← Eesti

3-17-257/74

Obsah (8)§ 67§ 50§ 56§ 127§ 66§ 31§ 49§ 29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2017, Tallinn Haldusasja numbe

§ 67lg 11 alusel.

Pakkumuse maksumuse olulist muutust tuleb pidada pakkumuse muutmiseks, mitte kohandamiseks. Hankija on rikkunud läbirääkimiste pidamise reegleid ega teinud läbirääkimiste käigus vaidlustajatele mingeid ettepanekuid meetodi/metoodika osas. Kuna AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Inseneriehituse AS ning AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz kohandatud pakkumuste maksumused on nende esialgsete pakkumuste maksumusest madalamad, ei saa välistada, et hankija on pidanud nendega läbirääkimisi, mida vaidlustajatega pole peetud. 2

(15)3-17-257 8. Riigihangete vaidlustuskomisjon rahuldas 23.01.2017 otsusega vaidlustuses nr 26016/172886 riigihangete seaduse (

) § 126 lg 1 p 5 alusel vaidlustuse ning tunnistas kehtetuks Keskkonnaministeeriumi kantsleri 19.12.2016 käskkirja nr 1-2/16/1295 osas, milles: 1) tunnistati vastavaks ühispakkujate AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Inseneriehituse AS pakkumus; 2) tunnistati vastavaks ühispakkujate AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz pakkumus; 3) tunnistati edukaks ühispakkujate AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Inseneriehituse AS pakkumus. Läbirääkimiste objektideks said olla muudatused metoodikas (meetodites), tehnoloogias ja ajakavas, mille tulemusena pidi kõigi pakkujate esitatud metoodika, tehnoloogia ja tegevuskava planeeritud tööde teostamiseks kujunema parimaks võimalikuks. Vaidlustuskomisjoni hinnangul oli ainult sellisel viisil võimalik tagada pakkujate võrdne kohtlemine läbirääkimistel (

§ 67

lg 2) ja läbirääkimiste tulemusena esitatavate kohandatud pakkumuste võrreldavus. Pakkumuse maksumus võis muutuda ainult siis, kui hankijaga peetud läbirääkimiste tulemusena täpsustusid/muutusid pakkumuses ajakava, metoodika, tehnoloogia. Läbirääkimiste protokolli järgi selliseid läbirääkimisi, mille tulemusena oleks saanud täpsustada/muuta meetodit ja/või metoodikat, vaidlustajatega ei peetud. Tegemist oli pakkumuse selgitamise ja täpsustamisega, mitte HD osa I „Juhised pakkujale“ p 9.2 kohaste läbirääkimistega. Hankija on läbirääkimiste ajal pakkujaid ebavõrdselt kohelnud, sest vaidlustajatega ei räägitud läbi ühtegi meetodi/metoodika täpsustamist ja/või muutmist puudutavat küsimust. Läbirääkimised ei saa olla peetud selliselt, et pakkuja ei saa aru, et temaga on läbirääkimiste objektide osas läbi räägitud ja milleski, mida ei kajasta ka läbirääkimiste protokoll, kokku lepitud. Tulenevalt otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest (

§ 50

lg 1) ei saa AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Inseneriehituse AS pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, millele ei eelne õiguspärast pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust, olla kooskõlas

-ga. 9. Ühispakkujad AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Inseneriehituse AS esitasid 02.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotlesid riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.01.2017 otsuse tühistamist. Riigihangete vaidlustuskomisjon leidis õigesti, et hankija sai tulenevalt HD osa I p-dest 9.1, 9.2, 1.9 ja

§ 67

lg-st 1 ning § 67 lg 1¹ alusel kõikide pakkujatega pidada läbirääkimisi täpsema metoodika ja täpsemate tähtaegade üle ning pakkujad said nende tulemusena muuta ka pakkumuse maksumust. Riigihangete vaidlustuskomisjoni käsitus pakkujate ebavõrdsest kohtlemisest läbirääkimiste ajal ning seisukoht, on et tegemist ei olnud HD p 9.2 kohaste läbirääkimistega, vaid pakkumuse selgitamise ja täpsustamisega (

§ 56lg 3 mõttes), on väär.

Hankija ei küsinud pakkujatelt üksnes täpsustusi, vaid sisulisi küsimusi pakkumuste kohandamiseks hankedokumentides sätestatud nõuetele. Selliselt said hankija käitumisest aru kõik pakkujad peale vaidlustajate. Hankija tegevus hankemenetluses oli õiguspärane. Hankija kujundab läbirääkimiste sisu, otsustab läbirääkimiste objektid ja juhib läbirääkimisi, st määravat tähendust omab hankija enda tahe. Hankija on kinnitanud, et pidas läbirääkimisi kõigi pakkujatega, mis nähtub ka riigihangete registrist. Kaebuse esitajatega toimunud läbirääkimiste protokollist nähtub kokkulepe, et pakkujad esitavad kohandatud pakkumuse koosseisus täpsustatud hankelepingu täitmise kava, täpsustades esialgses pakkumuses toodud metoodikat ja tehnoloogiat kõikides protokolli p 3.1.b toodud küsimustes ning hankija tegi pakkujale ettepaneku tulenevalt metoodika ja tehnoloogia täpsustamisest läbi vaadata ka esitatava kohandatud pakkumuse hind. Pole alust kahelda hankija kinnituses, et samasugused läbirääkimised toimusid kõikide pakkujatega. 3

(15)3-17-257 Läbiräägitavad ehk määratlemata tingimused on sätestatud HD osas III „Tellija tingimused“ ps 3.4.4 (sh on märgitud, et täpne meetod puhastamiseks lepitakse kokku lepingu läbirääkimiste käigus) ja p-s 5.
  1. Hankija pidas kõikide pakkujatega läbirääkimisi just nendes tehnilistes küsimustes, andes kõikidele pakkujatele võrdse võimaluse esitada kohandatud pakkumus. Võrdse kohtlemise põhimõtet ei rikuta, kui kõikide pakkujatega räägitakse läbi ja kõikidele pakkujatele antakse ühetaoline võimalus kohandatud pakkumuse tegemiseks. Praegusel juhul ei ole tekkinud olukorda, kus hankija saaks eelistada oma soosikut ning tegelikku konkurentsi ei ole takistatud. Kõikide pakkujatega räägiti läbi ühed ja samad küsimused. Hanke sisuks olevate tööde teostamiseks on erinevad meetodid, tehnoloogiad jms, mis võivad pakkujate lõikes oluliselt erineda. Kuna erinevad pakkujad võivad sama eesmärgi saavutamiseks kasutada erinevaid tehnoloogiaid ja meetodeid, ei saa kõikide pakkujatega peetud läbirääkimiste tulemusena koostatud protokollid oma sisult ega vormilt olla identsed. sjaolu, et vaidlustuse esitajad esitasid kohandatud pakkumuse, kinnitab, et nad said aru, et hankija pidas läbirääkimisi kõikide pakkujatega.
  2. Hankija palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja sai riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse kohaselt pidada

§ 67

lg 11 alusel pakkujatega täpsema metoodika ja täpsemate tähtaegade üle läbirääkimisi ning pakkujad said nende tulemusena muuta ka pakkumuse maksumust. Halduskohtus on vaidlusesemeks üksnes läbirääkimistega seonduvad küsimused, mitte aga asjaolu, kas vastustajal oli üldse õigus

§ 67lg 11 alusel läbirääkimisi pidada.

