← Eesti

2-17-4441/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2017. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-4441 Tsiviilasi G K ja G K hagi R K v

§ 101

lõikes 1 sätestatud miinimummäärani, s.o mitte vähem kui 1/2 Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis

  1. aastal on 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot kuus, alates 20.03.
  2. a kuni lapse G K täisealiseks saamiseni *.
  3. Suurendada Pärnu Maakohtu 10.11.
  4. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-1424678 (kompromissi kinnitamise määrus) R K'lt alaealise lapse G K ülalpidamiseks välja mõistetud igakuist elatist 177,

§ 101

lõikes 1 sätestatud miinimummäärani, s.o mitte vähem kui 1/2 Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis

  1. aastal on 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot kuus, alates 20.03.
  2. a kuni lapse G K täisealiseks saamiseni *.
  3. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest etteulatuvalt hiljemalt ülalpidamise kuu
  4. kuupäevaks.
  5. Saata otsus menetlusosalistele, v.a alaealistele lastele. 1 Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Menetluskulud jätta kostja R K kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
  6. Hagejate nõue ja põhjendused 20.03.
  7. a esitasid hagejad G K ja G K (alaealised lapsed) seadusliku esindaja I P (alaealiste laste ema) vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja R K (alaealiste laste isa) vastu igakuise elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Pärnu Maakohtu 10.11.
  8. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-24678 välja mõistetud kostjalt kummagi hageja kasuks igakuine elatis 177,50 eurot kuus. Hagejad taotlevad kostjalt välja mõistetud elatise suurendamist alates hagiavalduse esitamisest seaduses sätestatud miinimummäärani, s.o 235 euroni kuus lapse kohta, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hagejate täisealiseks saamiseni /tlk 2-3/.
  9. Kostja vastuväited Kostja R K palub jõusse jätta kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-14-
  10. Kostja kulud elades ja töötades Soome Vabariigis on võrreldes Eesti Vabariigiga pea kolmekordsed. Kostja leiab, et oma töötasust umbes 15% maksta laste emale laste ülalpidamiseks on liiga suur summa. Kostja on alati hoolinud oma lastest ja ei ole oma kohustustest mitte kunagi kõrvale hoidnud ning on vastavalt oma võimalustele püüdnud lapsi rohkem toetada. Kohtukulusid palub kostja mitte jätta tema kanda, kuna on oma kohustusi täitnud enam kui tsiviilasjas nr 2-14-24678 on määratud. Kostja palub muuta laste elatusraha laekumise kuupäeva 16.-ndaks, kuna pankadevahelised rahalised liikumised ei ole piisavalt kiired, mistõttu võivad tulla üleliigsed kulutused /tlk 23/. Kostja palub lahendi tegemisel arvestada temapoolset kohtumääruse nr 214-24678 kohusetundlikku täitmist ja teha laste jaoks kõige sobivaim otsus /tlk 32/. Kohtumääruse täitmise kohta on kostja esitanud enda pangakontolt I P'le tehtud maksete väljavõte, millest nähtuvad maksete kuupäevad ja suurused ning kostja omakäelised selgitused ja täiendused /tlk 35-36/ ja 27.03.
  11. a maksekorralduse /tlk 37/.
  12. Hageja vastuväited kostja vastuväidetele Hagejad jäävad esitatud nõude juurde, kuna tegemist on miinimummääras nõudega, kuid hagejad on nõus vastavalt kostja soovile muutma elatise laekumise kuupäeva 16.-ndaks /tlk 28/. Pooled on pidanud kompromissläbirääkimisi /tlk 29-30/, kuid hagejad ei nõustu kostja kompromissettepanekuga, kuna see jääb alla seaduses sätestatud alammäära.
  13. Kohtuotsuse põhjendused 4.
  14. Hagejad, alaealised lapsed G K ja G K on oma seadusliku esindaja, s.o ema I P vahendusel esitanud kohtule haginõude oma teise vanema, s.o isa R K vastu igakuise elatise suurendamise nõudes seaduses sätestatud miinimummäärani alates hagiavalduse esitamisest, s.o 20.03.
  15. a. Hagiavalduses esitatud nõude aluseks on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1, mis sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ja PKS § 101 lg 1, mille järgi 2 igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär on Vabariigi Valitsuse 18.12.
  16. a määruse nr 139 § 1 lg 2 alusel
  17. aastal 470 eurot, seega ½ sellest käesoleval aastal on 235 eurot. 4.
  18. Hagiavaldusest nähtuvalt paluvad hagejad suurendada Pärnu Maakohtu 10.11.
  19. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-24678 kummagi hageja kasuks välja mõistetud igakuist elatist 177,50 eurot kuus seaduses sätestatud miinimummäärani /tlk 2-3/. Kohus on teinud väljatrüki nimetatud tsiviilasjas tehtud lahendist /tlk 5-8/, millest nähtuvalt on Pärnu Maakohtu 10.11.
  20. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-24678 kinnitatud hagejate G K ja G K (seadusliku esindaja I P vahendusel) ja kostja R K (lepingulise esindaja vahendusel) vahel 22.08.
  21. a kirjalikult sõlmitud kompromissileping alljärgnevalt: R K kohustub tasuma G K ülalpidamiseks igakuist elatist summas 177,50 eurot tagasiulatuvalt alates 01.07.2014 kuni *. R K kohustub tasuma G K ülalpidamiseks igakuist elatist summas 177,50 eurot tagasiulatuvalt alates 01.07.2014 kuni *. Elatise maksed tuleb teostada iga kuu eest etteulatuvalt hiljemalt ülalpidamise kuu 10.-ks kuupäevaks. Elatis tuleb tasuda I P arvelduskontole * *. 4.
  22. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on hageja 1 G K sündinud * ja hageja 2 G K * ning hagejate isa on R K ja hagejate ema I P /tlk 9-10/. Eeltooduga on tõendatud, et hagejad on alaealised lapsed, kes on õigustatud oma seadusliku esindaja vahendusel esitama kohtule hagi ülalpidamise, s.o elatise suurendamise nõudes kostja vastu. 4.
