lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. 2 Menetluskulude jaotus
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosaliste menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pärnu Maakohtu 15.02.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-123394 rahuldati Kaire Taevere riigi õigusabi taotlus kohustusega ühekordse maksena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kuue kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Riigi õigusabi seaduse kohaselt kuulub Kaire Taevere esindaja vandeadvokaat Alan Biinile õigusabi osutamise eest tasu määramine järgmiselt: toimikuga tutvumise, esindatavaga telefonivestluse ja täiendavate dokumentide nõudmise, kliendi saadetud tõendite analüüsi, hagiavaldusele vastuse koostamise ja kohtule edastamise, hageja 15.03.2017 vastusega tutvumise, Järvakandi Vallavalitsuse esitatud tõendite analüüsi, kliendiga kompromissi tingimuste ja hagi perspektiivikuse üle telefonivestluse, Järvakandi vallasekretäriga kompromissi tingimuste üle vestluse, kompromissi koostamise ja pooltele edastamise ning kohtuistungil osalemise eest kokku 220 eurot, sõidukulu 31,32 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, so 50,26 eurot. Kaire Taevere õigusabikulud kuuluvad temalt väljamõistmisele Pärnu Maakohtu 15.02.2017 määruse alusel, s.o määruses toodud tähtajal ja korras. Hageja on tasunud riigilõivu 11.10.2016 maksekäsu kiirmenetluses 141 eurot ning 02.01.2017 hagimenetluses 400 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Hagiavaldusest nähtub, et Järvakandi vallal on nõue Kaire Taevere vastu 4 700 euro suuruses summas, seega on hagihind 4 700 eurot. RLS lisa 1 järgi tasutakse tsiviilasjas hagihinnaga 4 500 kuni 5 000 eurot (kaasa arvatud) riigilõivu 400 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem 141 eurot.
lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hagejal tuleb esitada taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja kohustus tasuma maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses kokku riigilõivu 400 eurot, seega kuulub hagejale tagastamisele ½ riigilõivust, s.o 200 eurot
Hageja on kohtule esitanud taotluse tagastada ½ riigilõivust summas 271 eurot Järvakandi Vallavalitsuse arveldusarvele nr EE932200001120074300 Swedbank AS-s. Eeltoodu alusel kuulub rahuldamisele hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks 200 euro osas ning enammakstud riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada täiendav taotlus. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.