3-16-2602/2

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur

1. detsember 2016, Tallinn 3-16-2602 Haldusasi OÜ Rossel kaebus Maa-ameti
2. novembri 2016 otsuse tühistuse tuvastamise või alternatiivselt selle tühistamise nõuetes. Menetlusosalised Kaebaja: OÜ Rossel Esindaja: v.adv Mikk Lõhmus, v.adv. Vitali Šipilov RESOLUTSIOON
3. Tagastada OÜ Rossel kaebus.
4. Saata määrus kaebaja esindajatele. Edasikaebamise kord: Käesolev määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva määruse kätte saamisest arvates. (HkMS § 121 lg 4, § 203, § 204). ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
5. OÜ Rossel esitas
6. detsembril 2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maa-ameti
7. novembri 2016 kirjas nr 6-7/16/21720 sisalduva otsuse tühisuse tuvastamist või alternatiivselt selle tühistamist.
8. Leian, et OÜ Rossel kaebust ei saa menetlusse võtta ning see tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 2 p 1 alusel ehk kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. HkMS § 44 lg 1 kohaselt saab isik halduskohtusse pöörduda oma õiguste kaitseks. Eelviidatud HkMS § 121 lg 2 p 1 alusel tuleb tagastada kaebus sellise haldustegevuse peale, mis kaebaja subjektiivseid õigusi ilmselgelt ei riku. Maa-ameti
9. novembri 2016 kiri ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Selles kirjas ei sisaldu ühtki kaebaja subjektiivsete õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustust. Kaebaja leiab ekslikult, nagu oleks selles kirjas võetud seisukohal, et Tallinnas Järveotsa tee 45a maatükil ei asu hoonestusõiguse seadmist õigustavaid ehitisi, eelhaldusakti iseloom. Sellises kirjas ei saa kuidagi edaspidise haldustegevuse jaoks siduvalt kindlaks määrata ei seda, kas kõnealusel maatükil mingisugused maareformi seaduse tähenduses ehitised paiknevad ega seda, kelle omandis need on, veel vähem aga seda, kas nende omanikul on õigus nõuda enda kasuks hoonestusõiguse seadmist. Kõnealuses kirjas on õigesti viidatud sellele, et hoonestusõiguse seadmise otsustamine ei ole Maa-ameti pädevuses ning vastavat otsust ei ole Maa-amet (sh. ka mitte oma pädevust ületades) selles kirjas 1 teinud. Samuti ei ole selles kirjas otsustatud maa riigi omandisse jätmist ega ka seda, et maa riigi omandisse jätmine on võimatu maareformi seaduse (MaaRS) § 31 lg 1 p 10 alusel ehk hoonestusõiguse seadmise eesmärgil. Viimatinimetatud otsustust ei saakski Maa-amet teha, sest Vabariigi Valitsuse
10. septembri 199 määruse nr 226 „Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine“ § 5 p 7 kohaselt on MaaRS § 31 lg 1 p 10 alusel maa riigi omandisse jätmise otsustajaks maavanem. Ainuüksi see, et parasjagu toimub menetlus Tallinnas Järveotsa tee 45a maa riigi omandisse jätmiseks MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi maareservina, ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Sisuliselt ainsaks otsuseks, mis Maaameti
11. novembri 2016 kirjas tehti, oligi otsus käimasolevat maa riigi omandisse jätmise menetlust mitte lõpetada. Kohtupraktikas on erandina peetud võimalikuks maa riigi omandisse jätmise menetluse algatamise vaidlustamist, kui on ilmne, et menetluse tulemusena ei ole võimalik jõuda õiguspärasele tulemusele ning menetlus takistab näiteks maa ostueesõigusega erastamist või tagastamist. Analoogia korras võiks olla põhimõtteliselt vaidlustatav ka juba alustatud menetluse lõpetamisest keeldumine, ent ka see eeldaks peaasjalikult seda, et alustatud menetluses õiguspärase tulemuseni jõudmine pole võimalik ning menetlus takistab kaebajat tema subjektiivsete õiguste realiseerimisel. Antud juhul see nii ei ole. Kui asuda seisukohale, et ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmine Vabariigi Valitsuse
12. juuni 2014 määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“ on võimatu pärast maa riigi omandisse jätmist MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel, siis võiks kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda Maa-ameti peadirektori otsus maa riigi omandisse jätmise kohta. Seda otsust pole arusaadavalt veel tehtud, ent kui see tehakse, on kaebajal võimalik see vaidlustada. Sellise otsuse tegemise korral saaks kaebaja selle vaidlustada ka näiteks argumendil, et otsuse tegemisel pole õigesti tuvastatud asjaolu, et riigi omandisse jäetud maal asuvad kaebajale kuuluvad õiguslikul alusel püstitatud ehitused. See, kas või millise seisukoha Maa-ameti peadirektor maa riigi omandisse jätmise otsuses nende ehitiste kohta lõpuks kujundab ja kuidas ta oma seisukohta põhjendab, saab selguda vastavast tulevikus tehtavast otsusest. Seetõttu on käesoleva kaebusega halduskohtu poole pöördumine ennatlik. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 2