lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hageja intressinõude 10 227 euro saamiseks rahuldamata ning otsus on
Ringkonnakohus vaatab otsuse läbi kostja apellatsioonkaebuse alusel osas, milles kohus hagi kostja vastu võla ja viivise saamiseks rahuldas. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 657 lg 1 p 1 alusel. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, hinnanud õigesti tõendeid, käsitlenud otsuses kõiki kostja seisukohti ja selgitanud piisava põhjalikkusega, miks tuleb hagi osaliselt rahuldada. Maakohtu otsus vastab
Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes
lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, tuleb kohtutel hinnata kohtulahendit dokumentaalse tõendina teiste tõendite hulgas. See tähendab, et kohus ei saa kohtuasjas otsuse langetamisel pimesi arvestada teises kohtuasjas tõendatuks loetud asjaoludega. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (
4 Tsiviilasjas nr 2-13-21550 menetles kohus EZ hagi kostja vastu, milles EZ palus tunnistada lubamatuks sundtäitmine täitemenetluses nr 008/2013/486. Seega oli vaidluse raskuskeskmes kostja ja EZ vaheline võlasuhe ning sellest tulenev nõuete tasaarvestamise võimalus, mitte hageja ja kostja vaheline laenuleping ega selle alusel tasutud summad. Seetõttu ei saa maakohtule ette heita tsiviilasjas nr 2-13-21550 kohtuotsuste põhjendustes toodud seisukohtadest lähtumata jätmist. Kostja väide, et maakohus on praegusel juhul seadnud kahtluse alla selle, kas maa- ja ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-13-21550 lahendamisel analüüsinud kõiki tõendeid igakülgselt, pole põhjendatud, sest sellist järeldust maakohtu 17.10.2016 otsus ei sisalda. Eelnevast sõltumata märgib kohus, et kostja viited Harju Maakohtu 18.12.2013 otsusele tsiviilasjas nr 2-13-21550, milles maakohus mh analüüsis hageja ja kostja vahelise laenulepingu tingimusi ja selle alusel tasutud summasid, ei ole praegusel juhul asjakohased. Nimelt jättis Tallinna Ringkonnakohus 30.06.2014 otsusega maakohtu resolutsiooni muutmata, kuid muutis
Näiteks leidis ringkonnakohus, et tänaste hageja ja kostja vahel 25.11.2006 sõlmitud lepingu alusel oli laenusaajaks kostja, kes tegi tehingu summa edasilaenamise eesmärgil (30.06.2014 TlnRingKo 2-13-21550, p-d 41 ja 50) ning leping oli erinevalt maakohtu poolt tuvastatust tähtajatu (30.06.2014 TlnRingKo 2-13-21550, p 44). Maakohus ei rikkunud menetlusõigust, kui tuvastas, et 25.11.2006 sõlmitud laenulepingu alusel oli laenusaajaks kostja (sooviga laenata summa edasi) ja mitte EZ ning laenuleping oli tähtajatu. Samuti leidis maakohus õigesti, et kostja seisukoht, mille kohaselt oli ta laenusumma hagejale vahepeal tagastanud, ei olnud tõendatud. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus analüüsis kõiki tsiviilasjas kogutud ja esitatud tõendeid kogumis, sh 21.09.2013 protokolli tsiviilasjas nr 2-1321550 ja kujundas nende alusel oma veendumuse ning põhjendas tehtud järeldusi. Hagimenetluses otsustavad pooled ise, milliste tõenditega nad oma väiteid tõendavad ning kohus lahendab hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (
Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt ega teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei ole iseenesest aluseks tõendite ümberhindamiseks või maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuse väidet, mille kohaselt täheldas maakohus lahendis, et esitatud tõendite pinnalt ei saanud järeldada, nagu oleks laen mõeldud edasilaenamiseks EZ-le, ei toeta maakohtu otsuse põhjendused. Maakohus märkis otsuse lk-l 4 mitmel korral, et kostja laenas summa, mille oli hagejalt saanud EZ-le ja hageja oli sellest teadlik. Kohus avaldas õigesti, et sellest ei saanud järeldada laenulepingu