KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-53259 Haldusasi Paekivitoodete tehase osaü

§ 8

lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning teavitas KKM-i taotluse nõuetele vastavusest 13.04.2010 kirjaga. 6. 30.07.2010 kirjaga nr 11-2/2164-4 teavitas KKM Paekivitoodete Tehase OÜ-d Nabala lubjakivimaardla alal uuringute teostamisest ja võimalusest, et moodustatakse kaitseala. KKA sõlmis

§ 8

lg 3 alusel ettepanekus kirjeldatud ala looduskoosluste väljaselgitamiseks, esinduslikkuse, väärtuse ja ohustatuse määramiseks ning leviku kaardistamiseks töövõtulepingu OÜ-ga Tirts & Tigu.

1. 14.12.2010 andis OÜ Tirts & Tigu KKA-le üle eksperthinnangu „Nabala maastikukaitseala ettepaneku loodusväärtuste inventuur“. Lisaks KKM-i ja KKA tellitud töödele laekus täiendavat teavet kohalike omavalitsuste tellimusel koostatud töödest (nagu Kiili Vallavalitsuse tellimusel
2. a Elusloodus OÜ poolt koostatud ülevaade Kurevere piirkonna loodusväärtustest). 14.04.2011 kirjaga pöördus KKM Paekivitoodete Tehas OÜ poole ja palus seisukohta

§ 8lg 6 alusel maavara kaevandamise loa taotluse menetluse peatamiseks.

12.05.2011 esitatud kaevandusettevõtjate ühises seisukohas teavitas Paekivitoodete Tehase OÜ, et ei nõustu loa taotluse menetluse peatamisega. 8. 8.06.2011 käskkirjaga nr 825 peatas KKM kantsler

§ 8

lg 6 alusel maavara kaevandamise lubade ja geoloogilise uuringu loa taotluste menetluse seoses MTÜ Tuhala Looduskeskus esitatud ettepanekuga Nabala maastikukaitseala moodustamiseks ja Nabala lubjakivimaardla piirkonna täiendavate uurimistööde tegemisega. KKM asus seisukohale, et maavara kaevandamise loa taotluse põhiselt algatatud ja selle alusel tehtav KMH ei anna piisavalt informatsiooni Nabala lubjakivimaardla kui terviku kohta. Kaebaja vaidlustas 08.06.2011 käskkirja nr 825, kuid Tallinna Halduskohtu 29.06.2012 ja Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2013 otsustega jäi kaebus haldusasjas 311-1689 rahuldamata.

1. 25.11.2011 kirjaga esitas Paekivitoodete Tehase OÜ KKM-le avalikustamiseks Tammiku lubjakivikarjääri keskkonnamõju hindamise aruande. KKM tagastas aruande 02.12.2011 kirjaga nr 2 11-2/8929-2, selgitades, et loodusobjekti kaitse alla võtmine on hetkel veel ebaselge ning sellises olukorras võib kaevandamisloa ning KMH menetlemine viia valede otsusteni. Tulenevalt kaitseala moodustamise menetlusest ei ole keskkonnamõju hindamise aruannet heaks kiidetud.
3. a lõpus valmis

§ 8

lg-s 5 sätestatud loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise aluseks olnud Eesti Maaülikooli eksperdi Kalev Sepa ekspertiis Nabala looduskaitseala moodustamise põhjendatuse ja kavandatavate piirangute otstarbekuse kohta (EMÜ ekspertiis). Ekspertiisis käsitleti ettepanekus esitatud 8080 ha suuruse ala asemel oluliselt väiksemat, 5533 ha suurust ala. EMÜ ekspertiisi kohaselt olid loodusobjektil kaitse alla võtmise eeldused täidetud. 12.12.2013 käskkirjaga nr 1183 algatas Keskkonnaminister Nabala looduskaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja kehtestamise menetluse.

1. 20.01.2014 kirjaga nr 1.1-11/14/400 pöördus Haridus- ja Teadusministeerium Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamise analüüsiks Eesti Teaduste Akadeemia (edasiselt ETA) poole. Haridus- ja Teadusministeerium palus ETA-l anda kompleksne teaduspõhine hinnang kavandatava Nabala looduskaitseala moodustamise otstarbekusele, kavandatavatele looduskaitsemeetmetele ja nende mõjule laiematele sotsiaal-majanduslikele huvidele. 12.02.2014 toimus Nabala-Tuhala looduskaitseala avalik selgitav koosolek. Koosoleku toimumisest teavitati ajalehtedes Eesti Päevaleht, Raplamaa Sõnumid ja Harju Elu, KKM, KKA ja omavalitsuste veebilehtedel ning kohalikel infotahvlitel. Koosolekul lepiti kokku huvirühmade esindajatest koosneva töörühma moodustamises. 03.03.2014 toimus KKA-is töörühma koosolek. Eesti Mäetööstuse Ettevõtjate (edasiselt EMTEL) ja kaevandajate esindajaks oli töörühmas emeriitprofessor Enno Reinsalu, kes esitas ettepanekud ka kirjalikult. Paekivitoodete tehase osaühing on EMTEL-i liige.
2. 01.04.2014 kirjaga nr HJR 15-10/5452-2 vastas KKA E.Reinsalu 03.03.2014 esitatud ettepanekutele. KKA selgitas EMTEL-i esindajale ehitusmaavarade varustuskindlusega seonduvat ning loodusobjekti kaitse alla võtmise aluseid. 05.05.2014 kuni 16.06.2014 toimus kooskõlas

§ 9lg-ga 7 Vabariigi Valitsuse määruse „Nabala

Tuhala looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ eelnõu avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku raames esitatavate ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks oli 16.06.

2. 06.05.2014 esitas Paekivitoodete Tehase OÜ koos teiste kaevandusettevõtjatega pöördumise moodustatava Nabala kaitseala teemal. Pöördumise lisana esitati ekspert Rein Perensi ekspertarvamus „Nabala lubjakivimaardla kasutuselevõtmise võimalikkusest kavandatava looduskaitseala naabruses“. 03.06.2014 kirjaga esitas ETA Vabariigi Valitsusele informatsiooniks väljavõtte juhatuse istungi protokollist.16.06.2014 esitas Paekivitoodete Tehase OÜ oma ettepanekud ja vastuväited ning tegi ettepaneku looduskaitseala piiride muutmiseks selliselt, et kavandatava looduskaitseala piiridest jääksid välja Tammiku ja Tagadi lubjakivikarjääri alad.
3. 07.07.2014 kirjaga nr 13-1/14/530-8 vastas KKM Paekivitoodete Tehase OÜ ja teiste kaevandusettevõtjate 06.05.2014 pöördumisele ning selgitas, et maavarade kaevandamisega ei saa seada ohtu või hävitada teisi loodusvarasid või -väärtusi. KKM viitas ala tervikliku kaitse vajadusele ja selgitas, et Nabala lubjakivimaardla kasutuselevõtmine Nabala kaitseala koosseisus või selle kaitsealast väljalõikamine ei ole võimalik, kuna sinna jäävad ala kaitse-eesmärgiks olevad väärtused ning kaevandamine mõjutab ala veerežiimi ja sellega negatiivselt kogu tervikut. KKM viitas, et lisaks veerežiimile on ohustatud sellega seotud tundlikud kooslused ja liigid nagu allikad, madalsood, soometsad ja neis elavad liigid. KKM esitas kirjas andmed Tallinna piirkonna ehituslubjakivi varustuskindluse kohta.
4. 15.07.2014 kirjaga nr 15-4/14/10070-4 vastas KKA Paekivitoodete Tehase OÜ ettepanekule Nabala looduskaitseala piiride muutmise kohta. KKA asus seisukohale, et ettepaneku rahuldamisel ei oleks tagatud esmatähtsate elupaikade soodne seisund. Ekspertide arvamustele tuginedes ei pidanud Amet võimalikuks Tammiku ja Tagadi karjäärialade väljajätmist looduskaitseala piiridest, kuivõrd see ei ole kooskõlas ala terviklikkuse säilimisega. 3
5. 30.07.2014 kell 17.00 toimus Oru Külakeskuses Vabariigi Valitsuse määruse „Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ eelnõu avalik arutelu. 17.11.2014 võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse nr 168 „Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“. KKA teavitas kaebajat vaidlustatud määruse vastuvõtmisest 26.11.2014 kirjaga nr HJR 15-4/14/25802-
6. Enne Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamise menetluse algust asusid alal olemasolevad Tuhala maastikukaitseala

) § 50 lg 2 kohane püsielupaik, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav Pahkla maastikukaitseala ja vääriselupaigad. Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustati olemasolevate kaitstavate loodusobjektide laiendamise käigus. Laiendamisel arvestati ka keskkonnaregistris registreeritud kaitsealuste liikidega.

1. 22.12.2014 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada Vabariigi Valitsuse 17.11.
2. a määrus nr 168 „Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ osas, millega arvati Nabala-Tuhala looduskaitseala koosseisu Nabala Lubjakivimaardla Tammiku ja Tagadi lubjakivikarjääri alad koos karjääride teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamiseks, sh juurdepääsuteede rajamiseks vajaliku maa-alaga alljärgnevatel katastriüksustel: 33701:001:0615; 33701:001:0621; 33701:001:0616; 33701:001:0610; 33701:001:0382 ning 33701:001:
3. ja kohustamiseks Vabariigi Valitsust korrigeerima looduskaitseala piire selliselt, et Nabala Lubjakivimaardla Tammiku ja Tagadi lubjakivikarjääri alad koos karjääride teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamiseks, sh juurdepääsuteede rajamiseks vajaliku maa-alaga jäävad Nabala-Tuhala looduskaitseala piiridest välja. KAEBAJA SEISUKOHAD
4. Paekivitoodete Tehase OÜ vaidlustab VV määruse nr 168 nii subjektiivsete õiguste rikkumise motiivil kui ka puutumuse motiivil. Haldusakti mõju on oluline, kuivõrd looduskaitseala moodustamine välistab

1. ja
2. peatükis sätestatud piirangute tõttu ja vaidlustatud määruse § 11 p-de 1 ja 2, § 16 p 1 ning maapõueseaduse (MaaPS) § 34 lg 1 p 2 alusel maavara kaevandamise lubade andmise kaebajale Tammiku ja Tagadi lubjakivikarjääride alal ning muudab kasutuks lubade andmise menetluses kantud kulutused. Maavara kaevandamise lubade saamise võimaluse välistamine rikub ühtlasi kaebaja õigust ettevõtlusvabadusele (PS § 31), so õigus saada majandustegevuseks vajalik luba. Õigusvastane haldusakt välistab nii loataotluste edasise menetlemise kui ka loataotluste positiivse lahendamise. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et kaebuse sisulised väited väljuvad osaliselt kaebeõiguse piiridest.
3. Looduskaitseala moodustamine piirides, nagu see on lisatud kaitse-eeskirjale, ei ole põhjendatud. Kaalutud ei ole Tammiku ja Tagadi karjääride kasutusele võtmise võimalikkust ega tagajärgi, mis kaasnevad, kui karjääre kasutusele võtta ei saa. Kavandatava looduskaitseala piiridest tuleb välja jätta Nabala lubjakivimaardla Tammiku ja Tagadi karjääri alad, kuivõrd nimetatud alade puhul ei ole täidetud

§-s 7 sätestatud kaitse alla võtmise eeldused. Vastavate eelduste puudumisel tuleb

§ 111alusel keelduda loodusobjekti kaitse alla võtmisest.

Kaitse alla võtmise eeldused peavad olema täidetud kogu kavandatava looduskaitseala territooriumi osas. Looduskaitseala moodustamise menetluses on otsustajal kohustus korrigeerida kaitseala piire lähtuvalt

§-s 7 sätestatud eelduste olemasolust või puudumisest. Kaitse-eeskirja seletuskirjas ei ole välja toodud, miks on kaitsealused objektid niivõrd haruldased ja ohustatud, et nende kaitset ei ole võimalik tagada juba olemasolevate kaitsealade koosseisus. Eraldi ei ole välja toodud, et kaebaja loataotlustega hõlmatud aladel paiknevad ohustatud ja haruldased loodusobjektid, et nende kaitsmine on looduskaitseseaduse normide kohaselt vajalik. Ohustatud liikide kaitset võimalik korraldada väljaspool Tammiku ja 4 Tagadi lubjakivikarjääride piire. Haruldased elupaigad: karstijärved ja -järvikud on juba praegu kaitstava Tuhala kaitseala piirides ja jäävad lubjakivimaardla piiridest välja. Alal läbi viidud inventuurid ja uuringud, mille loetelu on toodud kaitse-eeskirja seletuskirjas, on keskendunud põhiliselt botaanilistele vaatlustele, liikide ja kasvukohtade hetkeseisundi visuaalsele hindamisele ja isendite loenditele. Allikate ja allikasoode seisundile ning karstiilmingute esinemisele piirkonnas, mis oli algselt kaitse alla võtmise põhiliseks eesmärgiks, ei ole määruse vastu võtmisele eelnevas menetluses koostatud uuringutes pööratud enam mingit tähelepanu. Seonduvalt karstiga on deklaratiivselt nenditud, et alal esineb karstiilminguid, mis aga ei õigusta ala kaitse alla võtmist määrusele lisatud plaanil kajastatud piirides.