  23. Hagiavaldusest ja Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt /tlk 2, 9-11/ elavad hagejad koos emaga Haapsalu linnas ja hagiavaldusest, Rahvastikuregistrist ja kostja vastusest nähtuvalt /tlk 2, 12, 23/ elab kostja Soome Vabariigis. Hagejate ülalpidamiseks on kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõistetud elatis summas 177,50 eurot kuus /tlk 5-6/. Seega on hagejad õigustatud esitama elatise suurendamise nõude vanema, s.o kostja R K vastu PKS § 96 alusel, mis sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 100 lg 2 alusel, mis sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Järgnevalt hindab kohus kostja esitatud vastuväiteid hagejate nõudele. 4.
  24. Kostja leiab, et tema kulud elades ja töötades Soome Vabariigis on võrreldes Eesti Vabariigiga pea kolmekordsed, mistõttu oma töötasust umbes 15% maksta laste emale laste ülalpidamiseks on kostja hinnangul liiga suur summa /23/. 4.5.
  25. PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestavad, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 4.5.
  26. Riigikohus on 13.04.
  27. a lahendis nr 3-2-1-174-16 (p 13) leidnud, et alla seaduses sätestatud alammäära saab hüvitise välja mõista üksnes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud tingimustel. Samas märkis Riigikohus, et tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Kohus leiab, et asjaolu, et teises riigis elades on kostja igapäevakulutused suuremad kui Eesti Vabariigis, ei ole PKS § 102 lõikes 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks, mille alusel kohus võib vähendada elatist alaealisele lapsele alla seaduses sätestatud alammäära. Kohus möönab, et Soome Vabariigis elades võivad kostja igapäevakulutused olla tõepoolest suuremad kui Eesti 3 Vabariigis elades, kuid samas on ka üldteada asjaolu, et Soome Vabariigis on elatustase ja keskmine töötasu suurem kui Eesti Vabariigis. Kostja vastusest nähtuvalt hõlmaks miinimumelatise maksmine kahele lapsele 15% kostja sissetulekutest, millest tulenevalt saab järeldada, et kostja ei kasuta oma sissetulekuid enda ja hagejate kui enda ülalpeetavate tarbeks ühetaoliselt ning kostja enda ülalpidamiseks jääb 85% kostja sissetulekutest. Seega ei ole kostja PKS § 102 lõikes 1 toodud olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seega puudub vajadus täiendavalt hinnata PKS § 102 lõikes 2 sätestatud asjaolude esinemist käesolevas tsiviilasjas. 4.5.
  28. Riigikohus on ka 24.10.
  29. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 rõhutanud (p 15), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada. 4.5.
  30. Kuna kostja on teovõimeline täisealine isik, kellel Rahvastikuregistri andmete kohaselt on omandatud kutsekeskharidus ja kes töötab ka käesoleval ajal, siis puudub kohtul kahtlus, et kostja on võimeline elatist teenima ulatuses, mis tagaks nii hagejate ülalpidamise seaduses sätestatud miinimummääras kui ka kostja enda ülalpidamise selleks minimaalselt vajalikus ulatuses. 4.5.
  31. TsMS § 230 lg 3 alusel võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel. Kohus on teinud päringud kostjal olemasoleva kinnisvara ja sõidukite kohta ning päringute vastustest nähtuvalt kuulub kostjale ½ kaasomandist Ridala vallas Lääne maakonnas ning kosjale kuulub haagis Tiki Treiler. Seega kuulub kostjale ka vara, mille arvelt on kostjal võimalik rahaliste vahendite ebapiisavuse korral laste ülalpidamiskohustust täita. 4.
  32. Kostja palub lahendi tegemisel arvestada temapoolset kohtumääruse nr 2-14-24678 kohusetundlikku täitmist ja teha laste jaoks kõige sobivaim otsus /tlk 32/. 4.6.
  33. Kohtumääruse täitmise kohta on kostja esitanud enda pangakontolt I P'le tehtud maksete väljavõtte, millest nähtuvad maksete kuupäevad ja suurused ning kostja omakäelised selgitused ja täiendused /tlk 35-36/ ja 27.03.
  34. a maksekorralduse /tlk 37/. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja on valdavalt täitnud laste ülalpidamiskohustust, on tervitatav ja hea tahte märk kostja poolt, kuid eeltoodu ei anna seadusest tulenevat mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära. Seega kohus ei asu hindama varasemalt tasutud elatiste makseid ja nende suurust ning hagejate esindaja esitatud väited tasutud summade ja nende selgituste kohta, kuna elatis suurendamise nõue on seaduse järgi võimalik esitada alates hagiavalduse esitamisest, mida käesolevas hagis ka on tehtud. 4.
  35. Kostja palus muuta laste elatusraha tasumise kuupäeva 16.-ks, kuna pankade vahelised rahalised liikumised ei ole piisavalt kiired ja seoses sellega võivad kostjale kaasneda täiendavad kulutused /tlk 23/. 4.7.
  36. Hagejad teatasid kohtule, et on nõus vastavalt kostja soovile muutma elatise laekumise kuupäeva 16.-ndaks /tlk 28/. Pärnu Maakohtu 10.11.
  37. a määrusega on pooled kokku leppinud, et elatise maksed tuleb teostada iga kuu eest etteulatuvalt hiljemalt kuu 10.-ks kuupäevaks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra ning määrab, et elatise maksed tuleb teostada iga kuu eest etteulatuvalt hiljemalt kuu 16.-ks kuupäevaks. 4.
  38. Muid sisulisi vastuväiteid kostja elatise suurendamise nõudele ei ole esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleva tsiviilasjas ei ole kohtule esitatud tõendeid ega faktilisi asjaolusid selle kohta, et kostja ei oleks mõjuval põhjusel suuteline endale 4 või oma alaealistele lastele ülalpidamiseks elatist rahaliselt teenima. Kohus on seisukohal, et kostja on võimeline saama sissetulekuid ulatuses, mis tagaks nii kostja endale ülalpidamise kui ka hagejatele elatise maksmise seaduses sätestatud miinimummääras ning puuduvad erandlikud asjaolud elatise väljamõistmiseks väiksemas määras. 4.
  39. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagejate hagi kostja vastu elatise suurendamise nõudes ja kohus suurendab: Pärnu Maakohtu 10.11.
  40. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-24678 (kompromissi kinnitamise määrus) R K'lt alaealise lapse G K ülalpidamiseks välja mõistetud igakuist elatist 177,

