A § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Jüri Rehema suhtes. Kaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 1 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 11.04.
nõudeid, ei tutvustatud Jüri Rehemale tema õigust esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ning võimalust tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest, millega rikuti menetlusaluse isiku õigusi. Kohtuistungil jäi Jüri Rehema esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja Põhja Prefektuuri esindaja Jaak Paju vaidles kaebusele vastu ning leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus muutmata. Kohtus tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused.
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2 Kõigepealt võtab kohus seiskoha kaebuses toodud väidete kohta menetlusõiguse rikkumisest Jüri Rehema suhtes alustatud väärteomenetluses. Menetlusaluse isiku kaitsja jurist Jaanek Pahka avaldas seisukoha, mille järgi kodanikel on teatud ootused politseile. Nad panevad allkirja, kui öeldakse, et tuleb panna, ei loeta alati läbi kohustusi. Kaitsja leiab, et Jüri Rehemale ei ole tutvustatud õigusi ja kohustusi. Jüri Rehema ütleb, et ei antud ka lugeda õigusi, paluti panna allkiri. Miks peaks kodanik kahtlema selles, et politsei midagi valesti teeb. Menetlusalune isik Jüri Rehema andis kohtus ütlusi, et sündmuskohale tuli avariigrupp, vaatas ja ütles kohe, et Fordi juht on süüdi. Tekkis küsimus, kas hakkavad üldse midagi menetlema. Siis viidi kõik bussi seletuskirja kirjutama. Fordi juht keeldus seletuskirja kirjutamisest, et tal ei ole väidetavalt prille ja siis selgus, et ei ole ka autol kindlustust. Tehti mõõtmised. Jüri Rehemaga tehti tunnistajana ülekuulamise protokoll, mille ta omakäeliselt kirjutas politseibussis. Õigusi, kohustusi, mis blanketil, ta ise vaatas. Sündmuse järel Jüri Rehema aeg-ajalt helistas polisteisse, et kui kaugel asi on ja talle öeldi ainult, et oodake. Alles detsembris tulid ekspertiisi tulemused meilile. Ta vaatas sealt, et tema auto asend ei olnud niimoodi. Kui hiljem kutsuti Tallinna ülekuulamisele, siis paluti kirjutada, mida ta asjast arvab ja paluti alla kirjutada, et ta on ekspertiisiakti kätte saanud. Menetluse materjalid sai pärast seda, kui ta oli uurinud advokaadibüroost, mis õigused tal on, kuna asi tundus imelik. Keegi ei olnud talle pakkunud menetluse materjalidega tutvumist. Jaanuari alguses käis ta menetlusmaterjalide järel. Ta ei ole lugenud väärteoprotokolli pöördel olevat teksti. Ta ei teadnud, et vastulauset on võimalik esitada. Jurist andis nõu. Ta sai kätte otsuse ja paberi, et 200 eurot trahvi peab maksma ja ekspertiisitasu. Ta ei ole ekspertiisi tellinud. Tal lasti ainult oodata ja ta ootas. Eelnevalt tal kogemused puuduvad sellistes asjades. Tunnistaja A.A. andis kohtus ütlusi, et tema tegi menetlustoiminguid seoses liiklusõnnetusega ja koostas väärteoprotokolli. Olid osapoolte ütlused. Teise osapoole kuulas ta ise üle hiljem, sest tal ei olnud sündmuskohal prille kaasas. Jüri Rehemaga alustas ta