1. KKM-le edastati juulis
2. a valminud H.Bauert´i ja R.Perensi koostatud MTÜ Geoguide Baltoscandia, MTÜ Geoeducation Center uuring, mis kinnitab üheselt, et kavandatava Nabala looduskaitseala puhul puuduvad kaitse alla võtmise eeldused. Uuringuga tuvastati, et alal puuduvad 90% ulatuses karstiilmingud, kinnitust ei leidnud maa-aluste jõgede olemasolu, kaevandamine ei oma mõju Nõiakaevu ülejooksule, alal esinevad kaitsealused liigid ei ole omased üksnes antud piirkonnale, vaid neid võib tõenäoliselt esineda ka lähiümbruses, s.o liikide esinemine piirkonnas ei ole haruldane ega omane üksnes antud piirkonnale. Tammiku karjääri puudutavalt märgitakse, et karjääride mõju Tuhala jõe kõrgveeperioodile ja sellest sõltuvale Nõiakaevu ülevoolu sagedusele ei ole oluline (lk 39). Koostatud Nabala Lubjakivimaardla Tammiku lubjakivikarjääri KMH aruanne (edasiselt KMH) loetleb lk 44 lähimad maapinnal jälgitavad karstivormid. Lk 85 on märgitud, miks kaevandamine on võimalik ja kasutusele võetakse leevendusmeetmed. Määruse seletuskirjas viidatud A. Kivistiku 10.11.
3. a uuringus „Nabala maastikukaitseala ettepaneku allikate, allikasoode, lubjarikaste soode ja karstinõgude inventuur“ ei ole samuti tuvastatud karstiilmingute esinemist kaebaja poolt esitatud loataotlustega hõlmatud aladel. Nenditud on, et karstiilmingud esinevad looduskaitseala välispiiridel. Lisaks järeldub töö ülesehitusest, et tegemist on inventuuri, mitte uuringuga. Kaitseala moodustamise algatamise aluseks olevas K.Sepp ekspertiisis toodud plaanilt nähtub, et alal asuv karst on kaitseala välispiiridel. Samuti nähtub nimetatud plaanilt üheselt, et Nabala lubjakivimaardla aladele jäävatel Tammiku ja Tagadi lubjakivikarjääri aladel ei paikne selliseid looduskooslusi (sh karstiilminguid), mis oleksid kaitse-eeskirja kohaselt haruldased ja ohustatud. MTÜ Geoguide Baltoscandia uuringus on märgitud, et liikide esinemine ka ümberkaudsel alal on tõenäoline, ent ümberkaudset ala ei ole lihtsalt piisava põhjalikkusega uuritud. Uuringu teostajad märgivad, et kui Aruvalla-Perila-Kiviloo-Alavere-Ravila-Kose asulate vahele jäävatel metsaaladel viidaks läbi samalaadseid süstemaatilisi taimkatte ja muude loodusväärtuste inventuure, siis suure tõenäosusega leitaks ka siit kümneid kaitsealuseid liike ning lõpptulemusena saaks sellisel maa-alal mitmetuhande hektari suuruse looduskaitseala moodustada. Seega on tõendatud, et täitmata on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused. Kaitse-eeskirja seletuskirjas nimetatud alal leiduvate kaitsealuse linnuliikide ja taimeliikide esinemise osas ei ole välja selgitatud, kuidas seondub nimetatud loodusväärtuste esinemine

§-s 7 sätestatud kaitse alla võtmise eesmärkidega, s.o liigid on haruldased ja ohustatud. Sellest ei nähtu, mille poolest erineb ala looduskooslus ümberkaudse ala looduskooslusest.

1. KMH aruandes on esile toodud, et Tammiku karjääri alal leitud II kaitsekategooria taimede kuldkinga ja püst-linalehiku leviala ei vähene, kuna levikuala jääb kaevandatavast alast välja jäetavale puhveralale, kus metsa ei raadata. Kaevandamiseks kavandatud alalt leitud III kaitsekategooria taimede elupaikade hävimine ei ohusta liigi esinemist Eestis. Kaebaja on KMH aruande esitanud KKM-le, kes ei ole õigusvastaselt aruannet avalikustanud. KMHs on aga jõutud järeldusele, et leevendusmeetmete rakendamisel ei ohustata kaitsmist väärivaid loodusväärtusi, sh veerežiimi. Otsuse tegemisel ei ole nimetatud aruande tulemustega arvestatud. KMH lk-l 59 on tehtud viide OÜ Tirts ja Tigu aruandele „Nabala maastikukaitseala ettepaneku loodusväärtuste inventuur“. KMH koostaja on selgitanud, et nimetatud aruanne ei sisalda olulist 5 lisateavet Tammiku kavandatava karjääri maa-ala ja selle lähiümbruse osas. Lisandunud loodusväärtused on toodud joonisel 24 ja jäävad kaevandatavast alast välja.
2. VV määruse nr 168 seletuskirjas on hulgaliselt kasutatud väljendeid nagu „arvestades alal esinevate väärtuste suurt hulka“; on alal ülekaalus paljud looduskaitsealadele omased tunnused: paljud kaitstavad liigid ja ohustatud elupaigad jne. Nimetatud väited on üldsõnalised ning ei sisalda kaitse alla võtmise põhjendusi ning ei nähtu nimetatud liikide esinemine kaitsmist vajaval määral Tagadi ja Tammiku lubjakivikarjääride piirides. Tammiku ja Tagadi lubjakivikarjääride alal ei ole täidetud

§-s 7 sätestatud eeldus, et loodusobjektil on teaduslik, ajaloolis-kultuuriline ja esteetiline väärtus.

1. Kaitse-eeskirja seletuskirja kohaselt leiab menetleja, et nimetatud eeldus on täidetud, kuivõrd tegemist on unikaalse hüdrogeoloogiaga alaga, kus paikneb arvukalt karstivorme. Sinna jääb Eesti üks enimuuritud karstialasid – Tuhala (Kata) karstiala, ajutised karstijärvikud ning mitmed langatuslehtrid. H.Bauert ja R.Perens on aga selgitanud, et kavandatava looduskaitseala territooriumil puuduvad karstinähtused üldse. Karstijärved ja -järvikud jäävad välja nii Tammiku ja Tagadi lubjakivikarjääri kui ka kogu Nabala lubjakivimaardla piiridest. Kõik teaduslikku väärtust omavad kaitstavad taime- ja linnuliigid ning ohustatud kooslused jäävad alles ka väiksema pindalaga kaitsealal. Unikaalse hüdrogeoloogiaga on ainult Tuhala maastikukaitsealal paiknev Kata karstiala. Nimetatud ala ei jää maardla piiridesse. Teaduslike uuringutega on tõendatud, et alal paikneva Tuhala nõiakaevu veerežiimile kavandatav kaevandamine mõju ei avalda. Kavandatava ala esteetiline väärtus seondub aga peamiselt Tuhala nõiakaevu väärtusega. Nabala lubjakivimaardla, seega ka Tammiku ja Tagadi lubjakivikarjääri piirides, puuduvad muistsed asukohad, kultusekivid, kivikalmed, muinaspõllud ja pelgupaigad.
2. Kaitse-eeskirja seletuskirja kohaselt tuleneb kaitse alla võtmise kohustus ka rahvusvahelisest lepingust, so Loodusdirektiivist ja Linnudirektiivist. Nabala lubjakivimaardla Tammiku ja Tagadi lubjakivikarjääri alal ei esine selliseid loodusobjekte ja linnuliike, mis oleksid haruldased ja ohustatud, kuid ka maardla ja karjääride kasutusele võtmise korral on võimalik täita Loodusdirektiivist ja Linnudirektiivist tulenevat kaitsekohustust.
3. Loodusobjekti kaitse alla võtmine toimub avalikes huvides (

§ 1

). Vastustaja ei saanud kaitse alla võtmise menetluses tugineda üksnes nendele tõenditele (arvamused, inventuurid, uuringud jms), mis toetavad looduskaitseala moodustamist, sh looduskaitseala moodustamist soovitavates piirides, vaid kaaluda tuli ka vastupidiseid argumente. Nabala lubjakivimaardla jääb moodustatava looduskaitseala piiridesse (selle aktiivne tarbevaru on 39,5 miljonit m3, passiivne tarbevaru 17,8 miljonit m3, millele lisanduvad passiiv- ja prognoosvarud). Tulenevalt kaitse-eeskirjast muudetakse kogu maavaravaru passiivseks, s.o seda ei saa kasutada. Nimetatust tulenevalt tuli põhjalikult kaaluda looduskaitse alla võtmisega kaasnevaid majanduslikke aspekte, sh vajadust lubjakivi järele. Kaitse alla võtmise otsusele eelnenud menetlus on olnud puudulik ja lähtutud on teesist, et kaitseala tuleb moodustada ja maavara kaevandamine igal juhul välistada. Otsuse tegemisel ei ole hinnatud lubjakivivarude väärtust ja ratsionaalse kasutamise võimalusi. Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine on vastuolus PS §-ga 5 ja ja MaaPS §-iga

1. Nabala lubjakivimaardla on üleriigilise tähtsusega maardla ning on oma pindala poolest Eesti suuruselt neljas ehituslubjakivimaardla, kus tarbevaru maht moodustab vastavalt aktiivse varuna kuni 52,258 miljonit m3 ja passiivse varuna kuni 79,786 miljonit m
2. Otsuse tegemisel on jäetud kaalumata avalik huvi, mis käesoleval juhul väljendub suures nõudluses killustiku järele nii teedekui ka elamuehituses, mida ohustab paeressursi järk-järguline vähenemine Tallinna lähiümbruse maardlate mäeeraldistes. Täpne ei ole vastustaja väide, et senise aastase kaevandamismahu puhul jätkub ehituskivi varu veel 21 a. Reaalne jääkvaru on üksnes 9754,21 tuh m3, millest jätkub vaid 9 a. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor on juba oma 12.06.
3. a pöördumises keskkonnaministrile juhtinud nimetatud eksimusele tähelepanu. Arvesse ei ole võetud kaevandatava ehituslubjakivi kvaliteeti, seega on 20-aastase varu olemasolu ebatõenäoline ning lähtuda saab 6 ehituslubjakivi jätkumisest ligikaudu 10 a. Ehituses on olemas teatavad kvaliteedipiirangud, millega esitatakse mitmetele täitematerjalide omadustele konkreetseid nõudeid. Nabala lubjakivimaardla kasutusele võtmine on majanduslikult vajalik. Otsuse tegemisel on ilmselgelt aga lähtutud ebaõigest prognoosist (varu 21 a.). Määruse seletuskirjast ei nähtu, et oleks hinnatud majanduslikke mõjutusi, mis kaasnevad sellega, et looduskaitseala moodustamise tagajärjel muudetakse maavaravaru passiivseks ning aastas saamata jäänud kaevandamisõiguse tasu on kogusummas 3,5 miljonit eurot. Menetluses ei ole üldse hinnatud riigile ja kohalikule omavalitsusele saamata jäävat tulu kaevandamisõiguse tasust; ehitiste, eelkõige riigi taristute hinnatõusu Tallinnas ning Harju- ja Raplamaal; uute mäeeraldiste otsimise ja uuringutega seotud kulusid. RM on oma pöördumises nr 1.1-10/13716-2 palunud KKM-lt selgitust, milliste vahendite arvel on kavandatud katta eelnõu seletuskirja p 5 nimetatud kulutused

§ 20

alusel kinnisasjade omandamiseks, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab. Seega on hindamata jäetud ka kõige otsesemad majanduslikud mõjutused, mis kaasnevad looduskaitseala moodustamisega ja arvestatud ei ole kahjuga, mis on määruse tagajärjel põhjustatud kaebajale ja teistele loataotlejatele. Eesti Geoloogikeskuse OÜ Rakendusgeoloogia ja maavarade osakonna 01.01.

