← Eesti

1-16-9945/20

Obsah (7)§ 238§ 126§ 175§ 179§ 180§ 318§ 417

1-16-9945 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. novembril 2016. a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola P

§ 238lg 1 p 4, § 306 ja § 309 lg 3 Süüdi tunnistada Siim Vellamäe Kar

S § 200 lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra ning mõista Siim Vellamäe kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus ning Siim Vellamäe karistusaja algust arvestada alates 20.01.2016. a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõend – CD-R plaat 20.01.2016. a turvakaamera salvestisega. Ts

MS § 440 lg 1 alusel rahuldada tsiviilhagi. VÕS § 127 lg 1; § 128, § 130, § 134 lg 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Siim Vellamäelt I.T. kasuks 467,59 eurot (nelisada kuuskümmend seitse eurot ja 59 senti) varalise kahju katteks ning 1500 (üks tuhat viissada) eurot mittevaralise kahju katteks tasumisega I.T. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

§ 175

lg 1 p 9 alusel välja mõista Siim Vellamäelt

§ 179

lg 1 p 1 järgi arvutatud sundraha osa 300 (kolmsada) eurot.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Siim Vellamäelt 692 (kuussada üheksakümmend kaks) eurot riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud summas 992 (üheksasada üheksakümmend kaks) eurot tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile kandes ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); Tasumisel märkida viitenumber 99916700085750. Selgituseks märkida: „Siim Vellamäelt, 1-16-9945, menetluskulud 28.11.2016. a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsuse alusel“.

§ 180

lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

§ 180

lg 3 alusel jätta menetluskuludest sundraha osa 775 (seitsesada seitsekümmend viis) eurot riigi kanda. 2 Edasikaebamise kord.

§ 318lg 3 p 1 alusel on süüdistataval õigus esitada kohtuotsusele apellatsioon.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