menetlustoiminguid siis, kui ekspertiisiakt tuli, tutvustas talle kõigepealt ekspertiisimäärust. Menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste tutvustamine oli järgmine toiming. Ei mäleta, mida menetlusalune isik väärteoprotokolli kirjutas, aga selleks oli tal võimalus. See ei ole kohustus. Ta ei mäleta, kas Jüri Rehema jäi oma tunnistajana antud ütluste juurde. Sündmuskohal kuulati Jüri Rehema üle tunnistajana. Väärteoprotokolli koopia andis ta kätte Jüri Rehemale. Roosal paberil väärteoprotokoll jääb politseile ja see hallikasvalge leht, mis teisel pool, saab kodanikule. Väärteoprotokoll on isekopeeruv dokument, mitte koopiamasinal tehtud. Selgitab, et on võimalus vastulause teha, kas meili teel saata, kohapeal kirjutada või panna posti. Väärteoprotokolli õigustes ja kohutustes on kirjas, et 15 päeva õigus esitada vastulause. Jüri Rehema ei avaldanud kohapeal soovi toimikumaterjalidega tutvuda. Jüri Rehema helistas peale väärteoprotokolli koostamist ja soovis koopiat materjalidest. Tunnistaja andis e-posti aadressi, kust küsida. Kohtuvälise menetleja ametnik, kes tegi vaatlust ütles, et ei olnud võimalik sündmuskohta täpselt määratleda. Tema tegi Jüri Rehema tunnistajana ülekuulamise sündmuskohal ja tunnistaja menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokolli. Tl. 66 pöördel on ekspertiisiga tutvunud mõlemad osapooled ja koopia kätte saanud. Tl. 68 on väärteoprotokoll, mille tema koostas. Inimesele kätte antaval koopial ei ole õigusi ja kohustusi allkirjastatud, sest allkiri ei kopeeru. Sellist koopiat, nagu toimikus, ta ei andnud kätte. Ta andis kätte väärteoprotokolli teise eksemplari. Toimikus on koopiamasinaga tehtud koopia. Need ütlused, mis protokollis, on isiku enda kirjutatud, tema enda käekiri. Jüri Rehemale heidetakse ette ühest sõidureast teise liikumist. 3 Kohtu hinnangul ei ole lahendatava väärteoasja kohtueelsel menetlemisel rikutud menetlusnorme, mille rikkumist kirjeldatakse kaebuses. Seoses õiguste ja kohustuste selgitamisega pöördub kohus Riigikohtu 02.05.2007. a otsuse nr 3-1-1-6-07 poole, mille punktis 6 on Riigikohus öelnud järgmise seiskoha: „Esmalt märgib kolleegium, et kuna menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi, siis peab menetleja täitma seda ülesannet väga kohustundlikult. Õiguste ja kohustuste tegelikust ja sisulisest selgitamisest ei saa rääkida siis, kui menetlusalusele isikule ulatatakse õiguste ja kohustuste kirjalikku loetelu sisaldav menetlusdokumendi blankett koos sõnadega "lugege läbi ja kirjutage alla". Kooskõlas KrMS § 8 lg 1 p-s 1 sätestatuga tähendab õiguste selgitamine süüteomenetluses esiteks nende suulist ettelugemist menetlusalusele isikule, vajadusel - kui seda tingivad menetlusaluse isiku vaimne seisund või tema poolt esitatavad küsimused - ka nende pikemat selgitamist ning lõpuks - õiguste tegelikuks kasutamiseks ka piisava aja andmist.