Obsah (6)

§ 181§ 61§ 310§ 2631§ 126§ 175

1-16-2764 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2017. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-16-2764 (15257000280) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo

§ 181

lg 1 alusel jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu 600 (kuussada) eurot.

1. Jätta läbi vaatamata J T tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju 794,67 eurot hüvitamise nõudes. Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras.
2. Asitõend – J T rahakott koos selles olevate esemetega, mis asub kriminaalasja juures, hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul, 2 alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Andrei Pavlovit süüdistatakse selles, et tema varastas 22.08.2015 õhtul kella 21.00 paiku * maakonnas * vallas * külas * talu hoovis, J T’le kuulunud rahakoti väärtusega 5 eurot koos selles olnud ID kaardiga J T nimele väärtusega 25 eurot, säästukaart-kliendikaardiga väärtusega 2 eurot, sularahaga 0.67 eurot ning J T arvelduskonto kasutamiseks J T nimele välja antud * * deebetkaardiga väärtusega 2 eurot. Seejärel, olles eelnevalt saanud teada J T pangakaardi PIN koodi, võttis Andrei Pavlov J T teadmata ja loata viimase * arvelduskontolt * 22.08.2015 * maakonnas * linnas * asuvast Swedbank AS-le kuuluvast sularahaautomaadist kolmel korral järjest välja sularaha, sisestades selleks pangakaardi ja PIN koodi automaati: kella 21.20 ajal 500 eurot, kella 21.23 ajal 160 eurot ning kella 21.24 ajal 100 eurot, kokku 760 eurot, mille pööras enda kasuks. Sellise tahtliku tegevusega pani Andrei Pavlov jätkuva kuriteona toime varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamisega, millega sekkus ta andmetöötlusprotsessi, s.o arvutikelmuse, mis on kuriteona kvalifitseeritav Karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 1 järgi KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 3 lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. KarS § 213 lg 1 näeb kuriteona ette teisele isikule varalise kahju tekitamise arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Andrei Pavlov ei tunnistanud end talle süüks arvatavas kuriteos süüdi. A.Pavlov rääkis, et 2015.a augustis oli * vallas * külas M V juures, et äkki leiavad mingi töö ja sai seal elada. M küsis ka ema käest luba ja M ema lubas sinna elama minna. Oli seal umbes nädal, seal tööd ei leidnud. Lihulasse M juurde minnes oli ka raha. M teadis, et ainult 30 eurot oli, 150 eurot pani teise taskusse, et oleks raha tagasi tulekuks, see oli tagavaraks pandud. J T * pangakonto väljavõttest /tl 24-25/ nähtub, et 22.08.2015 on kontolt kaardiga * välja võetud automaadist ATM00276 kell 21.20 500 eurot, kell 21.23 160 eurot, kell 21.24 100 eurot. Edasi uurib kohus kannatanu, süüdistatava, tunnistajate ütlusi, et saada selgust selle õhtu sündmuste kohta. J.T on rääkinud, et 22.08.2015 päeval käisid tema, M.V ja A.Pavlov koos Konsumi poes, ostsid õlut ja šašlõkki. Tema maksis kaardiga. Kui sisestas PIN-koodi, siis A.Pavlov seisis praktiliselt ta selja taga. Siis läksid tema juurde * maanteele, seal sai õlut joodud ja hiljem uuesti kolmekesi poodi mindud. Tema maksis kaardiga ja ostis Saaremaa viina, õlut. Sel korral Andrei tema selja taga ei seisnud, vaid oli juba koos M’ga kassast väljas ning ladus kaupa kotti. Läksid * külla M juurde. * läksid autoga, selleks võttis 10 eurot Swedpanga automaadist autojuhile. Peale seda pani pangakaardi ja rahakoti kilekotti, seal kus olid õlled ja kilekott läks pagasnikusse. Sel päeval võttis ise raha välja kaks korda, teist korda oma jaoks. Teist väljavõtmist ei mäleta, nägi seda pangakontolt, et oli kaks korda raha võtnud – 10 ja 15 eurot. J T ei mäletanud, kas sel päeval ka kolmandat korda sai poes käidud. 