1-16-4561/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2016 Tartu kohtumajas Kalevi 1, Tartu Kriminaalasja number 1-16-4561 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Natalia Tselikova, Alla Lašmanova Kriminaalasi Georgi Baraškovi süüdistuses KarS § 331 järgi üldmenetluses Prokurör Süüdistatav ringkonnaprokurör Kairi Kaldoja Georgi Baraškov elukoht: XXXXX; isikukood: 38702050270; kodakondsus: määratlemata; haridus: 8 klassi; emakeel: vene keel; töökoht: XXXXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 4 korda, viimati Harju Maakohtu 10.11.
2. a otsusega KarS § 184 lg 1 järgi 2 aasta 3 kuu vangistusega, vabanes karistuse kandmiselt 09.09.2016 tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 309 lg 2, 311 ja 313, kohus otsustas: Õigeks mõista Georgi Baraškov KarS § 331 järgi, kuna ei ole tõendatud, et ta on kuriteo toime pannud. Jätta KrMS § 181 lg 1 alusel Georgi Baraškovi menetluskulud 982 (üheksasada kaheksakümmend kaks) eurot 40 senti riigi kanda. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
3. oktoobril 2016 alates kella 13.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Süüdistuse sisu Georgi Baraškovi süüdistatakse KarS § 331 järgi selles, et tema kinnipeetavana Tartu Vanglas tarvitas kohtueelses menetluses kindlaks tegemata kuupäeval ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet. Georgi Baraškov toimetati 29.11.2015 kella 22.50 paiku narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise kahtlusega Tartu Vangla medistsiiniosakonda, kus temalt võeti uriiniproov ekspertiisi teostamiseks. EKEI toksikoloogiaekspertiisi akti nr XXXX kohaselt leiti ekspertiisiks esitatud süüdistatava uriinist metadooni. Metadoon kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 II nimekirja. II. Kohtu seisukoht süüdistuse osas Harju Maakohtu 10.11.
4. a otsusega nr 1-14-8664 (tl 33-37) karistati Georgi Baraškovi KarS § 184 lg 1 järgi 2 aasta 3 kuu vangistusega. Tema karistuse kandmise algusajaks loeti kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 09.06.
5. a. Vaidlust ei ole selles, et Georgi Baraškov kandis 29.11.2015 Tartu Vanglas nimetatud kohtuotsusega mõistetud vangistust. Tartu Vanglas õde-spetsialist D.Š.i poolt 29.11.2015 koostatud dokumendi „Bioloogiliste vedelike uurimise tulemused“ (tl 26) kohaselt võeti Georgi Baraškovilt nimetatud kuupäeval kell 22.50 uriiniproov kogusega 20 ml, millest uuriti metadooni olemasolu. Laboratoorne uuring teostati 29.11.2015 kell 23.10, uriinis oli MTD (metadoon) postiivne ja see edasi EKEIle. 29.11.2015 Tartu Vanglas perearst T.K. poolt koostatud „Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akt nr 265“ (tl 25) tõendab, et 29.11.2015 kell 23.10 teostas ta kinnipeetava Georgi Baraškovi läbivaatuse, kuna kiirtest metadooile oli positiivne. Arsti hinnangu kohaselt kliinilisest pildist lähtudes ei esine uuritaval narkootilise, psühhotroopse aine tarvitamise tunnused. Järelduse kohaselt esinevad narkootilise või psühhotroopse või sarnase toimega aine tarvitamise tunnused; joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine ei ole sedastatav. 2 Tunnistajana üle kuulatud T.K. selgitas, et järeldus, mille kohaselt esinesid Georgi Baraškovil narkootiliste või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused, on tehtud ainult uriinitesti põhjal, kuna esialgne test oli positiivne. Selliseid olukordi võib olla, kus kliiniline pilt ei näita midagi metadooni tarvitamise kohta aga uriinitest tuvastab tarvitamise. Tunnistaja, Tartu Vangla meditsiiosakonna juhataja P.K.i sõnul võib metadooni tarvitamise järgne kliiniline pilt püsida väga lühikest aega, tundides. Metadooni leid uriinis aga 1-2 ööpäeva, sõltuvalt doosist ja tarvitamise kestvusest isegi kauem. Pikaaegsel tarvitamisel see akumuleerub organismis. 11.12.
