) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik OÜ Koduliising esitas 05.12.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 312,68 euro saamiseks. Kohus tegi 14.12.2016 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 06.01.2017.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. OÜ Koduliising esitas 18.01.2017 kohtule hagiavalduse, milles palus Kxxxx Rxxxxxt hageja kasuks välja mõista põhivõla 206,12 eurot, intressi 29,63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 7,69 eurot ja sissenõudmiskulu 23 eurot. Lisaks hageja poolt kantud menetluskulud. Tartu Maakohus võttis hagi 25.01.2017.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest
Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult 15.03.2017. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.
lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal on pooled sõlminud 17.04.2013 ja 06.01.2014 laenulepingud, mille kohaselt väljastas hageja kostjale 17.04.2013 lepingu alusel laenu 260 eurot, millele lisandus intress 228,48 eurot (laenu tagastamise tähtaeg 17.04.2017, kuumakse 10,19 eurot) ja 06.01.2014 lepingu alusel 290,50 eurot, millele lisandus intress 166,63 eurot (laenu tagastamise tähtaeg 15.01.2018, kuumakse 8,29 eurot). 17.04.2013 laenulepingu osamakseid tasus kostja kuni 17.06.2016 ning 17.07.2016 osamaksest tasus ta ainult 7,19 eurot. 06.01.2014 laenulepingu osamakseid tasus kostja kuni 15.05.2016 ning 15.07.2016 osamaksest tasus ta ainult 2,29 eurot. Hageja ütles 17.04.2013 laenulepingu üles 02.12.2016 ja 06.01.2014 lepingu 01.12.2016, kuna kostja ei täitnud lepinguid. Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingutest tuleneva võlgnevuse summas 206,12 eurot, 29,63 eurot intressi, sissenõudmiskulud 23 eurot ja viivise 7,69 eurot. 2 2-16-128730 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingute sõlmimise ajahetkel kehtinud võlaõigusseaduse redaktsiooni § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. 17.04.2013 laenulepingu kohaselt on osamaksetega viivitamise korral viivis 0,06% päevas iga viivitatud päeva eest ja 06.01.2014 laenulepingu kohaselt 0,049% päevas. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist 7,69 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 266,44 eurot, millest 206,12 eurot moodustab põhivõlg, 29,63 eurot intress, sissenõudmiskulu 23 eurot ja 7,69 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 30 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.