p 11). Seega ka juhul, kui sündmuskohal on asjaolud selged ja menetlusalune isik tuvastatud, võib sündmuskoha vaatlust teostada menetlusaluse isiku osavõtuta. Menetlusdokumendid kinnitavad menetlusaluse isiku ütlusi selles, et kohapeal kuulati mõlemad sõidukite juhid üle tunnistajatena. Tunnistajana ülekuulamise protokollides on märgitud, et tunnistajatele on tutvustatud õigusi ja kohustusi KrMS § 66 lg 3, § 68 lg 1, 3 ja §-de 71 – 73 järgi. Samuti on tunnistajaid hoiatatud vastutusega KarS §-de 318 ja 320 järgi. Tunnistajad on kinnitanud teadmist õigustest, kohustustest ja vastutusest allkirjadega: Jüri Rehemaa (tl 57), V.O.(tl 64). Menetlusaluse isiku Jüri Rehema ütlusi selle kohta, et samal ajal kui ta kirjutas omakäelisi ütlusi, vormistas kohtuvälise menetleja ametnik väärteoprotokolli (tl 92 keskel), ei ole teiste tõenditega ümber lükatud. 5 Tunnistaja A.A.ütluste järgi oli ekspertiisiakt tõendiks, mille alusel tehti järeldus, et Jüri Rehema põhjustas kokkupõrke. Seepärast alustati väärteomenetlust Jüri Rehema suhtes. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et Jüri Rehema poolt väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega.

§ 31

lg 1 järgi tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikus sätestatud erisusi arvestades.

§ 32lg 1 sätestatud erisust ja mõisteid arvestades on Kr

MS § 63 lg 1 järgi tõendiks menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja või asjatundja ütlused, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlused ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu protokoll, kohtuistungi protokoll, samuti muu dokument ning foto või muu teabetalletus. Tunnistaja A.A. ütluste järgi olid tõenditeks osapoolte ütlused. Teise osapoole kuulas tunnistaja ise üle. Tõenditeks oli veel fototabel, skeem liiklusõnnetuse akt. Jüri Rehemaga alustas menetlustoiminguid siis, kui ekspertiisiakt tuli, tutvustas ekspertiisimäärust talle kõigepealt. Tunnistaja ei mäleta mida menetlusalune isik väärteoprotokolli kirjutas, aga selleks oli tal võimalus. Tunnistaja ei mäleta ka, kas Jüri Rehema jäi oma tunnistajana antud ütluste juurde. Sündmuskohal kuulati Jüri Rehema üle tunnistajana. Menetlusaluse isiku ütluseid, mis on saadud talle seadusega ettenähtud õiguseid tagades, on kasutavad väärteo asjaolude tõendamisel. Kohus tuvastas ja eelpool põhjendas, et menetlusalusele isikule selgitati