sõlmimist vahetult hageja ja EZ vahel. Samuti ei nähtu maakohtu otsusest erinevalt kaebuses kirjeldatust, et kohus oleks tuvastanud hagejal kostja vastu muude nõuete puudumise. Vastupidi, maakohus on järjekindlalt otsuses märkinud, et hageja kontolt on korduvalt tehtud erinevates summades ülekandeid kostja kontole (kokku umbes 350 000 krooni ulatuses arvestamata 29.11.2006 ülekannet), mistõttu ei pruukinud kostja vastuülekannete näol olla tegu 25.11.2006 laenu tagasimaksetega ning veenev oli hageja väide, et makse oli tehtud hageja ja kostja vaheliste muude arvelduste katteks. Viimaks märgib ringkonnakohus, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu kostja vastuväidet maakohtu tegevusele, kui maakohus keeldus 30.05.2016 LM tunnistajana ülekuulamisest. Seetõttu ei või kostja apellatsioonkaebuses tugineda väitele, et maakohus ei võimaldanud kostjal oma väidet 907,51 euro tasumise kohta (täiendavalt) tõendada. Vastavasisulise väide tuleb jätta tähelepanuta ja kostja ei ole samuti taotlenud tunnistaja ülekuulamist 5 apellatsioonikohtus, et väidetavat menetlusnormi rikkumist kõrvaldada. Eespool märgitud põhjendustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus 7. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (
Vastavalt
lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks apellatsiooniastmes kulu lepingulistele esindajatele kokku 2 280 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulised esindajad osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 15 tunni ja 50 minuti ulatuses tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi osutamisel on tehtud järgmisi toiminguid: apellatsiooniga tutvumine ja vastuse koostamine (9 tundi ja 30 minutit) ja vastuse koostamine apellatsioonile (5 tundi ja 20 minutit), vastuse lõplik vormistamine ja kohtule esitamine (1 tund). Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ja hageja pole käibemaksukohuslane, mistõttu on nimekirjas toodud kulud arvestatud käibemaksuga. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, ei saa esindajate kvalifikatsiooni arvestades pidada praegusel juhul ülemäära suureks. Hinnates hageja lepinguliste esindajate kulude vajalikkust ja põhjendatust märgib ringkonnakohus esmalt, et menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud on osaliselt kattuvad. Nimekirja kohaselt on hageja esindajatel kulunud apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 9 tundi ja 30 minutit ning (uuesti) vastuse koostamiseks 5 tundi ja 20 minutit. Apellatsioonimenetluses on hageja esitanud vaid ühe vastuse apellatsioonkaebusele 19.12.2016. Seega on hagejate lepingulistel esindajatel kulunud apellatsioonkaebuse analüüsiks ja sellele vastamiseks kokku 14 tundi ja 50 minutit. Vastuse lõplikuks vormistamiseks kulus hageja esindajatel täiendavalt 1 tund. Ringkonnakohtu hinnangul pole selline ajakulu
Arvestades apellatsioonkaebuse sisu, hageja vastuse sisu ning asjaolu, et tegemist ei ole mahuka ega keeruka vaidlusega ning pidades silmas, et hageja on saanud oma samasisulised vastuväited esitada juba maakohtus, peab ringkonnakohus apellatsioonkaebusega tutvumise, vastuse koostamise ning vastuse viimistlemiseks ja esitamiseks põhjendatud ajakuluks
Sellest tulenevalt mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja menetluskulude katteks koos käibemaksuga on kokku 720 eurot.
lg 4 alusel kohustab ringkonnakohus kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt hagejale viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Parandatud 28.03.2017 määrusega RESOLUTSIOON 1. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu otsuse sissejuhatuses viga ja lugeda ringkonnakohtu otsuse õigeks kuupäevaks 09.03.2017. 2. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.