  1. novembrist
  2. a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav alates
  3. detsembrist
  4. a. Kohtuotsuse peale võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates süüdistatavale kohtuotsuse tervikteksti kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, mida kohus arutas. Siim Vellamäed süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 20.01.
  5. a kella 05:10 paiku Tartu linnas Ülejõe pargis Narva mnt ja Kaarsilla vahelisel lõigul, võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis kallale I.T.le keda tõukas selja tagant tugevalt vastu paremat õlga, mille tagajärjel kannatanu kukkus vasakule küljele ning seejärel rebis jõuga ära I.T. vasakus käes olnud käekoti koos selle sees olnud järgnevate esemetega: rahakott ja rahakotis olnud esemed (kolm pangakaarti, pensionitunnistus, erinevate kaupluste kliendikaardid, bussisõidukaart, Tallinki ClubOne kaart, Eesti Vabariigi isikutunnistus), kaks võtit koos magnetkiibiga; mobiiltelefon ASUS ja mobiiltelefoni sees olnud kõnekaart abonentnumbrile XXXXXXX. Kirjeldatud teoga tekitas Siim Vellamäe I.T.le füüsilist valu, tervise kahjustuse ning varalise kahju summas 591,59 eurot. Sellega pani Siim Vellamäe toime KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Kohtus tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused. Kohtuistungil tunnistas Siim Vellamäe enda süüd täielikult. Ta oli nõus asja arutamisega lühimenetluses ja ei taotlenud enda küsitlemist. Kohus lahendas süüdistuses lühimenetluses kriminaaltoimikusse kogutud tõendite hindamisega. Kannatanu I.T. andis ütlusi, et 20.01.
  6. a kella 05.05 paiku hakkas ta kodunt minema jalgsi tööle Tartu Ülikooli raamatukokku. Umbes 5-10 minuti pärast oli ta poolel teel Narva maanteest Kaarsillani, kui järsku tõugati teda kätega väga tugevalt paremast õlast, mille tagajärjel ta kukkus vasakule küljele. Kannatanu tundis tõukamise järel valu õla piirkonnas ja kukkumisel valu puusa piirkonnas. Kukkumise hetkel võttis kannatanut tõuganud meesterahvas kannatanu vasakust käes käekoti. Maha kukkunud kannatanu nägi enda juures kahte meest, teine paar sammu eemal. Koti kätte saanud, jooksid mehed minema Kaarsilla suunas. Kannatanu tõusis ja jooksis meestele järele. Ta nägi mehi suunduvat teisel pool Kaarsilda paremale Hesburgeri ette ja sealt üle tänava endise 3 panga ja WC või elektrimaja vahele. Kannatanu jooksis taksopeatusse ja rääkis taksojuhile enda röövimisest. Taksojuht helistas politseisse. Samal ajal nägi kannatanu kahte meest liikumas Tartu linna raamatukogu taga Gilgi tänava suunas (tl 3). Tunnistaja K.S. andis ütlusi, et tema töötades politseinikuna sai 20.01.
  7. a kella 05.26 paiku juhtimiskeskuselt väljakutse Tartus Kaarsilla Raekoja platsipoolsesse otsa seoses naisterahva röövimisega. Kella 5.31 ajal kohale jõudes, oli kohal juba teine patrull. Nad said korralduse piirkonda kontrollida. Isikud peeti kinni piirkonnas püssirohu keldri peal. Kuna oli sadanud värske lumi, asus tunnistaja paarimehega mööda jälgi liikuma vastassuunas. Selgelt oli eristatav kahe isiku käimisrada. Käimisraja vahetus läheduses leidis tunnistaja prügikastilt käekoti toetamise jäljed ja prügikasti tagant käekoti, kotis telefoni tühjad kaaned. Riigikohtu hoone vastas pargis posti küljes asuva prügikasti ees olid jäljed peatunud. Tunnistaja leidis prügikastist erinevaid kliendikaarte, mille võttis kaasa. Tunnistaja liikus edasi üle Inglisilla kuni nõlvani, kus jäljed peatusid. Nõlva küljel oli erinevad kliendikaardid I.T. nimele. Samast leidsid ka musta värvi rahakoti, milles pensionitunnistus I.T. nimele. Tunnistaja liikumise skeem on joonistatud ütluste lisana. Käekoti leiukoht on fotografeeritud (tl 21 – 24). Tunnistaja E.M. ütluste järgi oli ta 20.01.
  8. a politseiametnikuna graafikujärgselt tööl. Seoses varahommikul toimunud röövimise teatega käis ta võimalikku röövijate liikumise marsruuti mööda ja leidis isikutunnistuse ning Lux Expressi kliendikaardi I.T. nimele. Leiukoht on ütluste lisaks oleval skeemil märgitud (tl 26, 27). Patrullilehtede andmetel oli 20.01.
  9. a kell 5.26 väljakutse Tartus Raekoja platsi seoses naisterahva röövimisega Narvas maantee pargis. Tartus Tähetorni läheduses peeti kinni kaks isikut: R.R. ja Siim Vellamäe seoses Narva mnt pargis toimunud koti röövimisega (tl 28 – 31). Asitõendi vaatlusprotokolli andmetel on vaadeldud Tartu linna turvakaamerate salvestist. Salvestiselt tuvastati 20.01.
  10. a kell 05.23 kaks tumedates riietes isikut, kes jooksevad üle kaarsilla Raekoja platsi suunas, esimesel isikul paremas käes tumedat värvi ese. Kell 05.23.38 järgneb eelnevalt kirjeldatud isikutele üle kaarsilla kolmas isik (tl 33, 34). Kahtlustatavana kinnipidamise protokollide andmetel peeti 20.01.
  11. a kahtlustatavatena kinni R.R. ja Siim Vellamäe (tl 37 – 44, 60 – 61). Kahtlustatava R.R. ütluste järgi tunneb ta Siim Vellamäed vangla ajast. 19.01.