§ 19

sätestatud õigusi ning seetõttu on Jüri Rehema menetlusaluse isikuna antud ütlused tõendina kasutatavad. Väärteoprotokollis on ütluste lahtris (esilehel alt teine lahter) Jüri Rehema omakäeliselt tehtud märge "Protokolliga tutvunud, soovin otsust mailile krüpteerimata..". Eeltoodut ei saa lugeda menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise kohta antud ütlusteks (tõendiks), sest see ei sisalda faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Jüri Rehema on menetlusaluse isikuna andnud omakäelisi ütlusi, mis on protokollitud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis. Tunnistaja A.A. ütlustest järeldub, et ta jättis menetlusaluse isiku ütlused tähelepanuta. Tunnistaja ütlustest on võimalik järeldada, et ta eeldas, et menetlusalune isik jääb tunnistajana antud ütluste juurde ning arvestas tõendina Jüri Rehema tunnistajana antud ütlusi. Samuti ütles tunnistaja, et menetlusalusele isikule anti võimalus ütlusi anda ja neid kirjutada väärteoprotokollis. Eelpool kohus põhjendas, miks väärteoprotokolli Jüri Rehema omakäeliselt kirjutatud tekst ei ole käsitletav ütlustena. Menetlusalust isikut küll valeütluste andmise eest ei hoiatata ega karistata, kuid põhimõte, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu, ei võimalda lugeda menetlusaluse isiku ütluste tõeväärtust aprioorselt teistest tõenditest nõrgemaks. Seetõttu on menetlusaluse isiku ütluste tõendite hulgast kõrvale jätmine põhjendamatu. Kohtulikul arutamisel ei tekkinud küsimust Jüri Rehema ütluste mitteusaldusväärsusest. Seepärast ei kõrvutatud menetlusaluse isiku ütlusi tema tunnistajana antud ütlustega. Kohus jätab Jüri Rehema tunnistajana antud ütlused tõendite hulgast välja. Järgnevalt käsitleb kohus küsimust sellest, kas menetlusaluse isiku tunnistajana antud ütlused on tõendina kasutatavad. Enese mittesüüstamise privileeg (nemo tenetur se ipsum accusare) kui põhiõigus sisaldub PS § 22 lg-s 3, mille kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Süüteomenetluse raames tähendab eelöeldu, et keegi ei ole kohustatud ennast süüdi 6 tunnistama, aitama kaasa enda poolt toimepandud süüteo tõendamisele või muul viisil tegema menetlejaga koostööd enda vastu. Riigikohus on 14.04.2010 otsuse 3-1-1-119-09 p 21 võtnud seisukoha, et üldiste menetlusreeglite kohaselt on välistatud olukord, kus kedagi süüdistatavatest saab kriminaalvastutusele võtmise ähvardusel sundida ütlusi andma kaassüüdistatavate vastu nii, nagu see on KarS §-de 318 ja 320 alusel võimalik tunnistaja puhul. Sama seisukohta on hiljem korduvalt korratud. Lahendatavas väärteomenetluses menetlusaluse isiku varasemate tunnistajana antud ütluste tõendina käsitlemisel tuleb lähtuda Riigikohtu eelpool märgitud põhimõttest: ei saa kriminaalvastutuse ähvardusel sundida ütlusi andma iseenda vastu. Kohtuvälises menetluses menetlusaluse isikuna antud ütlustes on Jüri Rehema seletanud, et ta olevat ekspertiisiakti järgi sooritanud manöövrit, kuid tol hetkel ta sõitis otse ega sooritanud mingit manöövrit. Edasi räägib menetlusalune isik, et kokkupõrge oli talle ootamata. Menetlusalune isik andis ka kohtus ülekuulamisel samasisulisi ütlusi. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on jätnud väärteoprotokollis kajastamata väärteokoosseisu olulised asjaolud ning üldsõnaliselt piirdunud faktiliste asjaoludega. Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses ei ole Jüri Rehemale etteheidetava käitumise ebaseaduslikkust konkretiseeritud, kuna dokumentidest ei selgu, missuguse manöövri Jüri Rehema menetleja hinnangul tegi, milline manööver tõi kaasa kokkupõrke. Süüdlasele etteheidetava käitumise kirjeldamine on kohtuvälise menetleja pädevuses ja kohus ei saa ise uut või oluliselt erinevat süüdistust koostada. Blanketse normi sisustamata jätmise korral saab kohus üksnes kohtuvälise menetleja otsuse tühistada. LS § 2 p 37 mõistes on manööver igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige. Teokirjeldusse ei ole märgitud, millise manöövri Jüri Rehema sooritas. Kohtu hinnangul ei ole väärteo kirjelduses sisalduvate asjaolude pinnalt võimalik Jüri Rehemale omistada LS § 32 lg 2 punktis 8 nimetatud rikkumist, kuivõrd teokirjeldus ei ühti kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud asjaoludega. Riigikohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne koosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (otsused nr 3-1-1-5-15 ja nr 3-1-1-43-14). Kohus on

§ 87

kohaselt väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab eelkõige seotust teokirjeldusega. Seotus väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega tähendab, et kohtul puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Asudes tuvastama väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid väljub kohus väärteoprotokolli piiridest, rikkudes sellega oluliselt väärteomenetlusõigust (otsus nr 31-1-88-14). Kohtuväline menetleja kui süüdistusfunktsiooni kandja peab tagama, et kohtule esitatud väärteoprotokoll võimaldaks faktiliste asjaolude põhjal hinnata, kas menetlusaluse isiku tegu on väärtegu ja millisele väärteokoosseisule see vastab (otsus nr 3-1-1-43-14). Kriminaalkolleegium on varem selgitanud ka seda, et