Läbiräägitavad tingimused peab määrama hankija ja need ei tohi kujuneda juhuslikkuse alusel või pakkuja juhtimisel alles menetluse käigus. Läbirääkimiste sisu kujundab hankija. Pakkujatele peab olema läbirääkimiste tulemusena selge, millistes küsimustes on võimalik pakkuda erinevat lahendust ning seejuures hinda korrigeerida.

§ 67lg 2 alusel tagab hankija läbirääkimiste ajal kõigi pakkujate võrdse kohtlemise.

Hankija kohustuseks on hiljem vaidluse korral tõendada, et võrdse kohtlemise nõuet on järgitud. Teemad, mille üle hankija pakkujatega läbi rääkis, on kajastatud üksnes läbirääkimiste protokollides. Läbirääkimiste protokoll tõendab vaidlustuse esitajate väidet, et nendega sisulisi läbirääkimisi ei peetud. Hankija ei soovinud pakkujaid ebavõrdselt kohelda. 11. Ühispakkujad AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, Nordic Envicon OY, Insenerehituse AS ja OÜ RTS Infraehitus palusid jätta kaebuse rahuldamata. Kaebajate pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasus on välistatud. Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus on jõustunud osas, millega tunnistati kehtetuks ühispakkujate AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz kohandatud pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus. Riigihangete vaidlustuskomisjon põhistas otsust asjaoluga, et vaidlustuse esitajaid on võrreldes teiste pakkujatega ebavõrdselt koheldud.

§ 127

lg 4¹ järgi on kohus asja lahendamisel seotud riigihangete vaidlustuskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Seega on siduvalt otsustatud, et vaidlustuse esitajaid on võrreldes ühispakkujatega AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz läbirääkimistel ebavõrdselt koheldud. Eristada tuleb läbirääkimiste pidamist

§ 67lg 1 ja lg 1¹ alusel.

Hankija

§ 67lg 1¹ alusel läbirääkimisi ei pidanud.

Hankija on vaidlustusmenetluses kinnitanud, et ei pidanud läbirääkimisi

§ 67lg 1¹ alusel.

Hankes oli läbirääkimiste aluseks hankija enda sõnaselge kinnituse kohaselt üksnes

§ 67lg 1, mis võimaldab pakkumust kohandada. Kohtupraktika 4

(15)3-17-257 järgi saab pakkumuse kohandamiseks pidada üksnes hankija täpsemate huvide selgitamisel tehnilistes detailides kokku leppimist. Kaebajad muutsid kohandatud pakkumuse esitamisel kütuse liiki, mistõttu on võimalik pinnast kiiremini põletada. Kohandatud pakkumuse maksumus on esialgsega võrreldes 21,18% võrra väiksem. Tegemist on pakkumuse maksumuse muutmisega, mis ei vasta

§ 67lg-le 1.

Kaebajate kohandatud pakkumus ei vasta hankijaga peetud läbirääkimistele. Kohandatud pakkumuse esitamisel muudeti kütuse liiki ilma hankija ettepanekuta. Järelikult on hankija otsused kaebajate kohandatud pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta õigusvastased. Vaidlustuse esitajaid on võrreldes teiste pakkujatega läbirääkimistel ebavõrdselt koheldud. Hankija käitub sisult samasugustes olukordades iga kord erinevalt, mis täiendavalt kinnitab hankija tegevuse läbipaistmatust ning pakkujate seisukohalt ettenägematust ja mõistetamatust. Menetlust pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamise, piiritlemise või täpsustamise eesmärgil viiakse

järgi läbi mitte § 67, vaid § 56 lg 3 alusel. Hankija on sarnastes hangetes (viitenumbritega 175127 ja 173124) samasuguste täpsuste, selgituste jne taotlemist pidanud

§ 56lg 3 alusel selgituste küsimiseks, mitte läbirääkimiste pidamiseks.

10.11.2016 protokollist ei nähtu sisulist läbirääkimiste pidamist

§ 67mõistes.

Läbi ei saa rääkida HD järgi kohustuslikke tingimusi, mis samuti on kajastatud protokolli p 3.1 erinevates alapunktides. 12. Tallinna Halduskohtu 17.03.2017 otsusega jäeti kaebus läbi vaatamata osas, milles vaidlustatakse riigihangete vaidlustuskomisjoni otsust ühispakkujate AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz pakkumuse vastavaks tunnistamisega seotud osas, jäeti muus osas kaebus rahuldamata ja mõisteti ühispakkujatelt AS Merko Ehitus Eesti ning KMG Inseneriehituse AS ühispakkujate AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, Nordic Envicon OY, Inseneriehituse AS ning OÜ RTS Infraehitus kasuks välja menetluskulu summas 2925 eurot, muus osas jäeti menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kaebajatel puudub õigus esitada kaebust AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz õiguste kaitseks. Nemad ei ole riigihangete vaidlustuskomisjoni otsust vaidlustanud, mistõttu on see otsus nende suhtes jõustunud (

§ 127lg 41 ls 2).

Kaebajate kaebus tuleb selles osas jätta läbi vaatamata. Asjaolu, et riigihangete vaidlustuskomisjoni jõustunud otsusega on tuvastatud vaidlustajate ning AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz ebavõrdne kohtlemine, ei mõjuta hinnangut vaidlustajate ja kaebajate võrdlusele. Vaidlust ei ole hankeliigi valiku õiguspärasuse üle.

§ 67

lg 11 sätestab, et kui läbirääkimistel räägitakse läbi mõne

§ 66

lg-s 3 nimetatud hankedokumentidesse lisamata ning pakkumuse esitamise ettepaneku tegemise hetkel määratlemata tingimuse üle, mille muutumisel võib muutuda esitatud pakkumuse maksumus, on läbirääkimiste objektiks ka pakkumuse maksumus.

§ 66

lg 3 ls 2 kohaselt jätab hankija hankedokumentidesse lisamata

§ 31

lg-s 2 nimetatud andmetest need, mis väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse olemusest tulenevalt ei ole pakkumuse esitamise ettepaneku tegemise hetkel määratletavad või mille üle hankemenetluse käigus läbi räägitakse.