“ Riigikohus märgib edasi, et üldjuhul tuleb õiguste- ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta. Mõistetavalt on siin võimalikud ka erandid - näiteks juhtumid, mil isikut on kas füüsiliselt sunnitud allkirja andma või on allkirja saamiseks kasutatud pettust. Väärteotoimikust nähtub, et Jüri Rehema kuulati kõigepealt üle tunnistajana 15.02.2016. a ning talle selgitati tema õigusi ja kohustusi tunnistajana. Järgnevalt on Jüri Rehema üle kuulatud 07.12.2016. a menetlusaluse isikuna. Jüri Rehema suhtes on koostatud 07.12.2016. a väärteoprotokoll. Antud protokollis sisaldub nii Jüri Rehemale etteheidetava väärteo kirjeldus kui ka märge, et Jüri Rehemale on selgitatud tema õigusi ja kohustusi menetlusaluse isikuna. Jüri Rehema on õiguste-kohustuste selgitamist allkirjaga kinnitanud. Seega on menetleja, asudes seisukohale, et Jüri Rehema on menetlusalune isik, talle tema õigusi ja kohustusi menetlusaluse isikuna selgitanud vastavalt
Seega toimis kohtuväline menetleja kooskõlas seadusega ja ka
Kohus leiab, et asjaolu, kas menetlusalune isik lahendatavas väärteoasjas luges talle ette antud õiguste ja kohustuste teksti või selgitas kohtuvälise menetleja ametnik õigusi ja kohustusi suuliselt ei oma tähtsust. Väärteoprotokolli koostamine ja sellele eelnenud õiguste ja kohustuste selgitamine toimus menetlusaluse isiku osavõtul. Tal oli võimalik küsida ametnikult selgitusi, kui midagi jäi arusaamatuks ning alles siis kinnitada allkirjaga teadmist õigustest ja kohustustest. Menetlusdokumentidest nähtub, et Jüri Rehema on õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta allkirja andnud (tl 67 ja tl 68 pöördel). Jüri Rehema on kahel korral, kahel menetlusdokumendil – menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil ja väärteoprotokollil – kinnitanud allkirjaga, et talle on selgitatud õigused ja kohustused
Tunnistaja A.A. ütluste kohaselt menetlusalusele isikule õigusi selgitati ning ta ei esitanud selle kohta küsimusi. Eeltoodust järeldab kohus, et õigused ja kohustused olid menetlusalusele isikule Jüri Rehemale teatavaks tehtud ja see asjaolu on tema poolt allkirjaga kinnitatud. Kohus ei tuvastanud neid erandeid, millele viitab eelpoolnimetatud Riigikohtu lahend. Jüri Rehemale õiguste ja kohustuste tutvustamisel ei kasutatud füüsiliselt sundi ega pettust. Väärteoprotokolli lõpposas, pöördel lehe ülemises osas, on märgitud, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates 4 väärteoprotokolli kättesaamisest (tl 68 pöördel). Seega on täidetud
Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vastulause esitamise õigusest teada andmiseks piisab väärteoprotokolli kantud vastavast õigusest teadaandmisest. Õigusest esitada vastulause ja tutvuda väärteotoimikuga on teada antud samas lauses. Jüri Rehema kasutas õigust tutvuda väärteotoimikuga, kuid ei ole esitanud vastulauset. Menetlusaluse isiku Jüri Rehema ja tunnistaja A.A. ütlused tõendavad, et Jüri Rehemale tutvustati väärteotoimikut. Jüri Rehema ütluste järgi koguti tõendeid pikka aega. Ta helistas korduvalt, et teada saada kohtuvälise menetleja järeldustest, kuni talle anti teada ekspertiisiakti saabumisest. Väärteoasjas on tehtud liiklusekspertiis. Ekspertiisiakt nr 16E-LT0015 kannab kuupäeva 29.11.