3 J.T pangakonto väljavõtte kohaselt 22.08 on kontol toimunud järgmised tehingud: Kell 13.38 on * välja võetud 15 eurot Konsumis on tasutud kaardiga kell 13.01, 15.31, 18.49 Kell 18.56 on * välja võetud 10 eurot. Prokurör leidis, et kannatanu ütles, et tema raha välja ei võtnud ja ka muud tõendid viitavad sellele, et kannatanu see ei olnud. T – sai hiljem teada, et samal päeval oli raha võetud kolm korda järjest välja – 500, 160 ja 100 eurot. Ei ole kellelegi oma PIN-koodi öelnud. See PIN-kood, mis rahakoti vahel oli 1449, see oli vana. Ise seda raha pangakontolt välja ei võtnud ja kellelgi teisel ei lubanud ka raha välja võtta. Ei saanud ise rahakotti ära kaotada, kui see oli kilekoti sees, pea teiste nina all, V’s oli see rahakott alles, enne kui hakkas koju minema. V’s rahakott maha ei kukkunud. Keegi teine peale Pavlovi esi saanud seda raha välja võtta - A, M ja E väitsid, et nemad ei ole võtnud. Kohus leiab, et prokurör ei ole esitanud kohtule ühtki tõendit, mis tõendaks, et kannatanu ise raha välja ei võtnud. Prokuröri seisukoht, et kannatanu oli juba päeval poes käinud ning võtnud välja ka kahel korral sularaha väikses koguses ning tal polnud õhtul hilja raha enam vaja, on tühipaljas oletus. Kannatanu ei mäletanud mitu korda ta sel päeval poes käis ja samuti ei mäletanud ta, et ta sel päeval eelnevalt oli võtnud kahel korral sularaha välja. Kohus uurib, mida on isikud rääkinud, kas ja kus nad J.T rahakotti sel õhtul nägid. J.T sõnul rahakott jäi tema meelest V’s kilekotti, kus oli veel kuus-pakk õlut sees. Kilekoti jättis meelega maha, ei mõelnud siis, et seal on rahakott sees. Rahakotti nägigi viimati seal aiamaal kilekotis koos õlle ja šašlõkiga. See oli siis kui kilekoti pagasnikust välja tõstis, M ka nägi, et rahakott oli seal, see võis olla õhtul 8-ajal. Hiljem selgitas kannatanu, et kui M helistas, küsis, kas tal midagi kadunud ei ole ja hakkas siis oma rahakotti otsima õlakotist ja seal rahakotti ei olnud, ise mõtles, et pani rahakoti kilekotist õlakotti, aga seal oli ainult viinapudel. Kui M helistas, tuli meelde, et rahakott jäi kilekotti. Kohus leiab, et kannatanu tegelikult ei mäleta täpselt, kus ta rahakott sel õhtul oli – kord räägib, et nägi viimati rahakotti kilekotis siis, kui kilekotti auto pagasnikust välja võttis, siis et rahakott oli kilekotis siis kui hakkas ära minema. Seejärel ütleb, et kui oli lahkunud ja M talle helistas, siis arvas, et rahakott on tema õlakotis. Tunnistaja A.V on rääkinud, et see Konsumi kott, millega T poes käis oli terve õhtu laua all ja rahakott oli seal sees. J ostis 4-5 pakki suitsu, kui suitsu võttis sealt poekotist või E’le osteti ka lahjemat alkoholi ja seda sai sealt kotist võetud, nägi rahakotti. Ei näinud, et J’il oleks sel päeval rahakott maha kukkunud. Tunnistaja E J ütles, et võib-olla nägi J rahakotti laua nurgal, kindel ei ole, aga A ütles, et see oli seal. E.J kinnitas, et tema sel õhtul alkoholi ei tarvitanud. Tunnistaja A V – sel päeval nad jõid seal kasvuhoonete juures, majast eemal, T oli jumala purjus. Seal oli laud ja laua all oli kott, seal sees olid õllepudelid ja suitsupakid ja tema meelest J’i rahakott oli seal kõrval maas. J pani selle tema mäletamist mööda tagasi vasakpoolsesse