§ 67

lg 2 sätestab: „Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed. Hankija ei avalda läbirääkimiste käigus saadud pakkumusi puudutavat teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste ees.“ 5

(15)3-17-257 Nagu kinnitab

väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse regulatsioon ja kohtupraktika (nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2012 otsus haldusasjas nr 3-12-655, p 22), on menetluse, sh läbirääkimiste käiku juhtiv roll ning vastutus hanke eesmärgi saavutamisel hankijal, kes määrab läbirääkimiste etapid ja sisu, sealjuures läbirääkimiste kulgemise. Kui läbirääkimised ei vasta

nõuetele ja eesmärkidele ning põhimõtetele, on tegemist õigusvastaselt toimunud läbirääkimistega. HD osa I „Juhised pakkujale“ p 9.1 kohaselt räägib hankija läbi kvalifitseeritud taotlejatega, kes on esitanud hankija poolt sätestatud nõuetele vastavaid pakkumusi, et kohandada esitatud pakkumusi hankedokumentides sätestatud nõuetele. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul, kui hankijal pakkumuse osas küsimusi ei teki, võib ta teha otsused pakkumuste kohta, sh otsuse pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ilma läbirääkimisi pidamata. HD osa I p 9.2 kohaselt viiakse läbirääkimised pakkujatega läbi, et selgitada parim võimalik metoodika, tehnoloogia ja tegevuskava planeeritud tööde teostamiseks. Esialgses pakkumuses toodud ajakava, metoodika ja/või tehnoloogia täpsustamisel ja/või muutmisel võib pakkuja muuta ka oma pakkumuse maksumust. Kuna hanke alusdokumentides olid täpselt määratlemata metoodika ja tähtajad, siis sai hankija pidada

§ 67

lg 11 alusel pakkujatega täpsema metoodika, tehnoloogia ja ajakava üle läbirääkimisi ning pakkujad said nende tulemusena muuta ka pakkumuse maksumust. Menetlusosalised on selgitanud, et hanke eesmärgi – pinnasereostuse likvideerimine – saavutamiseks olid võimalikud erinevad meetodid ning nende kombinatsioonid, mille vahel valiku tegemine jäeti pakkujatele. Kaebajad viitavad põhjendatult HD osa III p-le 3.4.4, mille kohaselt on võimalikud ex-situ (sh komposteerimine ja termiline töötlus) ning in-situ (bioloogiline ja keemiline töötlus) puhastusmeetodid. Riigihangete vaidlustuskomisjon leidis õigesti, et vahetegu mõistete metoodika, meetod ja tehnoloogia vahel ei ole selgelt arusaadav, kuid terminoloogilisest ebaselgusest hoolimata sai läbirääkimiste sisuks olla esialgses pakkumuses valitud meetodi/metoodika/tehnoloogia ja selle rakendamise ning ajakava täpsustamine. Seda kinnitatakse sõnaselgelt ka HD III osas p-s 3.4.4. Hankija tahe oli läbirääkimiste pidamine kahes etapis, esiteks kirjalikult ja teiseks suuliselt. Kirjalikus osas alustati läbirääkimiste pidamist hankija poolt küsimuste esitamisega. Toimus ka suuline voor, mis on protokollitud. Läbirääkimistel võeti lähtekohaks varasemalt pakkumuste põhjal igale pakkujale esitatud küsimused ja neile antud vastused. Protokollide p-s 4 on ühtviisi märgitud: „Hankija tegi pakkujale ettepaneku tulenevalt tööde läbiviimise metoodika ja tehnoloogia täpsustamisest läbi vaadata ka esitatava kohandatud pakkumuse hind“. Nii HD osa I p-st 9.2 kui ka protokolli tsiteeritud punktist järeldub, et pakkumuse hinda sai kohandada üksnes juhul, kui eelnevalt on läbirääkimiste tulemusena täpsustatud meetodit või tehnoloogiat. Kuna juba esialgsed pakkumused võisid meetodi/metoodika/tehnoloogia käsitlemisel erineda nii nende valiku, detailsuse kui ka variantide kombineerimise vms poolest, lahknesid ka kirjalikult esitatud küsimused ning neile esitatud vastustest ajendatud suulised läbirääkimised. Läbirääkimiste protokolli p-s 3.1 on kaebajate osas märgitud järgmist: „Lepiti kokku, et pakkuja esitab kohandatud pakkumuse koosseisus täpsustatud hankelepingu täitmise kava, milles täpsustab esialgses pakkumuses toodud metoodikat ja tehnoloogiat käsitledes kõiki protokolli punktis 3.1 b) toodud küsimusi“. Kõnealune protokolli punkt puudutab pinnase puhastustööde tehnoloogiat. Vaidlustuse esitajatega peetud läbirääkimiste protokolli p-s 3.1 on märgitud: „Lepiti kokku, et pakkuja esitab kohandatud pakkumuse koosseisus täpsustatud töökava, milles täpsustab esialgses pakkumuses toodud metoodikat ja tehnoloogiat käsitledes 6

(15)3-17-257 kõiki protokolli punktis 3.1 toodud küsimusi“. Menetlusosaliste väidet, et protokoll ei kajasta kõike suulistel läbirääkimistel räägitut, võib olla õige, kuid tunnistajate ütlustega ei ole usaldusväärselt tõendatav, mille üle läbi räägiti. Dokumentaalsed tõendid ei võimalda veenduda, et läbi räägiti samades küsimustes ja kaebajatel ning vaidlustajatel oli võimalik hankijaga läbi rääkida sel määral, et teha läbirääkimiste tulemustel kohandatud pakkumus, muutes seejuures ka pakkumuse hinda. Kaebajatega toimusid läbirääkimised konkreetses meetodit/tehnoloogiat käsitlevas punktis ja saavutati kokkulepe just täpsustuseks protokolli punktis 3.1.b toodud küsimustes. Vaidlustuse esitajatega peetud läbirääkimiste protokollidest sellist konkreetset kokkulepet ei nähtu. Hankija esindajad kinnitasid 02.03.2017 kohtuistungil, et läbirääkimistel kaebajatega puudutati küsimust, kuhu ladustatakse kasutatud pinnas ja kuidas kavatsetakse seda kasutada. Samas kinnitasid hankija esindajad, et sama küsimuse osas ning sama detailsuse astmega ei toimunud läbirääkimist suulises osas vaidlustuse esitajatega, kuna hankija oli saanud kinnituse küsimusele 1.5, et vaidlustuse esitajad arvestavad HD kohustusliku tingimusega, et välja kaevatud pinnase asendamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri määrusest nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ ning ei olnud alust muudatusteks. Seda küsimust ei peetud vajalikuks vaidlustuse esitajatega enam arutada. Seega ei ole ilmnenud, et vaidlustuse esitajatega oleks läbi räägitud selliseid küsimusi, mis oleks kaasa toonud muudatusi metoodikas või tehnoloogias (sealhulgas väljakaevatava pinnase asendamise või kütuse liigi valiku üle) ning sellest tulenevalt anda aluse muuta ka kohandatud pakkumuses hinda. Seda järeldust arvestades puudub ka vajadus analüüsida, millises ulatuses muutsid kaebajad kohandatud pakkumuses hinda võrreldes varasemaga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 13. AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Inseneriehituse AS paluvad apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.03.2017 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Kaebuse põhjal on võimalik hinnata riigihangete vaidlustuskomisjoni otsust osas, mis puudutab pakkujate, sh vaidlustuse esitajate ning TREV-2 Grupp AS ja Epler & Lorenz AS võrdset kohtlemist. Riigihangete vaidlustuskomisjonis vaidlustati hankija otsus, millega muu hulgas tunnistati kaebajate pakkumus edukaks. Kaebajatel on õigus nõuda riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse õiguspärasuse kontrollimist, kuigi kaebuse esitamine on lubatud üksnes isiku enda õiguste kaitseks ja TREV-2 Grupp AS ning Epler & Lorenz AS kaebust halduskohtule ei esitanud. Hankija pidas kõikide pakkujatega sisulisi läbirääkimisi

