a Tartu Maakohtu määrusega väärteoasjas nr 4-17-615 mõistetud asenduskaristus, mis on 30 (kolmkümmend) päeva aresti. Arest jõustub selle kohta otsustuse tegemisest. Kohustada Andreiš Koromnovi ilmuma aresti kandmiseks Tartu arestimajja (Riia 179A)
28.02.2017 asendas kohus
lg 1, 2 ja § 69 lg 1 alusel Andrieš Koromnovile 18.08.2015 väärteoasjas nr 249015001012 määratud rahatrahvi summas 1200 eurot, millele vastab 30 päeva aresti, 30 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 kuu alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuli Andrieš Koromnovil võtta ühendust Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Anžela Murumägiga. Kohtumäärus jõustus 16.03.
lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Andrieš Koromnov ei ole asunud sooritama talle kohtumäärusega asenduskaristusena määratud üldkasulikku tööd. Kohtumääruse kohaselt pidi Andrieš Koromnov sooritama üldkasuliku töö ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. Kohtumäärus jõustus 16.03.2017, seega pidi üldkasulik töö olema sooritatud hiljemalt 17.04.2017. Üldkasuliku töö määratud ajal teostamata jätmiseks mõjuvaid põhjuseid kohtule esitatud ei ole. Asjaolu, et süüdlane pidi karistust kandma põhitöö kõrvalt, oli tal endal ja kohtul teada ka asenduskaristuse kohta määruse tegemise ajal. Koromnov soovis üldkasulikku tööd ja vastavalt määras kohus ka töö tegemise perioodi, et see ei takistaks süüdlase põhitööd. Kõigele vaatamata ei asunud Koromnov kohtumäärust täitma, süüdlase poolt välja toodud põhjendused on otsitud ega vabanda üldkasuliku töö tegemata jätmist. Koromnov on selgitanud ka, et ta asus peale asenduskaristuse määramist täitma esialgselt määratud rahatrahvi, mida kohtutäitur ega ka kohtuväline menetleja ei kinnita. Siinjuures peab kohus vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui trahv oleks tasutud, ei oleks see aluseks aresti täitmisele pööramata jätmiseks. Kohus on rahatrahvi 28.02.2017 asendatud arestiga, mis omakorda asendati üldkasuliku tööga. Asenduskaristuse kohta tehtud kohtumääruse jõustumise järel ei ole rahatrahv enam sissenõutav. Karistuse liigi ja kestuse üle otsustamine on kohtu pädevus, mitte süüdlase või karistust täitva ametniku suva. Lubamatu on olukord, kus süüdlane otsustab ise selle üle, millal ja missugustel tingimustel ta karistust kannab. Kokkuvõtvalt - Andrieš Koromnov ei ole kasutanud võimalust kanda temale määratud karistust vabaduses, vaid on sellest teadlikult kõrvale hoidnud. Andrieš Koromnovile on selgitatud asenduskaristuse tähendust ning isik oli asenduskaristuse mõistmisega nõus. Samuti on Andrieš Koromnovile teada üldkasuliku töö tegemata jätmise tagajärjed, milleks on aresti täitmisele pööramine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et aresti täitmisele pööramine on põhjendatud. Kriminaalhooldusametniku esitatud andmete kohaselt on süüdlasel sooritamata 30 tundi üldkasulikku tööd.
lg 6 tulenevalt vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle üks päev aresti, seega on Andrieš Koromnovil karistuseks määratud arestist üldkasuliku tööga kandmata 30 päeva aresti. Kohus lähtub määruse tegemisel VTMS § 2101,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.