§ 87

kohaselt on kohus väärteo arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ja ta ei saa ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-11 p 12). 7 Jüri Rehemale süüksarvatava rikkumise kirjelduse kohaselt juhtis ta 15.02.
  3. a kella 13.59 ajal Tallinna linnas Järvevana tee 7a juures mootorsõidukit, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ja sõitis otsa kõrval liikunud sõidukile Ford. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ-le H.E. ja V.O. Mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise kvalifitseeris kohtuväline menetleja LS § 223 lg 1 järgi leides, et Jüri Rehema rikkus oma tegevusega LS § 33 lg 2 p 8 nõudeid. Lisaks eelnevale ei ole väärteootsuses kirjeldatud kokkupõrke toimumise viisi ega sisustatud väärteokoosseisu. Otsuses puudub põhjendus selle kohta, millega on tõendatud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt. Pelgalt lause, et väärteoasjas kogutud materjalidega on väärteo toimepanemine tõendatud, ei ole piisav põhjendus ega näita, milline tõend menetlusaluse isiku rikkumist kinnitab või lükkab ümber menetlusaluse isiku ütlused. Ekspertiisiaktis on võimalik kokkupõrget põhjustanud manööver kirjeldatud, kuid väärteoprotokollis seda kirjeldatud ei ole. Ka vaidlustatavas kohtuvälise menetleja otsuses ei ole tõendeid analüüsitud ega põhjendatud, millistele asjaoludele tuginedes on kohtuväline menetleja leidnud, et kokkupõrke põhjustaja oli Jüri Rehema. LS § 33 on sätestatud juhi üldkohustused. Sama paragrahvi lg 2 p 8 näeb ette juhi kohustused enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist. Olukorras, kus menetlusalune isik andis ütlusi, et tema sõitis otse ja manöövrit ei sooritanud, tuli kohtuvälisel menetlejal teokirjeldus sisustada ja kirjeldada manöövri iseloomu. Allpool kirjeldatavate tõendite kohaselt toimus kokkupõrge Jüri Rehema juhitud sõiduki parema küljega, mistõttu saab järeldada manöövrit paremale või sõidurea vahetamist. Väärteoprotokoll neid asjaolusid ei kajasta. LS § 47 lg 1 järgi kõrvuti sõitvate sõidukite juhtide vastastikusel sõiduraja ja –rea vahetamisel peab juht andma teed temast paremal olevale sõiduki juhile. Väärteoprotokollis ei ole märgitud, et Jüri Rehema oleks oma tegevusega rikkunud sätestatut, s.t vahetanud sõidurada või -rida. Kohus hindab väärteoprotokollis teokirjelduse täpset puudumist kaitseõiguse rikkumiseks.

§ 150

lg 2 järgi on kohtul õigus tunnistada oluliseks väärteomenetlusõiguse muud rikkumist, mis on kaasa toonud põhjendamatu otsuse. Kuna väärteoprotokollis puudub teokirjeldus ja kohtuvälise menetleja otsuses puudub tõendite põhjalik analüüs, mille järgi on võimalik otsuse kujunemist jälgida, on rikutud menetleja poolt otsuse põhistamise kohustust, mis on

§ 150lg 1 p 7 järgi väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine.

Asudes tuvastama väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid ja sisustades kohtus uuritavate tõenditega süüteokoosseisu väljub kohus väärteoprotokolli piiridest, rikkudes sellega oluliselt väärteomenetlusõigust. Kui ka järeldada, et teokirjeldus oli väärteoprotokollis nõuetekohaselt ja piisavalt avatud ning kohtus uuritud tõenditega saab asjaolusid menetlusalusele isikule arusaadavalt selgitada, märgib kohus, et tõendite kogumis hindamisel on tekkinud kahtlusi, mida ei olnud kohtus võimalik kõrvaldada. Kohus tõlgendab kõrvaldamata kahtlused menetlusaluse isiku kasuks.

