← Eesti

2-17-3900/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ande Tänav, Kaupo Paal Määruse tegemise aeg ja koht 27.03.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-3900 Tsiviilasi HS avaldus avali

§ 1045

lg 1 p 5 järgi ning tegemist ei ole avaldaja kohustusega vaid avaldaja kui kohustatud isiku õigusega ning seetõttu ei saa kohus välistada (keelduda) avaldaja õigust kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda juurdepääsu läbi Lõhe tn 7 kinnistu alternatiivselt AÕS § 156 lg-le 1 AÕS §

§ 1045lg 1 p 5 järgi.

Kuna EÕK taotluse rahuldamise eeldused on/olid täidetud pidi kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldama. Vaidlustatud määrus kuulub tühistamisele ka põhjusel, et kohus jättis põhjendamatult avaldaja avalduse rahuldamata AÕS §

§ 1045

lg 1 p 5 järgi kuigi avaldus on/oli võimalik rahuldada ehk kohus ei lähtunud avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel avaldaja alternatiivtaotlustest, mida ei olnud esitatud tsiviilasja nr 2-14-19751 raames. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 13.03.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-le 4 tuginedes õigesti keeldunud avaldaja 11.03.2017 esitatud avalduse menetlusse võtmisest. Viidatud sätte järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui samade poolte vahel vaidluses sama eseme kohta samal alusel on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus. Põhjendamatu on avaldaja käsitlus, justkui ei oleks hagita asjades jõustunud lahendid, mis on tehtud samade poolte vahel vaidluses sama eseme kohta ja samal alusel, kohtusse pöördumist välistavaks asjaoluks TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi. Kolleegium selgitab, et viidatud sätet saab TsMS § 477 lg 1 järgi kohaldada ka hagita menetlusele. Maakohus on õigesti tuvastanud, et praegusel juhul on täidetud TsMS § 371 lg 1 p-i 4 kohaldamise eeldus, st olemas on jõustunud Eesti kohtu lahend, mis on tehtud samade poolte vahel vaidluses sama eseme kohta ja samal alusel, mis välistab samadel asjaoludel uue kohtusse pöördumise. TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on hagi esemeks hageja selgelt 3 väljendatud nõue ja hagi aluse moodustavad nõude aluseks olevad faktilised asjaolud. Kohtule esitatud avaldusest nähtuvalt taotleb avaldaja määrata avaldajale kuuluvale Lõhe 9 kinnistule juurdepääs avalikult Lõhe teelt üle Lõhe 7 kinnistu (seades tähtajatu juurdepääsu avaldaja kinnistu igakordse omaniku ja temalt nõusoleku saanud isikute kasuks, kasutamiseks jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga), määrata juurdepääsutee kasutamise eest makstavaks tasuks 22 eurot aastas, mis tuleb Lõhe 9 kinnistu igakordsel omanikul tasuda iga jooksva aasta

  1. märtsiks, kohustada puudutatud isikut andma taheavaldus juurdepääsuõiguse märkusena kinnistusraamatusse kandmiseks ja asendada puudutatud isiku tahteavaldus kohtumäärusega. Tsiviilasjas nr 2-14-19752 esitatud avalduses palus avaldaja Vladimir Sepa vastu esitatud avalduses tähtajatut juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle Lõhe 7 kinnistu ja kanda juurdepääsu tasumise kohustuse kohta märkus kinnistusraamatusse. Nimetatud avalduse lahendas Harju Maakohus 17.10.2014 määrusega, jättes avalduse rahuldamata, leides, et avaldajal on võimalik rajada juurdepääsutee oma kinnisasja ja sellega külgneva avalikult kasutatava tee vahele. Maakohtu määrus jõustus 16.03.
  2. Seega on tsiviilasjas nr 2-1419752 tehtud jõustunud lahendiga juba lahendatud käesoleva asjaga samade poolte vahel sama eseme kohta ja samal alusel esitatud vaidlus. Kuivõrd sama vaidluseseme osas on olemas jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-14-19752, on maakohus põhjendatult jätnud avalduse TsMS § 371 lg 1 p-i 4 alusel menetlusse võtmata. Alust vaidlustatud maakohtu määruse muutmiseks ei anna ka Riigikohtu seisukohad kaebuses viidatud lahendites nr 3-2-1-33-04 (p 23) ja nr 3-2-1-41-08 (p 21). Märgitud lahendites on Riigikohus leidnud, et kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist. Ringkonnakohus selgitab, et osundatud Riigikohtu seisukohast ei tulene avaldajale õigust AÕS § 156 lg 1 alusel uue avalduse esitamiseks, kuivõrd praegusel juhul ei ole avaldajale taotletud juurdepääsu avalikult kasutatavale teele määratud, mistõttu ei saa asuda ka seisukohale, et juurdepääsu määramise aluseks olnud asjaolud oleks muutunud ja tingiks omakorda vajaduse muuta määratud juurdepääsu tingimusi ja/või tasu või juurdepääs lõpetada. Maakohtule esitatud avaldusest ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud muu nõude, kui AÕS § 156 alusel esitatava. Määruskaebuse väited käesolevas asjas esitatud avalduse alternatiivsetest alustest (AÕS § 148 lg 2 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5) ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 koosmõjus § 463 lg-ga 2 ei ole kohus avalduse lahendamisel seotud avaldaja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab õigust asjas tuvastatud asjaoludest lähtuvalt ise. Seega olenemata sellest, millisele õiguslikule alusele tuginedes avaldaja avalduses toodud juurdepääsunõude esitab, kvalifitseerib avaldaja nõude avalduses esiletoodud asjaolude alusel kohus. Eeltoodust tulenevalt ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust asjaolu, et erinevalt tsiviilasjas nr 2-14-19752 esitatud avaldusest taotleb avaldaja käeolevas asjas esitatud avalduses esitatud nõude rahuldamist lisaks AÕS § 156 lg-le 1 alternatiivselt ka AÕS § 148 lg 2 ja VÕS § 1045 lg 1 p-i 5 alusel. Kuna määruskaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Kuivõrd kaebuse lahendamine puudutab üksnes avaldaja huve ning kohus ei ole pidanud vajalikuks küsida puudutatud isiku seisukohta kaebusele, määrab kohus, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puudutatud isikul määruskaebemenetluses puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.