lg 1 p 1, 2 sätestatud õigusi teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ja õigust kaitsja abile. Väärteoprotokollis on märge, et Jüri Rehema kaitsja osalemist väärteomenetluses ei soovi. Sellest järeldub, et ta otsustas väärteoprotokolli koostamisel kaitsjast loobuda ja teha kohtuvälise menetleja ametnikuga toimingud iseseisvalt. Jüri Rehema otsustas kaitsja abi vajaduse üle alles pärast väärteoprotokolli koostamist ja sellest koopia kättesaamist. Kaitsjaga nõupidamise järel taotles ta väärteotoimikuga tutvumist. Kohus ei tuvastanud, et pärast vastava taotluse esitamist tehti Jüri Rehemale takistusi väärteotoimikuga tutvumiseks või viivitati tutvustamisega. Tunnistaja A.A .ütluste järgi määrati ekspertiisi, kuna materjalidest ei selgunud asjaolud kokkupõrke põhjustaja kohta. Tunnistaja ütlused kinnitavad menetlusaluse isiku ütlusi selles, et sündmuskohal peeti põhjustajaks Ford Mondeo juhti. Kuna sündmuskohal ei olnud asjaolud selged, ei olnud võimalik tuvastada menetlusalust isikut. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebuses nimetatud etteheide selle kohta, et Jüri Rehemale jäeti tema õigused menetlusaluse isikuna sündmuskohal selgitamata ja teda ei kaasatud menetlusaluse isikuna sündmuskoha vaatlusele. Riigikohus on võtnud seisukoha, et menetlusalune isik ei pea väärteomenetluses obligatoorselt sündmuskoha vaatluse juures viibima (Riigikohtu 23.05.2011. a otsuse nr 3-1-1-39-11 p 11). Seega ka juhul, kui sündmuskohal on asjaolud selged ja menetlusalune isik tuvastatud, võib sündmuskoha vaatlust teostada menetlusaluse isiku osavõtuta. Menetlusdokumendid kinnitavad menetlusaluse isiku ütlusi selles, et kohapeal kuulati mõlemad sõidukite juhid üle tunnistajatena. Tunnistajana ülekuulamise protokollides on märgitud, et tunnistajatele on tutvustatud õigusi ja kohustusi KrMS § 66 lg 3, § 68 lg 1, 3 ja §-de 71 – 73 järgi. Samuti on tunnistajaid hoiatatud vastutusega KarS §-de 318 ja 320 järgi. Tunnistajad on kinnitanud teadmist õigustest, kohustustest ja vastutusest allkirjadega: Jüri Rehemaa (tl 57), V.O.(tl 64). Menetlusaluse isiku Jüri Rehema ütlusi selle kohta, et samal ajal kui ta kirjutas omakäelisi ütlusi, vormistas kohtuvälise menetleja ametnik väärteoprotokolli (tl 92 keskel), ei ole teiste tõenditega ümber lükatud. 5 Tunnistaja A.A.ütluste järgi oli ekspertiisiakt tõendiks, mille alusel tehti järeldus, et Jüri Rehema põhjustas kokkupõrke. Seepärast alustati väärteomenetlust Jüri Rehema suhtes. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et Jüri Rehema poolt väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega.
lg 1 järgi tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikus sätestatud erisusi arvestades.
MS § 63 lg 1 järgi tõendiks menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja või asjatundja ütlused, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlused ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu protokoll, kohtuistungi protokoll, samuti muu dokument ning foto või muu teabetalletus. Tunnistaja A.A. ütluste järgi olid tõenditeks osapoolte ütlused. Teise osapoole kuulas tunnistaja ise üle. Tõenditeks oli veel fototabel, skeem liiklusõnnetuse akt. Jüri Rehemaga alustas menetlustoiminguid siis, kui ekspertiisiakt tuli, tutvustas ekspertiisimäärust talle kõigepealt. Tunnistaja ei mäleta mida menetlusalune isik väärteoprotokolli kirjutas, aga selleks oli tal võimalus. Tunnistaja ei mäleta ka, kas Jüri Rehema jäi oma tunnistajana antud ütluste juurde. Sündmuskohal kuulati Jüri Rehema üle tunnistajana. Menetlusaluse isiku ütluseid, mis on saadud talle seadusega ettenähtud õiguseid tagades, on kasutavad väärteo asjaolude tõendamisel. Kohus tuvastas ja eelpool põhjendas, et menetlusalusele isikule selgitati