dressipükste tasku, mis edasi sai, ei tea, läks sealt ära. Tunnistaja M V ütles, et ei näinud, kus J oma rahakotti hoidis, õhtul ei olnud kordagi rahast juttu. Järgmine päev J pildi järgi oli tema rahakott kilekotis, millega ta jooke vedas, ehk siis kusagil seal aiamaa platsil. Et kilekott oli olemas, seda nägi, aga kuhu see kott jäi või kelle kõrval oli, seda ei mäleta. Alguses oli J kõrval, sest ta ise pakkus sealt. Aga kui käisid E juures, siis ei tea enam. Andrei Pavlov- seal grilli juures ei näinud mingit rahakotti. Erinevad kilekotid olid, kus oli liha, viin, õlu. Õlut võttis sealt kilekotist. Kilekotis rahakotti ei näinud. Kui J poes maksis, siis nägi, et tal oli see rahakott ja siis ta võttis raha välja automaadist, et maksta bensu eest poistele, kes sõidutasid, pärast rahakotti ei näinud. 4 Kohus leiab, et ütlustest tuleneb, et ei ole võimalik kindlaks teha, kus mingil konkreetsel ajahetkel J T rahakott oli ja millal ta viimati oma rahakotti nägi. Prokurör leidis, et kuna rahakott leiti grillimispaiga lähedalt, siis pidi see olema keegi nende seltskonnast, keegi juhuslik isik ei saanud pangakaarti M.V elukohast varastada ja seda raha väljavõtmiseks kasutada. Kannatanu, süüdistatav ja tunnistajad on kokkulangevalt kinnitanud, et 22.08.2015 õhtupoolikul V külas M.V juures grilliti ja tarvitati alkoholi. Seal viibisid J.T, A.Pavlov, M.V, A.V, E.J ja tema mees, vahepeal käis seal ka A V. Tunnistaja A S kinnitas, et leidis 25.08.2016 J.T rahakoti koos seal olnud asjadega põllu pealt, see koht on J taluga seotud. Andis rahakoti politseile üle samas seisus nagu selle leidis. Tl 85 olevale kaardile märkis A.S koha, kust rahakoti leidis ja A.V märkis koha, kus grillimine toimus. Need kohad asuvad lähestikku. Prokurör leidis, et raha väljavõtjaks sai olla Pavlov, sest ta oli eelnevalt T’ga poes käinud ja tal oli võimalik PIN-koodi näha, kui T poes maksis. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõendid näitavad, et ka teised isikud selles seltskonnas olid koos T’ga poes käinud – M.V ka samal päeval ja A.V’lt on ise kirjeldanud, kuidas neil T’ga koos poes käimine toimus - kui nemad on T’ga koos poes käinud, siis alati on palunud tal rahakoti peale poeskäiku tuppa tagasi viia, ta on seda alati teinud, kui läheb jooma või grillima. V kinnitas, et küsis veel J’lt 10 eurot võlgu, kui tal raha on olnud, siis ta on alati andnud. A.Pavlov kinnitas, et nii 21.08 kui 22.08 käis T’ga poes ja T maksis. Kohus leiab, et kannatanuga poes käimine ei tõenda raha väljavõtmist A.Pavlov poolt. Samuti on kohtus ülekuulatud isikud kinnitanud, et vahepeal teised lahkusid aiamaalt ja sinna jäid A.Pavlov ja J.T. Kui teised isikud aiamaale tagasi tulid, ei olnud seal ei Pavlovit ega T. T - läks V juurest üksi ära kusagil 11-aegu KEK-i mäele viinapudeliga. A.Pavlov temaga ei tulnud. Pavlov jäi aiamaale. A.Pavlov – J oli väga purjus ja läks ära, võttis veel liitrise viina kaasa. Pakkus, et saadab teda, ütles, et pole vaja. Läks taarudes. Tuli M juurde tagasi. A ja M jälle karjusid seal omavahel. Ei tahtnud seda kuulda, mõtles, et võtab ratta ja vaatab ega J pole kuhugi kukkunud, sõitis 500-600 m maanteeni, J ei näinud, tuli tagasi. M.V – helistas Andreile, siis ta ütles, et läks J saatma, tuleb kohe ja tuligi. A.V – Andrei tuli rattaga tagasi, väitis, et käis J saatmas, mis pärast välja tuli, nii ei olnud. J läks KEKi mäele sõbra juurde. E.J - M helistas Andreile, kes ütles, et käis J saatmas ja kohe tuleb. Kannatanu väidab, et läks M.V