§ 87

kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Järgnevalt analüüsib kohus LS § 223 lg 1 järgi Jüri Rehemale etteheidetavat väärtegu. 8 Menetlusaluse isiku Jüri Rehema ütluste kohaselt 15.02.2016 kella 12-13 ajal liikus ta Ülemiste poolt. Nähtavus oli tavaline, normaalne, valge aeg, sompus. Seal teine sõidurada kaob ära ja edasi läheb 2 rada. Ta vaatas, et parempoolne rada on vaba ja reastus paremale. Mingil hetkel tuli paremalt poolt paremasse nurka imelik krõks ja ta nägi, et eest sõitis ära punane auto. Ta ei saanud üldse aru, kuidas see talle pihta tuli. Ta pidurdas kohe, kui see auto seisma jäi. Ta jäi täpselt oma raja peal seisma. Paremal on asfaltriba, kuhu sõiduauto mahub ära. Piltidelt on ka näha, et betoonmüür lõpeb ära ja sealt kohe sõiduauto jäljed lähevad paremale äärele. Menetlusaluse isiku arvamus on, et Fordi juht vaatas, et vasakule pöörata ei saa, siis üritas paremat äärt pidi mööda saada, mille tagajärjel võis esiratas asfalti ääre pealt maha minna ja inertsiga tõmbas rooli ja tekitas kokkupõrke. Menetlusalune isik sõitis oma sõidurajal. Ta oli eelnevalt juba parempoolsel rajal, kui Ford talle pihta tuli, ta oli juba telgjoonte vahel, äärejoone ja keskmise telgjoone vahel. Tema veoauto Volvol on külgandur, kui keegi ilmub paremale poole nurga juurde auto, siis on tal punane tuli ja lisaks helisignaal. Helisignaali ei olnud. Sündmuskoha vaatlusprotokollil ja skeemil näha äärejoon ja asfalti äär. Tema auto ei seisnud nii nagu skeemil. Skeem tehtud pärast seda, kui autod jäid seisma pärast liiklusõnnetust. Tema auto asub skeemil vales kohas, ei olnud nii tee ääres. Teede ühinemine ei ole skeemil näha, skeemil juba teed ühinenud ja 2 sõidurida. Kokkupõrke hetkel oli ta oma sõidurajal, liikus otse, ei manööverdanud. Ta oli täielikult parempoolses suunavööndis. Siis kuulis ta krõksakat, oli õrn puude ja siis lendas punane auto tal nina eest läbi. Ta pidurdas ja jõudis näha, et Ford lendas vastu piiret. Kiirus oli kokkupõrke hetkel 50-60 km/h, täpselt ei tea. Teine auto pidi siis kiiremini sõitma. Ta kutsus politsei, kuna omavahel kokkuleppele ei saanud. Ka fotodelt, mis kohtuistungil esitatud, on näha, et sõidukid sõidavad sel ajal mööda, kuigi tunnistaja väitis, et sinna ei mahu sõidukid sõitma. Ei ole leidnud tõendamist see, et Rehema selles liiklusõnnetuses süüdi. Tunnistaja V.O. andis kohtus ütlusi, et 15.02.2016.a osales ta liiklusõnnetuses, kui sõitis Suur-Sõjamäelt Järvevana teele. Ta sõitis Ford Mondeoga äärmises paremas reas ja järsku nägi ta vasakult veoautot, mis hakkas küljelt tema suunas sõitma. Ta hakkas kiirust lisama, et veoauto talle otsa ei sõidaks ja teelt välja ei lükkaks. Tema kiirus oli umbes 70 km/h. Veoauto tuli talle vastu põrkerauaga, löögist pööras tema auto otsa ringi ja ta jäi veoauto ette ning sõitis vastu vasakul küljel asuvat eralduspiiret. Veoauto sõitis edasi, temast mööda ja jäi tee ääres seisma. Tema jäi seisma umbes 20-25 m peale kokkupõrget teepiirde kõrvale. Veoauto juht väljus autost ja tema ka väljus. Vigastusi tal ei olnud ja tundus, et teisel ka ei olnud. Veoauto juht ütles, et nägi teda alles siis, kui tema auto hakkas tal ees keerlema. Ta ei tea, miks veoauto juht teda ei näinud, võib-olla ta sattus peegli pimetsooni. Suurtel autodel on olemas mingid andurid, kas need ei töötanud või ta ei märganud seda või ignoreeris. Ta ei saanud veoautost paremalt mööda sõita, sest seal oli kraav. Kui ta oleks tahtnud mööda sõita, siis oleks ta saanud seda teha vasakult. Tal vedas, et oli vähe autosid, sest kui oleks olnud autosid rohkem, oleks suurem avarii olnud. Möödasõitu paremalt teha seal oli ka võimatu. Veoauto riivas tema autot vasaku tagumise ukse juurest kuskilt. Pärast seda auto hakkas pöörlema ja läks vastu piiret. Ta lõi tagumise osa või küljega vastu piiret, ei mäleta enam, aga igal juhul kogu auto tagumine osa oli katki ja ka parem külg kriipis vastu piiret. Tema auto jäi seisma vastassuunas. See situatsioon, mis skeemil kujutatud, oli siis, kui tema auto seisma oli jäänud. Tunnistaja K.K. andis kohtus ütlusi, et tema koostas 15.02.

