KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 10.05.2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-1288 Haldu

§ 155lg 5 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Morrison Invest esitas halduskohtule kaebuse tühistada Tallinna Linnavolikogu 19.05.2016 otsus nr 92 „Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu osaline kehtestamine kruntide positsioon 1-5, 12, 17-29 ja 32-38 osas Põhja-Tallinnas“ krundi positsiooni 32 osas, asukohaga Tallinna linn, Kalaranna tn
3. Tallinna Linnavolikogu tunnistas 26.01.2017 otsuse nr 5 p-ga 1 linnavolikogu 19.05.2016 otsusega nr 92 osaliselt kehtestatud „Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneering kruntide positsioon 1-5, 12, 17-29 ja 32-38 osas Põhja-Tallinnas“ Kalaranna tn 4 kinnistu (krunt positsioon 32) osas kehtetuks.
4. Tallinna Halduskohus lõpetas 11.04.2017 määrusega menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, tagastas kaebajale riigilõivu ning mõistis Tallinna linnalt välja AS Morrison Invest kasuks menetluskulud kokku summas 1672 eurot (sh käibemaks). 3-16-1288 Menetluskulu väljamõistmise osas märkis halduskohus, et

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Arvestades kuluarvetes ja neile lisatud dokumentides kajastatud töö sisu, on esindaja kulu seotud praeguse vaidlusega ning töö maht on vastavuses sellele kulutatud ajaga. Põhjendamatu on vastustaja väide, et menetluskulu tuleks vähendada, kuna kaebaja esindaja on tegelenud AS Morrison Invest kinnistuga juba

1. aastast alates ja on osaliselt korranud juba haldusmenetluses esitatud seisukohti. See ei vähendanud esindaja töö mahtu seoses praeguse kohtumenetlusega, sest kohtule tuli koostada kaebus ja esitada muud menetluses nõutud seisukohad. Eelnev asjaga kokkupuutumine ei saanud vähendada kohtusse pöördumise kulusid selliselt, mis võiks kaasa tuua menetluskulude vähendamise. Lisaks tuleb arvestada, et vastustaja oli teadlik kaebaja seisukohtadest juba haldusmenetluses ja seetõttu jääb arusaamatuks, miks vastustaja neid koheselt ei arvestanud ning tingis oma tegevusega praeguse kohtumenetluse.
2. Tallinna linn esitas määruskaebuse halduskohtu 11.04.2017 määruse peale osas, mis puudutab vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulu väljamõistmist. Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3. Tallinna linn palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 11.04.2017 määrus osas, milles kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud, ning uue määrusega mõista välja vaid vajalikud ja põhjendatud kulud. Määruse põhjenduste kohaselt on kohtukulud määratud vastustajale karistuseks selle eest, et linna tegevus tõi kaasa kohtumenetluse. Tegelikult on linna tegevus olnud vaid asja lahendamist soodustav. Pärast kaebuse saamist arutas Tallinna Linnaplaneerimise Amet asja veel kord sisuliselt ja otsustas, et kompromiss oleks kõiki osapooli kõige vähem koormav lahendus. Varasemas tegevuses on amet aluseks võtnud
4. aastal tellitud hoone ekspertiisi, kuid aeg on töötanud kumuleeruvalt kaebaja kasuks ning hoone seisukord on eelneva haldusmenetluse käigus pidevalt halvenenud ning kohtuasja alguseks oli olukorra halvenemine juba selgelt märgatav. Amet pakkus koheselt välja kompromissi, et tunnistab vaidlusaluse kinnistu osas detailplaneeringu kehtetuks ja kaebaja nõustus kompromissiga, kuid hakkas hiljem nõudma kompromissi osana kinnistule ka kindlaid projekteerimistingimusi, millega vastustaja ei saanud nõustuda. Esindajakulu 12 tunni ja 40 minuti eest on ebamõistlik, arvestades, et kohtumenetluse käigus on koostatud vaid kaebus ja sisulist vaidlust ei ole toimunud. Kaebaja esindaja on tegelenud AS Morrison Invest kinnistuga juba
5. aastast ning kaebuses esitatud väited kordavad varasemaid. Kaebuse koostamine ei olnud vandeadvokaadile keskmisest keerukam. Õigusabi kulud on põhjendatud vaid kahe töötunni eest.
6. AS Morrison Invest palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja oli enne detailplaneeringu kehtestamist teadlik kaebaja huvidest ja vastuväidetest. Menetluskulu jätmine vastustaja kanda pole karistus, vaid seadusest tulenev tagajärg. Linna tegevusest tingitud kaebusega halduskohtusse pöördumine ei pea toimuma kaebaja kulul. Vaidlustatud detailplaneering on äärmiselt mahukas ning selle läbitöötamine on aeganõudev. Eeltööle järgneb kaebuse koostamine koos õiguslike ja tõenduslike põhjendustega, mis ei ole vähem aeganõudvam protsess. Seetõttu on halduskohtu järeldus menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta õige. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, millesse sekkumine ei ole üldjuhul ka kõrgema astme kohtul lubatud. Halduskohtu määrus ei sisalda kaalutlusvigu. 2

§ 108lg 6 alusel kaebaja kasuks menetluskulu väljamõistmiseks pole alust.

Linn osundas vaid sellele, et oli valmis kaevatava haldusakti koheselt pärast kaebuse saamist kehtetuks tunnistama ning esindajakulu on põhjendatud üksnes kahe töötunni ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud vastustajal mõjuvat põhjust esitada uusi asjaolusid ja väiteid menetluskulu väljamõistmise ebaõigluse kohta alles määruskaebemenetluses, sh linna tegutsemist heas usus kompromissi saavutamiseks, muinsuskaitse antud hinnanguid eri aegadel, kaebajale kompromissi pakkumist ja kaebaja nõudmisi kompromissi saavutamiseks (

§ 203lg 2, § 198).

Uute asjaolude esitamist ei õigusta ka halduskohtu määruses toodud põhjendus selle kohta, et linn oli teadlik kaebaja vastuväidetest ja saanuks kaebuse esitamise ära hoida – tegemist on asjaoluga, mis õigustab

§ 108lg 6 kohaldamist (kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest).

Erinevalt määruskaebuse esitajast ei näe ringkonnakohus, et selle lausega soovinuks halduskohus õigustada menetluskulude vastustajalt väljamõistmist kaebaja taotletud ulatuses üksnes karistuseks kaebuse põhjustamise eest. Seega tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht vaid selles, kas halduskohus rikkus oluliselt menetlusnorme ja diskretsioonipiire osas, mis puudutab kaebaja esindaja poolt kaebuse koostamiseks kulutatud töötundide põhjendatusele hinnangu andmist. 8. Halduskohus on korrektselt hinnanud kaebuse koostamiseks kulunud aega ega ole selles osas ületanud diskretsioonipiire. Kuigi kaebaja esindaja jaoks ei olnud vaidlus täiesti uus, ei saa eeldada, et nõuetekohase kaebuse koostamine võtnuks aega vaid kaks tundi. Halduskohtu määruse motiivid on kaebaja esindaja töötundidele hinnangu andmise osas seaduslikud ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks halduskohtu põhjendusi üle korrata (

§ 201lg 4, § 203 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks 3