6. a ekspertiisiaktist nr XXXX nähtub, et ekspert M.L. andis arvamuse, mille kohasel leiti ekspertiisiks esitatud uriinist metadooni (tl 27). Tallinna Vangla vastuskirjast (tl 29) ja Tartu Vangla vastuskirjast (tl 30-31) nähtub, millised ravimid ja mis ajal on Georgi Baraškovile määratud, metadooni nende hulgas ei ole. Need kirjalikud tõendid kinnitavad, et Georgi Baraškovi uriinist leiti metadooni, mille tarvitamiseks tal arsti ttekirjutus puudus. Metadoon kuulub sotsiaalministri 18.05.
7. määrusega nr 73 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastava määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Seega kuulub metadoon ainete nimekirja, mille käitlemine on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 alusel keelatud. Tunnistaja P.K. ütlused selgitavad, milline oli metadooni käitlemise kord Tartu Vanglas, kuidas seda antakse neile kinnipeetavatele, kellele see on psühhiaatri poolt määratud. Metadooni väljastab seifist vanemõde üks kord päevas õele, kes viib selle kinnipeetavale. Kinnipeetav peab kõige pealt jooma vett, siis joob ta metadooni, loputab suu füsioloogilise lahusega ning sülitab selle välja, et metadooni ei jäetaks põske. Seejärel kontrollib valvur suud. Selleks, et kinnipeetavad ei saaks metadooni meditsiiniosakonnast välja viia, muudeti
8. aasta detsembris töökorda. Varem võtsid kinnipeetavad metadooni ja siis vett peale. Georgi Baraškovile süüks arvatud teo kohta ei tea tunnistaja midagi. Kaitsja leidis, et Georgi Baraškovilt uriiniproovi võtmisel on rikutud selleks ettenähtud korda, milleks on „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“. Ei saa kindlalt väita, et ekspertiisi jõudis Georgi Baraškovi uriiniproov. Bioloogiliste vedelike uuringute aktis on uriini koguseks märgitud 20 ml, ekspertiisi jõudis 40 ml. Ei ole teada, mis sellega vahepeal juhtus. Ei ole tõendatud, kuidas pidi Georgi Baraškov metadooni saama, vangla tingimustes ei ole välistatud ka pahatahtlik käitumine. On kõrvaldamata kahtlused, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et Georgi Baraškov kandis vangistust, ei välista metadooni tarvitamise võimalust. Kohtupraktika kinnitab, et ka vangla tingimustes on narkootilised ja psühhotroopsed ained kinnipeetavatele mingil määral kättesaadavad. KarS § 331 üheks koosseisupäraseks teoks on arsti ettekirjutuseta narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine, milline tegu on arvatud süüks ka Georgi Baraškovile. Selleks, et hinnata, kas süüdistatav on nimetatud teo toimepannud või mitte, ei ole vajalik välja selgitada, kuidas võisid 3 narkootilised või psühhotroopsed ained kinnipeetava kätte sattuda. Kui kaitseversiooni kohaselt on keegi süüdistatava suhtes käitunud pahatahtlikult, näiteks tema teadmata talle metadooni manustanud, siis tuleb selle kohta esitada konkreetsemad andmed. Riigikohus on korduvalt leidnud, et KrMS §-s 7 ette nähtud süütuse presumptsioonist tulenev tõendamiskoormis ei välista teatud juhtudel tõendamiskoormise üleminekut süüdistatavale. Sellisel juhul peab isik enda väite aluseks olevaid asjaolusid ise tõendama või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse neid asjaolusid kontrollida (vt nt Riigikohtu 28.10.