sätestatud õigusi ning seetõttu on Jüri Rehema menetlusaluse isikuna antud ütlused tõendina kasutatavad. Väärteoprotokollis on ütluste lahtris (esilehel alt teine lahter) Jüri Rehema omakäeliselt tehtud märge "Protokolliga tutvunud, soovin otsust mailile krüpteerimata..". Eeltoodut ei saa lugeda menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise kohta antud ütlusteks (tõendiks), sest see ei sisalda faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Jüri Rehema on menetlusaluse isikuna andnud omakäelisi ütlusi, mis on protokollitud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis. Tunnistaja A.A. ütlustest järeldub, et ta jättis menetlusaluse isiku ütlused tähelepanuta. Tunnistaja ütlustest on võimalik järeldada, et ta eeldas, et menetlusalune isik jääb tunnistajana antud ütluste juurde ning arvestas tõendina Jüri Rehema tunnistajana antud ütlusi. Samuti ütles tunnistaja, et menetlusalusele isikule anti võimalus ütlusi anda ja neid kirjutada väärteoprotokollis. Eelpool kohus põhjendas, miks väärteoprotokolli Jüri Rehema omakäeliselt kirjutatud tekst ei ole käsitletav ütlustena. Menetlusalust isikut küll valeütluste andmise eest ei hoiatata ega karistata, kuid põhimõte, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu, ei võimalda lugeda menetlusaluse isiku ütluste tõeväärtust aprioorselt teistest tõenditest nõrgemaks. Seetõttu on menetlusaluse isiku ütluste tõendite hulgast kõrvale jätmine põhjendamatu. Kohtulikul arutamisel ei tekkinud küsimust Jüri Rehema ütluste mitteusaldusväärsusest. Seepärast ei kõrvutatud menetlusaluse isiku ütlusi tema tunnistajana antud ütlustega. Kohus jätab Jüri Rehema tunnistajana antud ütlused tõendite hulgast välja. Järgnevalt käsitleb kohus küsimust sellest, kas menetlusaluse isiku tunnistajana antud ütlused on tõendina kasutatavad. Enese mittesüüstamise privileeg (nemo tenetur se ipsum accusare) kui põhiõigus sisaldub PS § 22 lg-s 3, mille kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Süüteomenetluse raames tähendab eelöeldu, et keegi ei ole kohustatud ennast süüdi 6 tunnistama, aitama kaasa enda poolt toimepandud süüteo tõendamisele või muul viisil tegema menetlejaga koostööd enda vastu. Riigikohus on 14.04.2010 otsuse 3-1-1-119-09 p 21 võtnud seisukoha, et üldiste menetlusreeglite kohaselt on välistatud olukord, kus kedagi süüdistatavatest saab kriminaalvastutusele võtmise ähvardusel sundida ütlusi andma kaassüüdistatavate vastu nii, nagu see on KarS §-de 318 ja 320 alusel võimalik tunnistaja puhul. Sama seisukohta on hiljem korduvalt korratud. Lahendatavas väärteomenetluses menetlusaluse isiku varasemate tunnistajana antud ütluste tõendina käsitlemisel tuleb lähtuda Riigikohtu eelpool märgitud põhimõttest: ei saa kriminaalvastutuse ähvardusel sundida ütlusi andma iseenda vastu. Kohtuvälises menetluses menetlusaluse isikuna antud ütlustes on Jüri Rehema seletanud, et ta olevat ekspertiisiakti järgi sooritanud manöövrit, kuid tol hetkel ta sõitis otse ega sooritanud mingit manöövrit. Edasi räägib menetlusalune isik, et kokkupõrge oli talle ootamata. Menetlusalune isik andis ka kohtus ülekuulamisel samasisulisi ütlusi. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on jätnud väärteoprotokollis kajastamata väärteokoosseisu olulised asjaolud ning üldsõnaliselt piirdunud faktiliste asjaoludega. Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses ei ole Jüri Rehemale etteheidetava käitumise ebaseaduslikkust konkretiseeritud, kuna dokumentidest ei selgu, missuguse manöövri Jüri Rehema menetleja hinnangul tegi, milline manööver tõi kaasa kokkupõrke. Süüdlasele etteheidetava käitumise kirjeldamine on kohtuvälise menetleja pädevuses ja kohus ei saa ise uut või oluliselt erinevat süüdistust koostada. Blanketse normi sisustamata jätmise korral saab kohus üksnes kohtuvälise menetleja otsuse tühistada. LS § 2 p 37 mõistes on manööver igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige. Teokirjeldusse ei ole märgitud, millise manöövri Jüri Rehema sooritas. Kohtu hinnangul ei ole väärteo kirjelduses sisalduvate asjaolude pinnalt võimalik Jüri Rehemale omistada LS § 32 lg 2 punktis 8 nimetatud rikkumist, kuivõrd teokirjeldus ei ühti kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud asjaoludega. Riigikohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne koosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (otsused nr 3-1-1-5-15 ja nr 3-1-1-43-14). Kohus on
kohaselt väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab eelkõige seotust teokirjeldusega. Seotus väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega tähendab, et kohtul puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Asudes tuvastama väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid väljub kohus väärteoprotokolli piiridest, rikkudes sellega oluliselt väärteomenetlusõigust (otsus nr 31-1-88-14). Kohtuväline menetleja kui süüdistusfunktsiooni kandja peab tagama, et kohtule esitatud väärteoprotokoll võimaldaks faktiliste asjaolude põhjal hinnata, kas menetlusaluse isiku tegu on väärtegu ja millisele väärteokoosseisule see vastab (otsus nr 3-1-1-43-14). Kriminaalkolleegium on varem selgitanud ka seda, et
kohaselt on kohus väärteo arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ja ta ei saa ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 2 järgi on kohtul õigus tunnistada oluliseks väärteomenetlusõiguse muud rikkumist, mis on kaasa toonud põhjendamatu otsuse. Kuna väärteoprotokollis puudub teokirjeldus ja kohtuvälise menetleja otsuses puudub tõendite põhjalik analüüs, mille järgi on võimalik otsuse kujunemist jälgida, on rikutud menetleja poolt otsuse põhistamise kohustust, mis on
Asudes tuvastama väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid ja sisustades kohtus uuritavate tõenditega süüteokoosseisu väljub kohus väärteoprotokolli piiridest, rikkudes sellega oluliselt väärteomenetlusõigust. Kui ka järeldada, et teokirjeldus oli väärteoprotokollis nõuetekohaselt ja piisavalt avatud ning kohtus uuritud tõenditega saab asjaolusid menetlusalusele isikule arusaadavalt selgitada, märgib kohus, et tõendite kogumis hindamisel on tekkinud kahtlusi, mida ei olnud kohtus võimalik kõrvaldada. Kohus tõlgendab kõrvaldamata kahtlused menetlusaluse isiku kasuks.
kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Järgnevalt analüüsib kohus LS § 223 lg 1 järgi Jüri Rehemale etteheidetavat väärtegu. 8 Menetlusaluse isiku Jüri Rehema ütluste kohaselt 15.02.2016 kella 12-13 ajal liikus ta Ülemiste poolt. Nähtavus oli tavaline, normaalne, valge aeg, sompus. Seal teine sõidurada kaob ära ja edasi läheb 2 rada. Ta vaatas, et parempoolne rada on vaba ja reastus paremale. Mingil hetkel tuli paremalt poolt paremasse nurka imelik krõks ja ta nägi, et eest sõitis ära punane auto. Ta ei saanud üldse aru, kuidas see talle pihta tuli. Ta pidurdas kohe, kui see auto seisma jäi. Ta jäi täpselt oma raja peal seisma. Paremal on asfaltriba, kuhu sõiduauto mahub ära. Piltidelt on ka näha, et betoonmüür lõpeb ära ja sealt kohe sõiduauto jäljed lähevad paremale äärele. Menetlusaluse isiku arvamus on, et Fordi juht vaatas, et vasakule pöörata ei saa, siis üritas paremat äärt pidi mööda saada, mille tagajärjel võis esiratas asfalti ääre pealt maha minna ja inertsiga tõmbas rooli ja tekitas kokkupõrke. Menetlusalune isik sõitis oma sõidurajal. Ta oli eelnevalt juba parempoolsel rajal, kui Ford talle pihta tuli, ta oli juba telgjoonte vahel, äärejoone ja keskmise telgjoone vahel. Tema veoauto Volvol on külgandur, kui keegi ilmub paremale poole nurga juurde auto, siis on tal punane tuli ja lisaks helisignaal. Helisignaali ei olnud. Sündmuskoha vaatlusprotokollil ja skeemil näha äärejoon ja asfalti äär. Tema auto ei seisnud nii nagu skeemil. Skeem tehtud pärast seda, kui autod jäid seisma pärast liiklusõnnetust. Tema auto asub skeemil vales kohas, ei olnud nii tee ääres. Teede ühinemine ei ole skeemil näha, skeemil juba teed ühinenud ja 2 sõidurida. Kokkupõrke hetkel oli ta oma sõidurajal, liikus otse, ei manööverdanud. Ta oli täielikult parempoolses suunavööndis. Siis kuulis ta krõksakat, oli õrn puude ja siis lendas punane auto tal nina eest läbi. Ta pidurdas ja jõudis näha, et Ford lendas vastu piiret. Kiirus oli kokkupõrke hetkel 50-60 km/h, täpselt ei tea. Teine auto pidi siis kiiremini sõitma. Ta kutsus politsei, kuna omavahel kokkuleppele ei saanud. Ka fotodelt, mis kohtuistungil esitatud, on näha, et sõidukid sõidavad sel ajal mööda, kuigi tunnistaja väitis, et sinna ei mahu sõidukid sõitma. Ei ole leidnud tõendamist see, et Rehema selles liiklusõnnetuses süüdi. Tunnistaja V.O. andis kohtus ütlusi, et 15.02.2016.a osales ta liiklusõnnetuses, kui sõitis Suur-Sõjamäelt Järvevana teele. Ta sõitis Ford Mondeoga äärmises paremas reas ja järsku nägi ta vasakult veoautot, mis hakkas küljelt tema suunas sõitma. Ta hakkas kiirust lisama, et veoauto talle otsa ei sõidaks ja teelt välja ei lükkaks. Tema kiirus oli umbes 70 km/h. Veoauto tuli talle vastu põrkerauaga, löögist pööras tema auto otsa ringi ja ta jäi veoauto ette ning sõitis vastu vasakul küljel asuvat eralduspiiret. Veoauto sõitis edasi, temast mööda ja jäi tee ääres seisma. Tema jäi seisma umbes 20-25 m peale kokkupõrget teepiirde kõrvale. Veoauto juht väljus autost ja tema ka väljus. Vigastusi tal ei olnud ja tundus, et teisel ka ei olnud. Veoauto juht ütles, et nägi teda alles siis, kui tema auto hakkas tal ees keerlema. Ta ei tea, miks veoauto juht teda ei näinud, võib-olla ta sattus peegli pimetsooni. Suurtel autodel on olemas mingid andurid, kas need ei töötanud või ta ei märganud seda või ignoreeris. Ta ei saanud veoautost paremalt mööda sõita, sest seal oli kraav. Kui ta oleks tahtnud mööda sõita, siis oleks ta saanud seda teha vasakult. Tal vedas, et oli vähe autosid, sest kui oleks olnud autosid rohkem, oleks suurem avarii olnud. Möödasõitu paremalt teha seal oli ka võimatu. Veoauto riivas tema autot vasaku tagumise ukse juurest kuskilt. Pärast seda auto hakkas pöörlema ja läks vastu piiret. Ta lõi tagumise osa või küljega vastu piiret, ei mäleta enam, aga igal juhul kogu auto tagumine osa oli katki ja ka parem külg kriipis vastu piiret. Tema auto jäi seisma vastassuunas. See situatsioon, mis skeemil kujutatud, oli siis, kui tema auto seisma oli jäänud. Tunnistaja K.K. andis kohtus ütlusi, et tema koostas 15.02.
p 3 alusel, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse
Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.