  1. a sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi ja tegi fotod. Ilm oli sombune. Asfalt oli kuiv. Tee äär oli küll märg ja sopane. Kui nad jõudsid sündmuskohale, siis 2 sõidukit olid Järvevana teel suunaga 9 Mustamäe poole. Veoautol sõidusuund Mustamäe poole ja teine sõiduk oli keeranud ennast vastassuunda, Lasnamäe poole. Veoauto oli parempoolses teeservas poolenisti sõidurajal ja teine sõiduk oli vasakpoolses sõidureas. Oli näha, et väiksem sõiduk oli kahjustanud teepiiret, mis kahte suunda eraldab. Seal on tee 2-realine, aga enne seda need 2 rida saavad kokku – üks tuleb Peterburi tee poolt ja teine Tartu mnt. poolt. Teede ühinemiskoht sellest kohast, kus autod seisid, võis olla umbes 400-500 m kaugusel, täpselt ei oska öelda, võis olla vähem. Nad kuulasid mõlemad juhid üle. Ütlused olid vastuolulised ja ühtegi erapooletut tunnistajat ei olnud. Tema fotografeeris sündmuskohta ja mõõtis, paariline kuulas osapooled üle. Sellel teelõigul on lubatud sõidukiirus 70 km/h. Antud juhul läks skeemile teepiirde kahjustuse koht, võis olla ka veoauto pidurdusjälgi. Oli kildudega ala, aga kuna sündmuskohas toimus liiklus samal ajal edasi, siis teised sõidukid olid sündmuskohta kahjustanud, killud olid laiali lennanud. Täpset kokkupõrke kohta ei olnud võimalik määrata. Sinna, kuhu sõidukid olid jäetud, need kohad nad ka skeemile märkisid. Kui need 2 sõidurada lõpevad, siis on veel natuke asfaltkatet ja peale seda on kruusane, sopane ala, oleneb ilmast. Kraavi seal otseselt ei ole. Sõiduteeosa, mis jääb äärejoonest, ei ole sõiduauto laiune riba. Kui sõiduauto peaks seal sõitma, siis läheb ikkagi osaliselt kruusateele. Sündmuskohal ei olnud jälgi, mida siduda sõiduautoga, sest kruusatee osal oli palju erinevate sõiduautode poolt tekitatud jälgi. - 03.01.
  2. a sündmuskoha vaatlusprotokolli ja liiklusõnnetuse skeemi (tl 22, 24-25) kohaselt on Tallinnas Järvevana tee 7a juures toimunud liiklusõnnetus, kus osalesid Jüri Rehema, kes juhtis sõidukit Volvo FH reg.nr XXXX ja V.O. kes juhtis sõidukit Ford Mondeo reg.nr XXXX. Liiklusõnnetuse esmase kirjelduse kohaselt toimunud sõidukite vaheline külgkokkupõrge. Kahjude kirjelduse kohaselt kahjustunud Volvo eesmine põrkeraud, parempoolne astmelaud, esiosa ja vasakpoolne esituli ning Fordi vasakpoolne külg, parempoolne külg, parempoolne tagumine nurk. Vaatlusprotokolli andmetel on 15.02.2016.a kell 14.30 teostatud sündmuskoha vaatlust ning kasutatud on tehnikavahendeid: digitaalpeegelkaamera Canon EOS 60D Digital nr 1, mõõteratas Gottlieb Nestle 2005/035, mõõtejoonlaud Hultafors 111 ja laserkaugusmõõtur Leica Disto D5
  3. Sündmuskoht asub Järvevana tee Tallinn, Harjumaa. Nullpunktiks on võetud Järvevana tee ääres oleva raudtee tähis nr
  4. Nullpunktist on mõõdetud sõidutee servani 6,2 m. Vaatega Veerenni tänava poolt Pärnu mnt suunas: sõidutee servast on mõõdetud parempoolse sõidurajani 1,9 m; parempoolse sõiduraja laius on 3,7 m; vasakpoolse sõiduraja laius on 3,5 m; parempoolse sõiduraja ja paremale poole jääva piirde vahelise ala laius on 1,0 m. Veoauto Volvo FH parempoolne esiratas asub nullpunktist mõõdetuna Veerenni tn suunas 32,9 m ja sõidutee servast 1,8 m; parempoolne tagaratas asub sõidutee servast 1,7 m. Veoauto Volvo FH järelveetava haagise Schmitz (reg.nr XXXX) parempoolne esiratas asub nullpunktist Veerenni tn suunas 