9. a otsus nr 3-1-1-49-11, p 25; nr 3-1-1-133-13, p 23) Käesoleval juhul on tegemist vaid paljasõnalise kahtlusega. Järgnevalt kontrollib kohus, kas Georgi Baraškovilt uriiniproovi võtmisel on järgitud vastavat korda, mis välistab prooviga manipuleerimise võimalused. Georgi Baraškov ei tunnista end talle esitatud süüdistuses süüdi. Tema ütluste kohaselt võeti tal süüdistuses nimetatud kuupäeval kahel korral uriiniproovi. Esimene kord oli õhtul kella kaheksa paiku. See test midagi ei näidanud ja proov visati minema. Teine kord andis ta proovi samal õhtul kella 23 paiku. Uriiniproovi andis ta tualetis valvuri juuresolekul. Enne protseduuri pesi ta käsi. Tema ootas koridoris kuni H. oli arstlikul läbivaatusel. Siis küsis ta arsti käest, millal teda tagasi viiakse, arst palus tal oodata ja ta läks koos oma topsiga tagasi koridori. Siis läks ta uuesti kabinetti ja pani oma topsi kabinetis lauale, kus seisid samasugused topsid, 5 valget purki, mingeid tähistusi peal ei olnud, ja läks uuesti välja. Kui teda kutsuti kabinetti, siis küsis meesarst, milline on sinu purk ja käskis võtta enda oma. Sergei Baraškovi sõnul ütles ta, et ei tea, kus tema oma on. Samas ruumis olid arst ja velsker. Tema istus eraldi, teised tegid midagi tema prooviga laua juures, kus olid ka teised topsid. Kiirtesti tegi velsker D.Š., kes käskis tal proovi teise topsi ümber valada. Algul andis ta proovi valgesse plastmasskaanega topsi. Ta andis allkirja mingile paberile, mis oli läbipaistvale topsile kleebitud. Proovi andmise juures viibinud valvur käis koridoris, kuid enamuse ajast istus ta selles ruumis, kus olid kaks arsti, mees ja naine. Tunnistaja S. H. ütlustest nähtub, et tema oli koos Georgi Baraškoviga ühes sektsioonis ca 7 kuud. Uriini proovi andis ta samal ajal kui Baraškov ja keegi kolmas kinnipeetav. Tema viis topsi lauale, kus oli veel 6 topsi, talle näidati kuhu see panna ja seejärel läks ta koridori ootama. Sellel ajal kui tegi testi Baraškov, tema koos Baraškoviga kabinetis ei olnud. S.H. ütluste kohaselt oli kabineti uks vahepeal lahti ja ta kuulis, et seal oli mingi arusaamatus purkidega kahe meditsiiniõe ja Baraškovi vahel, kes ütles, et see pole minu purk. Valvur oli koridoris. Kui Georgi Baraškov tuli kabinetist välja, ütles ta, et purkidega toimus mingi segadus. Tunnistaja T.K. ütlustega on tõendatud, et tema tegi Tartu Vanglas Georgi Baraškovile metadooni tarvitamise osas kliinilise ekspertiisi. Ta tegeleb korraga ühe inimesega. Samal ajal oli ruumis valvemeedik D.Š.. Tunnistaja sõnul toodi Baraškov ja H. sinna koos ning nende uriiniproovide pitseerimine toimus ühel ajal, seda tegi valvemeedik. Kuidas seda tehti tunnistaja ei mäleta. Valvemeedik näitas talle testriba, kus proov oli positiivne. Selle juures oli uriinianalüüsi tops. Laual oli kaks proovi, kas need olid avatud või suletud, kas nimed olid peal, tunnitaja ei mäleta. Tunnistaja kinnitab, et kiirtesti tegemise juures olid korraga mõlemad kinnipeetavad, nad istusid laboritoas ja nägid, kuidas seda tehti. Nad tõi sinna valvur, kes jäi ootama koridori. Tunnistaja D.