Obsah (8)

§ 322§ 7§ 61§ 175§ 180§ 189§ 185§ 337

1-16-2764 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-2764 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, lii

§ 322

lg 3 kohaselt seisukoha prokuröri apellatsiooni kohta, milles palub jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kaitsja leiab, et maakohus on andnud kogutud tõenditele õige hinnangu ja tõlgendanud tekkinud kahtlused põhjendatult süüdistatava kasuks. Prokuröri apellatsiooni väited maakohtu otsuse tühistamiseks ja süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks põhjust ei anna.

1. Ringkonnakohtu istungil prokurör toetas apellatsiooni ja taotles kohtuotsuse tühistamist ning süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. Süüdistatav ja kaitsja taotlesid jätta kohtuotsus muutmata ja prokuröri apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, prokuröri apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsiooni väited selle tühistamiseks põhjust ei anna. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 6.1 Sisuliselt taotleb prokurör esitatud apellatsioonis maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
3. detsembri
4. a otsuses nr 3-1-1-107-12 märkinud, 4 et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et nii apellatsioonis esitatud väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks. Maakohus on järginud põhjendatult

§ 7

lg-s 3 toodud põhimõtet, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamises ning oma siseveendumuse kujunemise kajastamisel piisavalt põhjalik, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-11-113-13, 29. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja 19. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-192-11). Eesti kriminaalmenetlusõigus lähtub tõendite vaba hindamise põhimõttest, millele osutab

§ 61

ja mille kohaselt pole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsuses nr 3-1-1-19-05 ja
3. septembri
4. a otsuses nr 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Käesoleval juhul on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus on tõendeid hinnates seda põhimõtet järginud, sest maakohtu otsuses on järelduste kujunemine jälgitav ja nendes on piisava põhjalikkusega näidatud, miks A. Pavlov talle esitatud süüdistuses õigeks mõistetakse. Asjaolu, et prokurör maakohtu otsuse põhistustega ei nõustu, ei tähenda kohtuotsuses tõendite pealiskaudset, ühekülgset ja valikulist hindamist ega kogutud tõenditest ebaõigete järelduste tegemist. Vaidlustades A. Pavlovi õigeksmõistmise talle esitatud süüdistuses, ei tugine prokurör mitte maakohtu tuvastatud faktilistele asjaoludele, vaid enda versioonile sündmuste käigust. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et puuduvad tõendid selle kohta, et A. Pavlov oleks JT pangakaardi varastanud ja sellega sularahaautomaadist raha võtnud. Kannatanu JT ütlused ei ole usaldusväärsed, sest ta oli sellel päeval tugevas alkoholijoobes. Ta ei mäletanud mitu korda ta sellel päeval kaupluses käis ning sularahaautomaadist raha välja võttis. Samuti ei mäletanud ta kui suured olid sularahaautomaadist välja võetud rahasummad. Tema rasket joovet kirjeldasid tunnistajad MV, AV, AV ja EJ. Ta tuikus ja XXX talust lahkudes oli tal jalas vaid üks jalanõu. Kaasa võttis liitrise pudeli viina. Süüdistatav A. Pavlov on öelnud, et ta käis JT jalgrattaga otsimas, sest kartis, et ta on tugeva joobe tõttu kuhugi maha kukkunud ja viga saanud. Maakohus pidas põhjendatult usaldusväärseks A. Pavlovi ütlusi raha olemasolu ja XXX talust lahkumise põhjuste kohta, sest need on kooskõlas tunnistaja AV ütlustega. Tunnistaja AV on kinnitanud A. Pavlovi ütlusi selle kohta, et ta pidi lähemal ajal XXX talust lahkuma. Samuti seda, et A. Pavlov maksis eelmisel või samal päeval AV-le 50 eurot ülalpidamise eest. Tema ütluste kohaselt tahtis A. Pavlov teiste eest varjata, et tal raha on. AV pidas oma lubadust ja ei rääkinud sellest oma pojale ega tema naisele. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et puuduvad tõendid selle kohta, et kaupluses käies oleks olnud ainult A. 5 Pavlovil võimalus JT pangakaardi PIN koodi sisestamist jälgida. Kriminaalasja materjalide juurde ei ole tõendina lisatud kaupluse ega sularahaautomaadi turvasalvestisi, mis võimaldaksid teha kasvõi kaudseid järeldusi PIN koodi teadasaamise ja sularahaautomaadist raha välja võtnud isiku kohta. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ei ole piisavaks tõendiks selle kohta, et sularahaautomaadist võttis JT pangakaardiga raha välja A. Pavlov. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohtukolleegium, et prokuröri taotlus kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega A. Pavlovi süüditunnistamiseks süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi põhjust ei anna. 6.2 A. Pavlovi kaitsja vandeadvokaat P. Rajavere esitas ringkonnakohtu istungil taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamiseks summas koos käibemaksuga 191,28 eurot. Menetlustoiminguteks on taotluses märgitud maakohtu otsusega ja prokuröri apellatsiooniga tutvumine, apellatsioonivastuse koostamine ja ringkonnakohtu istungil osalemine. Lisaks sellele taotleb kaitsja sõidukulu hüvitamist Haapsalust Tallinna ja tagasi Haapsallu.

§ 175

lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 180

lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas

§ 175lg 1 p-s 4 ettenähtuga ning kuulub rahuldamisele.

Kohtukolleegium rahuldab

§ 189lg 4 alusel määratud kaitsjale vandeadvokaat P.

Rajavere tasu väljamaksmise pabertaotluse pealdisena ja määrab talle välja maksta 191,28 eurot.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse A. Pavlovi suhtes muutmata ja prokuröri apellatsiooni rahuldamata, siis jääb apellatsioonimenetluses määratud kaitsjatele makstud tasu summas 191,28 eurot riigi kanda. 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 9.

jaanuari 2017. a kohtuotsuse A. Pavlovi süüdistusasjas muutmata ja prokuröri apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6