§ 67

kontekstis, mitte ei küsinud üksnes selgitusi ja täpsustavat teavet

§ 56lg 3 tähenduses.

Pakkujate võrdne kohtlemine ei tähenda, et kõigi pakkujatega tuli läbi arutada samad küsimused sama detailsusastmega. Võrdsed võimalused on loodud pakkujatele seeläbi, et ühtegi pakkujat ei ole läbirääkimistelt kõrvale jäetud, kõikidele pakkujatele on ühtviisi antud võimalus esmalt vastata hankija kirjalikele küsimustele ja seejärel osaleda suulistel läbirääkimistel. Kirjeldatud menetlus on toimunud kõikide pakkujatega ka samas ajalises raamistikus. Läbirääkimiste protokollide kohaselt anti kõigile pakkujatele võimalus esitada korrigeeritud hind. Hanke eesmärgi saavutamiseks olid võimalikud erinevad meetodid ja nende kombinatsioonid. Hoolimata terminoloogilisest ebaselgusest sai läbirääkimiste sisuks olla esialgses pakkumuses valitud meetodi/metoodika/tehnoloogia ja selle rakendamise ning ajakava täpsustamine. Läbirääkimistel võeti aluseks iga pakkumuse põhjal pakkujatele esitatud küsimused ja neile antud vastused. Seega ei saa läbirääkimised detailideni kokku langeda. Arvestades, et 7