juurest ära kella 11-ajal. Ükski teine tunnistaja ega süüdistaav kellaaegadest ei räägi. Prokurör leidis, et kõik hakkasid seltskonnas kahtlustama Pavlovit ning selleks oli ka põhjuseid, kuna Pavlov oli võõras, tema ära minemine oli ootamatu ja käitumine enne seda kummaline ja kahtlustäratav. Kohus leiab, et iseenesest asjaolu, et keegi on seltskonnas võõras, ei anna alust tema süüdistamiseks kuriteos. Küll aga joonistub ka isikulistest tõenditest välja, et teised seltskonnas olijad hakkasid kahtlustama Pavlovit. A V ütlustest tuleneb, et hiljem kas A helistas või helistas J ise nendele ja J tuli tagasi ja siis kuulis kisa, et J süüdistas M, et võtsid mu rahakoti ära. M näitas taskud ette, et tema käes ei ole. Siis hakkasid kõik seal õue peal otsima. T avalda ise kohtus, et keegi teine peale Pavlovi esi saanud seda raha välja võtta - A, M ja E väitsid, et nemad ei ole võtnud. 5 Seega kannatanu ei süüdistanud algusest peale Pavlovit rahakoti varguses, see teadmine on kujunenud hiljem läbi teiste seltskonnas olijatega asja arutades. Kohus uurib, kuidas isikud kirjeldavad A.Pavlov ja A.V vahelist tüli enne A.Pavlov lahkumist. A.V on rääkinud, et kui Pavlov alevist tagasi tuli, siis ise hakkas kohe tüli norima. Andrei ja tema vahelise tüli küsimus oli, et millal kavatseb ära minna. See oli sellest, et ajas närvi, et kõik olid joonud, tema ise ei joo. M võttis Pavlovi nende juurde elama tema teadmata, oli juba üle kahe nädal kannatanud, siis hakkas üle keema, et ei saa omaette olla ja kogu aeg see joomine. Pärast J ja K ütlesid, et täiesti suvalistest asjadest hakkas tema kallal tüli norima. E. J on olukorda kirjeldanud nii - Andrei tuli tagasi ja siis A muudkui nokkis ja nokkis teda, et on talle võlgu, et tuli Tallinnast niisama sinna elama, ei ole raha maksnud ja midagi sellist. Andrei läks närvi ja ähvardas, et taob ta ära, lööb teda. M V – Andrei tuli tagasi, jõid. Andrei ja A vahel puhkes vaidlus, üksteise pihta sellised salvavad väljendid, Andrei oli ägestunud ja hakkasid üksteist sõnadega lahmima. Andrei läks E poole öömajale. A V - Andreil ja A’l olid kogu aeg mingid tülid, nagelemine. A suitsetas väga palju ja tal olid vist jälle suitsud otsas. Ükspäev nad läksid jälle riidu omavahel ja siis Andrei ütles, et tema läheb minema. Kohus leiab, et ei ole tõendamist leidnud, et A.Pavlov oleks ise hakanud tüli norima A.V`ga ja seeläbi otsinud kunstlikult põhjust lahkumiseks. Tülid, sõnavahetus A.Pavlov ja A.Vvahel ei olnud haruldased. A.Pavlov lahkumine M.V - Pavlovil ei olnud plaani sel õhtul ära minna, kui see pull toimus, ta lahkus. A.V – Andrei tahtis ööseks E ja K juurde jääda. Enne ei tahtnud kusagile minna, siis hakkas taksot küsima. E J – Andrei ja A läksid lõpuks riidu ja Andrei tuli nende juurde, pidi kämpingus ööbima. Aga ta helistas kellelegi, sai aru, et üritas kedagi endale järgi kutsuda. Lõpuks viis ta * Lukoili. A.Pavlov – kui J otsimast tagasi tuli, siis istusid seal edasi. Kui läks A’ga väga tugevasti tülli, siis otsustas ära minna. Algul läks E J juurde, nad pakkusid öömaja, esialgu mõtles, et jääb, siis otsustas, et läheb Tallinna ära, muidu see riidlemine A’ga ei lõpe, iga päev riidlesid. A M’le rääkis kogu aeg, et talle ei meeldi, et seal on. Kõigepealt helistas sõbrale, aga ta ei saanud järgi tulla, siis viidi ta L bensiinijaama, mõtles häälega minna, keegi ei tulnud. Siis tellis Tallinnast takso ja sõitis taksoga. M helistas talle küll mingi aeg, ütles, et ei tea rahakotist midagi, pärast aku sai tühjaks ja