) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA VARASEM ASJA KÄIK Viru Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi N. J.i vastu 840, 25 euro võlgnevuse, sh 538, 42 euro põhivõlgnevuse, 45 euro võla sissenõudmiskulude ja 256, 83 euro viivisenõudes. Peale võlgnevuse summas 840, 25 eurot palus hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise põhinõudelt alates 04.03.2017 kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud, sh tasutud riigilõiv 175 eurot, õigusabikulud 825 eurot ja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduse aluseks on kostja ja Tele2 Eesti AS 11.07.2015 sõlmitud liitumisleping, mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja jättis teenuste eest tasumata. Lepingu kohaselt kohustus kostja arve tähtpäevaks mittetasumisel tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0, 15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Tele2 Eesti AS loovutas 25.11.2015 nõude põhisummas 538, 42 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Rahvastikuregistri andmetel puudub kostjal elukoht (isiku olek on andmed puuduvad). Maksuja Tolliameti väljavõtte kohaselt kostja ei tööta. Maksekäsu kiirmenetluses on kostjale dokumendid edastatud e-posti aadressile xxx - tagastatud muu põhjus, e-posti aadressile xxx xxx - puudub vastus ja xxx – kiri ei lähe läbi. Dokumendid on saadetud aadressile xxx, dokumendid tagastati „isik ei ela nimetatud aadressil“. Korteriomanik kinnitas, et isik ei ela nimetatud aadressil. 06.03.2017 kohtumäärusega ja tuginedes
lg-le 1, 3 ja 5 luges kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisest alates väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (06.03.2017) ja andis kostjale 2/4 2-17-100456 tähtaja vastata kohtule hiljemalt 14 päeva jooksul arvates menetlusdokumendi avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostja suhtes õiguslikult põhjendatud ja kuulub
lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega.
lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 kohaselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud liitumislepingu osaks oleva teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.13.2 kohaselt kohustus kostja arve tähtpäevaks mittetasumisel tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0, 15% iga maksmisega viivitatud päeva eest (tl 50). See teeb 54, 75% aastas (0, 15%*365). Hageja arvestas perioodil 19.04.2016 – 03.03.2017 (318 päeva eest) viivist kokku 256, 83 eurot. Riigikohus on leidnud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine
Kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (RKTKo 3-2-1-106-13 p 24). Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Riigikohus on 10.05.2016 määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär tüüptingimusena on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud teenuse osutamise lepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määr. Kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses. Alates 01.07.2014 kuni käesoleva ajani on seadusjärgne viivisemäär 0, 022% päevas. Hageja arvestas viivist 0, 15% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 621, 09 eurot, sh võla sissenõudmiskulud 45 eurot, põhiosa 538, 42 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 0,022% päevas, so 37, 67 eurot perioodi 19.04.2016 – 03.03.2017 eest ning viivise põhiosalt alates 04.03.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3/4 2-17-100456 MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (
Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (
lg 1).
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt so 73, 92% ulatuses (621, 09 / 840, 25), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskuludest 73, 92% kostja kanda ja 26, 08% hageja kanda.
lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv kokku summas 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ja hagimenetluses 130 eurot) ja õigusabikulud 825 eurot käibemaksuta ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hagiavalduse koostamisele kulunud aega ei ole märgitud (tl 22).
lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest on põhjendatud osaliselt. Kuna tegemist on trafaretse ja mitte keeruka hagiga võlgnevuse nõudes, loeb kohus põhjendatud ajaks 1 tunni. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot käibemaksuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 218, 06 eurot, sh tasutud riigilõiv 129, 36 eurot (175*73, 92%) ja lepingulise esindaja kulu 88, 70 eurot (120*73, 92%) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (218, 06 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. VIIVITAMATU TÄITMINE Vastavalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm Kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.