(15)3-17-257 pakkujatele oli meetodi ja tehnoloogia osas antud vaba valik, siis ei saa juba põhimõtteliselt eeldada, et hankija pidanuks kõikide pakkujatega arutama täpselt samu (tehnilisi) küsimusi. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning hankija ei saa avada pakkujale teisi pakkujaid puudutavat teavet. Läbirääkimiste toimumise ja sisu osas omab määravat tähendust hankija tahe. Hankija on menetluses kinnitanud, et tema tahe oli hankemenetlust läbi viies pidada nõuetekohaseid läbirääkimisi ja kindlasti ei soovinud ta mingil viisil läbirääkimiste ajal ühtegi pakkujat ebavõrdselt kohelda. Hankija oleks küll võinud koostada täpsemad protokollid, ent need dokumendid ei ole ainsad lubatavad tõendid. Läbirääkimiste pidamist kinnitab ka vastustaja kirjalik seisukoht vaidlustusmenetluses. Hankija selgitas 02.01.2017 vastuses riigihangete vaidlustuskomisjonile, et avaldas riigihangete registris hankega seotud küsimuste/vastuste p-s 69 ammendavad vastused pakkujate küsimustele, millised hankedokumentide tingimused olid läbiräägitavad ja milliste tingimuste üle läbi räägiti. Hankija selgitas, et läbiräägitavad punktid on märgitud osa I „Juhised pakkujale“ p-s 9.2, osa III „Tellija tingimused“ p 3.4.4 alap-s „Puhastustööde ja kalapääsu projekteerimine“ ning p-s 5. Kaebajatega 09.11.2016 peetud läbirääkimiste protokollist nähtuvalt vastasid pakkujad esmalt hankija esitatud kirjalikele küsimustele ja ettepanekutele (küsimused 10.10.2016, vastus 26.10.2016). Seejärel toimusid suulised läbirääkimised Keskkonnaministeeriumis, kus pakkujad tutvustasid hankijale valitud tehnoloogiat ja tööde läbiviimise kava ning ühtlasi toimusid sisulised läbirääkimised pakkumuse töökava üle. Hankijal oli hulgaliselt sisulisi küsimusi (protokollitud 10) kavandatava tehnoloogia ja metoodika kohta. Läbirääkimiste tulemusena lepiti kokku, et pakkuja esitab kohandatud pakkumuse koosseisus täpsustatud hankelepingu täitmise kava, milles täpsustab esialgses pakkumuses toodud metoodikat ja tehnoloogiat käsitledes kõiki protokolli p-s 3.1.b toodud küsimusi. Samuti nähtub protokolli pst 4, et hankija tegi pakkujale ettepaneku tulenevalt tööde läbiviimise ja metoodika ja tehnoloogia täpsustamisest läbi vaadata ka esitatava kohandatud pakkumuse hind. Kaebajatel ei ole mingit alust seada kahtluse alla hankija kinnitust, et samasugused läbirääkimised toimusid kõikide pakkujatega, kellega seoses koostati samasugused läbirääkimiste protokollid. Kõik pakkujad said samasuguse võrdse võimaluse esitada läbirääkimiste järgselt kohandatud pakkumus. Hankija kinnitusel esitati kõikidele pakkujatele ja räägiti läbi ühed ja samad küsimused. Läbirääkimiste sisu ei saanud ega pidanudki detailselt kattuma, kuna hanke eesmärgi saavutamiseks oli võimalik kasutada erinevaid tehnilisi lahendusi nii sisult kui ka maksumuselt. Hankija on varasemas menetluses rõhutanud, et pidas kõikide pakkujatega läbirääkimisi ja läbirääkimiste eesmärk oli saada parim võimalik metoodika ja tehnoloogia. Hanke eesmärgi saavutamiseks on võimalik kasutada erinevaid meetodeid ja tehnoloogiaid, mis võivad pakkujate lõikes oluliselt erineda. Seetõttu ei saa kõik läbirääkimiste tulemusena koostatud protokollid olla identsed. Riigihangete vaidlustuskomisjon on tuvastanud läbirääkimiste protokollide hindamisel, et kõik pakkujad tutvustasid kohtumisel oma valitud tehnoloogiat ja tööde läbiviimise kava. Kõikide pakkujatega toimusid läbirääkimised pakkumuse töökava üle, mida vaidlustuse esitajatel paluti täiendada, esitati 10 küsimust ja üks selgitus. Läbirääkimiste protokolli kohaselt esitavad vaidlustuse esitajad kohandatud pakkumuse kooseisus täpsustatud töökava, milles täpsustavad esialgses pakkumuses toodud metoodikat ja tehnoloogiat, käsitledes kõiki protokolli p-s 3.1 8
(15)3-17-257 toodud küsimusi. Protokollist järeldub, et vaidlustuse esitajatega räägiti läbi metoodika ja tehnoloogiaga seotud küsimusi ning neile tehti ettepanek esitada kohandatud pakkumus. Halduskohus mõistis ekslikult kaebajalt välja menetluskulud. Need oleks tulnud jätta hankija kanda. Hankija jääb kohtumenetluses vastustajaks, kellelt vaidlustuse rahuldamise tõttu tuleb välja mõista menetluskulud. Kui kohus ei pea võimalikuks apellandi menetluskulude väljamõistmist vastustajalt, taotletakse nende väljamõistmist vaidlustuse esitajatelt.
  1. Keskkonnaministeerium palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda ning nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Hankija soov oli läbi viia kaheetapilised läbirääkimised. Vormiliselt loodi pakkujatele ühesugused võimalused läbirääkimisteks, ent läbirääkimisi ei peetud täpselt samadel tingimustel. Vaid samadel tingimustel läbirääkimiste pidamisega on tagatud pakkujate võrdne kohtlemine läbirääkimiste ajal. Läbirääkimisi ei tohi läbi viia nii, et pakkuja ei saa aru, millise tingimuse üle temaga läbirääkimisi peetakse ja protokoll kokkulepitut ei kajasta. Vaidlustuse esitajatega toimunud läbirääkimistel ei jõutud nendega sedavõrd konkreetsetele kokkulepetele, et neil oleks olnud võimalik pakkumuse hinda muuta. Pakkujaid ei ole võrdselt koheldud, kui kõigile pakkujatele anti võimalus läbirääkimistel osaleda ja oma pakkumust kohandada. Pakkumused on erinevad oma sisult ja detailsusastmelt, ent läbirääkimine ei saa toimuda pakkujatega erinevatel teemadel ja erineva detailsusastmega. Kui pakkumused oma erisuste tõttu ei ole võrdsetel alustel läbiräägitavad, ei ole läbirääkimiste pidamine võimalik. Menetluskulude jätmine hankija kanda ei ole õigustatud sõltumata sellest, kas apellatsioonkaebus rahuldatakse või mitte, sest vaidluse algatasid vaidlustuse esitajad ja hankija nõustus riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse ning selle põhjendustega. Kui kohus leiab, et kaebuse rahuldamise korral tuleb menetluskulud välja mõista hankijalt, palub hankija jätta selle taotluse HKMS § 108 lg 11 alusel rahuldamata, sest hankija ei ole vaidlust algatanud, soovinud selles osaleda ja on soovinud selle lahendamist kompromissiga.
  2. Ühispakkujad AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, Nordic Envicon OY, Insenerehituse AS ning OÜ RTS Infraehitus paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata või alternatiivselt muuta halduskohtu otsuse põhjendusi ning mõista apellantidelt solidaarselt välja vaidlustuse esitajate kasuks menetluskulud. Kaebuses on vaidlustatud riigihangete vaidlustuskomisjoni otsust tervikuna. Apellatsioonkaebuse põhjendused osas, mis puudutab kaebuse osalist läbi vaatamata jätmist, on vastuolulised, sest kaebajad möönavad, et neil ei ole õigust esitada kaebust teiste isikute õiguste kaitseks. Halduskohtu otsuse põhjendused on selles osas õiged. Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus on jõustunud osas, millega tuvastati vaidlustuse esitajate ning TREV-2 Grupp AS ja Epler & Lorenz AS ebavõrdne kohtlemine.

§ 127

lg 4¹ järgi on kohus asja lahendamisel seotud riigihangete vaidlustuskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Seetõttu ei saa kaebuse esitajate pakkumuse edukaks tunnistamine jääda ühelgi juhul jõusse. Vaidlustuse esitajad jäävad vaidlustuses toodud seisukohtade juurde. Eristada tuleb läbirääkimiste pidamist

§ 67lg 1 ja lg 1¹ alusel: esimesel alusel pakkumuse 9

(15)3-17-257 kohandamiseks, teisel alusel hankedokumentidesse lisamata ning pakkumuse esitamise ettepaneku tegemise hetkel määratlemata tingimuse üle läbirääkimiseks, mille muutumisel võib muutuda esitatud pakkumuse maksumus. Hankija ei pidanud läbirääkimisi

§ 67lg 11 alusel.

HD I osa p 9.1 kohaselt räägib hankija läbi kvalifitseeritud taotlejatega, kes on esitanud hankija poolt sätestatud nõuetele vastavaid pakkumusi, et kohandada esitatud pakkumusi hankedokumentides sätestatud nõuetele. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik. HD I osa p 9.2 kohaselt viiakse läbirääkimised läbi pakkujatega, et selgitada parim võimalik metoodika, tehnoloogia ja tegevuskava planeeritud tööde teostamiseks. Esialgses pakkumuses toodud ajakava, metoodika ja/või tehnoloogia täpsustamisel ja/või muutmisel võib pakkuja muuta ka oma pakkumuse maksumust. Hankija kinnitas 02.12.2016 selgituses, et ei ole pidanud läbirääkimisi

§ 67lg 11 alusel.

Riigihangete vaidlustuskomisjoni ja halduskohtu seisukoht, et hankija pidas läbirääkimisi

§ 67lg 11 alusel, on ekslik ega tugine tõenditel.

Pakkujate võrdne kohtlemine läbirääkimistega hankemenetluses on võimalik vaid juhul, kui kõigi pakkujatega räägitakse läbi samades küsimustes. Vaidlustuse esitajatelt küsiti sisuliselt üksnes seda, kas nende pakkumus vastab HD kohustuslikele nõuetele. HD I osas kasutatud terminid „tehnoloogia“ ja „metoodika“ on äärmiselt üldise sisuga. Hankija selgitas enne läbirääkimiste alustamist 26.09.2016 märgukirjas, et HD I osa p 9.1 üldsõnalisusest lähtuvalt on vältimatult vajalik hankijal läbirääkimiste alustamisel kõigile pakkujatele üheaegselt ning läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega kooskõlas kirjalikult selgitada, millist aspekti täpselt ajakava, metoodika ja/või tehnoloogia teemal läbi rääkima asutakse. Läbirääkimiste pidamisel tuleb rääkida kõigi pakkujatega läbi samad teemad ja selliselt, et arusaadav oleks võimalus pakkumust vastavas (läbiräägitava teema) osas muuta. Täpsustavate küsimuste esitamine ei ole käsitatav läbirääkimistena pakkumuse muutmiseks, vaid pakkumuse vastavuse kontrollimisena, mis ei saa olla läbirääkimiste eesmärgiks. Eelnevale selgitusele vaatamata ei asunud hankija läbi rääkima, vaid piirdus pakkumuse kohta täiendavate küsimuste esitamisega. Seda, kas hankija on küsinud pakkujatelt täpsustavaid küsimusi

§ 56

lg 3 alusel või viinud läbi läbirääkimised

§ 67mõttes, ei saa tuvastada info taotlemise vormi põhjal.

Halduskohus leidis ekslikult, et vaidlustuse esitajale küsimuste esitamist saab pidada läbirääkimisteks. Seda kinnitavad hankija enda kinnitused teistes sarnastes hangetes „Projekteerimis-ehitustööd Kroodi oja jääkreostuse ohutustamiseks“ (viitenr 175127) ning „Projekteerimis-ehitustööd endiste Maadevahe ja Priimetsa asfaltbetoonitehaste jääkreostuse ohutustamiseks“ (viitenr 173124), et peetud ei ole läbirääkimisi, vaid esitatud täpsustavaid küsimusi, või vastavalt, et läbirääkimiste järel kohandatud pakkumusi ei esitata. Läbirääkimiste toimumist ega seal arutatut ei saa tõendada tunnistajate ütlustega ega muude dokumentidega peale läbirääkimiste protokolli. Praegusel juhul oli küsimusteks Kohtla jõe möödavoolukraavist väljakaevatud pinnase kasutamine (mida kõik pakkujad pidid vastavalt HD-le tegema) ja Kohtla jõest välja kaevatud reostunud pinnase puhastamine (mida kõik pakkujad pidid vastavalt HD-le tegema), samuti, millist ainet (kütust) kasutatakse pinnase ohutustamiseks selle termotöötlemisel (põletamisel). Ka viimane küsimus puudutas vaidlustuse esitajate pakkumust. Hankija selgitas, et vaidlustuse esitajatega läbirääkimistel asjakohaseid küsimusi läbi ei arutatud. Seetõttu on asjakohatu kaebajate väide, et protokollid ei kajasta läbi räägitud küsimusi detailselt. Hankija ei teinud läbirääkimiste käigus vaidlustuse esitajatele ettepanekuid, mis ja kuidas võiks olla erinev sellest, mida vaidlustuse esitajad esitasid algses pakkumuses, sh meetodi/metoodika 10

(15)3-17-257 osas. Hankija esitas üksnes täpsustavaid küsimusi, kas üht või teist tööd on arvestatud või millises mahus, millisel viisil on arvestatud. Sama kinnitavad ka protokolli p 3.1 alapunktid a kuni m. Samuti tegi hankija ettepaneku tulenevalt tööde läbiviimise metoodika ja tehnoloogia täpsustamisest läbi vaadata ka esitatava kohandatud pakkumuse hind (protokolli p 4), ent kuna hanketingimustest tulenevaid nõudeid ei arutatud ja pakkumust ei kohandatud, siis ei muutunud ka pakkumuse hind. Riigihangete vaidlustuskomisjon ega halduskohus ei hinnanud vaidlustuse esitaja väidet, et apellandi poolt kohandatud pakkumuse esitamist 21,18% võrra madalama hinnaga võrreldes algse pakkumusega tuleb käsitada pakkumuse muutmisena. Pakkumuse kohandamiseks saab pidada vaid hankija täpsemate huvide selgitamisel tehnilistes detailides kokkuleppimist ning pakkumuse oluline muutmine on keelatud (Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2012 otsus asjas nr 3-12-655, p 22). Pakkumuse hinna sedavõrd ulatuslik vähendamine ei ole pakkumuse kohandamine. Viidatud kohtulahendis on asutud seisukohale, et pakkumuse maksumuse muutmine 30% ulatuses ei vasta

§ 67lg-le 1 (mis reguleerib pakkumuse kohandamist) ega lg-le 1¹.

Vaidlustuse esitajate arvates tuleb sama järeldus teha ka pakkumuse maksumuse vähendamisel praegusel juhul. Samuti ei hinnanud halduskohus kaebuse väidet seoses riigihangete vaidlustuskomisjoni seisukohaga, et kaebajad muutsid oma pakkumust ka osas, milles nendega läbirääkimisi ei peetud, ning see ei ole lubatud. Apellatsioonkaebuse rahuldamine eeldab, et ringkonnakohus hindab ümber ka selle riigihangete vaidlustuskomisjoni järelduse. Nähtuvalt läbirääkimiste protokollist arutati apellandiga ainsa teemana seda, kuidas on kavandatud kasutada Kohtla jõega seonduvalt möödavoolukraavist väljakaevatud pinnast. Nähtuvalt riigihangete vaidlustuskomisjoni otsusest kohandasid apellandid hoopis läbirääkimiste tulemusena esialgses pakkumuses puudunud kirjeldust (seonduvalt Kohtla jõest väljakaevatud reostunud pinnasega). Tegemist on eraldi töödega. Ka kütuse liigi muutmine toimus hankija ettepanekuta. Apellantide kohandatud pakkumuse vastavaks tunnistamine oli seetõttu õigusvastane. 16. Keskkonnaministeeriumi 19.04.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/435 lükati kõik hankemenetluses esitatud pakkumused tagasi

§ 49

lg 1 p-de 1 ja 2 ning HD osa 1 „Juhised pakkujatele“ p-de 12.2.1 ja 12.2.2 alusel. Hankekomisjoni 17.04.2017 protokollist nähtub, et arvestades pakkumuste erisusi ja detailsusastet, ei ole võimalik pakkujatega pidada läbirääkimisi võrdsetel alustel. Kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumus ületab hankelepingu eeldatavat maksumust ja on hankija võimalustest nii palju suurem, et hange ei ole hankijale sellise maksumusega vastuvõetav. Hankijal on võimalik hankemenetlus kehtetuks tunnistada põhjendatud vajaduse tõttu. 17. Hankija esitas ringkonnakohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. Kõigi pakkumuste tagasilükkamise tõttu ei ole ühelgi pakkujal võimalik hankelepingu sõlmimist saavutada. Kehtivuse on kaotanud hankija käskkiri nr 1-2/16/1295, mille õiguspärasuse üle toimub praeguses asjas vaidlus. Selle käskkirja kehtetuks tunnistamiseks puudus vajadus, sest see toimub

§ 29lg 3 p 3 alusel automaatselt.