  12. a õhtul sai ta Siim Vellamäega kokku Zavoodis, kus tarbisid alkoholi. Siim hakkas joobnuna baaris olevate isikutega tüli norima ja nad läksid baarist minema. Kui nad baari Pool Kuus sisse ei saanud, läksid Staadioni tänavale Siim Vellamäe juurde ööbima. Hommikul oli Siim Vellamäe juba enne nelja üleval ja R.R. ärkas lärmi peale. Kella 4.30 ajal ütles R., et läheb Jõgeva rongi peale, kuhu Siim Vellamäe teda saatma tuli. Nad kõndisid raudteejaama läbi kesklinna. Kui nad liikusid Narva maanteel asuva tankla läheduses asuval teel, mis viib otse Kaarsillale, hakkas Siim rääkima, et peaks kellegi tühjaks tegema. R.R. sellega ei nõustunud. Samal ajal nägid nad enda ees 20 – 30 meetrit liikumas naisterahvast, kellele jõudsid enne Kaarsilda järgi. R.R. jõudis naisterahvast mööduda, kui kuulis selja taga rüselemist. Ta vaatas taha ja nägi kuidas Siim Vellamäe kisub naisterahvalt kotti käest. R.R. hakkas kohe jooksma ja varsti jooksis talle järele Siim Vellamäe. R. R. tekkis sündmusest paanika ning ta liikus sihitult linnas ringi, Siim Vellamäe tema järel. Ta nägi Siim Vellamäed asju laiali loopimas. Nad jõudsid Toomemäele ja nägid seal politseid. Siim hakkas nõlvalt asju laiali loopima. R.R. läks politsei juurde ja ta peeti kinni (tl 47 - 48). Kahtlustatava Siim Vellamäe andis kuriteole eelnenud tegevuse kohta R.R.ga kohtumisest kuni sündmuskohani jõudmiseni samasuguseid ütlusi nagu kahtlustatav R.R.. Edasi Siim Vellamäe 4 ütlused eristuvad R.R. ütlustest. Siim Vellamäe ütluste järgi kõndis ta mööda nende ees liikunud naisterahvast ja R. jäi koos naisterahvaga tema selja taha, kui S. Vellamäe kuulis mingit matsakat. Ta vaatas selja taha ja nägi, et naisterahvas on maas pikali ja R. jooksis Vellamäe suunas, käes käekott, mida tal varem ei olnud. Vellamäe ei saanud ise ka aru, miks ta R.R.le järele hakkas jooksma. Nad jooksid üle Kaarsilla, siis läksid korraks lahku, Vellamäe jooksis Raekoja platsi suunas.. Hiljem nende teed ristusid Rüütli tänaval. Siis R.il enam kotti käes ei olnud. R. ei seletanud, mis toimub. Nad liikusid koos edasi Toomemäe poole. Vana sünnitusmaja juures pidas neid politsei kinni. Vellamäe ei näinud, et R. oleks selle hetkeni midagi maha visanud (tl 64). Eelkirjeldatud tõenditega on Siim Vellamäele esitatud süüdistuses kirjeldatud kuritegu tõendatud. Kuriteo toimepanemise aeg ja koht on tõendatud kannatanu ja kahtlustatavate R.R. ja Siim Vellamäe ütlustega. Nemad kolm olid samal ajal samas kohas, kuni veerand tundi pärast viit hommikul Tartus Ülejõe pargis Narva mnt ja Kaarsilla vahelisel lõigul. Kannatanu ja süüdistatava elasid Tartus kesklinnast lähtudes ülejõe piirkonnas. Kannatanu oli teel kodunt kesklinna piirkonnas asuvasse töökohta ning süüdistatav oli teel enda kodust läbi kesklinna raudteejaama. Teo toimepanemise aega kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid, patrullilehed. Esimesele patrullitoimkonnale, mille koosseisus oli tunnistaja K.S. saabus väljakutse kell 5.26 ja teisele toimkonnale saabus väljakutse kell 5.
  13. Röövimissündmuse ja politseile teatamise aja vahe on tingitud kannatanu jooksmisega röövijate järel ja esimesel võimalusel taksopeatusest abi saamiseni, taksojuhi telefonilt politseile teatamiseni. Kannatanu ütlusi tema jooksisest meeste järel kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll. Kannatanu ja kahtlustatavate ütlustega on tõendatud kannatanule tagant lähenedes temast möödaminnes kannatanu käest käekoti haaramine ja sellega ära jooksmine Raekoja platsi suunas. Käekoti ja selles olnud esemete kannatanu käest haaramisega võttis haaraja kannatanu tahte vastaselt kannatanu vara valdusse ja seejärel sündmuskohalt ära jooksmisega omastas kannatanule kuuluva vara ebaseaduslikult. Kannatanu ütlustega on tõendatud kannatanu valdusest esemete väljaviimine koos kotiga kokku 214,25 euro ulatuses (tl 11). Kannatanu ütluste järgi tundis ta tagant tugevast tõukamisest vastu õlga valu õlas. Tõukamisest tasakaalu kaotamise järel kukkus kannatanu pikali ja tundis kukkumisest valu. Kannatanu tõukamine ja sellega tema tasakaalust väljaviimise eesmärgiks oli käekoti hõivamine. Tugevast tõukamisest vastu õlga põhjustatud valu õlas on hinnatav kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 lg 1 tähenduses. Seega on tõendatud kannatanult koti ja seal olevate esemete hõivamine vägivallaga. Kahtlustatavad R.R. ja Siim Vellamäe andsid teo toimepannud isiku kohta ütlusi viidates teine teisele kui teo toimepanijale. Ütlusi hinnates teiste tõenditega kõrvutades on kohus jõudnud järeldusele, et Siim Vellamäe ütlused teo toimepannud isiku kohta ei ole usaldusväärsed. Siim Vellamäe ei mäleta sündmuskohale jõudmise asjaolusid, röövimisega otseselt seotud ja röövimise järgselt asjade peitmisega seotud asjaolusid. Seevastu kahtlustatav R. R. kirjeldab sündmuskohale liikumise, vara hõivamise ettepaneku tegemise ja röövimisele järgnenud asjade peitmisega seotud asjaolusid ja kirjeldas neid üksikasjalikult. R.R. ütlusi kinnitavad teised suulised ja kirjalikud tõendid. Tunnistaja K.S.i ütlused kinnitavad R.R. ütlusi kahtlustatavate liikumise teekonna ja koti ning sealt võetud asjade leidmist kahtlustavate liikumise teekonnal erinevates kohtades. Kahtlustavate liikumise teekond on kajastatud skeemidel ja tuvastatud asitõendi vaatlusprotokolliga. R.R. ütluste järgi tuli Siim Vellamäelt kelleltki vara hõivamise ettepanek. R.R. selle ettepanekuga ei haakunud. Lühikese aja möödudes kavatsuse avaldamisest koti hõivamine ka toimus. Kohus teeb järelduse, et näinud nende ees liikuvat inimest tekkis Siim Vellamäel plaan ees liikuvalt isikult 5 asjade varastamiseks ja ta viis selle plaani ka täide. Kannatanu I.T. ütluste järgi nägi ta ründe järel mehi, üks oli teisest lühem. Pikem meesterahvas tundus vanem, sest tema jooksusamm oli tunduvalt kehvem kui lühema mehe oma. Kannatanu käekotti kandis lühem meesterahvas. Politseisse kõne ajal nägi kannatanu teda röövinud mehi vaikselt kõndimas Tartu linna raamatukogu taga Gildi tänava suunas. Kotti kannatanu enam meeste käes ei näinud. Kannatanu nägi kinnipeetud mehi kohe pärast kinnipidamist ja kannatanu tundis meeste kehakuju järgi, et tegu võib olla samade meestega. Politseinikud leidsid kannatanu käekoti üles ja tagastasid selle kannatanule. Käekotis enam asju ei olnud (tl 3). Kannatanu ütluste järgi nägi ta pärast maha kukkumist teist meest endast eemal. Kannatanu kirjeldab ka meeste erinevust pikkuse ja riietuse järgi. Kannatanu eristas ka meeste vanuse liikumisreaktsioonide järgi. Dokumentaalsed tõendid kinnitavad kannatanu ütlusi meeste erinevusest pikkuse ja riietuse järgi. R.R. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos fototabelitega ja Siim Vellamäe kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos fototabelitega tõendavad sündmuskohal kinnipeetud isikute seljas olnud riietust, pikkuse ja vanuse erinevust. R.R. on sündinud XXXX. a ja Siim Vellamäe on sündinud