§ 101

lõikes 1 sätestatud miinimummäärani, s.o mitte vähem kui 1/2 Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis

  1. aastal on 235 eurot kuus, alates 20.03.
  2. a kuni lapse G K täisealiseks saamiseni *. Pärnu Maakohtu 10.11.
  3. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-24678 (kompromissi kinnitamise määrus) R K'lt alaealise lapse G K ülalpidamiseks välja mõistetud igakuist elatist 177,

§ 101

lõikes 1 sätestatud miinimummäärani, s.o mitte vähem kui 1/2 Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis

  1. aastal on 235 eurot kuus, alates 20.03.
  2. a kuni lapse G K täisealiseks saamiseni *. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest etteulatuvalt hiljemalt ülalpidamise kuu
  3. kuupäevaks.
  4. Hagihind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagejad on taotlenud juba välja mõistetud elatise, summas 177,50 eurot, suurendamist seaduses sätestatud miinimummäärani, s.o käesoleval ajal 235 euroni kuus (235 - 177,50 = 57,50 €). Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 1035 eurot (57,50 € * 9 kuud * 2 last).
  5. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 6.
  6. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagejad on palunud menetluskulud jätta kostja kanda ning kostja on palunud tema kanda mitte menetluskulusid jätta, kuna ta on täitnud tsiviilasjas nr 2-14-24678 kohtumäärusest tulnud kohustusi hagejate ees. Kuna TsMS § 162 lg 1 ei anna kohtule kaalutlusvõimalust menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 6.
  7. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 6.
  8. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei ole. 6.
  9. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab 5 vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.