Menetlus tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Menetluse lõpetamisel tuleks tühistada ka riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ei ole seotud kaebuse esitamisega, mistõttu ei saa menetluskulusid jätta hankija kanda. 18. Apellandid paluvad jätta hankija taotluse rahuldamata. Apellandid esitasid halduskohtule kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.01.2017 otsuse tühistamiseks ilma hankija 19.12.2016 käskkirja vaidlustamata. Sellise võimaluse näeb ette 11

(15)3-17-257 HKMS § 268 lg
  1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus ei ole jõustunud. See otsus ei ole ka haldusakt HKMS § 152 lg 1 p 4 mõttes. Hankija haldusakt ei kaota automaatselt kehtivust seoses hankemenetluse võimaliku lõppemisega. Kaebaja ei ole hankija 19.04.2017 käskkirjaga saavutanud oma eesmärki. Seetõttu ei ole menetluse lõpetamiseks alust. Apellandid vaidlustasid riigihangete vaidlustuskomisjonis hankija 19.04.2017 otsuse, sest hankija tuginemine käskkirjas riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendustele oli ennatlik. Seetõttu ei saa hankija tugineda hankemenetluse lõppemisele. Hankija selgitas kohtumenetluse ajal, et kaebuse rahuldamise korral tunnistab hankija ise kohtumenetluse ajal vastu võetud otsused kehtetuks. Seega ei takista kõigi pakkumuste tagasilükkamine haldusasja lahendamist. Hankija ei tohi kohtumenetluse ajal korraldada uut hankemenetlust; hankemenetluse läbiviimine ei ole lubatav kavatsusega tegelikult hankelepingut sõlmida (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend asjas nr 3-3-1-65-11, p 12). Apellandid paluvad juhul, kui kohus ei pea tühistamisnõude edasist menetlemist võimalikuks, muuta kaebuse nõue tuvastamisnõudeks ja jätkata menetlust HKMS § 152 lg 2 p 2 alusel. Kohtul on võimalik tuvastada riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse õigusvastasus. Kaebajatel on kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsus ning ka preventiivne huvi. Hankija taotluse rahuldamise korral menetluse lõpetamiseks ei ole alust jätta menetluskulusid hankijalt välja mõistmata, sest hankija viitas 19.04.2017 käskkirjas samadele põhjendustele, millele tugines riigihangete vaidlustuskomisjon.
  2. Vaidlustuse esitajad paluvad jätta hankija taotluse rahuldamata. Hankija ei tuginenud kõigi pakkumuste tagasilükkamisel

§ 29lg 3 p-le 6.

Seega ei mõjuta hankemenetluse lõppemine kõigi pakkumuste tagasilükkamise tõttu hankija poolt hankemenetluses varem vastu võetud otsuste kehtivust. Hankija 19.04.2017 käskkirja vaidlustamise tähtaeg ei ole möödunud. Hankijal on võimalik see käskkiri ka ise kehtetuks tunnistada ja jätkata hankemenetluse läbiviimist. Menetluse lõpetamise korral ei oleks sel juhul võimalik praegust vaidlust taasavada. Vaidlustuse esitajal ei ole hankeasja erisusi arvestades õigust taotleda apellantide tühistamiskaebuse muutmist. Kaebuse esemeks on riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus. Kui kohus näeb siiski alust menetluse lõpetamiseks tühistamisnõudes ja võimaldab vaidlustuse esitajatel kaebust muuta, taotlevad nad hankija 19.12.2016 käskkirja õigusvastasuse tuvastamist. Vaidlustuse esitajad peavad võimalikuks kahjunõude esitamist hankijale, sest läbirääkimiste pidamine ei olnud HD osa I p 9.1 järgi kohustuslik ja vaidlustuse esitajate pakkumus oli madalaim. Vaidlustuse esitajatel on ka preventiivne huvi, sest hankija võib korrata samu rikkumisi hanke objekti kohta korraldatavas uues hankes (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 26.11.2014 otsus nr 3-3-1-60-14, p 18). Üks kõigi pakkumuste tagasilükkamise põhjustest kattub vaidlustuse väitega, mistõttu tuleks menetluse lõpetamise korral vaidlustuse esitaja menetluskulud hankijalt välja mõista. 20. Apellandid loobusid Keskkonnaministeeriumi 19.04.2017 käskkirja nr 1-2/17/435 kehtetuks tunnistamise nõudes esitatud vaidlustusest. Riigihangete vaidlustuskomisjon lõpetas 15.05.2017 otsusega vaidlustusmenetluse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 21. Pärast hankemenetluse lõpetamist hankija 19.04.2017 käskkirjaga ja selle käskkirja peale esitatud vaidlustusest loobumist ning vaidlustusmenetluse lõpetamist ei ole pakkujatel võimalik saavutada eesmärki sõlmida nendega hankeleping. Kuigi kaebuse peamist eesmärki ei ole seega 12

(15)3-17-257 võimalik saavutada, ei ole kaebajad minetanud kaebeõigust. Arvestades hankija poolt hankemenetluses väljendatud seisukohti, pole usutav, et hankija võiks asuda tulevikus läbi viima sarnaseid hankemenetlusi, pidades läbirääkimisi pakkujatega sarnasel viisil. Seetõttu ei oleks kaebuse lahendamine kaebajate preventiivset huvi silmas pidades põhjendatud. Kaebajatel või vaidlustuse esitajatel on aga võimalik esitada sõltuvalt menetluse lõpptulemusest nõue hankija tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuigi sellise kahju tõendamine võib olla keerukas ja nõude eduväljavaated vähesed, sest samasuguse tulemuseni, kus väidetavat kahju kannatanud pakkujaga hankelepingut ei sõlmitud, oleks suure tõenäosusega jõutud ka juhul, kui kõigi pakkujatega oleks läbi viidud läbirääkimised ühetaoliselt või hankija otsus kaebajate edukaks tunnistamise kohta tuleks lugeda õiguspäraseks – hankijal piisavate rahaliste vahendite puudumise argumendile viidates hankemenetluse lõpetamist need asjaolud eelduslikult ei mõjuta –, ei saa seda nõuet pidada ilmselgelt perspektiivituks. Puuduvad veenvad tõendid, mis kinnitaks, et hankija 19.12.2016 käskkirja õiguspärasuse korral oleks olnud võimalik hankelepingu sõlmimine; kahju võis tekkida ka menetlustoimingute tagajärjel, kui hankijale pidi olema arusaadav, et hankelepingu täitmine pakkumuste eeldatavast suurema hinna tõttu ei ole võimalik.
  1. Kohus saab kontrollida riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse õiguspärast ka tühistamisnõude alusel. Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus ei kaota kehtivust hankemenetluse lõppemise korral ning riigihangete seadus ega halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamist ja vaidlustusmenetluse lõpetamist kohtu poolt hankemenetluse lõppemise korral. II
  2. Kaebajad peavad ekslikuks halduskohtu seisukohta kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmise osas. Kaebajad tunnistati hankija 19.12.2016 käskkirjaga edukaks, kusjuures nende pakkumus oli odavam kui AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz ühispakkumus. Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsusega tühistati nii kaebajate pakkumuse kui AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz pakkumuse vastavaks tunnistamine ja seetõttu ka kaebajate pakkumuse edukaks tunnistamine. Seejuures leidis riigihangete vaidlustuskomisjon, et läbirääkimiste protokollide kohaselt ei ole võrdselt koheldud kaebajaid ja vaidlustuse esitajaid ega ka AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz ning vaidlustuse esitajaid.
  3. Kui pidada AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz ja vaidlustuse esitajate kohtlemist hankemenetluses ebavõrdseks, ei saaks õiguspäraseks pidada kaebajate pakkumuse edukaks tunnistamist. Kaebajate õigusi puudutab seetõttu vaidlustuskomisjoni otsus selles osas ning neil on kaebeõigus. Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsustusest tunnistada kehtetuks hankija otsus AS TREV-2 Grupp ning AS Epler & Lorenz pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta järeldub, et kaebajate pakkumust ei ole võimalik edukaks tunnistada, sest eelnevalt on vajalik otsustada AS TREV-2 Grupp ning AS Epler & Lorenz pakkumuse vastavaks tunnistamise üle. Kohtumenetluse tulemusel ei oleks võimalik jõuda järeldusele, et kaebajate pakkumuse edukaks tunnistamine oli õiguspärane, kui jätta ümber hindamata riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse õiguspärasus osas, mis puudutab AS TREV-2 Grupp ja AS Epler & Lorenz pakkumuse vastavaks tunnistamist.
  4. Seetõttu oli kaebuse läbi vaatamata jätmine halduskohtu poolt ekslik. III 13
(15)3-17-257
  1. Halduskohus nõustus õigesti riigihangete vaidlustuskomisjoni seisukohaga, et vaidlustuse esitajatega ei peetud läbirääkimisi samadel tingimustel nagu kaebajatega. Pakkujate ebavõrdsest kohtlemisest hankemenetluse käigus järeldub, et kohandatud pakkumuste hindamine toimus õigusvastastel alustel ja kaebajate pakkumust edukaks ei saanud tunnistada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega selles osas ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 alusel korrata.
  2. Läbirääkimiste pidamisel pakkumuste kohandamiseks oli võimalik pidada läbirääkimisi nende tingimuste osas, mida hankedokumentides ei olnud üheselt kindlaks määratud. Kuna hanke alusdokumentides olid täpselt määratlemata metoodika ja tähtajad, siis sai hankija pidada

§ 67

lg 11 alusel pakkujatega täpsema metoodika, tehnoloogia ja ajakava üle läbirääkimisi ning pakkujad said nende tulemusena muuta ka pakkumuse maksumust. Halduskohus ja riigihangete vaidlustuskomisjon on õigesti selgitanud, et läbirääkimiste protokollidest ei nähtu, et pakkujatega oleks läbi räägitud samasugustes küsimustes ja võimaldatud neil sellest tulenevalt esitada pakkumus samaväärsetel tingimustel. Läbirääkimiste pidamise eesmärk on kohandada pakkumusi hankedokumentides sätestatud nõuetele. Läbirääkimiste käigus tuleb välja selgitada hankija täpsemad huvid tehniliste detailide osas, arvestades, et hankedokumentide nõuded ei ole kõigi tingimuste osas lõplikult kindlaks määratud. Seega tuli hankijal pakkujate võrdseks kohtlemiseks selgitada, millist metoodikat/tehnoloogiat peab ta planeeritud tööde teostamiseks parimaks ning millistele miinimumnõuetele kavandatud tegevus tehnilistes üksikasjades peab vastama. Vaidlustuse esitajatele ei ole läbirääkimiste protokollist nähtuvalt selliseid asjaolusid selgitatud, vaid on peaasjalikult küsitud, kas tema pakkumus vastab hankedokumentide nõuetele. Isegi kui sellist menetlust pidada läbirääkimisteks, ei ole see toimunud samadel tingimustel nagu teiste pakkujatega. Asja lahendamisel ei ole seetõttu määravat tähtsust, kas vaidlustuse esitajatega läbirääkimisi üldse peeti. Samuti ei ole asja lahendamisel tähtis, kas apellantide pakkumuse muutmisel järgiti tingimust, et seda võib teha vaid läbirääkimistel arutatud küsimustes.

  1. Halduskohtu otsus on õiguspärane ka menetluskulude kandmist puudutavas osas. Kohtusse pöördumisega kaasnenud menetluskulude tekkimise põhjustasid kaebajad, kellelt saab kaebuse rahuldamata jätmise korral teiste menetlusosaliste kasuks menetluskulud välja mõista samamoodi, nagu tuleb tavapäraselt välja mõista apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud sellelt menetlusosaliselt (sh kolmandalt isikult), kes rahuldamata jäetud apellatsioonkaebuse esitas. Kuna hankija kasuks ei ole menetluskulusid välja mõistetud, ei oma asja lahendamisel ka tähtsust, et hankija õigusvastane tegevus põhjustas vaidlustuse esitamise. IV
  2. Apellatsioonkaebus tuleb eeltoodud põhjustel jätta rahuldamata. Halduskohtu otsust tuleb muuta osas, millega kaebus jäeti läbi vaatamata ja jätta kaebus tervikuna rahuldamata.
  3. Kaebajad tasusid apellatsioonimenetluses riigilõivu 1295 eurot ja esindajatasu 1782 eurot väljamõistmist. HKMS § 108 lg 1 kohaselt tuleb need menetluskulud jätta apellantide endi kanda. Vaidlustuse esitajad tasusid apellatsioonimenetluses menetluskuludena esindajatasu summas 2897,50 eurot (käibemaksuta). Kuna apellatsioonimenetlusega kaasnenud menetluskulude kandmise põhjustasid apellandid, mitte hankija, tuleb need välja mõista apellantidelt. Menetluskulud ei ole ülemäärased ja nende kandmine on tõendatud. Hankija ei ole menetluskulude väljamõistmist apellatsioonimenetluses taotlenud. 14

(15)3-17-257 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask Villem Lapimaa Kaire Pikamäe 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.