järgmine päev kell kolm lülitas telefoni sisse. Kohus leiab, et A.Pavlov lahkumises midagi iseäralikku ei olnud, sest ilmselgelt sel korral pöörasid A.V’lt ja A.Pavlov nii tugevasti tülli, et A.Pavlov palus öömaja E.J’lt, kuigi muidu ööbis M.V juures. A.V on avaldanud, et A.Pavlov oli juba eelnevalt peale ühte tüli A’ga avaldanud, et ta läheb ära. Kuidas avastati rahakoti kadumine. J T - õhtul kella 22-23 ajal, kui M helistas, küsis, kas tal midagi kadunud ei ole ja hakkas siis oma rahakotti otsima õlakotist ja seal rahakotti ei olnud, ise mõtles, et pani rahakoti kilekotist õlakotti, aga seal oli ainult viinapudel. Kui M helistas, tuli meelde, et rahakott jäi kilekotti. Sai teada, et rahakott on kadunud, oli siis juba KEK-i mäel. M rääkis talle, et Andrei oli vahepeal ratta võtnud ja alevi poole läinud, oli öelnud, et läks teda saatma, aga tema läks üksi ära. M kahtlustas Pavlovit, et Pavlovil oli väga kiire hakanud. Tagasi tulles hakkas oma rahakotti otsima, kilekott oli tühi, seal ei olnud õlut ega midagi. Peale Pavlovi lahkumist hakkasid teeääri otsima, et äkki viskas rahakoti ära. A V– tal tuli meelde, et see Konsumi kott, millega T poes käis, on laua all. Seal oli veel kaks pakki suitsu sees ja ütles M’le, et ta vaataks, kas seal on veel suitsu. Neid asju ei olnud ja küsisid igaks 6 juhuks J’lt, et kas rahakott on alles, sest terve õhtu oli see seal kotis rahakotiga alles. J ütles, et tal ei ole enam rahakotti. A käis ka veel asju korjamas, et kõik asjad tuppa saaks, vaatasid kõik põõsad A V’ga üle. Siis saigi helistatud ja väidetavalt oli Pavlov ära läinud. Sõitsid terve aleviku läbi, et äkki leiavad Andrei. M V - siis küsis kus J on ja tuli välja, et Andrei ei käinud J saatmas ja ütles, et tal rahakotti alles ei ole, siis vist helistasid Andreile, kes oli jõudnud E juurest ära minna. Kuna J rahakott oli kadunud, siis Andreid mobiili pealt kätte ei saanud. Tegid õhtul L peal tiiru, Andreid kätte ei saanud. E J - kui oli Andrei ära viinud, siis helistas A, et J oli helistanud, et tal on rahakott ära varastatud. Võttis A ja J. Läksid Lukoili, Andreid enam ei olnud, teenindaja ütles, et oli autoga ära läinud. A V – aiamaale jäid peale joomist maha tühjad kestad ja mingi poolik purk õllet, läks pärast sinna koristama. Istepingid olid laiali pillutud. J läks ära, ta oli ikka väga-väga purjus. Hiljem kas A helistas või helistas J ise nendele ja J tuli tagasi ja siis kuulis kisa, et ta süüdistas M, et võtsid mu rahakoti ära. M näitas taskud ette, et tema käes ei ole. Siis hakkasid kõik seal õue peal otsima. Kohus leiab, et rahakoti kadumise avastas A V, kes eeldas, et rahakott peab olema kilekotis. See ei ole aga teiste tõenditega tõendamist leidnud, kohus juba eespool tuvastas, et tegelikult ei ole võimalik kindlaks teha, kus rahakott peale J.T poes käimist sel õhtul oli. Seeläbi ei ole võimalik ka kindlaks teha, millal J.T rahakoti valduse kaotas. Prokurör leidis, et A.Pavlov käitumine oli kahtlustäratav, kuna ta varjas raha olemasolu. M V - kui Pavlov nende juures elas, siis elas ta ema ema rahakoti peal, Pavlovil mingit raha ei näinud. Pavlov vist kellegi käest laenu ei küsinud. A V - enne ei olnud Pavlovil plaani ära minna, pidi jääma nende juurde paariks nädalaks, nemad ostsid talle süüa ja suitsu, raha tal ei olnud. Pavlov on talle 40 või 50 eurot võlgu, lubas selle kohe ära maksta kui tööd saab. Sel päeval enne Pavlovil raha ei olnud, sest istusid suitsuta, J tuli ja ostis paki suitsu. Kui oleks raha olnud, ei oleks