1. a uuringust „Harjumaa Nabala lubjakivimaardla Tammiku uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.01.2007) nähtub, et Nabala maardla Tammiku uuringuruumis on kõrgemargiline ehituslubjakivi, mis sobib killustiku tootmiseks; killustiku garanteeritud purustatavuse mark on „800“ ja külmakindluse mark „F-25“. Kvaliteedi mark on oluliselt kõrgem, kui nt Vasalemma karjäärist saadava lubjakivi kvaliteedi mark. Vastustaja on jätnud kaalumata avaliku huvi, mille seisukohalt on Nabala maardla kasutusele võtmine majanduslikult vajalik.
2. Otsuse tegemisel on eiratud asjas tähtsust omavate uuringute tulemusi. Otsuse tegemisele eelnevas menetluses on esitatud uuringud, mis kinnitavad asjaolu, et lubjakivi kaevandamine on vastavate leevendusmeetmete rakendamisel võimalik, so. vastustaja tellitud ekspertiisi MTÜ-lt Geoguide Baltoscandia ja MTÜ-lt Geoeducation Center. Uuring „Paekivi kaevandamise mõjud Nabala lubjakivimaardlas„, kaebuse esitaja poolt tellitud KMH, ning kaebaja, EGK, Merko Kaevandused OÜ ja AS Kiirkandur tellimusel koostatud Eesti Geoloogiakeskuse Hüdrogeoloogia osakonna uuring „Nabala lubjakivimaardla rajatavate karjääride mõju põhjavee seisundile“. Kaebaja peab viimasena märgitud tööd teaduspõhiseks. Need on tööd, mis kinnitavad kaevandamise mõju puudumist veerežiimile ning on seletuskirjast tulenevalt rajanud otsuse üksnes Leo Vallner
3. a uuringule, mis on ümber lükatud teiste uuringute tulemustega. Sellises olukorras ei saanud vastustaja asuda seisukohale, et kuna Nabala piirkonnas on eksperdid jäänud erinevate arvamuste juurde, siis on olemas kahtlus, et kaevanduse avamisega seotud tegevused võivad kaitstavaid loodusväärtusi kahjustada ja tegevuse (kaevandamise) lubamine ei ole selles piirkonnas mõeldav. Ka ettevaatuse printsiibist lähtuv tegevus peab põhinema asjas kogutud tõenditel. Sisult ebaõige on vastustaja väide, mille kohaselt ei olnud otsustamise hetkel nende käsutuses KMHd. Vastustaja küll tagastas esmalt oma 02.12.
4. a kirjaga nr 11-2/8929-2 kaebaja poolt 25.11.
5. a avalikustamiseks esitatud KMH, kuid tuginedes Tallinna Halduskohtu 29.06.
6. a otsuse p-le 37 haldusasjas nr 3-11-1689, esitas kaebaja esindaja B. Oks füüsiliselt KMH aruande vastustajale selle tagastamise järgselt 20.07.
7. a kaaskirjaga nr 1-8/
8. Vastustaja võttis aruande vastu, mida kinnitab administraatori kinnitus kaaskirjal. Aruannet ei tagastatud ning see on vastustaja käes.
9. R. Perents analüüsib oma uuringus kaevandamise erinevaid mõjusid ning leiab, et leevendavate meetmete rakendamisel oleks mõju minimaalne, arvamus ühtib sj MTÜ Geoguide Baltoscandia ja MTÜ Geoeducation Center arvamuses väljendatuga. R. Perentsi uuringus on täiendavalt märgitud, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 23.01.
10. a korraldatud ümarlaual teemal „Rail Balticu trassi planeerimine ja võimalik karstiala Nabalas“ tehtud ettekandes „Hüdrogeoloogilised tingimused Nabalas“ lükkas Tartu ülikooli teadur PhD A.Marandi otsustavalt ümber
11. a A.Kivistiku poolt kaardistatud karstinõgude esinemise looduskaitseala lõunaosas. 7 Samuti on senise menetluse puudusena toodud välja asjaolu, et edasises menetluses tuleb koostada kaitseala moodustamise juriidiline ja majanduslik analüüs, mis arvestaks ka kahjumit, mis tekiks riigile, kui alal leiduv lubjakivi aktiivne tarbevaru kantakse passiivseks varuks. Ekspertarvamuses on leitud, et maardla ala tuleb arvata looduskaitseala piiridest välja. ETA juhatus on oma 19.05.
12. a istungil tõdenud, et eelpool toodud ekspertarvamuses toodud lahendust tuleb tunnistada, kui võimalust kompromissi saavutamiseks (riigi) maavarade majandusliku kasutamise ja looduskaitse vahel. ETA juhatus otsustas oma pöördumises Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ja ETA akadeemikutele soovitada Valitsusel peatada Nabala Looduskaitseala loomine hetkel taotletud piirides. Samuti soovitati tellida täiendav uuring ETA-lt. Vastustaja ei ole nimetatud oluliste kaalutluste ja põhjendustega otsuse tegemisel vähemalgi määral arvestanud, mis on käsitletav kaalutlusõiguse olulise rikkumisena.
13. Looduskaitseala moodustamise töögruppi kaasati peamiselt isikud, kes toetasid looduskaitseala moodustamist. Kaevandajate esindajana on võimaldatud töögrupi töös osaleda üksnes ühel isikul. Valdav osa töögrupi liikmetest on kohalike omavalitsuste esindajad, KKA esindaja, ministeeriumi esindaja ja looduskaitseala moodustamist toetanud spetsialistid U. Timm (OÜ Tirts ja Tigu) ning K.Sepp (Eesti Maaülikool). Kaasatud ei ole eksperte, kes olid kaitseala moodustamise vajalikkuse osas eriarvamusel. Kuna komisjoni töösse ei kaasatud piisaval määral erinevate valdkondade esindajaid, eksperte ja teadlasi, siis viitab see ajaolule, et piisavalt ei ole kaalutud tähtsust omavaid asjaolusid ning lähtutud on teesist, et kaevandamine tuleb välistada igal juhul. E.Reinsalu arvamustega ja ettepanekutega aga ei arvestatud.
14. Looduskaitseala moodustamise menetluses tuleb lisaks kaaluda isikute huve, kelle majandustegevus, ettevõtlus ja pooleliolevad menetlused kaevandamislubade saamiseks omavad sellega puutumust. Määruse põhjendustest ei tulene, et otsuse tegemisel oleks kaalutud selle mõju kaebuse esitaja ja teiste haldusväliste isikute jaoks, kelle huvid võivad olla suunatud majandustegevusele kavandatava kaitseala piirides. Vaidlustatud määruses ei ole kaalutud ka sotsiaal-majanduslikke aspekte. Kaevandamise sotsiaalset mõju käsitletakse harilikult tööhõive ja inimeste tervise kontekstis. Kaebaja tellitud KMH-s on leitud, et kaevandamise mõju inimeste tervisele ei ole märkimisväärne.
15. Vastustaja on rikkunud oluliselt ka motiveerimisnõuet ja kuivõrd määrus ise selle andmise aluseks olevaid põhjendusi ei sisalda, siis peavad põhimotiivid tulenema määruse seletuskirjast, millele on määruses viidatud. Määruse seletuskirjas küll märgitakse, et arvestada tuleb kaevandamise mõju tundliku režiimiga alale (allikad, allikasood ja karstinähtused), kuid seletuskirjast ei tulene, kuidas on nimetatud järelduseni jõutud.
16. Viidatud on MTÜ Geoeducation Center 2012 ja L.Vallner 2014 eksperdiarvamustele, kuid puudub arvamustel põhinev analüüs. Vastustaja oleks pidanud määruses põhjendama, miks on tema hinnangul usaldusväärne üksnes L.Vallner 2014 eksperdiarvamus. Põhjendamise nõue on kõrgendatud olukorras, kus eksperdid on jäänud erinevatele arvamustele. Samuti puudub motivatsioon, miks on Nabala piirkonna loodusväärtuste arvestusest jäetud välja Nabala lubjakivimaardla, kui riigi loodusvara.
17. Vastustaja ei ole ka kohtule esitatud vastuses põhjendanud oma väidet, et puuduvad alused Nabala lubjakivimaardla Tammiku ja Tagadi karjääri alade välja jätmiseks looduskaitseala piiridest. Vastustaja käsitleb oma vastuses karsti puudutavate uuringutena A. Kivistiku
18. a uuringut, L. Vallneri
19. a uuringut ja MTÜ Geoeducation Center uuringut.
20. Õige ei ole vastustaja etteheide, et kaebaja tugineb üksnes MTÜ Geoeducation Center uuringu teatud seisukohtadele. Kaebaja käsitleb kaebuses ka teisi uuringuid, millele on viidanud vastustaja oma kirjalikus vastuses.
21. MTÜ Geoeducation Center uuringus on küll nenditud, et Tagadi mäeeraldise hüdrogeoloogiliste tingimuste tõttu hakkaks lubjakivi kaevandamisega kaasnema veeärastus ja järelikult ka põhjaveetaseme alanemine, kuid vastustaja jätab tähelepanuta, et sama uuringu järgmistes lõikudes rõhutavad eksperdid, et ehkki karjääri süvendamisega suureneks veetaseme alandus ning laieneks 8 alanduslehter, ei ole taotletaval Tagadi mäeeraldisel, kus põhjavee sissevool karjääri lubjakivikihi lasumissügavuse suurenedes oluliselt väheneks, alanduslehtri laienemine väga ulatuslik. Uuringus juhitakse tähelepanu leevendusmeetmete kasutamise vajalikkusele (analoogselt on käsitletud teemat Tammiku karjääri KMH-s). Nt on uuringus selgitatud, et vee juurdevoolu vähendamiseks on otstarbekas ette näha katendikivimitest barjäär mäeeraldise nõlvadele, nii takistatakse vee sissevoolu karjääri ning vähendatakse alanduslehtri ulatust.
22. Vastustaja jätab tähelepanuta kaebuse esitaja, EGK, Merko Kaevandused OÜ ja AS Kiirkandur tellimusel koostatud Eesti Geoloogiakeskuse Hüdrogeoloogia osakonna uuringu „Nabala lubjakivimaardla rajatavate karjääride mõju põhjavee seisundile“. Uuringu eesmärgiks oli hinnata Nabala lubjakivimaardla nelja perspektiivse karjääri (st sh Tagadi ja Tammiku karjääri) mõju põhjaveele. Uuringu käigus koostati regionaalne hüdrogeoloogiline mudel, mille piir ületab maardla piiri. Jõuti järeldusele, et karjääride töötamisega ekstreemtingimustes ei kaasne tõsiseid tagajärgi elanike veevarustusprobleemidele. Täiendav põhjaveetaseme alanemine ei mõjuta looduskaitsealade taimkatet, kuna vegetatsiooniperioodil püsib looduslik põhjaveetase enam kui 2 m sügavusel, st väljaspool juurekava. MTÜ Geoeducation Center uuringus, nagu ka teistes vastustaja poolt viidatud uuringutes, ei ole jõutud järeldusteni, mille kohaselt kahjustatakse veealandusega oluliselt kaevandusaladest vähemalt 2 km ulatuses seal leiduvat suurt hulka loodusväärtusi.
23. Samuti jätab vastustaja tähelepanuta asjaolu, et Tagadi karjääri osas on kavandatava tegevuse mõju hindamiseks kohustuslik läbi viia KMH, milles hinnatakse mõjutusi ja leevendusmeetmeid juba oluliselt põhjalikumalt. KMH-s on sõnaselgelt märgitud, et aastatel 2007–2008 tehtud hüdrogeoloogiliste uuringu- ja modelleerimistööde aruannete põhjal on eeldatav Tammiku karjääri mõjuraadius ilma leevendusmeetmeid rakendamata ligi 2 km. KMH kinnitab, et mõjuulatusest 2 km saaks hüpoteetiliselt rääkida leevendusmeetmeid rakendamata. KMH aruandes on selgitatud, et hüdrogeoloogiliste näitajate põhjal on näha Tammiku karjääri soodsamad hüdrogeoloogilised tingimused võrreldes teiste Nabala maardlas kaevandavate karjääridega. KMH-s on kokkuvõtvalt toodud, et Tammiku karjääris saab põhjavee leevendusmeetmete (etapiviisiline kaevandamine, pinnasesein, infiltratsioonibassein, puhverala) rakendamisel vältida mõju Tammiku loodusala ja looduskaitseala niiskusrežiimile. KMH – s on üheselt ümber lükatud vastustaja väide, mille kohaselt kaasnevad Tammiku karjääri avamisega muutused veerežiimis, mis mõjutavad kaitsealuste liikide kasvukohti ning väide, mille kohaselt ei ole kaebuse esitaja esitanud tõendeid, milles kajastatakse veetaseme võimalikke muutusi ja selle mõju taimestikule.
24. Õige ei ole vastustaja väide, mille kohaselt kinnitavad kaebaja poolt kogutud ja kohtule esitatud tõendid seda, et kaebaja poolt taotletaval karjääri alal esinevad karsti vormid. Tammiku lubjakivikarjääri KMH lk 44 on selgitatud, et kaevandamiseks taotletud mäeeraldisel visuaalselt jälgitavaid karstinähtusi pole leitud. Seni tehtud georadari uuringud Tammiku karjääri alal olulisi karstinähtusi maasügavuses pole tuvastanud. Eesti lubjakivialadele tüüpiliselt on enim lõhesid aluspõhja ülemises 2–3 m paksuses osas. Viitega Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi Geoloogia osakonna poolt
25. a tehtud tööle „Georadari uuringud Tammiku mäeeraldise juures“ on tõdetud, et uuringutulemused näitasid sügavate pindmiste peegelduste, mis oleksid interpreteeritavad kui nn „karstijõed“, puudumist (uuringusügavus 7 m) Tammiku karjääri alal ja selle ümbruses. Vastustaja jätab oma kirjalikus vastuses tähelepanuta, et

§ 7

kohaselt pidi olema kaitse alla võtmise menetluses tuvastatud karsti esinemine kaebaja taotletavate mäeeraldiste piirides. Seega ei saa vastustaja tugineda kaebaja väidete ümber lükkamisel hüpoteesile, mille kohaselt võiks karstiilminguid esineda nt sügavamal kui 7 m. Vastava väite tõendamise kohustus on vastustajal, kes ei ole seda teinud.

1. Vastuseks vastustaja väitele, mille kohaselt tõendab karsti esinemist ja mõju veerežiimile AS Maves ekspert Madis Metsuri (
2. a) töö, rõhutab kaebaja, et nimetatud töös ei ole jõutud järeldusele, et kaebuse esitaja poolt taotletud mäeeraldiste aladel esineb karst. Uuringus on hoopis tõdetud, et allikate ja karstiilmingute ülevaatlik hüdrogeoloogiline andmestik ja kaardid Nabala 9 maardla ning selle võimaliku mõjupiirkonna kohta puuduvad. Seega ei saanudki uuringu koostaja tuvastada karstiilmingute esinemist või nende puudumist. Uuringu koostamisel lähtuti teesist, et töötavad kõik neli karjääri ja rakendamisele ei kuulu leevendusmeetmed. On üldteada tõsiasi, et kaevandamine olukorras, kus leevendusmeetmeid ei rakendata, on välistatud. Oluline on, et nimetatud uuringu koostamise järgselt on AS Maves poolt koostatud KMH (2010–2011) ning valminud Eesti Geoloogiakeskuse Hüdrogeoloogia osakonna uuring seonduvalt karjääride mõjuga põhjaveele

§ 7toodud kaitse-eesmärkidega.

47. Vastustaja leiab ebaõigesti, et Eesti Geoloogiakeskuse uuringus ei kajastata muutusi taimestikule ja elupaikadele. Samuti loeb vastustaja uuringust välja, et uuringus on tõdetud, et kaevanduste avamine mõjutaks veerežiimi. Nimetatud uuringu eesmärgiks oligi hinnata Nabala lubjakivimaardla rajatavate karjääride mõju põhjavee seisundile. Uuringu käigus koostati regionaalne hüdrogeoloogiline mudel, mille piir ületab maardla piiri. Geoloogiliste detailuuringute, geoloogilishüdrogeoloogilise kaardistamise ja põhjaveeseire materjalide ning pindmise äravoolu ja ilmastikuandmete põhjal töötati välja Nabala lubjakivimaardla regionaalne hüdrogeoloogiline arvmudel, mis võimaldab lahendada ülesandeid kaevandamise ja veetaseme alandamise mõjust põhjaveele. Hinnati lahendusvariante, kui üheaegselt töötavad mitu karjääri sama veetaseme alandamise tingimustes (S=10m, S=16m, S=22m) kui ka teisiti. Uuringu tulemusel jõuti järeldusele, et isegi karjääride töötamisega ekstreemtingimustes ei kaasne tõsiseid tagajärgi elanike veeprobleemidele. Täiendav põhjaveetaseme alanemine ei mõjuta looduskaitsealade taimkatet, kuna vegetatsiooniperioodil püsib looduslik põhjaveetase enam, kui 2 m sügavusel, st väljaspool juurekava. Nimetatud uuringus toodud seisukohti toetab otseselt kaebaja tellimusel koostatud KMH. Tammiku karjääriala lubjakivide veejuhtivused on katsepumpamiste andmetel kordades väiksemad võrreldes teiste Nabala karjäärialadega. Seetõttu on Tammiku karjääri mõju põhjaveetasemele 11 väiksem ka leevendusmeetmeid rakendamata. KMH-s esitatud uuringud ja andmed on esitatud just seonduvalt kaevandamise mõjuga keskkonnale, mis kinnitab veenvalt väidet, et andmetega arvestamata jätmine kaitse alla võtmise menetluses on viinud kaalutlusõiguse ebaõige teostamiseni. KMH sisaldab eraldi peatükkidena põhjalikku kirjeldust seonduvalt kaevandamise võimaliku mõjuga põhjaveele, taimestikule jms. Asjakohatu on vastustaja etteheide, mille kohaselt on MTÜ Geoeducation Center uuring koostatud hüdrogeoloogide poolt, kes ei olnud pädevad andma hinnangut veerežiimi muutuste mõjule loodusväärtustele. Oluline on tähele panna, et uuringus uuriti veerežiimi muutusi. Samas ei tõenda uuringud, millele tugineb vastustaja, isegi kaitsealuste liikide esinemist kavandatavate karjääride aladel, rääkimata nende hävimise ohust. Vastustaja poolt menetluses esitatud vastusest ilmneb täiendavalt, et vastustaja on tõlgendanud uuringuid, millele ta on tuginenud, ebatäpselt. Nt tugineb vastustaja oma väidete põhjendamisel AS Maves ekspert Madis Metsuri

§-s 7 sätestatud loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused ei saa olla täidetud n-ö „võib-olla“ meetodil. Menetluses on vastustajale esitatud vähemalt 2 uuringut, mis kinnitavad, et leevendusmeetmete rakendamisel on lubjakivi kaevandamine võimalik.

1. Otsuse tegemisele eelnevas menetluses on eiratud asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kaebuse esitaja ei ole tuginenud avalike huvide kaitse vajadusele. Seega on asjakohased kõik kaebuses esile toodud argumendid ja väited, mis kaasnevad asjas tähtsust omavate asjaolude kaalumata jätmisega, sh kohustuse rikkumisega hinnata menetluses lubjakivi väärtust ja selle ratsionaalse kasutamise võimalusi, sotsiaal-majanduslikke aspekte jne. Kuivõrd vastustaja tugineb veel ka käesoleva haldusasja menetluses ekslikele andmetele, siis on ilmselge, et ekslikele andmetele tugineti ka määruse vastuvõtmisele eelnevas menetluses.
2. Menetluses ei ole kaalutud aspekte, mis seonduvad Rail Balticu trassi valiku alternatiividega. ETA on oma 08.10.
3. a pöördumises palunud asjaomastel ministritel veel kord kaaluda võimalust projekteerida läbi Nabala LKA väiksemat kaitsevajadust nõudvate osade märksa sirgema, seega vähem ressursse nõudva ja potentsiaalselt Eesti keskkonda tervikuna veelgi vähem mõjutav raudtee. Seda peetakse oluliseks, kuivõrd Nabala LKA loomine on ebapiisavalt ja kohati ebakorrektselt põhjendatud. Eesti Päevaleht on 16.10.
4. a avaldatud artikli, millest nähtub, et RM toetab nimetatud seisukohta.
5. Asjaolu, et taotletavad Tagadi ja Tammiku lubjakivikarjääride mäeeraldised paiknevad Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga rohelise võrgustiku tuumalal, ei tähenda iseenesest, et ala on säilinud ainulaadse tervikliku loodusalana. Vastustaja positsiooni teemaplaneeringu (edasiselt TP) järgselt teostatud toimingud ei toeta. TP kehtestamise järgselt on otsustatud kaitstava ala laiendamine järgmiselt: Rahaaugu hoiuala

regulatsioonile. Vastavat väidet ei ole toodud ka vastustaja poolt viidatud OÜ Tirts ja Tigu ekspertiisis ega Haudelinnustiku OÜ uuringu aruandes. Puuduvad kaardid, millele on märgitud kavandatud karjääride alad.

1. Vastustaja väidab, et viimased uuringud teostati
2. a. ning et üleüldse ei ole teostatud Nabala maardla ja ümbruse hüdrogeoloogilist kaardistamist. Vastustaja viitab seejuures AS Maves eksperthinnangule

§ 9

lg 1 alusel algatab loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse KKM, kellel on loodusobjekti kaitse alla võtmisel oluline roll ka peale menetluse algatamist, kui kaitse-eeskirja eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega ning esitatakse otsustamiseks Vabariigi Valitsusele või ka põhjusel, et

§ 111

lõike 1 kohaselt võib menetluse kestel kaitse alla võtmisest keelduda keskkonnaminister. „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“ § 6 kohaselt on KKM-i valitsemisalas nii looduskaitse kui loodusvarade kasutamise korraldamine ning asjaomaste strateegiliste dokumentide ja õigusaktide eelnõude koostamine, st mõlemad huvid jäävad KKM valitsemisalasse. Tulenevalt määruse §-st 7 on ministeeriumi tegevus suunatud ka looduskasutuse ja keskkonnakaitse tasakaalustatud arengule, selle saavutamiseks vajaliku hästitoimiva süsteemi tagamisele. KKM ilmselgelt pidi lähtuma ja ka lähtus oma tegevuses kaitse alla võtmise menetluses talle teadaolevast loodusvarade kasutamisega seotud teabest.

1. Täiendavalt esitatud vastuses, märgib vastustaja, et kaebuse sisulised vastuväited ületavad osaliselt kaebeõiguse piire. Kaebaja ei saa oma väidetava subjektiivsete õiguste rikkumise kõrvaldamiseks esitatud kaebust põhjendada väidetavate avalike huvidega seotud argumentidega (nagu maavara varustuskindlus piirkonnas). Kaebuses sisaldub mitmeid väiteid, millele kaebaja kaebeõigus ei ulatu ning millele käesolevas asjas kohtulik kontroll ei laiene (vt Riigikohtu lahend asjas 3-3-1-87-11). Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega (p 28). Aga ka puutumuse alusel esitatud kaebuse korral ei kontrollita mitte vastavust absoluutselt kõigile normidele, vaid kontrollitakse haldusorgani tegevuse vastavust nendele õigusnormidele. Tähelepanuta tuleb mh jätta kaebaja selgitused ja tõendid, mis seonduvad maavarade kasutamise põhimõtete, riiklike huvide jms kohtuliku kontrolli ulatusest väljuvate küsimustega (vt ka Riigikohtu 15.12.2014 otsus kohtuasjas 3-3-1-67-14, p 16; Tallinna RK poolt 30.04.2014 otsuses haldusasjas 3-11-496 esitatud kaalutlused, p 24–32). Käesolevas asjas vaidlustatud määrus seondub keskkonnaküsimustega. Kaebaja ei vasta HKMS § 292 lg-s 2 esitatud keskkonnaorganisatsiooni tunnustele ning kaebaja ei ole sellise seose olemasolu ka ise väitnud. Puutumuse sisustamisel on kaebaja ekslikult tõlgendanud Riigikohtu lahendit 3-3-186-06; viidates RK lahendile nr 3-3-1-68-11 (p 22) saab märkida, et vaidlustatud määrusega ei kahjustata kaebaja tervist, kuna kaebaja puhul on tegemist juriidilise isikuga. Samuti ei kahjustata kaebaja varalisi õigusi looduskeskkonna mõjutamisest tulenevalt, taotletavad Tagadi ja Tammiku mäeeraldised asuvad riigi omandis oleval maal. Vastustaja hinnangul ei saa kaebajal eksisteerida kohtulikult kaitstavat õigust asuda taotletavatel Tagadi ja Tammiku mäeeraldistel maavara kaevandama ning seetõttu ei saa eksisteerida kaebaja varaliste õiguste rikkumist, hüpoteetiliselt saaks tuleneda ainult piiratud majandustegevusest Tagadi ja Tammiku karjääride taotletavatel mäeeraldistel. Kaebaja kaebeõiguse piiritlemisel tuleb hinnata ka seda, mida saab hõlmata kaebaja loa taotluse menetlusest tulenev õiguspärane ootus. Kaebajal võib eksisteerida ootus esitatud loataotluse õiguspärasele lahendamisele, kuid see ei saa hõlmata ootust, et kaebaja kavandatud tegevus omandab prioriteedi mistahes muu põhjendatud alternatiivse keskkonnakasutuse ees. Maavara kuulub MaaPS § 4 lg 2 kohaselt riigile. Kaebajal ei saa eksisteerida õiguspärast ootust, et riik ei jätka mäeeraldise piirkonnas asuvate loodusväärtuste väljaselgitamist ega ootust, et riik ei võta loodusväärtuste tuvastamise järel meetmeid nende säilimise või soodsa seisundi tagamiseks. Pelgalt maavara kaevandamise loa taotluse esitamine ei saa viia teatud riigimaa osa looduskaitseliste kaalutluste huvisfäärist välja. Kaebaja eeldus, nagu oleks kaebaja saanud ilma 17 looduskaitseala moodustamisest tulenevate piirangute kehtestamiseta asuda maavaravaru kaevandama, on hüpoteetiline.
2. Nabala-Tuhala piirkond on säilinud ainulaadse tervikliku loodusalana ja Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamise menetlus on osaks aastakümneid kestnud piirkonna loodusväärtuste kaitsele suunatud protsessist vaidlusalune otsus ei ole vastu võetud kergekäeliselt. Nabala-Tuhala looduskaitsealasse kuuluvat ala katab Harju maavanema 11.02.2003 korraldusega nr 356-k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" määratud rohevõrgustiku tuumala. Roheline võrgustik täiendab TP p 2.1.1 kohaselt funktsionaalselt kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks. Kaebaja poolt taotletavad Tagadi ja Tammiku lubjakivikarjääride mäeeraldised asuvad rohelise võrgustiku suurel tuumalal T
3. Saku valla ÜP keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes selgitatakse, et maakondliku ja kohaliku tasandi tuumalasid ühendavad rohekoridorid, mis ühendavad tuumalad teiste rohevõrgustiku elementidega, sh veekogude puhveraladega (nn sinivõrgustik). Rohevõrgustiku tuumalana säilitab Nabala-Tuhala kaitseala liikide isenditele tihedalt inimasustatud piirkonnas võimaluse rohealade vaheliseks migreerumiseks, ühendades seega kogu piirkonna looduslikud alad tervikuks. Harju maakonnas on riiklike ja piirkondlike tuumalade arv väike ning needki vähesed tuumalad paiknevad maakonna äärealadel. Tallinnast lõunasuunas on Nabala piirkond esimene, mis vastab rohelise võrgustiku piirkondliku tuumala kriteeriumitele. Arvestades Harju maakonna eripära ja maakasutuslikku survet siinsetele looduskeskkonna elementidele, on iga rohevõrgustiku tuumala säilitamine ülioluline.
4. Kaitsealustest loomadest on Tammiku karjäärile lähimad III kaitsekategooria loomaliikide väikekärbsenäpi ja rästiku elupaigad – neid on leitud karjääri II kaevandamisetapi lääneservast 450 m kaugusel. Need kaitsealused liigid esinevad II kaevandamisetapi karjäärimüra leviku piirialal. Tammiku kavandatav karjäär jääb ka Tammiku jahipiirkonda (JAH1000295). Jahiselts Diana andmetel leidub alal suurulukitest põtru, metskitsi, metssigu, hunte, ilveseid ja kopraid. Piirkonna senine fragmenteeritud kaitserežiim ei olnud väärtuslike liikide ja elupaikade soodsa seisundi tagamiseks piisav. Piirkonna kuivendamine, metsade intensiivne majandamine (ennekõike suured ja hajali paiknevad raielangid) ja killustumine vähendas ala kunagist terviklikku elupaigalist ja liigilist kõrget väärtust oluliselt, tingides loodusväärtuste killustatuse. Nabala-Tuhala alal on eristatavad soisem lõunaosa ja tõenäoliselt pärast Angerja oja kraavitamist
5. a-tel kuivendatud põhjaosa. OÜ Tirts & Tigu eksperdid viitasid võimalusele, et killustatuse tõttu võivad hävida ka registreeritud ja seadusega kaitse alla võetud loodusobjektid. Nabala-Tuhala alal esinevate I, II ja III kaitsekategooria linnuliikude puhul eksisteeriks oht nende seisundi halvenemiseks, kui jätkub ala majandamine senisel kujul ning intensiivne raietegevus metsamassiivi fragmenteerib (Haudelinnustiku uuringu aruanne, lk 7–8, lisa 11).
6. Piirkonna looduskaitselise väärtuse kasvuga ei kaasnenud maavaravarude kaevandamise põhjendatuse ja võimaluste täiendavaid ulatuslikke uuringuid. Nabala-Tuhala looduskaitseala piirides asuvate maavaravarude ulatuslikumad uuringud teostati
7. a-tel. Leiukoha uurimisel
8. a ei teostatud hüdrogeoloogilisi uuringuid, kuigi samas toodi välja põhjalike edasiste hüdrogeoloogiliste tööde vajadus. Nabala maardla ja ümbruse hüdrogeoloogilist kaardistamist ei ole teostatud.
9. a kinnitatud aruande alusel ja täiendavaid uuringuid teostamata kanti Harjumaa Nabala lubjakivimaardla keskkonnaministri 05.03.1998 määrusega nr 21 riigi maavarade katastrisse. Hilisemad maavaravarude geoloogilised uuringud on teostatud ainult konkreetsete taotletavate mäeeraldiste piirides ning need ei analüüsi ala tervikliku kaitse vajadust või kasutusalternatiive. Seega iseloomustas kaitseala moodustamise ettepaneku esitamise ajaks
10. a piirkonda intensiivistuv majandustegevus ning sellega kaasnev loodusväärtuste seisundi halvenemise oht.
11. Looduskaitseala moodustamisel on täidetud kaitse alla võtmise eeldused. MTÜ Tuhala Looduskeskus esitas ettepaneku Nabala kaitseala moodustamiseks ja ettepaneku koostajate rõhuasetus oli eeskätt karstinähtuste kaitse maastikukaitsealana. Vastustaja ei nõustu väitega, et määruse vastuvõtmisele eelnevas menetluses pole pööratud koostatud uuringutes 18 praktiliselt mingit tähelepanu enam karstile. Kaebaja on ise välja toonud mitmed karste ja veerežiimi puudutavad uuringud, millele vaidlustatud määruse seletuskirjas viidatakse (A. Kivistiku
12. a uuring, L. Vallneri
13. a uuring, MTÜ Geoeducation Center uuring). Kaebaja on omapoolsete argumentide esitamisel tuginenud vaid MTÜ Geoeducation Center uuringu teatud seisukohtadele, jättes täielikult tähelepanuta MTÜ Geoeducation Center uuringule vastupidisele seisukohale asunud L. Vallneri töö ning ka A. Kivistiku töö.
14. Vastustaja hinnangul ei ole kaitse alla võtmise menetluses määruse vastu võtmisel motiveerimise nõuet rikutud ning vaidlusalune määrus on nõuetekohaselt põhjendatud ja õiguspärane. Kaitseala moodustamise menetluses kogutud andmed kinnitavad, et alale (sh taotletavatele Tagadi ja Tammiku mäeeraldistele ning Tammiku II uuringualale) jäävaid loodusväärtusi ei saa käsitada eraldiseisvatena, vaid neid tuleb vaadelda laiemas kontekstis. Tuginedes ekspertarvamustele, otsustati moodustada kaitseala EMÜ ekspertiisis esitatud piirides. Kogutud andmete põhjal eksisteerib ulatuslik teave selle kohta, et ala tervikuna kaitse alla võtmine on piirkonna elus ja eluta loodusväärtuste säilitamiseks vajalik ja proportsionaalne meede. Eksisteerivad tunnustatud ekspertide poolt koostatud tööd, mille kohaselt on nii Nabala-Tuhala looduskaitsealal tervikuna kui ka kitsamalt Rahaaugu ja Tammiku sihtkaitsevööndites

-s sätestatud kaitse alla võtmise eeldused täidetud. Puuduvad eksperthinnangud ja tõendid, mis lükkaksid ümber Nabala-Tuhala looduskaitseala tervikliku kaitse vajaduse. Vastustaja hinnangul ei ole võimalik järeldada, et vastustaja on vaidlustatud määruse andmisel tegutsenud õigusvastaselt ning tõendeid ja huvisid kaalumata. Vastustaja on kohase menetluse tulemusena langetanud motiveeritud diskretsiooniotsuse.

1. Vastustaja esitab tlk 57-58 analüüsi, kuidas on käsitletud erinevates uuringutes ala veerežiimi ja kuidas see mõjutab loodust : MTÜ Geoeducation Center uuring; Tammiku lubjakivikarjääri KMH aruande projekt; AS Maves töö (ekspert Madis Metsur); Eesti Geoloogiakeskus uuring „Nabala lubjakivimaardla rajatavate karjääride mõju põhjavee seisundile“ (eksperdid L. Savitski ja V. Savva); Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi juhtivinsener ja hüdrogeoloogiadoktor L. Vallner uurimus „Karstinähtused kavandataval Nabala looduskaitsealal“; MTÜ Pakri Looduskeskus (ekspert H. Kink) töö “Keskkonna-uuringud Nabala lubjakivimaardla piirkonnas“; A.Kivistik Nabala piirkonna allikate, allikasoode, lubjarikaste soode ja karstinõgude inventuur; OÜ Tirts ja Tigu ekspertiis; Tallinna Botaanikaaia ekspert O.Abner töö „Nabala maastikukaitseala taimestiku ja loodusväärtuste kordusinventuuri aruanne“. Vastustaja rõhutab, et olemasolevad hüdroloogilised uuringud rõhutavad ökosüsteemide sõltuvust veerežiimist, kaevandamise korral hävivad kooslused vähemalt karjääride kohtades ja nende vahetus ümbruses, kuid lubjakivi kaevandamine mõjutab piirkonna põhjavee taset ning seab ohtu nii elupaikade kui ka ohustatud liikide säilimise. Karjääride ümbruskonnas toob põhjavee taseme alanemine kaasa niiskuslembeste taimede asendumise teistega ning vaid 5 a kestev 20 cm soovee taseme alanemine võib esile kutsuda taimekoosluste tõsise muutumise. Taotletavad karjäärialad asuvad kõrgema loodusväärtusega piirkonnas. Tammiku lubjakivimaardla edelanurga juures ja sealt edelas asub madalsooala. Tammiku lubjakivimaardla piirist 800 m lõunakagu pool, 1 km lääne pool ja 1,5 km edela pool asuvad allikasood, mis on veerežiimi muutustele kõige tundlikumad. Tundlikud soostuvad ja soo-lehtmetsad asuvad kavandatud Tammiku karjäärile kõige lähemal 200 m kaugusel lõunaedelas; kavandatud karjääriala lähemas ümbruses leiduvad, veerežiimi ja valgustingimuste muutumise suhtes tundlikud loodusväärtused. Tundlikke liike võib kahjustada lisaks karjääride rajamisele ka väljaveoteede rajamine, st, et kaevanduse avamine kahjustaks ja hävitaks põhjaveest sõltuvaid elupaiku ja liike kindlasti palju laiemalt kui ainult otseselt kaevandusalal.
2. Loodusväärtuste ja elupaikadega seotult toob vastustaja esile, et kaitset ei vaja mitte ainult taimekooslused, vaid ka linnud ja ka linnuliikidega seotult on Tammiku ja Tagadi alasid uuritud.
3. a koostasid eksperdid E. Tuule ja A. Tuule haudelinnustiku uuringu aruande „Kaitstavate linnuliikide ja nende elupaikade väljaselgitamine planeeritaval Nabala maastikukaitsealal“. Taotletaval Tammiku mäeeraldisel asuvad III kaitsekategooria linnuliikidest hiireviu, laanepüü ja väike-kärbsenäpi elukohad. Tammiku II uuringuruumi territooriumil on kohatud II kategooriasse 19 kuuluvat linnuliiki laanerähn ning III kaitsekategooria linnuliike väikekärbsenäpp ja sookurg. Tagadi taotletaval karjäärialal pesitsevad kaitsealustest linnuliikidest III kategooria liigid händkakk ja laanepüü. Ka Tammiku karjäärialal teostatud KMH kohaselt kohtasid Tallinna Linnuklubi vaatlejad III kaitsekategooria lindudest Tammiku karjääri taotletud mäeeraldisel musträhni, laanepüüd, hiireviud ja väike-kärbsenäppi. Mäeeraldise ja võimalike väljaveoteede lähedale jäid Tallinna Linnuklubi vaatlejate kohtumispaigad laanepüü, rukkiräägu, hiireviu, tedre ja sookurega. Uuringu käigus vaadeldi hulgaliselt kaitsealuseid linnuliike (sh sookurg, händkakk, hiireviu, laanerähn, laanepüü, väike-kärbsenäpp jt). Ekspertiisis tuuakse välja mitmete metsa kui elupaigaga seotud liikide hea seisund ja selle töö põhjal võib järeldada, et fragmenteerivat mõju omaks maavara kaevandamine taotletavatel Tagadi ja Tammiku mäeeraldistel, mille tulemusena toimub raie, metsamassiiv killustatakse ja asendatakse alles väga pika ajavahemiku möödumisel veekoguga ning ala ümbritseva metsakoosluse kasvutingimused muutuvad oluliselt.
4. a koostas Linnuekspert OÜ Keskkonnaameti tellimusel Nabala maastikukaitseala kaitsealuse haudelinnustiku täiendava uuringu. Ekspertiis tuvastas mitmeid must-toonekurele sobilikke toitumiskohti. Ekspertiisi kohaselt on säilinud suuremaid massiivipiirkondi ja vanu loodusmetsi, mis on sobilikud nii must-toonekurele, kanakullile kui ka teistele liikidele, kes killustunud majandusmetsas elupaika ei leia. Võttes arvesse piirkonna väärtust must-toonekure potentsiaalse pesapaigana, suure ja kohati veel ühtlase elupaigamassiivina ning rohekoridorina, on kavandatav Nabala kaitseala piirkond ekspertiisi kohaselt väärt säilitamist ja maastikukaitseala loomine vähemalt töö lähteülesandes toodud piirides on linnustiku kaitse seisukohalt igati põhjendatud.
5. Ekspertarvamused ja inventuuride andmed koondab EMÜ ekspertiis, milles tehakse ettepanek looduskaitseala tsoneerimiseks. EMÜ ekspertiisis analüüsitakse ekspertarvamustes ja inventuurides esitatud andmeid ja antakse

§ 8lg-tes 4 ja 5 nimetatud hinnang loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanekule.

Ekspert asub seisukohale, et Nabala piirkond kujutab endast väärtuslikku looduskompleksi. EMÜ ekspertiisiakti kohaselt on alal kõrge looduskaitseline potentsiaal. Kogu piirkonda ühendavaks looduslikuks tingimuseks on karstinähtuste esinemine ja nendega seotud tundlik veerežiim. Piirkonna suur loodusväärtuste tihedus alal tingib selle, et pole otstarbekas luua kümneid püsielupaiku, mis kõik üksteisega piirnevad. Otstarbekam on planeerida kohe kogu ala kui kompleksi riikliku looduskaitsealana kaitse alla võtmine. EMÜ ekspertiisis viidatakse, et senised väiksemad eraldiseisvad alad ei ole suutnud vältida nende alade veerežiimi halvenemist, mistõttu on karstinähtuste piirkonnas vajalik piirkonna kui terviku kaitse alla võtmine. 84. Taotletav Tagadi karjääri ala kuulub Rahaaugu sihtkaitsevööndisse ja taotletav Tammiku karjäär paikneb Tammiku sihtkaitsevööndi piirides (vastustaja esitab kaitsealustest väärtuste täpse loendi tlk 61). EMÜ ekspertiis käsitleb põhjalikult moodustatava kaitseala välispiiri (p 2.2, ). Ekspertiisis tehtud piiriettepanekus lähtuti ala väärtusest looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate taimeliikide ja linnuliikide elupaigana ning ala potentsiaalsest väärtusest elupaigana, kui rakendatakse sobivaid ja piisavaid meetmeid ala hoidmisel ja kaitsel. Lisaks lähtuti looduskaitseala ettevalmistamisel koostatud uuringute tulemustest ning kaitstavasse alasse hõlmamise proportsionaalsusest. Ekspertiisi tulemusena esitatud välispiiri ettepanekuga on vaidlustatud määruse koostamisel arvestatud. Kaitse alla võtmise ettepanek hõlmas 8080 ha suurust ala, siis EMÜ ekspertiis telliti pärast ettepaneku põhjendatuse kaalumist oluliselt väiksemale alale, 5533 ha-le. EMÜ ekspertiisi tulemusena vähenes kaitse alla võetav ala veelgi ning vaidlustatud määrusega kehtestatud kaitseala pindala on 4628,7 ha (nimetatud pindalast 1044,4 ha on juba varem kaitse all). EMÜ ekspertiisis tuuakse välja keelatud tegevuste seos veerežiimi mõjutamisega (p 2.6.12). Ekspert viitab A.Kivistiku pikaajalistele vaatlustele, mis kinnitavad, et ebasoovitavad muutused luhtade ja soode veerežiimis, lagedate soo- ja niidualade kinnikasvamine, soo- ja lammimetsade seisundi halvenemine ja piirkonnas esinevate allikate vooluhulga vähenemine on tingitud peamiselt maaparandustöödest ning jõgede ja ojade voolusängide reguleerimisest. EMÜ ekspertiisis järeldatakse, et maavarade kaevandamine on vastuolus kaitseala kaitse-eesmärkidega, kuna see kujutaks täiendavat ohtu loodusväärtustele, eriti veerežiimi muutustele tundlikele elupaikadele ja 20 liikidele. Nabala piirkond on väärtuslik looduskompleks, hõlmates soo- ja metsaelupaigad ning kaitsealuste ja ohustatud liikide elupaigad, alal tervikuna oluline tähtsus loodusliku mitmekesisuse säilitamisel ning piirkonda ühendavaks looduslikuks tingimuseks on karstinähtuste esinemine ja sellega seotud tundlik veerežiim. EMÜ ekspertiisiga tuvastati kõikide

-s nõutavate kaitse alla võtmise eelduste olemasolu.

1. Kaebaja on kaebuses läbivalt väitnud, et otsuse tegemisel on eiratud asjas tähtsust omavaid uuringuid ja asjaolusid. Neist kõige olulisemaks peab kaebaja Tammiku karjäärialale kaebaja poolt tellitud KMH-d. KMH aruanne käsitleb Tammiku taotletaval mäeeraldist ja keskendub vahetult karjääri alal ja sellega vahetult piirneval alal avaldatavale väidetavale mõjule. Haldusasjas 3-11-1689 analüüsis kohus kaebaja taotluse alusel KMH rolli kaitseala moodustamise kontekstis. Kohus selgitas, et kaevandada soovinud isikute poolt koostatud KMH-d keskenduvad taotletava tegevuse (konkreetses karjääris lubjakivi kaevandamine) keskkonnamõjule, ettepaneku järgi aga hõlmab planeeritav kaitseala kogu Nabala lubjakivimaardla piirkonda tervikuna. Kohus leidis, et enne kaitseala moodustamise ettepaneku osas otsuse tegemist ei ole keskkonnamõju hindajal võimalik hinnata adekvaatselt kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide mõju, kuna pole selge taotletava tegevuse mõjusfääri jäävate keskkonnaobjektide ulatus, kaitserežiim ning sellest tuleneda võivad piirangud taotletavale tegevusele. Ringkonnakohus toetas haldusasjas 3-11-1689 Tallinna HK seisukohta, et KMH raames tehtud uuringud ei anna loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluses piisavat informatsiooni. Seega tuleb KMH seisukohtade ja hinnangute arvesse võtmisel silmas pidada, milline on tegelikult KMH eesmärk. Seetõttu on kaitseala loomise menetluses lisaks KMHle tellitud mitmeid uuringuid, mille eesmärgiks on olnud loodusväärtuste inventuuri tegemine ja kaitsealuste liikide väljaselgitamine ning nende olukorra määramine alal.
2. Käesoleval hetkel puuduvad vastustajal tervikuna keskkonnamõju hindamise menetluses kogutud andmed, millele kaebaja kaebuses valikuliselt siiski tugineb. Kaebaja esitas KMH projekti vastustajale CD ning eraldi kaustana, millele kaaskirjas viidati. Vastustaja on selgitanud, et Tammiku karjääri KMH tagastati kaebajale, kuna kaevandamislubade ja KMH menetlus oli peatatud. Menetlust, kus KMH aruannet oleks koos esitatud lisadega analüüsitud, toimunud ei ole. Kaebaja viitab lisaks Eesti Geoloogiakeskuse tööle „Nabala lubjakivimaardla rajatavate karjääride mõju põhjavee seisundile“ (mille eesmärgiks oli hinnata Nabala lubjakivimaardla nelja perspektiivse karjääri mõju põhjaveele. Kaebaja leiab, et nimetatud ekspertiisiga on välistatud, et Nabala maardla lubjakivi kaevandamine võiks omada mõju elanike veevarustusele ja Tuhala nõiakaevule. Nimetatud uuring aga ei kajasta veerežiimi muutuste mõju taimestikule ja elupaikadele. Ka nimetatud uuringus on tõdetud, et kaevanduste avamine mõjutaks veerežiimi. Eesti Geoloogiakeskus ei ole aga kaasanud viidatud hinnangu andmisel sellised eksperte, kelle pädevuses oleks hinnata, kuidas selline veerežiimi muutumine mõjutab kaitsealuste taimeliikide kasvukohti ning kaevanduste aladel ja nende vahetus läheduses asuvaid elupaigatüüpe. Kaebuse esitaja on läbivalt viidanud ka MTÜ Geoeducation Center (eksperdid H. Bauert ja R.Perens) tööle kritiseerides vastustaja tuginemist pigem L. Vallneri tööle kui eelnimetatud tööle. Kuigi kaitseala moodustamise ettepanekus olid keskseks kaitset vajavaks loodusväärtuseks karstivormid, hõlmas nii ettepanek kui ka kaitseala moodustamise hilisem menetlus ka muude väärtuste (nt botaanilised väärtused) kaitset. MTÜ Geoeducation Center analüüs on koostatud hariduselt hüdrogeoloogide poolt. Analüüsi koostamisse ei olnud kaasatud bioloogia ega botaanika valdkonna eksperte, kes oleksid olnud pädevad andma õiget hinnangut veerežiimi muutuse mõju kohta loodusväärtustele. Tuginedes haldusasjas nr 3-11-1689 Tallinna RK hinnangule saab väita, et analüüs oli koostatud geoloogi poolt, kes ei ole piisavalt pädev taimeökoloogia ja botaanika valdkonnas. Töös seatakse kahtluse alla karstivormide olemasolu Nabala-Tuhala kaitseala ja asutakse seisukohale, et lubjakividel asuv mitme meetri paksune moreeni kiht tõkestab oluliselt sademevete imbumist põhjavette ja seetõttu ei ole alal toimunud karsti kujunemist. Vastustaja on aga esitanud andmed, et valdkonna eksperdid on asunud seisukohale, et Nabala alal karstivormid eksisteerivad ning hüdrogeoloogiline mõju võib olla väga ulatuslik. Seega eksisteerib ekspertide vahel lahkarvamus 21 karstivormide olemasolu osas väljaspool ilmsete maapinnale ulatuvate karstivormide ala ning kaebaja poolt valikuliselt viidatud arvamused hüdrogeoloogilise mõju eksisteerimist (või selle olulist riski) ümber ei lükka. Asjakohane ei ole kaebuse esitaja kriitika ka selle kohta, et kaitsealusel alal on tuvastatud nii palju loodusväärtusi üksnes seetõttu, et seda on põhjalikult uuritud ning tõenäoliselt oleks ka ümberkaudsetel alades samas mahus loodusväärtusi, mida võiks samuti kaitsta. On tõenäoline, et seni teadmata loodusväärtusi võiks täiendavate uuringute tulemusena leida ka mujalt, kuid see ei saa kuidagi vähendada või välistada juba tuvastatud loodusväärtuste kaitsevajadust. Ebaõige on kaebaja väide, et vastustaja on tuginenud oma seisukohtades üksnes L. Vallneri uuringule ning eiranud kõiki uuringute tulemusi, mis kinnitavad kaevandamise mõju puudumist veerežiimile. Kaebuse esitaja on eksinud juba teatud uuringute tulemuste tõlgendamisel, kuivõrd sisuliselt on kõik uuringud tõdenud, et kaevandamine põhjustab muutusi ala veerežiimis ja põhjavee alanemist. Vastustaja on põhjendanud, millistest uuringutest lähtuti ning mis põhjusel teatud uuringutest lähtuda ei olnud võimalik. Osaliselt on Keskkonnaamet põhjendanud nimetatud küsimust juba oma 15.07.2014 kirjas nr HJR 15-4/14/10070-4 kaebajale, milles selgitati ka, miks ei ole võimalik Tammiku ja Tagadi karjääride kaitseala piiridest väljajätmine. Alusetu on seetõttu ka kaebaja väide, et vastustaja on lähtunud teesist, kas kaevandada või kaitsta loodusväärtusi ning ei ole kaalunud looduskaitseala moodustamise võimalikkust piirides, millest on välja jäetud Tagadi ja Tammiku lubjakivikarjääri alad.
3. Kaebaja on seisukohal, et ka karjääride kasutuselevõtmise korral on võimalik täita loodusdirektiivist ja linnudirektiivist tulenevat kaitsekohustust. Vastustaja ei nõustu kaebaja selliste väidetega. Vastustaja on kaitsealused ja ohustatud liigid ning elupaigad toonud välja käesolevas vastuses. Kuivõrd ekspertiisidega on kinnitatud kaitsealuste liikide olemasolu karjääride aladel ning nende vahetuse läheduses, ei ole vaidlust selles, kas karjäärialadel kaitset vajavaid liike üldse eksisteerib. Taotletavate karjääride alad võtaksid enda alla märgatava osa Nabala-Tuhala looduskaitsealast. Veelgi suurem on ala, mis ei asu otseselt kaevanduste piirides, kuid mis on kaevandamistegevuse mõjusfääris. Lisaks kaevandamise mõjusfäärile, mis ei ole poolte vahel vaidlusaluseks küsimuseks, on suurel alal kaevandamise mõjusfäär, mille ulatuse osas on ekspertidel lahkarvamused. Vastustaja tõi välja ekspertide hinnangu kaevandamisega kaasnevatele mõjutustele seoses ala veerežiimiga.
4. Lisaks on kaebaja viidanud, et ETA juhatus on tõdenud, et karjääride väljaarvamine looduskaitseala piiridest oleks võimalus kompromissi saavutamiseks maavarade kasutamise ja looduskaitse vahel. Vastupidiselt kaebuses esitatule ei olnud ETA liikmed Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamise ning lubjakivi kaevandamise küsimuses üksmeelsed ning loodusteaduste esindajad esitasid juhatusele looduskaitseala moodustamist toetavad seisukohad. Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni 09.02.2010 laiendatud koosoleku protokollis (MTÜ Geoeducation Center töö „Paekivi kaevandamise mõjud Nabala lubjakivimaardlas“, lk 21) jõutakse mh järgmistele seisukohtadele: Nabala karstialal leidub olulisi loodusväärtusi ka väljaspool olemasolevaid kaitsealuseid piirkondi; tegemist on keeruka, kõrge põhjaveetasemega karstistunud piirkonnaga. Kavandatud lubjakivikarjäärid, kus kogu kaevandatav kiht on allpool põhjaveetaset võivad seda väärtuslikku ja õrna ökosüsteemi ettearvamatult mõjutada ja seada ohtu oluliste looduskaitseliste väärtuste säilimise; nenditakse alaga seonduvate probleemide keerukust ning olemasolevate andmete puudulikkust ja vastuolulisust, sh vastuolusid kavandatavatest lubjakivimaardlatest toodetava killustiku kvaliteedi ja saagikuse osas; ulatusliku karsti tõttu on ala kahtlemata nitraaditundlik; edasise tegevuse osas peetakse mh vajalikuks Nabala ala loodusväärtuste inventuuri ja eri piirkondade looduskaitseliste väärtuste hindamist, kuna senised hinnangud ei arvesta karstinähtustega piirkonnas. Uuringute alusel tuleb ETA Looduskaitse Komisjoni hinnangul otsustada, kas luua üks suur looduskaitsealune Nabala karstiala.
5. Kaebaja on kaebuses viidanud, et kaebuse esitaja on esitanud KMH aruande vastustajale, kes ei ole seda õigusvastaselt avalikustanud. Kaebaja esitas KMH aruande vastustajale avalikustamiseks 22 25.11.
6. Vastustaja tagastas KMH aruande materjalid kaebajale, kuivõrd KMH menetlus oli 08.06.2011 käskkirjaga nr 825 peatatud. Nimetatud kirjas selgitas vastustaja, et kuna ei ole selge, millistes lõplikes piirides ja millise kaitserežiimiga loodusobjekt kaitse alla võetakse, võib KMH ja kaevandamislubade menetluse jätkamine viia ebaõigete otsusteni. Seetõttu ei võetud Tammiku lubjakivikarjääri KMH-d menetlusse ning see tagastati kaebajale. Ebaõige on seega kaebuse väide, et vastustaja ei ole õigusvastaselt KMH-d avalikustanud.
7. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega, et looduskaitseala moodustamise töögrupi töösse oleks pidanud olema kaasatud erinevate valdkondade esindajad, eksperdid ja teadlased. Töögrupi töösse oli kaasatud ka EMTELi ja kaevandajate esindajana emeriitprofessor Enno Reinsalu. EMTEL koondab mäetööstuse ettevõtjaid ja selle liikmete hulka kuulub ka Paekivitoodete Tehase OÜ. Selle kaudu oli tagatud kogu kaevandussektori teavitamine ning ettevõtjate seisukohtade kaasamine. E.Reinsalu oli töögrupi töösse igati kaasatud ning esitas ettepanekuid ka kirjalikult. Kaitseala menetlusse olid kaasatud kõik asjassepuutuvad isikud, sealhulgas kaebaja ja teised kaevanduslubade taotlejad, kellel oli samuti võimalik esitada omapoolseid seisukohti ning ettepanekuid. Kuivõrd kaitseala loomise otsust ei võeta töögrupi poolt vastu hääletamise tulemusel, ei oma tähtsust, mitu isikut kaevandajate ja EMTEL-i esindajana töögruppi kuulus.
8. Kui teatud liikide ja elupaikade osas on uuringute ja ekspertarvamustega kaitse alla võtmise põhjendatus tõendatud, siis teatud osas säilib teaduslik ebakindlus (seda kajastavad muuhulgas ilmekalt ETA liikmete seisukohad). Vastustaja möönab, et sõltuvalt ekspertiiside uurimisesemest ning eesmärgist võib ka tunnustatud ekspertide seas leida Nabala-Tuhala looduskaitseala tervikuna kaitse alla võtmise osas vastandlikke seisukohti, ja seda eeskätt karstivormide klassifitseerimise, hindamise ja tuvastamise osas. Samas eksisteerivad kaalukad ekspertarvamused, mis viitavad karstivormide esinemisele (sh kaebaja poolt esitatud Tammiku lubjakivikarjääri KMH aruande projekt) ja hoiatavad sellest tuleneva äärmiselt ulatusliku keskkonnamõju eest. Karstivormide olemasolu korral on kaebaja kavandatud tegevuse negatiivse mõju ulatus oluliselt laialdasem, kui kaebaja on seda KMH aruande koostamisel ja kaevandamisloa taotluse esitamisel eeldanud. Potentsiaalne oluline negatiivne mõju õigustab ettevaatusprintsiibist tulenevalt mh kaevandamisele piirangute seadmist vaidlustatud määrusega. Tegemist on meetmega tuvastatud loodusväärtuste kaitseks, mitte iseseisva eesmärgiga. Teatud määramatust Tammiku karjääri mõju osas mööndakse ka kaebaja poolt esitatud KMH aruande lisas. Käesoleval juhul on välja selgitatud Nabala-Tuhala looduskaitseala loodusväärtused. Loodusväärtuste kahjustamise võimalust on selgitatud nii teaduslikult kui ka rakendusuuringutega looduses; eksisteerib teatud vastuolu ekspertide arvamuste osas ning sellises olukorras, olles välja selgitanud nii võimaliku kahju tõenäosuse kui ka iseloomu, on vastustaja langetanud diskretsiooniotsuse Nabala-Tuhala looduskaitseala tervikliku kaitse kohta. Ettevaatusprintsiibi rakendamine toimus eeskätt kogutud tõendite vastuolude hindamisel. Vastustaja viitab siinkohal Riigikohtu seisukohtadele lahendis nr 3-3-1-86-06 ja 3-3-1-15-
9. Vastustaja on seisukohal, et kaitse alla võtmise menetluses on tehtud mõistlikud jõupingutused selleks, et tuvastada loodusväärtuste ohutegurid ja kõrvaldada ekspertide erinevatest seisukohtadest tulenevad vastuolud.
10. Kuigi elupaikade inventuur, botaaniline inventuur ja linnustiku inventuur on kinnitanud kaitse alla võtmise eelduste täitmist, tuleb arvestada veel uurimata Nabala loodusväärtuste olemasoluga. Kaitseala moodustamise menetluses ei viidud näiteks läbi mahukaid selgrootute ja seente uuringuid, kuigi ka nende seas on kaitsealuseid liike. Arvestades elupaikade iseloomu, on põhjendatud eeldus, et kaitse-eesmärgiga hõlmatud loodusväärtuste nimekiri täieneb edasiste uuringute käigus. See võib anda täiendavat kinnitust kaitse alla võtmise põhjendatusele. Vaidlustatud määruse kehtestamisele järgneb kooskõlas

§-ga 25 kaitsekorralduskava koostamine. Kaitsekorralduskava koostamisel täpsustatakse elupaikade ja liikide levikut alal. Vastustaja kajastatud inventuurid andsid piisava teadmise otsustamaks, et ala väärib kaitse alla võtmist. Olemas on ka info selle kohta, et osa elupaiku vajab nende loomuomaste struktuuride ja funktsioonide toimimiseks, ehk seisundi parandamiseks, teatud taastamistegevusi. Taastamise edukaks elluviimiseks on vajalik täiendavate andmete 23 kogumine. Kaitsekorralduskava raames keskendutakse elupaikadele, mille seisundit kavatsetakse tulevikus parandada. Kaitsekorralduskava koostamise raames tuleb täpsustada näiteks soometsade, salumetsade, allikate ning allikasoode, aga ka puis- ja sooniitude olukorda. Täiendavad uuringud täpsustavad ohustatud koosluste liigilist koosseisu, erinevate elupaikade ja liikide vahelisi seoseid ning seoseid koosluse abiootiliste komponentidega. Liigirühmadest on kavas senisest põhjalikumalt uurida seeni. Kuna alal on väärtuslikke metsakooslusi, siis on oluline uurida eelkõige nendega seotud seeneliike. Uurimist vajavad ka ohustatud putukaliigid, nagu liblikad ja vanametsaga seotud mardikad.

1. Vastustaja kajastatud uuringutest ja ekspertarvamustest nähtub üheselt vaidlustatud määruse kaitse-eesmärgiga hõlmatud kaitstavate loodusväärtuste esinemine kaebaja taotletavatel Tagadi ja Tammiku mäeeraldistel. Ekspertarvamustele ja uuringutele tuginedes on põhjendatud Nabala-Tuhala ala terviklik kaitse alla võtmine ulatuses, mis hõlmab kaebaja taotletavad mäeeraldised. Eksisteerivad kaalukad tõendid selle kohta, et taotletavatel mäeeraldistel leiduvad suure tõenäosusega karstivormid (arenev karst).Vaidlustatud määruse menetlusest, selle vastuvõtmisel aluseks võetud lähteandmetest ja vaidlustatud määruse motivatsioonist nähtub selgelt, et Nabala-Tuhala looduskaitseala loomise eesmärk ja kaalutlused ei ole kantud eesmärgist just nimelt kaevandamist takistada. Kaevandamise võimaldamine kaitse-eeskirjas osutus võimatuks liikidele, kooslustele ja veerežiimile avaldatava negatiivse mõju tõttu. Negatiivset mõju käsitlevad ekspertarvamused on menetluses avalikult kättesaadavaks tehtud ja neid on kaitseala moodustamise eelduste hindamisel kaalutud.
2. Kaebuse väide huvide kaalumata jätmise kohta ei ole põhjendatud. Vaidlustatud määrusest nähtub selgelt, et kaevandamisega seotud huvi on arvestatud ning seda on kõrvutatud looduskaitsehuviga. Vaidlustatud määruse seletuskirja punkti 2.5.4.3 kohaselt põrkuvad alal kaks erinevat huvi – kaitsta loodusväärtusi või kaevandada lubjakivi. Arvestades plaanitavate maardlate suurt pindala ja kaevandamise mõju tundliku veerežiimiga alale, kus leiduvad allikad, allikasood ja karstiilmingud, ei ole võimalik mõlemat eesmärki korraga saavutada. Seletuskirjas nenditakse, et tundliku veerežiimiga alal allpool põhjavee taset kaevandamine võib tuua kaasa veetaseme olulisi muutusi ning taimekoosluste teisenemise ja loodusväärtuste vähenemise või hävimise.
3. Huvide kaalumine nähtub ka KKA poolt kaebajale saadetud seisukohtadest. KKA 15.07.2014 kirjaga nr HJR 15-4/14/10070-4 esitatud vastuses kaebaja ettepanekule jätta looduskaitsealast välja Tammiku ja Tagadi karjääride ala, märgib KKA, et kaitseala piiridest ei saa jätta välja Nabala lubjakivimaardla Tammiku ja Tagadi karjääri alasid, sest nende kaitsealast väljaarvamine ei ole kooskõlas ala terviklikkuse säilimisega. Tundliku veerežiimiga alal allpool põhjavee taset kaevandamine võib tuua kaasa veetaseme olulisi muutusi palju suuremal alal, sh naabruses paiknevates allika- ja madalsoodes. Sarnastes tingimustes kaevandamise näide meil Eestis puudub, seega on otstarbekas lähtuda ettevaatusprintsiibist. Eelnimetatud kirjas on KKA ühtlasi juba analüüsinud erinevaid ekspertiise ja uuringuid ning toonud välja teatud uuringute puudused ja seega põhjused, miks ei ole võimalik nendest looduskaitseala moodustamisel lähtuda. Hinnates teostatud huvide kaalumist, on asjakohane pöörata tähelepanu ka sellele, et antud juhul ei ole kaebaja maa omanik. Seega ei ole küsimus isegi omandipõhiõiguse riive kaalumises. Antud juhul on kaebaja isik, kes on esitanud taotlused eesmärgiga saada riigi maal kaevandada riigile kuuluvat maavara. On selge, et kaebajal pole alust nõuda, et riik peaks neile tingimata andma oma maid ja maavarasid kaevandamiseks ning et nad peaksid saama oma ettevõtlusvabadust teostada riigi vara kasutamise kaudu. Samuti ei saa kaebaja nõuda, et riik ei võtaks talle kuuluvaid maid looduskaitse alla. Kaebaja saab nõuda, et riik hindaks kohases menetluses taotlust ja langetaks vastava otsuse.
4. Vastustaja leiab, et on kaevandamisega seotud huvi menetluses arvesse võtnud ning kaalunud ja ei ole selles osas kaebaja menetluslikke õigusi rikkunud. Kaitse alla võtmise menetluses kogutud andmestiku maht ning erinevate valdkondade käsitlemine näitab seda, et vastustaja on püüdnud kaalutlusotsuse langetamiseks koguda võimalikult ulatuslikku teavet nii kaitseväärtuste kui ka võimalike kaitsemeetmete kohta. Seega on väited formaalse või erapooliku menetluse kohta asjakohatud. 24
5. Vastustaja on ka seisukohal, et kaitseala moodustamisega seotud avalikke huvisid on nõuetekohaselt kaalutud ning vaidlustatud määruse seletuskirjas kajastatud. See hõlmab nt tööhõivet, metsandust jm aspekte. Kaebaja esitab ühe keskse etteheitena väite, mille kohaselt on kaalumata jäetud avalik huvi. Vaatamata sellele, et need küsimused väljuvad kaebaja kaebeõiguse piiridest, peab vastustaja vajalikuks veelkord märkida, et KKM analüüsis Nabala piirkonna varustuskindlust ehituslubjakivi ja ehitusdolokiviga. Kaitseala moodustamine ei mõjutanud oluliselt negatiivselt maavarade varustuskindlust. Ebaõige on kaebaja väide justkui oleks Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse ning maapõueseadusega. Looduskaitseala moodustamine ei ole kuidagi vastuolus PS §-ga
7. Asjakohatu on kaebuse esitaja väide, et kaitse alla võtmise otsustamisel ei ole üldse kaalutudki võimalust kaevandamise lubamiseks. Ka määruse seletuskirjas on märgitud, et loodaval looduskaitsealal põrkuvad kaks erinevat huvi: kaitsta looduväärtusi või kaevandada lubjakivi. Ainuüksi sellest nähtub, et kaevandamist on ettevõtjate huvina arvesse võetud. Ala tervikuna kaitse alla võtmine on kooskõlas Riigikogu 14.02.2007 otsusega heaks kiidetud Eesti Keskkonnastrateegiaga aastani
8. Keskkonnastrateegia ptk 5.2.2 näeb ette olemasolevate kaitstavate alade võrgustiku säilitamise, täiendamise ning edasiarendamise. Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007–2015 (mis oli keskkonnastrateegia rakendusplaan) p 2.2.3.2 näeb aga ette elupaikade ja koosluste kaitseks vajalike kaitsemeetmete ja -tegevuste edasiarendamise ning integreerimise, mis tagab efektiivsemalt liikide elujõuliste populatsioonide säilimise. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel oli keskkonnategevuskavas võetud üheks mõõdikuks kaitsepiirangutega alade osakaal Eesti territooriumist. See pidi jääma samaks või kasvama. Looduskaitse arengukava aastani 2020 sätestab eesmärkidena liikide ja elupaikade soodsa seisundi ja maastike mitmekesisuse tagamise ning elupaikade toimimise ühtse ökoloogilise võrgustikuna. Seega on Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamisel otseselt lähtutud erinevate riiklike keskkonnaalaste strateegiate eesmärkidest.
9. Olemasolevaid väiksemaid kaitsealasid on laiendatud, tagatud nende toimimine ühtse ökoloogilise võrgustikuna ning järgitud eesmärki tagada liikide ja nende elupaikade soodne seisund ja säilimine. Kaitseala moodustamisel on arvestatud EMÜ ekspertiisis esitatud kaitseala tsoneerimise ettepanekutega. Sihtkaitsevööndid on moodustatud põhimõttel, et piirkonna loodusväärtuste kaitse oleks tagatud. Osa piirkonna metsadest ei vasta täna täies ulatuses veel loodusdirektiivi metsaelupaikade kriteeriumitele, vaid vajavad varasema inimtegevusega hävinenud loodusväärtuste taastumiseks aega ja mõningate taastamistegevuste elluviimist. Nii arvati Tammiku ja Rahaaugu sihtkaitsevöönditesse riigimaal asuvaid metsi, kus on ka taastamistegevuste elluviimine lihtsamini korraldatav. Ka teistesse sihtkaitsevöönditesse on piiritletud eeskätt just riigimaad. Kuna loodusväärtusi tuleb kaitsta seal, kus need esinevad, siis jääb sihtkaitsevöönditesse ka kõrge loodusväärtusega eramaid. Vaidlustatud määruse § 9 lg 5 kohaselt on Tammiku sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk soo- ja metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine, metsakoosluste liigi- ja vanusestruktuuri hoidmine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kogutud andmete põhjal oli vastustaja veendunud, et kaitseala moodustamata jätmine tooks ekspertarvamustega tõendatult kaasa olulise negatiivse tagajärje. Sihtkaitsevööndite režiim on vajalik kaitsealuste liikide elu- ja kasvukohtade kaitseks ning Natura elupaikade ja metsakoosluste loodusliku arengu tagamiseks. Tammiku ja Tagadi karjäärialade väljajäämine (või kaevandamist võimaldava kaitserežiimi kohaldamine) tooks kaasa otseselt karjäärialadel ning nende vahetus läheduses asuvate loodusväärtuste – II kaitsekategooria ning ühtlasi Euroopa Liidu loodusdirektiivi II lisa taimeliikide, nt kauni kuldkinga, kuid samuti III kaitsekategooria taimeliikide, nt vööthuul-sõrmkäpa ja pruunika pesajuure – kasvukohtade hävimise. Samuti häviksid siinsetes metsades elavate III kaitsekategooria kaitsealuste linnuliikide hiireviu, laanepüü, händkaku ja väike-kärbsenäpi elukohad. Tammiku kaevandus hävitaks 2,7 ha suuruse allikasoo, mis on kogu Euroopas ohustatud elupaigatüüp ja kantud EL loodusdirektiivi I lisasse. Ühtlasi häviksid Tagadi karjäärialale jääv loodusdirektiivi elupaigatüüp rohunditerikkad kuusikud

