← Eesti

1-17-2724/11

Obsah (5)§ 238§ 185§ 180§ 326§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-2724 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Orvi Tali ja Ivi Kesküla Kriminaalasi Mihk

§ 238lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 kuud 28 päeva vangistust. Vabanes 21.02.2017 pärast karistuse kandmist, karistus kustumata Prokurör Meelis Sentifoli Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. Jätta süüdistatava Mihkel Vill’i ja tema kaitsja apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. 2.

§ 185

lg 2 alusel välja mõista Mihkel Vill’ilt Eesti Vabariigi kasuks 48,00 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; NORDEA PANK EE401700017002872300 või DANSKE BANK EE873300333499990003 1 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Mihkel Vill on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime varguseid (karistatud Harju Maakohtu 18.10.2016 otsusega 1-16-8989 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi), vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo toimepanemist, 15.03.2017 a kella 22:21 - 22:24 vahelisel ajal viibides Tallinnas XXX asuvas kaubanduskeskuses XXX, tungis sisse A OÜ-le kuuluvasse, kuriteo toimepanemise ajal suletud kauplusesse A, läbides tõkkelindiga piiratud kaupluse sissepääsu ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist A OÜ-le kuuluvat vara konstruktori LEGO Batman maksumusega 116 eurot, kuid peeti kõrvalasuva ettevõtte töötaja poolt kinni, millest tulenevalt kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Oma tegevusega pani Mihkel Vill toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 8, 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  2. Harju Maakohtu 17.03.
  3. a otsusega lühimenetluses kiirminetluse sätete kohaselt tunnistati Mihkel Vill süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Vähendati

§ 238lg 2 kohaselt M.

Villile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. Kohaldati M. Villi suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning määrati, et karistuse algust arvatakse alates kinnipidamisest 15.03.2017.a.

§ 180lg 1 alusel mõisteti M.

Villilt välja riigituludesse sundraha 352,50 eurot ja menetluskulud 120 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrati, et menetluskulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Selgitati, et osamaksete suurus, tasumise graafik ja makserekvisiidid on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. ESITATUD APELLATSIOONID

  1. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava Mihkel Vill’i kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kes leiab, et Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a otsus ei ole põhjendatud Mihkel Vill’ile mõistetud karistuse osas. Kaitsja märgib, et nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga Mihkel Vill’ile mõistetud karistuse liigi osas. Kohus on motiveerinud, miks ei ole Mihkel Vill’i suhtes võimalik kohaldada rahalist karistust. Kohus leidis, et vastavalt tema süü suurusele on proportsionaalne karistus 9 kuud vangistust, mida vastavalt lühimenetluse kohaldamisele tuleb vähendada ühe kolmandiku võrra. Selle kohtu seisukohaga kaitsja aga ei nõustu. Kaitsja märgib, et KarS § 199 puhul on oluline, millise vara osas ning millistel asjaoludel on varavastane kuritegu toime pandud. Käesoleval juhul on Mihkel Vill süüdi tunnistatud ühes varguse episoodis, mis jäi katse staadiumisse, mis on süüdistatava süü suuruse näitajaks. Mihkel 2 Vill’i poolt äravõetud asja väärtus oli suhteliselt väike – alla 200 euro. Seejuures tuleb silmas pidada, et üldjuhul vargus ei ole kuritegu varastatu väärtuse korral alla 200 euro, kui tegemist ei ole süstemaatilisusega. Mihkel Vill’i teod vastavad KarS § 199 lg 2 p 9 koosseisule üksnes seetõttu, et ta on varasemalt varguste eest karistatud. Väiksele süüle viitab ka asjaolu, et tegemist oli kauplusevargusega, s.o vähem ühiskonnaohtliku vargusega. Kaup tagastati rikkumata kauplusele ja kahju ei tekkinud. Kaitsja leiab, et eeltoodud asjaolude põhjal on alust hinnata Mihkel Vill'i süüd sedavõrd väikseks, et süü suurusele vastav karistus võiks olla mõistetav minimaalmääras. Karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt ei või isikut karistada suuremas määras, kui on vastav tema süü suurusele. Mihkel Vill’i isikuga seonduvalt tuleb märkida, et tegemist on invaliidiga, kellel on oma tervisliku seisundi tõttu ilmselt küllaltki raske toime tulla. Käesolevas asjas on tähelepanuväärne, et terviseseisundile vaatamata on süüdistatav olnud suuteline aeg-ajalt töötama. Süüdistatav kavatseb ka vanglas asuda tööle ning sotsiaalprogramme läbima. Seega süüdistatava käitumise põhjal võib järeldada, et tema väited uutest kuritegudest hoidumise ning tema eluviiside muutmise soovi kohta ei ole paljasõnalised. Samuti tuleb märkida, et süüdistatav omab kindlat elukohta (XXX). Mihkel Vill on kriminaalkorras karistatud, kuid raskeid kuritegusid ei ole ta toime pannud. Kaitsja osundab, et maakohus leidis õigesti, et käesoleval juhul Mihkel Vill’i karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kaitsja märgib, et maakohus märkis õigesti, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et Mihkel Vill’i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale 9-kuulise reaalse vangistuse. Kaitsja arvates maakohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu
  4. märtsi
  5. a otsus kriminaalasjas nr 1-17-2724

(17230100898)Mihkel Vill’ile karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega mõista Mihkel Vill’ile kergem karistus.
  1. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni ka süüdistatav Mihkel Vill, kes on nõus temale mõistetud karistuse määraga, kuid vaidlustab vangistuse reaalset ärakandmist. Süüdistatav ei nõustu kohtu järeldusega, et varguste toimepanemine on kujunenud tema elustiiliks. Alati peale vabanemist läheb ta tööle, ka seekord kolm nädalat peale vangistusest vabanemist käis ta tööl ja teenis raha. „Lego“ konstruktorit otsustas ta varastada halbade asjaolude kokkusattumuse tõttu. Lubab end parandada ning tulevikus vargusi mitte toime panna. Süüdistatav leiab, et rahaline karistus ega vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine pole tema suhtes kohaldatavad, kuid vangistuse asendamine ÜKT-ga on võimalik ning ta palub asendada temale mõistetud vangistus ÜKT-ga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
  2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline 3 olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
  3. Süüdistatava ning tema kaitsja apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus.
  4. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Esitatud apellatsioonis kaitsja ise märgib, et maakohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. KarS § 199 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 2 aasta 6 kuuline vangistus, mis oli antud juhul lähtepunktiks. Maakohus on kaugelt alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse mõistmisel arvestanud M. Vill’i süü suurust ning kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Vaatamata asjaolule, et varguse episood jäi katsestaadiumisse, maakohus asus ainuõigele seisukohale, et 9 kehtiva kriminaalkaristusega isikut ei saa karistada muud moodi, kui reaalse vangistusega. Maakohus märkis asjakohaselt, et viimati karistati süüdistatavat Harju Maakohtu 18.10.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi vangistusega 3 kuud ja 28 päeva, mille kandmiselt ta vabanes seoses karistuse ärakandmisega 21.02.2017.a., kuid jätkas lühikese aja jooksul peale karistuse kandmiselt vabanemisest varavastaste kuritegude toimepanemist. Sellest saab tulla ainuvõimalikule järeldusele, et M. Vill endale vajalikke järeldusi ei teinud, jätkas kuritegude toimepanemist ning tema isikust tulenevalt ei ole võimalik asendada temale mõistetud vangistust ÜKT-ga. Väärib märkimist, et esitatud apellatsioonis kaitsja osundas, et M. Villi näol tegemist on invaliidiga, kellel on oma tervisliku seisundi tõttu ilmselt küllaltki raske toime tulla, seega jääb arusaamatuks kuidas saaks M. Vill ka oma terviseseisundist tulenevalt toime tulla üldkasuliku töö tegemisega.
  5. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. 9. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga 48 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud apellatsiooni koostamine ja ajakuluks 1 tund. 4 Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele, kuna on kooskõlas

§ 175

lg 2 p 4 ettenähtuga.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu Mihkel Villi kanda. allkirjastatud digitaalselt 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.