  14. a. R.R. on Siim Vellamäest 16 aastat vanem ja viimasest pikem. R.R. ütluste järgi pööras ta ümber, kui kuulis enda selja taga rüselemist. Eeltoodud tõenditest järeldub, et röövimise toimepanija oli Siim Vellamäe, kes viis üksi täide enne röövimist avaldatud tahte. Röövitud esemete nimetused ja väärtus on tõendatud kannatanu ütlustega. Kannatanu ütlusi tõendavad ka tunnistaja K.S.i ütlused jäljeraja lähedusest kannatanule kuuluvate esemete leidmise kohta. Subjektiivse külje hindamisel on kohus jõudnud järeldusele, et Siim Vellamäe pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Näinud enda ees liikuvat inimest väljendas ta selgelt oma tahet süüdistatavaga koos olnud R.R.le. Kellegi tühjaks tegemise tahe väljendab tahet kelleltki asjade äravõtmiseks tema tahte vastaselt. Siim Vellamäe sai aru, et oma tahet täide viies ta täidab kuriteokoosseisu ja soovis seda. Ta teadis, et paneb toime kuriteo. Seda asjaolu kinnitab ka tema varasem kogemus, korduvad karistused varavastaste kuritegude eest. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. SA TÜK Psühhiaatriakliinikumi õiendi ja SA Viljandi Haigla õiend andmetel on Siim Vellamäe on viibinud nimetatud kliinikumides statsionaarsel ravil kerge vaimse alaarenguga. Tal on diagnoositud ka sõltuvus mitmest psühhoaktiivsest ainest (tl 122 - 123). Siim Vellamäele tehti kriminaalmenetluses kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia kompleksekspertiis. Ekspertiisiaktis XXX antud ekspertide arvamuse kohaselt Siim Vellamäe põeb XXXXX ja XXXXX (XXXXX). Siim Vellamäe põeb XXXXX, kuid on võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima ning saama aru oma tegude iseloomust ja tähendusest. Siim Vellamäe oli talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima ning saama aru tegude iseloomust ja tähendusest. Sama arusaam oli tal ka ekspertiisi tegemise ajal XXX a aprillis. Siim Vellamäe ei vaja meditsiiniliste mõjutusvahendite kohaldamist. Temal esinevaid häireid XXXXX on võimalik korrigeerida adekvaatse raviga (tl 126 – 137). Eelkirjeldatud tõenditega on tõendatud, et Siim Vellamäe oli röövimise toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja sellest arusaamisest tulenevalt loobuma sellise teo toimepanemisest. Raviasutuste õiendite ja ekspertiisiakti andmetel on Siim Vellaste tervislik olukord samasugune vähemalt XXX a kuni XXX. a. Siim Vellamäe ei põe vaimuhaigust. Temal tuvastatud kerge XXXXX ja XXXXX tõttu on ta selliseks arusaamaks võimeline. Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et Siim Vellamäel ei esine KarS § 34 loetletud asjaolusid. 6 Seega on Siim Vellamäe süüdiv isik. Tartu Maakohtu 21.11.
  15. a otsusega (tl 97 – 102) on tõendatud Siim Vellamäe karistatus KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 järgi. Karistus on kustumata. Eelnimetatud kohtuotsus tõendab varem toimepandud röövimist, mis on KarS § 200 lg 2 p 4 järgi koosseisuline karistust raskendav asjaolu. Kohtu põhjendus karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 järgi süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri andmetel on Siim Vellamäe kriminaalkorras karistatud isik (tl 77 - 82). Tal on viis kehtivat ja kaks arhiveeritud kriminaalkaristust. Kolm kehtivat karitust on varguste ja kaks kehtivat karistust on röövimiste eest. Üks kustunud karistus on röövimise eest. Kuigi Siim Vellamäed on varem röövimise eest karistatud reaalse vangistusega, ei ole karistus teda hoidnud uuest samasugusest kuriteost. Kuritegu on toime pandud lühikese aja möödudes pärast viimase karistuse, vangistuse kandmiselt vabanemist. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud karistuse mõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.05.
  16. a otsuse nr 3-1-1-52-13 punktis 19 selgitatakse järgmiselt: „Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  17. oktoobri
  18. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11). KarS § 200 lg 2 p 4 järgi võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, ning see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise, karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Kuriteoga kahjustatud õigushüve on omand, omaniku õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Siim Vellamäe süü suuruse hindamisel arvestab kohus kannatanult koti haaramisel kasutatud vägivalla ulatust ja röövitu väärtust. Röövimise objektiks oli käekott, milles sisalduva vara väärtust ei olnud alust hinnata suureks. Tõenditega on tuvastatud röövimisega objektiks olnud esemete väärtus pisut üle KarS § 218 lg 4 sätestatud väheväärtusliku asja väärtuse. Kahtlematult põhjustas asjade vargus kannatanule kahju, kuna röövitud esemed oli kannatanu jaoks olulised esemed ja igapäevaselt kasutatavad. Kannatanu suhtes koti haaramiseks kasutatud vägivald oli propotsionaalne koti kättesaamiseks kasutatud vägivallaga. Kannatanu viidi tasakaalust välja nii, et ta kukkus, kuid seejärel sai kiiresti tõusta ja järele joosta teda rünnanud isikule. Koti haaramiseks ei kasutatud ülemäärat vägivalda. Eeltoodud asjaoludest tuleneb, et süüdistatava süü ei olnud suur. Kohus ei tuvastanud KarS § 58 sätesatud karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 järgi puhtsüdamlikku kahetsust. Eeltoodud asjaolusid arvestades tuleb süüdlast karistada KarS § 200 lg 2 ettenähtud karistusmäära keskmisest määrast allapoole jääva karistusega. Kuna kriminaalasja arutatakse lühimenetluses, 7 tuleb