nad terve päeva suitsuta istunud, ei tundunud kellelgi raha olevat. E J – kui M ja A läksid kohvi tegema, siis Andrei näitas, et tal tegelikult on raha, tal olid 50-sed kokku kägrutatud, et ta ei anna neile meeleega raha, et muidu tehakse ta tühjaks. A V- kui Pavlov nende juurde elama tuli, siis kui nad kahekesi olid, küsis, et kas on nõus, kui annab talle 50 eurot söögi eest, oli nõus. Ükspäev Andrei ja A läksid jälle riidu ja siis Andrei ütles, et ta läheb minema. Võttis oma koti, peo sees oli kokku volditud 50-eurone ja andis selle raha talle. See oli päev enne seda kui nad seal jõid. A P - maksis A.V’le 50 eurot, aga ei mäleta, millal see täpselt oli. Selle 180 eurot sai Tallinnas töötamise eest. Ütles küll A’le, kui A küsis, et kust selle raha sai, et ema andis. A’le ja M’le võlgu ei olnud. A.V on rääkinud, et järgmine õhtu telefonis kella nelja ajal Pavlov ütles talle, et ema oli talle raha andnud, M’le rääkis ka, iga kõnega raha summa muutus, küll 50 eurot, siis 100 eurot, 110 eurot. M.V - Pavlov ütles, et ema oli talle mingi 50 eurot kandnud, see tundus kahtlane, et öösel kell 12 hakatakse mingit raha kandma. Tl 27-28 on *bank tõend, et 01-31.08.2015 Andrei Pavlov kontol toimingud puudusid. Kohus leiab, et ühegi tõendiga ei ole ümber lükatud A.Pavlov poolt öeldu, et tal oli raha, kui M.V juurde elama läks. Usutav on ka A.Pavlov põhjendus, et hoidis tal olevat raha A.V ja M.V eest salajas nn tagavaraks. Kohtus on tõendamist leidnud, et A.Pavlov, M.V, A.V ja J.T juba mitu päeva olid tarvitanud sööke, jooke, suitse, mida J.T ostis. Seega kellelgi teisel neist peale J.T raha ei olnud. Tl 29-30 on sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, mille kohaselt 22-23.082015 A.Pavlov telefonikõned näitavad järgmist: 22.08.2015 kell 21.19 helistas A.Pavlovile M.V, Kell 21.28 on A.Pavlovile helistatud A.V numbrilt. Kell 22.46 on A.Pavlov saatnud sõnumi numbrile *, 7 Kell 22.47 helistas A.Pavlov U-Taksosse, Vahepeal A.Pavlov nii helistab kui suhtleb numbriga *, Kell 22.59 helistatakse Pavlovile U-taksost, kell 23.02 helistab Pavlov ise U-Taksosse, Kell 23.53 helistab A.Pavlov`ile M.V, 23.08 kell 0.39 Pavlov helistab ja mobiiltelefon asub * km3 masti piirkonnas. Järgmine kõne on 23.08.2015 kell 4.44, siis 23.08 kell 10.15, masti piirkondi ei ole näidatud ning kõne 23.08.2015 kell 11.56, telefon M1 masti piirkonnas. M.V ütles, et helistas A.Pavlovile siis, kui A.Pavlovit nende seltskonnas ei olnud ja A.Pavlov väidetavalt käis J.T saatmas, kõne on toimunud kell 21.19 ja A.V telefonilt kell 21.
3. Raha on J.T kontolt välja võetud kell 21.20-21.
4. Kohus leiab, et telefonikõnede väljavõte tekitab kahtluse, et A.Pavlov oli isikuks, kes võttis J.T pangakontolt raha. Tegemist on kaudse tõendiga. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-15-12 p 13 leidnud, et senises kohtupraktikas on aktsepteeritavaks peetud vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste puhul tuginemist vaid otsestele tõenditele – täpsemalt öeldes ütlustele. Kohus leiab, et mitte ükski kohtus üle kuulatud isik ei ole avaldanud kohtule tõendit, mis kinnitaks, et A.Pavlov on kuriteo toime pannud. Tunnistajate ja kannatanu poolt A.Pavlov süüstamine on nende arvamus, mitte faktipõhine teadmine. Samas otsuses p 14 on riigikohus leidnud, et Riigikohtu praktikas ei ole siiski välistatud isiku süüditunnistamist ka kaudsetele tõenditele tuginevalt. Kuid seejuures on oluline silmas pidada, et kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse

§ 61lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis.

Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kohtus uuritud tõenditest tekkinud tõendite kogumit, mis võimaldaks teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo toimepanemise kohta A.Pavlov poolt. Kohus leiab, et tunnistajate, kannatanu ütlused kuriteo toimepanemise õhtu sündmuste kohta ei loo asjade käigust riimuvat tervikpilti, isikud mäletavad enamuses asjas tähtsust omavaid asjaolusid erinevalt. Kohtus uuritud tõenditega ei ole võimalik kõrvaldada A.Pavlovi süüdiolekus tekkinud kahtlusi. Nii ei ole kohtule esitatud tõenditega välistatud, et kannatanu võis oma rahakoti ise kaotada, ise raha välja võtta. Samuti jääb õhku kahtlus, et J.T pangakaardi PIN-koodi võisid teada ka teised seltskonnas olnud isikud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, kohtus uuritud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et A.Pavlov oleks toime pannud talle süüdistuses süüks arvatud teo ja seetõttu tuleb A.Pavlov talle süüks arvatud süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi õigeks mõista. TÕKEND Andrei Pavlov suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 43/. Tõkend tuleb tühistada. TSIVIILHAGI J T on esitanud ja kohus on menetlusse võtnud tsiviilhagi /tl 5/, milles taotleb seoses 22.08.2015 temalt toime pandud rahakoti varguse ja tema pangakontolt sularaha vargusega hüvitada talle 794,67 eurot – rahakott 5 eurot, ID-kaardi väärtus 25 eurot. Säästukaart-kliendikaart väärtusega 2 eurot, sularaha 0,67 eurot, SEB Visa deebetkaart väärtusega 2 eurot, millelt võetud välja ebaseaduslikult sularaha 760 eurot. 8 31.05 kohtuistungil avaldas J.T, et jääb esitatud tsiviilhagi juurde ja soovib, et A.Pavlov kahju hüvitaks. 11.10 kohtuistungil avaldas J.T, et sai poltiseist oma rahakoti kätte, on selle kohta andnud ka allkirja. Paberid, mis rahakotis olid, olid omadega õhtal, rahakott oli natuke nagu hallituskorraga ja ei läinud korralikult kokku enam. J.T selgitas, et muud asjad olid alles, pangakaart oli puudu. Ei ole nõuet seoses rahakoti ja selles olnud esemetega. Ei nõua pangakaarti väärtuse 2 eurot hüvitamist. Tl 69 on esemete tagastamise allkiri, mille kohaselt on politsei poolt J.T’le tagastatud musta värvi meeste rahakott, isikutunnistus J.T nimele, * * kliendikaart, Säästukaart J.T nimele, * koodikaart, * mobiilpanga kasutusjuhend, millel käsitsi kirjas nr *, * masterkaardi pleekinud tühi tšekk, 38 euro senti – 20-sendine, 10-sendine, kaks 1-sendist ja 3 2-sendist.

§ 310

g 2 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva otsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Kuna kohus mõistab A.Pavlov talle esitatud süüdistuses õigeks, tuleb J T tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju 794,67 eurot hüvitamise nõudes jätta läbi vaatamata.

§ 2631

lg 2 kohaselt tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras. ASITÕENDID – J.T esitas kohtule rahakoti, mille kohus võttis kriminaalasja juurde. Rahakotis on säästukaart, ID-kaart, * kaart, internetipanga paroolikaart, panga lühitelefoninumber, paberraha lahtrisse on kleepunud Swedbankiga seotud paber. J.T avaldas kohtuistungil, et rahakotti ega seal olevad kaarte tagasi ei taha, on uued dokumendid olemas. Seega tuleb rahakott koos selles olevate esemetega

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.

MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 181lg 1 õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

Seega tuleb riigi kanda jätta määratud kaitsjale makstud tasu, mis on vastavalt

§ 175

lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale P.Rajavere A.Pavlov kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu 48 eurot /tl 41-42/, 192 eurot /tl 51-56/, 360 eurot /tl 97-100/, kokku 600 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik