järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav Andrus Pikker, IK 36907012753; sünniaeg: 01.juuli 1969. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; perekonnaseis: vallaline, alaealisi ülalpeetavaid ei ole; töökoht: XXXXX; elukoht: XXXXX; varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Andrus Pikker
p 1 alusel hakata Andrus Pikkeri katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.
mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, mis seisnes selles, et tema 01.mail 2017.a kella 15:37 paiku Tartu linnas Jaama tänaval Sõpruse pst ja Kadaka tn vahelisel teelõigul suunaga Kadaka tn poole juhtis mootorsõidukit Volkswagen Vento registreerimismärgiga XXXXXX, olles alkoholijoobes (alkoholijoove veres 3,56 mg/g laiendmääramatusega ± 0,07 mg/g). Sellise käitumisega rikkus Andrus Pikker Liiklusseaduse § 69 lg 1/ Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1/ Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1/ Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1/ Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Rikkudes eelpool toodud nõudeid, pani Andrus Pikker toime
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale Andrus Pikkerile karistuseks vangistust kestusega 5 kuud.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Andrus Pikkeri kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 01-03.mai 2017.a, s.o 3 päeva. Ärakandmisele kuulub seega vangistus kestusega 4 kuud ja 27 päeva. Vastavalt
mitte pöörata Andrus Pikkeri karistust täielikult täitmisele, kui ta ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 kuuks. Vastavalt LS § 127 on Andrus Pikker kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks kaitsjatasu kohtueelses menetluses 48 eurot, sellele lisandub sundraha ja kaitsjatasu kohtumenetluses. KrMS § 179 lg 1 p 2 ja KrMS § 2565 lg 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsuse korral kiirmenetluses 352 eurot ja 50 senti. Menetluskulude suurus on kokku 400 eurot ja 50 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel leppisid süüdistatav, kaitsja ja prokurör kokku menetluskulude tasumise süüdistatava poolt ositi 12 kuu jooksul. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Andrus Pikker tuleb süüdi tunnistada
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Andrus Pikkeri menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.