42,4 m ja sõidutee servast 1,9 m; parempoolne tagaratas asub sõidutee servast 1,8 m. Sõiduauto Ford Mondeo vasakpoolne tagaratas asub nullpunktist mõõdetuna Veerenni tn suunas 55,7 m ja vaatega Veerenni tn poolt Pärnu mnt suunas parempoolse sõidurea äärejoonest 5,8 m; vasakpoolne esiratas asub vaatega Veerenni tn poolt Pärnu mnt suunas parempoolse sõidurea äärejoonest 6,5 m. Värvikahjustused kahte sõidusuunda eraldaval piirdel (skeemil nr 4) algus on nullpunktist mõõdetuna Veerenni tn suunas 69,7 m ja sõidutee servast 10,1 m ning värvikahjustus piirdel lõpeb nullpunktist mõõdetuna Veerenni tn suunas 66,1 m ja sõidutee servast 10,1 m. Teine värvikahjustusega ala kahte sõidusuunda eraldaval piirdel (skeemil nr 5) algus asub nullpunktist mõõdetuna Veerenni tn suunas 77,6 m ja sõidutee servast 10,1 m ja lõpeb nullpunktist mõõdetuna Veerenni tn suunas 75,9 m ja sõidutee servast 10,1 m. Kildudega ala algab nullpunktist mõõdetuna Veerenni tn suunas 100,6 m ja lõpeb sõiduauto Ford Mondeo esiosa juures. Kildudega ala on kaetud vaatega Veerenni tn poolt Pärnu mnt suunas vasakpoolse sõiduraja pooles ulatuses ja vasakpoolse sõiduraja ja kahte suunda eraldavad 10 piirde vahelisel alal. Jälg (skeemil nr 6), mille algus asub nullpunktist mõõdetuna Veerenni tn suunas 75,2 m ja sõidutee servast 9,7 m ning antud jälg lõpeb sõiduauto Ford Mondeo parempoolse tagumise rehvi juures. Jälg (skeemil nr 7), mille algus asub nullpunktist mõõdetuna Veerenni tn suunas 73,6 m ja sõidutee servast 9,1 m, jälje murdepunkt asub nullpunktist mõõdetuna Veerenni tn suunas 68,5 m ja sõidutee servast 10,0 m ning antud jälg lõpeb sõiduauto Ford Mondeo parempoolse tagumise rehvi juures. Teekate püsikate, korras ja märg. Ilmastik valge aeg, pilvine. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 70 km/h. Sündmuskoht on fotografeeritud. - sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodelt (tl 26-56) nähtub sõidukite Volvo FH ja Ford Mondeo paiknemine Järvevana teel peale liiklusõnnetust. Fotodelt (kokku 123 tk) nähtuvad sõidukite kahjustused ja nende fikseerimise käik. - ekspertiisiakti nr 16E-LT0015 (tl 65) kohaselt on esmane kontakt toimunud veoauto Volvo kabiini parempoolse külje ja sõiduauto Ford Mondeo vasakpoolse tagaratta ning sellega külgneva kerepiirkonna vahel (foto nr 31). Sõidukite vastastikune asend esimese kontakti hetkel on kujutatud skeemil
  5. Järgnevalt on liikunud sõiduauto Ford Mondeo veoauto ette ja sõiduauto vasakpoolse külje keskosa on kontakteerunud veoauto kabiini esiosaga sõiduki pikiteljest vasakul (skeem 2). Sõiduauto Ford Mondeo liikumine pärast esmast kontakti veoauto ette viitab sõiduauto suuremale kiirusele kui veoautol. Vastasel juhul oleks sõiduauto pidanud esmase kontakti tagajärjel paiskuma paremale, mitte aga vasakule. Arvestades, et sõiduauto Ford Mondeo esimesel kontaktil tekkinud vigastused vasakpoolsel küljel paiknevad sõiduki tagatelje piirkonnas, siis kiiremini liikuv sõiduauto ei oleks tagateljega kohakuti oleva kerepiirkonnaga saanud veoautole vastu pöörata ja kontakti ei oleks saanud toimuda. Seega on sõiduauto ja veoauto vaheline kontakt tehniliselt võimalik olukorras, kus veoauto liikus paremale (sooritas manöövri paremale), vastu sõiduautot Ford. Eksperdiarvamuse kohaselt:
  6. sõiduauto Ford Mondeo ja Veoauto Volvo FH vastastikused asendid kokkupõrgete toimumisel on ära toodud akti uurimuslikus osas olevatel skeemidel;
  7. sõidukite asendeid teel kokkupõrgete toimumisel ei ole võimalik tuvastada. Sõiduauto Ford Mondeo ja veoauto Volvo vaheline kontakt tehniliselt võimalik olukorras, kus veoauto liikus paremale (sooritas manöövri paremale), vastu sõiduautot Ford;
  8. sõidukite vahel on toimunud kaks kokkupõrget;
  9. kokkupõrgete järjekord on ära toodud akti uurimuslikus osas olevatel skeemidel. Skeemide järjekord on kokkupõrgete toimumise järjekorras. Vaidlust ei ole, et 15.02.2016.a kella 13.59 ajal toimus Tallinnas Järvevana teel liiklusõnnetus, kui Jüri Rehema juhitud Volvo FH sõitis otsa paremal liikunud sõidukile Ford. Seda kinnitavad nii Jüri Rehema kui ka tunnistaja V.O.. Lisaks tõendab liiklusõnnetuse toimumist antud ajal ja kohas sündmuskoha vaatlusprotokollis ja fototabelis märgitu. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas menetlusalune isik on rikkunud liiklusnõudeid, kas ta on täitnud hoolsuskohustust. Seega tuleb tuvastada, kas Jüri Rehema on rikkunud kohustust enne manöövri, s.o parempöörde alustamist veenduda, et see on ohutu või rikkus liiklusnõudeid hoopis vastaspool. Kohtuvälise menetleja ja tunnistaja V.O. hinnangul põhjustas liiklusõnnetuse asjaolu, et Jüri Rehema, sooritades manöövri vasakpoolselt sõidurajalt paremale sõidurajale, ei märganud parempoolsel rajal liikuvat sõidukit Ford ning seetõttu sõitis Fordile otsa. Menetlusalune isik aga leiab, et kuivõrd tema juhitud veoauto liikus enne kokkupõrget parempoolsel sõidurajal ega sooritanud ühtegi manöövrit, sai kokkupõrge toimuda vaid seetõttu, et Ford sooritas temast möödasõitu paremalt poolt teepeenra kaudu. 11 Riigikohtu praktika kohaselt tuleb mitme osapoolega liiklusõnnetuse puhul hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist (otsus nr 3-1-1-79 06, p 6) ning tagajärjedelikti toimepanemise eest vastutab üksnes isik, kellele on põhjustatud tagajärg ka õiguslikult omistatav. Tagajärje omistamise võib välistada näiteks kannatanu enda ebakorrektne käitumine või kui kannatanu asetas ise mõne enda õigushüve ohtu, millest johtuvalt pole põhjust tagada tema kahjustada saanud õigushüve riigipoolset kaitset. Liiklusõnnetuse puhul vabaneb hoolduskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik vastutusest näiteks, kui kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve (määrus nr 3-1-1-23-13). Asja lahendamiseks tuleb seega tuvastada, kas kõik liiklusõnnetuses osalenud järgisid liiklusnõudeid või mitte. Jüri Rehema on korduvalt väitnud, et tema ei alustanud ega sooritanud ühtegi manöövrit enne kokkupõrke toimumist, vaid liikus ühtlaselt parempoolsel sõidurajal. Ta on seisukohal, et Ford sooritas temast paremalt keelatud möödasõidu. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja liiklusõnnetuse skeem ei lükka menetlusaluse isiku ütlusi ümber, kuna skeemilt nähtub üksnes sõidukite paiknemine peale liiklusõnnetust. Ehkki eksperdiarvamuse kohaselt oli Ford Mondeo ja veoauto Volvo vaheline kontakt tehniliselt võimalik olukorras, kus veoauto liikus paremale vastu sõiduautot Ford, ei välista see võimalust, et veoauto sõitis juba eelnevalt parempoolsel sõidurajal, kui kokkupõrge toimus. Seda järeldust toetab eksperdiarvamuse punkt ,1, mille kohaselt kummagi sõiduki asendit teel kokkupõrgete toimumisel ei ole võimalik tuvastada. Seega puuduvad kindlad tõendid selle kohta, kus täpselt asusid sõidukid enne kokkupõrke toimumise hetke ja kokkupõrke ajal. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juures olevatelt fotodelt (foto nr 122 ja nr 123) nähtub ka see, et paremal teepeenral on sõidukijäljed. Ehkki pole millegagi tõendatud, et need sõidukijäljed tekitas just V.O. juhitud sõiduk, ei välista see võimalust, et liiklusõnnetus toimus viisil nagu kirjeldab seda Jüri Rehema. Hinnates Jüri Rehemaa poolt kohtuistungil antud ütlusi, tuleb asuda seisukohale, et ütlused vaidlusaluse sündmuse kirjeldamisel on olnud kogu menetluse kestel ühetaolised. Menetlusaluse isiku ütlused on usaldusväärsed. Kohtu hinnangul on teise kokkupõrkes osalenud sõidukijuhi käitumises asjaolusid, mis võisid omakorda aidata kaasa liiklusõnnetuse toimumisele. V.O. on oma ütlustes avaldanud, et tema liikus pärisuunas kaherealise sõidutee parempoolsel sõidurajal, kui ta järsku nägi vasakult veoautot, mis hakkas küljelt tema suunas sõitma. Tema kiirus oli umbes 70 km/h. Ta hakkas kiirust lisama, et veoauto talle otsa ei sõidaks ja teelt välja ei lükkaks. Veoauto tuli talle vastu põrkerauaga vasaku tagumise ukse pihta ning löögist pööras tema auto otsa ringi ja jäi veoauto ette ning edasi sõitis vastu vasakul küljel asuvat eralduspiiret. Seega on tunnistaja kinnitanud, et enne õnnetuse toimumise hetke, nähes veoautot vasakult tema autole lähenemas, ta pidas vajalikuks lisada kiirust. Seega ei ole ka teine kokkupõrkes osaleja ise teinud kõike endast olenevat, et liigelda enda tervist ja vara ohtu seadmata. Juhi selline käitumine, kus ta liigub suurima lubatud kiirusega, seega ka menetlusaluse isiku sõidukist suurema kiirusega ning ohtu märgates lisab veelgi kiirust, võib antud juhul olla põhjuslikus seoses toimunud liiklusõnnetusega. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja K.K. ütlused tõendavad, et kokkupõrge toimus pärast sõiduradade ühinemist, mitte sõiduraja ühinemise kohas. Seda kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fotod selle juure. Eeltoodud asjaolust järeldub, et Jüri Rehema manööver oli enne kokkupõrget lõppenud. Foto tl 82 tõendab, et kokkupõrke järel seisma jäänud menetlusaluse isiku juhitud sõidukist sõidetakse mööda mõlemalt poolt. 12 Riigikohus on lahendites nr 3-1-1-125-12 ja nr 3-1-1-46-10 märkinud, et kohtumenetluse poolele ei saa panna kohustust tõendada mingi asjaolu mitteesinemist, kuid menetlusalune isik või tema kaitsja peavad looma aktiivse kaitsetaktika korral võimaluse esitatud väidete kontrollimiseks. Asjas kogutud tõenditega ei ole võimalik kontrollida, kas Jüri Rehema sooritas manöövri, st ümberreastumise või mitte. Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja ja tema kaitsja, kohtuvälise menetleja esindaja ja tunnistajad ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis leiab, et Jüri Rehema kaebus tuleb rahuldada ning Põhja Prefektuuri 27.12.2016.a otsus väärteoasjas nr 2302.16.002400 tuleb tühistada. Kohus leiab, et antud asjas esinevad kõrvaldamata kahtlused, mis tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks, mis toob kaasa väärteomenetluse lõpetamise väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohus teeb kaebuse lahendamisel otsuse

§ 132

p 3 alusel, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.