§ 53

lg-st 1 tuleneva keeluga I ja II kaitsekategooria liigi täpse elupaiga avalikustamisele massiteabevahendites. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-85-10 ( p 40) öelnud, et õigusnormiks, mis saaks olla haldusaktis loetletud alade kaitse alla võtmise sisuliseks aluseks, saaks olla eelkõige

§ 7

. Seega peab õigusliku aluse olemasoluks olema selgitustes viidatud nii

§-le 7 üldiselt kui ka konkreetse(te)le eeldus(te)le, millele kaitse alla võetav loodusobjekt vastab. Määruse põhjendused on toodud seletuskirja p-s 2 ; p-s 2.1 on välja toodud nii see, et kaitse alla võtmise eeldused tulenevad

§-st 7, kui ka see, et „Nabala-Tuhala looduskaitseala kaitse alla võtmise eelduseks on ohustatud, haruldus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline ja esteetiline väärtus ning linnu- ja loodusdirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus“. Järgnevalt on seletuskirja lk 2–12 alal leiduvad liigid ja elupaigad seotud kaitse alla võtmise eeldustega ning selgitatud nende kaitsekategooriaid, ohustatust, kaitsevajadust ning nende peamiseid ohutegureid. Määruse aluseks olnud EMÜ ekspertiisile on viidatud seletuskirja p 1 ning määruse andmisele eelnenud uuringutele ja inventuuridele. Samas on põhjendatud ka Nabala-Tuhala looduskaitseala kui ühe tervikliku kaitseala moodustamist. Vaidlustatud määruse seletuskirjas on põhjendatud kaitserežiimi valikut ning kaitseala piiride põhjendatust. Seega on täidetud nõue, et haldusakti põhjendustes peavad lisaks sisalduma selgitused faktiliste asjaolude kohta; vastustaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-85-

1. Vaidlustatud määruse vastuvõtmisel on tuginetud uuringutele ja ekspertiisile, millele on seletuskirjas ka viidatud. Uuringute tulemusena ilmnes, et kogu looduskaitsealal leidub kaitsealuseid liike ning seetõttu moodustati looduskaitseala, kus on liikide ja nende elupaikade säilimise tagamiseks muu hulgas piiratud maavarade kaevandamist. Seletuskirjas on põhjalikult selgitatud, millised kaitsealused taime-, linnu- või loomaliigid, millisel maa-alal asuvad ning mis kaitsekategooria alla nad kuuluvad. Määruse andmise aluseks olnud ekspertiisi käigus on koostatud kaardid, millelt nähtuvad liikide kasvu või asukohad. Seega tulenevad määrusest ja selle seletuskirjast selgelt looduskaitsealal olevad kaitsealused liigid ning uuringud, millele tuginedes nende olemasolu väidetakse. Määrus on täielikult kontrollitav, selle põhjalikud põhjendused sisalduvad määruse seletuskirjas. Isegi, kui kohus leiab, et määrusel puudub kohane põhjendus määruse aluseks olnud uuringutele vähese viitamise tõttu määruse seletuskirjas, saab arvestada, et mitte igal motiveerimise puudujäägil ei tuleks esmalt otsust tühistada, kui on võimalik ammendavalt kontrollida, millele otsus tugineb. Kohtuasjas nr 3-3-1-85-10 on Riigikohus selgitanud, et tühistamiskaebuse rahuldamise üle otsustamisel tuleb kontrollida, kas tuvastatud menetlusvead ja vormivead võisid mõjutada ala kaitse alla võtmise otsuse sisu, ning kas haldusakt on vaatamata neile vigadele kontrollitav (p 43). Suuremale osale määruse andmisele eelnenud uuringutest nii kogu Nabala-Tuhala alal kui ka igas lubjakivimaardlas eraldi on määruse seletuskirjas viidatud ning kõik eelnenud uuringud, sh seletuskirjas viitamata uuringud, on avalikkusele kättesaadavaks tehtud Keskkonnaministeeriumi veebilehel ja Keskkonnaameti veebilehel. Seega on võimalik ammendavalt kontrollida, millele otsus tugineb. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 26
2. Kohus uurinud esitatud tõendeid ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et kaebus tervikuna ei kuulu rahuldamisele ja kaebaja menetluskulud tuleb jätta tema kanda.
3. Paekivitoodete Tehase OÜ palub tühistada Vabariigi Valitsuse 17.11.
4. a määrus nr 168 „Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ osaliselt, so Paekivitoodete Tehase OÜ huvisid ja õigusi puudutavas osas. Määruse kohaselt arvati Nabala-Tuhala looduskaitseala koosseisu Nabala Lubjakivimaardla Tammiku ja Tagadi lubjakivikarjääri alad koos karjääride teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamiseks, sh juurdepääsuteede rajamiseks vajaliku maaalaga alljärgnevatel katastriüksustel: 33701:001:0615; 33701:001:0621; 33701:001:0616; 33701:001:0610; 33701:001:0382 ning 33701:001:
6. Kaebaja leiab, et kaitseala moodustamisel on vastustaja põhjendused puudulikud ning vastuolulised, samuti heidab kaebaja ette kaalumiskohustuse täitmata jätmist ja et vastustaja ei ole rakendanud uurimispõhimõtet, jättes välja selgitamata olulised asjaolud. Kaebaja on seisukohal, et määratud piire on võimalik muuta ja Tagadi ning Tammiku karjääri alad on võimalik kaitsealast välja jätta. Kaebaja väitel rikutakse vaidlusaluse haldusaktiga tema õigust kaevandamisloa andmise menetluse lõpptulemusele.
7. Tühistamiskaebuse saab rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. HKMS § 41 lg 3 kohaselt võib kohustamiskaebuse rahuldamisel kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kaebuse esitajal on kaebeõigus ja VV määrus nr 168 on kohtus vaidlustatav. Kaebaja saab esitada subjektiivsete õiguste rikkumise kaebuse ning kohus nõustub vastustajaga, et kaebeõigus puudub puutumuskaebuse esitamiseks. Haldusakt, mis mõjutab kaevandamisloa taotluse lahendamise tulemust, puudutab kaevandamisloa taotluse esitanud isiku õigusi ja selles mõttes eristub kaebaja teistest isikutest, millest kaebaja aga ilmselt teeb väära järelduse. Kohus nõustub vastustajaga, et PS § 31 sõnastatud õigus tegelda ettevõtlusega ei ole absoluutne õigus, sama paragrahvi teine lause lubab seadusandjal sätestada ettevõtlusõiguse kasutamise tingimused ja korra. PS § -st 11 nähtub, et õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust; piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatavad vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Ettevõtlusvabadus laieneb PS § 9 lg 2 alusel ka juriidilistele isikutele. Ettevõtlusvabaduse, kui vabadusõiguse kaitseala on riivatud, kui seda vabadust mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt. Kaebaja saab tugineda õiguspärase ootuse osas õiglasele menetlusele, mitte aga kaevandamisloa saamisele. Kaevandamisluba ei pruugita anda mitte kellelegi, kuid juhul, kui muud kaevandamisloa andmist välistavad tingimused puuduvad, on kaebajal seadusest tulenevalt kaevandamisloa saamiseks eelisseisund. Määruse eesmärk on piirata avalik-õigusliku iseloomuga kitsenduste teel kaitsealasse jäävate kinnisasjade kasutamist. Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatud haldusakti kehtima jäämine võib kaasa tuua kaebaja jaoks selle, et selles piirkonnas lubjakivi kaevandada ei saa. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-8-15 (p 20) selgitanud, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kontekstis tuleb puutumust vaadelda isiku ja konkreetse keskkonna seosena. Puutumus keskkonnaseadustiku üldosa seaduse tähenduses ei ole enam iseseisvaks kaebeõiguse aluseks, vaid määrab ära õiguse tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ulatuse. Vaidlustatud määrusega ei kahjustata kaebaja tervist ega heaoluvajadusi, kuna kaebaja puhul on tegemist juriidilise isikuga. Samuti ei kahjustata kaebaja varalisi õigusi looduskeskkonna mõjutamisest tulenevalt, seega ei ole kaebajal võimalik esitada puutumuskaebust. Kohus saab lahendada kaebaja kaebust subjektiivsete õiguste rikkumise kaebusena, kaebaja on kinnitanud, et ta on esitanud kaebuse ka subjektiivse õiguse kaitseks tulenevalt HKMS üldregulatsioonist.
8. Kohus leiab, et kaebaja õiguste õigusvastast piiramist ei ole toimunud. Kuigi vaidlusalune määrus piirab kaebaja ettevõtlusvabadust, ei saa kohus sellist lõpptulemust, mis antud juhul 27 kaevandamistegevuse välistab, pidada õigusvastaseks. Vastavalt ei ole võimalik kohtul rahuldada ka kohustamisnõuet.
9. Kaebaja kaevandamisluba on menetletud pikaajaliselt ja sellise haldusmenetluse käigus võivad muutuda lõpliku haldusakti andmise jaoks tähtsust omavad faktilised või õiguslikud asjaolud, millega tuleb arvestada. Sealhulgas võidakse anda vahepeal teiste haldusorganite poolt haldusakte, mis muudavad isiku soovitud haldusakti andmise võimatuks. Selliste haldusaktide andmine ei ole õigusvastane pelgalt seetõttu, et teise haldusorgani poolt läbiviidavas menetluses lootis isik teistsugust lõpptulemust. Kaevandamisloa andmise menetluses ning loodusväärtuste kaitse alla võtmisel tekkis vältimatult konflikt kaebaja ootustega, so et riigi poolt antakse talle kaevandamisluba, mis aga ei võta riigilt õigust Nabala piirkonda looduskaitse alla võtta.
10. Vabariigi Valitsuse 17.11.
11. a määrusega nr 168 „Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ võetakse kaitse alla Harju maakonnas Kiili vallas Sookaera, Arusta, Sõmeru, Piissoo, Kurevere ja Paekna külas, Saku vallas Sookaera-Metsanurga, Kirdalu ja Tagadi külas, Kose vallas Tammiku, Kata ja Tuhala külas ning Rapla maakonnas Kohila vallas Angerja, Urge ja Pahkla külas asuv ala, mille nimeks saab Nabala-Tuhala looduskaitseala (edaspidi kaitseala). Määrus kehtestatakse

§ 10

lõike 1 alusel.

§ 8

lg 1 kohaselt on igaühel õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks.

§ 8

lg 3 sätestab, et kaitse alla võtmise algataja korraldab ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates vastava eriteadmistega isiku.

§ 8

lg 5 kohaselt algatatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise m