Obsah (9)

§ 10§ 43§ 133§ 115§ 130§ 131§ 132§ 26§ 8

2-16-2102 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Margo Klaar ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2017. a, Tallinn Kohtuasja number 2-16-2102 Kohtuasi MM k

) § 25 lg-s 1 sätestatuga. Kohtutäituri tegevus on olnud õiguspärane ka menetlusdokumentide kättetoimetamisel. Avaldaja on kohtutäiturile saatnud täiteasjas nr 024/2015/1546 menetlusdokumente kahelt elektronposti aadressilt. Sellega on avaldaja avaldanud kohtutäiturile enda sidevahendi andmed. Kohtutäituril on õigus kasutada kõiki seaduses lubatud võimalusi menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, sh saata menetlusdokumente kohtutäiturile teadaolevatele aadressidele ja sidevahendeid kasutades. Kohtutäitur on jätnud õiguspäraselt rahuldamata avaldaja kaebuse osas, milles avaldaja taotles toimetulekutoetuse (90 eurot) tagastamist. 17. novembri 2015. a vara kontol arestimise akt täiteasjas nr 024/2015/1546 on saadetud 18. novembril 2015 avaldaja mõlemale e-postiaadressile. Kuna avaldaja on need e-posti aadressid kohtutäiturile ise avaldanud, on kohtutäitur lugenud arestimisakti

§ 10lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 3141 lg 2 alusel õiguspäraselt kätte saaduks 23. novembril 2016.

§ 43

lg 1 ja

§ 133

lg 1 teist lauset tuleb tõlgendada selliselt, et kohtutäitur ei või oma kontolt raha üle kanda sissenõudjale enne, kui on täidetud

§ 115

lg 3 ja lg 4 kolmanda lause tingimused ning on möödunud mõistlik aeg (s.o üldjuhul kolm tööpäeva arestimisakti kättesaamisest arvates), mille jooksul võlgnik saaks esitada

§ 133lg 1 teises lauses nimetatud avalduse.

Sellest tulenevalt oli kohtutäitur

1. novembril 2015 õigustatud raha sissenõudjale edasi kandma. Kuna avaldaja esitas taotluse toimetulekutoetuse arestist vabastamiseks
2. detsembril 2015, võis kohtutäitur selleks ajaks raha sissenõudjale juba edasi kanda. Põhjendatud ei ole avaldaja taotlus vabastada tema SEB Pank konto palga alamäära ulatuses, sest

§ 130jj mõttes ei ole igasugune pangakontole laekuv summa selliseks sissetulekuks.

Avaldaja pole tõendanud, et selline sissetulek tema kontole laekub. 3 2-16-2102 Kohtutäituri

1. detsembri 2015 otsus täiteasjas nr 024/2015/1546 on siiski põhjendamatu osas, milles kohtutäitur ei vabastanud avaldaja pangakontot arestist toimetulekutoetuse osas. Avaldaja on
2. detsembril 2015 taotlenud toimetulekutoetuse ulatuses SEB Pank konto arestist vabastamist ja on kaebuses välja toonud, et avaldajale laekub sissetulekuna sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses (toimetulekutoetus). Kui avaldaja sissetulekud suurenevad, on tal

§ 133

lg 1 teisest lausest tulenevalt võimalik esitada kohtutäiturile vastav taotlus, mida avaldaja on

1. detsembril 2015 ka teinud. Täiteasjas nr 024/2015/1808 esitatud kaebus on samuti osaliselt põhjendatud. Maakohus jättis tähelepanuta avaldaja need väited, mida avaldaja ei esitanud
2. detsembri 2015 kaebuses kohtutäiturile. Kuna avaldaja taotles kohtule esitatud kaebuses ka
3. detsembri 2015 arestimisakti tühistamist selles täiteasjas, tühistas maakohus osaliselt ka arestimisakti. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
4. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldaja kaebused kohtutäituri otsustele rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei tea kohtutäitur, kas võlgnikul on selliseid sissetulekuid, mida seadus ei luba arestida. See teave tuleb võlgnikul endal õigel ajal kohtutäiturile esitada. Alles siis saab ja peab kohtutäitur järgima sissetuleku arestimise keeldu. Toimetulekutoetust määrab ja maksab sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lg 1 järgi kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata. Seetõttu on toimetulekutoetuse määr ja maksmine ajas muutuv ning võlgnikul tuleb (vajadusel iga kuu) kohtutäiturile tõendada selle toetuse saamist. Vaidlustatud kohtutäituri otsuste tegemise aja seisuga ei olnud avaldaja kohtutäiturile nõutavaid dokumente esitanud. Avaldaja esitas alles
5. jaanuaril 2016 pangakonto väljavõtte. Selleks ajaks sisaldas avaldaja esitatud dokument juba vanu andmeid (november 2015). Kohtutäituril ei olnud ega ole ka praegu teavet selle kohta, kas avaldajal on sissetulekuid, millele seadus keelab sissenõuet pöörata. Maakohtu määruse resolutsiooni p 2, mille kohaselt on kohtutäitur kohustatud avaldaja taotluse konto arestist vabastamiseks toimetulekutoetuse määra ulatuses uuesti läbi vaatama, ei muuda olematuks fakti, et avaldaja pole esitatud kohtutäiturile nõuetekohaseid dokumente.
6. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Sissenõudja ei esitanud määruskaebusele seisukohta.
7. Harju Maakohus võttis kohtutäituri määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada, mistõttu tuleb jätta määruskaebus TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb määruse põhjendusi. 4 2-16-2102 Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 695 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, milles maakohus rahuldas avaldaja kaebused ja tühistas kohtutäituri otsused osas, milles kohtutäitur jättis otsust tehes arvestamata asjaolu, et võlgnik saab toimetulekutoetust, ning arestis selles osas võlgniku pangakontod. Muus osas ei ole maakohtu määruse peale määruskaebust esitatud.
9. Kohtutäitur ei nõustu määruskaebuses sellega, et ta peab jätma arestimata võlgniku toimetulekutoetuse, ilma et võlgnik iga kuu tõendaks talle sellise sissetuleku saamist ja suurust. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtutäituri käsitus kooskõlas seaduse ega Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et

§-dest 130–136 nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks mh võlgniku igakuine töötasu, ametipalk, seadusel põhinev elatis, riiklik pension, saadavad toetused ja hüvitised, samuti enammakstud tulumaksu tagastusnõue. Seejuures on

§-de 130–136 põhieesmärgiks tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb

§ 131

ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul.

§ 132

näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja

§ 133

näeb muu hulgas ette, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud

§-des 131 ja 132.

§ 132

lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

§ 133

lg 1 esimese lause järgi märgib kohtutäitur arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu iga kuu summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Seega peab kohtutäitur olenemata võlgniku muudest laekumisest märkima, et arestimisele ei kuulu sissetulek ühe kuupalga alammäära ulatuses (Vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-12-166-16, p 15).
3. aastal oli Vabariigi Valituse
4. novembri
5. a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 lg 2 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Vabariigi Valituse
6. detsembri
7. a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 lg 1 kohaselt oli
8. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot ja § 1 lg 2 järgi
9. aastal 470 eurot. Seega pidi kohtutäitur
10. novembri
11. a ja
12. detsembri
13. a arestimisaktides märkima, et võlgniku sissetulekust ei kuulu iga kuu arestimisele 390 eurot. Seda ei ole aga kohtutäitur teinud. Kuna võlgniku saadav toimetulekutoetus ei ületanud nimetatud summat, ei oleks iseenesest juba

§ 132lg 1 järgi tohtinud kohtutäitur tema sissetulekut arestida.

Seega on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et vähemalt toimetulekutoetuse ulatuses on võlgniku pangakonto arestimise põhjendamatu. 10. Lisaks juhib kolleegium tähelepanu Riigikohtu hiljuti väljendatud seisukohale,

§ 133

lg 1 ei keela märkida arestimisakti muid olulisi asjaolusid peale

§ 132lg-s 1 märgitud rahasumma.

Kohtutäitur peab juhul, kui ilmnevad

§-s 131 märgitud asjaolud, arestimisakti viivituseta täiendama. Kui kohtutäiturile on teada, et võlgniku pangakontole laekub toimetulekutoetus, tuleb täituril pangale edastatavas teates mh märkida, et arestimisele ei kuulu kohalikult omavalitsuselt laekuv toimetulekutoetus. Kahtluse korral on kohtutäituril võimalik nõuda laekumiste kohta teavet nii võlgnikult kui ka kohalikult omavalitsuselt (

§ 26lg-d 1 ja 2).

Võlgnikule

§ 133

lg 1 teises lauses ja lg-s 2 ette nähtud 5 2-16-2102 õiguskaitsevõimalus ei vabasta kohtutäiturit kohustusest koguda täitemenetluseks vajalikku teavet ning võtta tarvitusele seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (

§ 8

). Sellele tuginedes ei nõustu kolleegium kohtutäituri arusaamaga, et toimetulekutoetuse osas pangakonto arestist vabastamine saab toimuda iga kuu võlgniku esitatud tõendite alusel. Kuigi pangakonto väljavõtte, kohaliku omavalituse makstavat toimetulekutoetuse määramist tõendavate dokumentide ja

§ 133

lg 1 kohase avalduse esitamist ei saa pidada võlgniku jaoks liiga koormavaks, on kolleegium arvamusel, et tarbetute vaidluste vältimiseks ja

§-de 130-136 eesmärkide täitmiseks tuleb võlgnikule tagada arestimisele mittekuuluvate summade igakuine kättesaamine kas kohe arestimisakti koostamisel või

§ 133lg 1 kohase avalduse kohtutäiturini jõudmisel.

Kui kohtutäituril on kahtlus, et võlgnikule on toimetulekutoetuse maksmine lõpetatud, on kohtutäituril võimalik nõuda laekumiste kohta täiendavat teavet nii võlgnikult, kui ka kohalikult omavalitsuselt (

§ 26

lg-d 1 ja 2).

§-s 261 sätestatud tingimustel on kohtutäituril õigus määrata teabe esitamiseks kohustatud isikule sunniraha kohustuse täitmisele sundimiseks. 11. Kolleegium nõustub kohtutäituriga selles, et kohtutäitur ei tea harilikult, millisest allikast on pärit summad, mis tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitakse. Seda on kohtutäituril enamasti võimalik teada saada võlgniku avalduse (kaebuse) alusel, mille esitamiseks peab võlgnikule olema tagatud mõistlik võimalus. Praegusel juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et avaldajal oli selline võimalus tagatud ja avaldaja on oma kaebeõigust ka edukalt realiseerinud. Asjakohase avalduse (või kaebuse) saamisel tuleks kohtutäituril siiski arestimisele mittekuuluva summa ulatuses võlgniku arvelduskonto vabastada ning arestimise akti vastavas osas muuta (

§ 133lg 1 teine lause).

12. Neil põhjustel tuleb jätta kohtutäituri määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Võlgnik kinnitas, et tal ei ole määruskaebuse menetlemisel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Kuna sissenõudja ei ole esitanud määruskaebusele vastuväiteid, ei ole ka temal hüvitatavaid menetluskulusid määruskaebemenetluses tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 6