← Eesti

1-17-4385/2

Obsah (5)§ 424§ 68§ 73§ 78§ 50

Kriminaalasi nr. 1-17-4385 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 03.mai 2017. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Karin Talviste Kriminaalasi Kristina Kannu

§ 424

järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav Kristina Kann, IK 48502182710; sünniaeg: 18.veebruar 1985. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; perekonnaseis: vabaabielus, 1 alaealine ülalpeetav; töökoht: XXXXX; elukoht: XXXXX; varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kristina Kann

§ 424järgi ja mõista karistuseks viis

(5)kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Kristina Kannu kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02-03.mai 2017. a, s.o kaks

(2)päeva ning lõplikuks karistuseks mõista neli
(4)kuud kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust.

§ 73alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kristina Kann ei pane ühe

(1)aasta kuue
(6)kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakata Kristina Kannu katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta Kristina Kannult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks

(4)kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on Kristina Kann kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie
(5)tööpäeva jooksul. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kristina Kannult riigituludesse menetluskuludena sundraha kolmsada viiskümmend kaks
(352)eurot 50 senti ja kaitsjatasu kakskümmend neli
(24)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Kristina Kannul on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest nelja
(4)kuu jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99917700032058. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. kirjalikult vormistatuna Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Kristina Kannu süüdistatakse

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o.

mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, mis seisnes selles, et tema 02.mail 2017. a kella 04:29 paiku Tartu linnas Ujula Konsumi juurest kuni sõiduki peatamiseni Jaama tn 173 juures juhtis mootorsõidukit Škoda Superb registreerimisnumbriga XXXXXX olles alkoholijoobes (alkoholijoove 1,16 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 1,06 mg/l). Sellise käitumisega rikkus Kristina Kann Liiklusseaduse § 69 lg 1/ Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1/ Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1/ Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1/ Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Rikkudes eelpool toodud nõudeid, pani Kristina Kann toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kestusega 5 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Kristina Kannu kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 02-03.mai 2017. a, s.o 2 päeva. Ärakandmisele kuulub seega vangistus kestusega 4 kuud ja 28 päeva. Vastavalt

§ 73

mitte pöörata Kristina Kannu karistust täielikult täitmisele, kui ta ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 kuuks. Vastavalt LS § 127 on Kristina Kann kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks kaitsjatasu kohtueelses menetluses 88 eurot ja 80 senti, sellele lisandub sundraha ja kaitsjatasu kohtumenetluses. KrMS § 179 lg 1 p 2 ja KrMS § 2565 lg 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsuse korral kiirmenetluses 352 eurot ja 50 senti. Menetluskulude suurus on kokku 441 eurot ja 30 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel leppisid süüdistatav, kaitsja ja prokurör kokku menetluskulude tasumise süüdistatava poolt ositi 4 kuu jooksul summas 376 eurot ja 50 senti. Kaitsja sõidukulud summas 64 eurot ja 80 senti jätta riigi kanda. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Kristina Kann tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kristina Kannu menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.