§ 238lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra.

Siim Vellamäele on Tartu Maakohtu 21.01.

  1. a vahistamismäärusega kohaldatud tõkend – vahistamine (tl 69 – 76). KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistus ning Siim Vellamäe karistusaja algust arvestada alates tema kinnipidamisest 20.01.
  2. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb tõkend – vahistamine – jätta muutmata. Tõkend tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi ja selle lahendamine. Kriminaalasjas on kannatanu I.T. esitanud tsiviilhagi 591,59 euro materiaalse kahju nõudes ning 3000 eurot mittemateriaalse kahju nõudes. Eelistungil kannatanu vähendas materiaalse kahju nõuet 467,50 euroni. Süüdistatav võttis materiaalse kahju nõude õigeks. Kohtuistungil kannatanu vähendas mittemateriaalse kahju nõuet kuni 1500 euroni. Süüdistatav võttis selles ulatuse mittemateriaalse kahju nõude õigeks. Kohtuliku arutamise käigus tsiviilnõude täpsustamise järel poolte seisukohad kahju ulatuse kohta ühtlustusid ja tsiviilhagi tugines kohtuistungil süüdistatava õigeksvõtule. TsMS § 440 lg 1 alusel tuleb hagi õigeksvõtule tuginev tsiviilhagi rahuldada. VÕS § 127 lg 1; § 128, § 130, § 134 lg 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõistab kohus Siim Vellamäelt välja I.T. kasuks 467,59 eurot varalise kahju katteks ning eurot mittevaralise kahju katteks. Kriminaalasjas on asitõendiks CD-R plaat 20.01.
  3. a turvakaamera salvestisega.

§ 126lg 3 p 1 alusel tuleb asitõend jätta kriminaalasja juurde.

Menetluskulud. Menetluskulud koosnevad järgmistest kuludest:

§ 175

lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast

§ 179

lg 1 p 1 järgi 1075 eurot;

§ 175

lg 1 p 3 alusel statsionaarse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiisi tasust 380 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstud advokaaditasust kaitseülesande täitmise eest 312 eurot. Menetluskulude summa on 1767 eurot.

§ 180

lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral üldjuhul süüdistatava kanda. Kaitsja taotles

§ 180

lg 3 alusel menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ja süüdistatava kanda jäävate menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist.

§ 180

lg 3 järgi menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 8 Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Siim Vellamäe ei tööta. Tal on põhiharidus, puudub kutseharidus. Haridustase ja tervislik olukord seavad piirangud tööturul osalemiseks. Eeltoodud asjaoludel ja sissetuleku puudumise tõttu käib menetluskulude täies ulatuses hüvitamine Siim Vellamäele ilmselt ülejõu. Majanduslikku olukorda ja taasühiskonnastamise väljavaateid arvestades jätab kohus

§ 180lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda.

Riigi kanda jääb osa sundrahast 775 euro ulatuses. Teise osa menetluskuludest, sundraha 300 euro ulatuses ning muud menetluskulud jäävad süüdistatava kanda

§ 180

lg 1 alusel.

§ 417

lg 2 alusel on menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg üks kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades Siim Vellamäe majanduslikku olukorda ja reaalselt karistuse kandmist vanglas, kus samuti on sissetulekute võimalused piiratud määrab kohus

§ 180

lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ositi üheaastase tähtaja jooksul. Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.