Obsah (4)

§ 46§ 28§ 85§ 24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-18356 Tsiviilasi Koht

§ 46

lg 2 p 3, mille kohaselt on täitemenetluse peatamise aluseks võlgniku aja-, asendus- või reservteenistuses viibimine. 3 Kuna võlgnik viibib ajateenistuses, jääb ta sisuliselt täitemenetlusest kõrvale. Võlgnik ei saa kasutada seadusest tulenevat õigust viibida konkreetsete täitetoimingute juures, mis omakorda raskendab talle informatsiooni andmise kohustuse täitmist. Informatsiooni olemasoluta ei ole võlgnikul võimalik teostada kaebeõigust seaduses ettenähtud tähtaegade jooksul. Võlgnikul on õigus kasutada esindajat, samas sellist kohustust täitemenetluse seadustik ei sätesta. Maakohus on seisukohal, et antud juhul pole avaldaja piisaval määral suutnud tõendada, et võlgniku käitumine annaks alust avaldaja taotluse rahuldamiseks. Maakohus leidis, et eluruumidesse sisenemise kohtumääruse andmisel ning isikute põhiõiguste piiramisel peab vastav abinõu olema sobiv, vajalik ja proportsionaalne. Kohtutäiturile on võlgniku asukoht ja viibimiskoht teada, võlgnik suhtleb kohtutäituriga, võlgnik on teinud ettepaneku ajateenistuses viibimise ajal tasuda igas kuus 100 eurot. Kohtutäituri poolt ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kas kohtutäitur on võlgniku ettepaneku võlausaldajatele esitanud ning milline on olnud nende seisukoht. Seega võib võlgnikule kuuluva kinnisvara müümine täitemenetluses olla ennatlik ja võlgnikku liigselt koormav sundtäitmise viis. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Kohtutäitur (määruskaebuse esitaja) esitas
2. veebruaril 2017 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2017 määrus täies ulatuses ning teha asjas uus lahend, millega: - rahuldada kohtutäituri avaldus võlgniku nõusolekuta võlgnikule kuuluvasse korterisse XXXX (registriosa numbriga XXX) sisenemiseks; - anda võlgniku suhtes kohtutäituri menetluses olevates täiteasjades nr 084/2016/1291, nr 084/2016/1980, nr 084/2016/2156 ja nr 084/2016/2886 kohtutäiturile luba siseneda koos täitetoimingus osalevate isikutega (sh manukad ja/või politseiametnikud ja/või vara hindamiseks kaasatud isikud) ilma võlgniku nõusolekuta võlgniku omandis olevasse korterisse asukohaga XXXX (registriosa numbriga XXX) ning viibida seal korteriomandi hindamise ja arestimistoimingu läbiviimise eesmärgil kuni arestimistoimingu lõpetamiseni; - jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus võlgniku kanda ja mõista võlgnikult kohtutäituri kasuks välja määruskaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot. Määruskaebuse kohaselt on maakohus määruse tegemisel kohaldanud valesti materiaalõiguse normi ja rikkunud määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme.

§ 46

lg 2 p 3 alusel täitemenetluse peatamine on kohtutäituri diskretsioon, mitte kohustus. Võlgnik ei ole täitemenetluse peatamata jätmist

§-des 217, 218 sätestatud korras vaidlustanud. Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-69-11 p 15 on selgitatud, et võlgnik peab ka ise aktiivselt täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma ning näiteks pakkuma välja tegelikke võimalusi muu vara müümiseks, et vältida oma kinnisasja müüki. Käesoleval juhul ei ole võlgnik oma õiguste kaitseks midagi teinud. Võlgniku poolt kohtule edastatud vastusest nähtuvalt piirdus võlgnik järjekordse kinnitusega, et ei luba kohtutäituril korterisse siseneda. Sõltumata maakohtu otsusest keelduda loa andmisest kohtutäiturile võlgniku nõusolekuta võlgnikule kuuluvasse korterisse sisenemiseks, on kohtutäitur jätkuvalt kohustatud viima võlgniku suhtes täitemenetlused läbi. Võimatus siseneda võlgniku korterisse tähendab, et kohtutäitur peab hindama vara lähtuvalt keskmisest turuhinnast arvestamata korteri eripäradega. Kohtutäitur ei saa sellisel juhul lisada enampakkumise kuulutustele juurde korteri pilte, mis paratamatult vähendab huvi vara vastu. Võimatus siseneda võlgniku korterisse võib viia lõppkokkuvõttes selleni, et võlgniku vara müüakse hinnaga, mis on oluliselt madalam sellest, mida saaks korteri eest juhul, kui korterisse sisenemine oleks lubatud. Viimane rikuks kohtutäituri hinnangul võlgniku õigusi oluliselt intensiivsemalt, kui see, et kohtutäitur siseneb võlgniku nõusolekuta kohtumääruse alusel võlgniku korterisse. 4 Kohtutäitur soovib täiendavalt selgitada, et esimene täitemenetlus (täiteasjas nr 084/2016/1291) on algatatud oluliselt enne võlgniku ajateenistusse minekut. Täitemenetlus on algatatud

1. a mais ja ajateenistusse läks võlgnik
2. a oktoobris. Viie kuu jooksul laekus võlgniku sissetulekutelt kokku 308,45 eurot. Võlgnikul on üks alaealine laps, kes rahvastikuregistri andmetel elab võlgnikust eraldi. Võlgniku ühe ülalpeetavaga arvestades on tema arestimisele mittekuuluv sissetuleku osa
3. aastal 626,67 eurot. Võlgniku eelnevat töötamist ja sissetuleku suurust arvestades ei pea kohtutäitur tõenäoliseks, et pärast ajateenistuse lõpu on võlgnik mõistliku aja jooksul võimeline rahuldama sundtäitmisel olevaid nõudeid sissetulekute arvelt. Isegi töötades ei suutnud võlgnik korrapäraselt tasuda korteri majandamis- ja kommunaalkulusid. Seega vajadus pöörata sissenõue võlgniku korterile suure tõenäosusega ei lange ära ka juhul, kui võlgniku suhtes läbiviidavad sundtäitmised peatatakse võlgniku ajateenistuses viibimise lõpuni. Maakohus on hinnanud asjas arvestamisele kuuluvaid asjaolusid ebaõigesti ning jättis osa arvestamisele kuuluvatest asjaoludest põhjendamatult tähelepanuta. Seadus ei nõua, et kohtutäitur iga toimingu tegemisel peab eraldi tõendama, et asjaomases täitemenetluses on täitmisteade võlgnikule kättetoimetatud. Käesoleval juhul ei ole võlgnik võlgniku poolt täitmisteadete kättesaamist kahtluse alla seadnud. Kohtutäituri hinnangul puudus kohtul vajadus asuda tuvastama, kas täitemenetlustes on täitmisteated võlgnikule kätte toimetatud. Kui maakohus pidas vajalikuks asuda kontrollima, kas kõnealustes täitemenetlustes on täitmisteated võlgnikule kättetoimetatud, pidanuks maakohus lähtuma TsMS § 477 lg 5 sätestatust. Võlgniku ruumidesse sisenemiseks loa taotlemisel täitmisteadete kättetoimetamise fakti tõendamise kohustus ei olnud kohtutäiturile ettenähtav. Määruskaebusega koos esitab kohtutäitur kohtule täitmisteadete kättetoimetamise fakti kontrollimist võimaldavad tõendid (vt lisa 1, 2, 3, 4). Kohtutäituri hinnangul on täiendavate tõendite esitamine TsMS § 477 lg 5 arvestades võimalik. Kohtutäiturile jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht, et kohtutäitur oleks pidanud esitama kohtule tõendeid selle kohta, kas kohtutäitur on võlgniku ettepaneku (tasuda iga kuu 100 eurot) võlausaldajatele esitanud. VASTUSTAJA SEISUKOHT
4. Võlgnik (vastustaja) palub menetlus tema vastu lõpetada. Tal puudub võimalus võlga tasuda, sest teenib aega kaitseväes. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
5. OÜ Koduliising esitas
6. veebruaril 2017 seisukoha määruskaebusele, milles nõustus täies ulatuses kohtutäituri määruskaebuses toodud seisukohtadega.
7. Telia Eesti AS ja KÜ Aia-52 ei ole maakohtule vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel Tartu Maakohtu
9. jaanuari 2017 määruse, millega jäeti kohtutäituri avaldus rahuldamata. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega rahuldab kohtutäituri avalduse.
10. Kohtutäitur esitas
11. detsembril 2016 maakohtule avalduse, milles palus luba siseneda ilma võlgniku nõusolekuta tema omandis olevale kinnisasjale ja ruumidesse asukohaga XXX (registriosa numbriga XXX) vara hindamiseks ja arestimistoimingu läbiviimiseks, samuti ostuhuvilistele müüdava vara tutvustamise eesmärgil. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kohtutäituri avaldus ei ole piisavalt põhjendatud.

§ 28

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see 5 on vajalik täitedokumendi täitmiseks.

§ 28

lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Vaidlust ei ole selles, et täitedokumentideks on Pärnu Maakohtu määrused tsiviilasjades nr 2-16-102244, nr 2-16-107948, nr 2-16-103358 ja nr 2-16-119515, mille alusel on algatatud võlgniku suhtes täitemenetlused. Samuti tuleneb tsiviilasja materjalidest, et võlgnik on keeldunud kohtutäiturit oma valduses olevatesse ruumidesse lubamast (tl 12 ja 22). Maakohus on viidanud

§ 46

lg 2 p-le 3, mille kohaselt võib kohtutäitur täitemenetluse peatada, kui võlgnik viibib ajateenistuses. Käesolevas asjas ei ole vaidlust võlgniku ajateenistuses viibimise üle ega selles, et kohtutäitur ei ole täitemenetlust peatanud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et

§ 46lg 2 p 3 alusel täitemenetluse peatamine on kohtutäituri diskretsiooniotsus.

Lisaks ei ole võlgnik täitemenetluse peatamata jätmist vaidlustanud. Õige on määruskaebuses esitatud väide, et kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmisel on kohtutäitur jätkuvalt kohustatud täitemenetluste läbiviimiseks. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et olukord, kus kohtutäituril tuleb võlgniku vara müüa ilma sellele juurdepääsu omamata, kahjustaks võlgniku õigusi enam kui võlgniku nõusolekuta tema korterisse sisenemine. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt ja

§ 85

ja § 137 arvestades on kohtutäituril vaja siseneda võlgniku korterisse selle hindamiseks, arestimistoimingu läbiviimiseks ja ostuhuvilistele müüdava vara tutvustamise eesmärgil. Koos kohtutäituriga tuleb lubada siseneda ka täitetoimingus osalevatel isikutel (sh ostuhuvilistel ja manukatel).

§ 28

lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind (Riigikohtu

1. detsembri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11;
2. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). Samuti võib kohus

§ 28

lg 2 alusel anda loa võlgniku ruumide hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks (Riigikohtu 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). Loa võib kohtutäiturile anda ka selleks, et siseneda koos ostuhuvilistega

§ 85

mõttes võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Selline tõlgendus on Riigikohtu hinnangul võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi müügihinna tõusu (ja sellega võla, sh viivise vähenemise) (Riigikohtu 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12).

§ 28

eesmärgiks on sissenõudja nõude rahuldamine kõige tõhusamal viisil, arvestades seejuures võlgniku õigustatud huvidega (Riigikohtu

1. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 13). Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb rahuldada ja lubada kohtutäituril koos täitetoimingus osalevate isikutega võlgniku nõusolekuta võlgnikule kuuluvasse korterisse siseneda ja viibida seal täitetoimingu läbiviimiseks vajalike, sh kinnisasja ostmisest huvitatud isikutega kinnisasja hindamise, arestimistoimingu läbiviimise ja ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil võlgnikule etteteatatud ajal. Võlgnik on ringkonnakohut teavitanud, et ta viibib kaitseväes kuni
2. juunini
3. Ringkonnakohus peab põhjendatuks anda kohtutäiturile luba võlgniku kinnisasjale sisenemiseks pärast võlgniku kaitseväe teenistuse lõppu. Sellisel moel on paremini tagatud võlgniku huvide kaitse täitemenetluses. Viivitus täitemenetluses ei ole oluline ja ei kahjusta ebaproportsionaalselt võlausaldajate huve.
4. Maakohus leidis, et kohtutäituri avaldusest ei tulene, et võlgnikule oleks

§ 24lg 1 kohaselt täitmisteated kätte toimetatud.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja väitega, et maakohtul puudus vajadus hinnata, kas täitemenetlustes on täitmisteated võlgnikule kätte toimetatud. Võlgnik pole vaidlustanud 6 täitmisteadete kättetoimetamist. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega. Seega oli maakohtul võimalus küsida kohtutäiturilt täitmisteadete kättetoimetamist tõendavaid dokumente. Koos määruskaebusega esitas kohtutäitur menetlusdokumentide kättetoimetamise aktid täiteasjades nr 084/2016/1291, 084/2016/1980, 084/2016/2156 ja väljastusteate täiteasjas nr 084/2016/

1. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas puudub vaidlus täitmisteadete kättetoimetamises ning tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik teadlik tema suhtes algatatud täitemenetlustest.
2. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Eelduslikult ei ole menetlusosalistel kulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks 7