Š. andis ütlusi selle kohta, kuidas toimub Tartu Vanglas tavapäraselt uriiniproovi andmine, kiirtesti tegemine, proovide pakendamine ja ekspertiisi saatmine. Kokkuvõtvalt on see järgmine. Kinnipeetav tuuakse medistiiniosakonda, ta peseb ja kuivatab käed, tal palutakse 4 võtta ühekordne tops. Ta läheb valvuriga WC-sse, urineerib topsi ja toob selle temale. Tops on sinnani kogu aeg kinnipeetava käes, see võib olla kinni või lahti, olenevalt võimalustest. Kinnipeetava juuresolekul avatakse testi pakend. Kui test on postiivne, otsustab julgeolekuosakonna spetsialist, kas on vajalik teha kliiniline ekspertiis. Sellisel juhul ootab kinnipeetav oma topsiga valvearsti saabumist. Kinnipeetav peab kogu aeg topsi nägema, muidu ei saa proovi lugeda usaldusväärseks. Kui tuleb otsus saata uriin ekspertiisi, siis valatakse see kinnipeetava juresolekul teise topsi, mis on keeratava kaanega ja hermeetiline. Seda teeb kas tema või kinnipeetav ise. Seejärel fikseerib ta teibiga kõik kinnituskohad ja palub kinnipeetaval kirjutada paberile oma nime ja allkirja. Seejärel täidab ta blanketi, kus fikseerib kinnipeetava ja analüüsi võtmise andmed, samuti mida kahtlustatakse. Sellele kirjutab alla tema ja kinnipeetav. Ta paneb uriinitesti ümbrikusse, mille tagumisele küljele paneb kinnipeetav oma nime ja allkirja. Proov läheb peale seda labori külmkappi. D.Š.i sõnul ei saa olla sellist olukorda, et korraga on laua peal mitu uriinitopsi. Tegeletakse ühe inimesega korraga. Kuidas toimus Georgi Baraškovi puhul testi tegemine, seda tunnistaja ei mäleta. Vabariigi Valitsuse 19.06.
10. a määrusega number 88 vastu võetud (jõustumiskuupäev 01.07.2014) „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korra“ (edaspidi kord) § 3 lg 2 kohaselt kasutatakse uriiniproovi võtmiseks 50 ml mahuga läbipaistvat lekkimiskindlat uriinitopsi, millel on keeratav turvaribaga kork, digitermomeetrit ja veekindlat markerit. Uriiniproovi võib võtta tualettruumis või mõnes muus proovivõtmiseks kohandatud ruumis, mis vastab korra § 4 lg 2 nõuetele. Uriiniproovi võtmiseks vajalikud toimingud näeb ette korra § 6 lg 3, mille kohaselt: 1) prooviandjal lastakse pesta, loputada ja kuivatada käed; 2) volitatud isik annab kinnastatult prooviandjale uriinitopsi, saadab ta proovivõtmise ruumi ja jälgib, et prooviandja ei pääseks veeallika juurde; 4) pärast uriinitopsi täitumist vajalikus koguses proovimaterjaliga võtab volitatud isik uriinitopsi prooviandjalt vahetult vastu; 5) volitatud isik markeerib uriinitopsi märgumiskindla sildi või veekindla markeriga. Lõike 7 kohaselt peab uriinitops uriiniproovi võtmisest kuni postipakendisse sulgemiseni olema prooviandjale nähtav. Korra § 10 lg 2 ja 3 näevad ette, et uriinitopsi sulgeb volitatud isik, keerates kaane kinni turvariba sulgemiseni. Seejärel markeerib ta uriinitopsi märgumiskindla sildi või veekindla markeriga. Üle uriinitopsi kaane kleebitakse turvariba, millele võtakse prooviandja allkiri. Pärast proovinõu märgistamist täidab volitatud isik saatekirja (§ 12 lg 1) Uriiniproov toimetatkse riikliku ekspertiisi asutusse 24 tunni jooksul, Kui see ei ole võimalik, säilitatkse seda temperatuuril 2 kuni 8 kraadi ainult volitatud isikutele juurdepääsetavas lukustatavas ruumis asuvas külmikus (§ 14 lg 1, 2). Need on kõige olulisemad nõuded, mille täitmist tuleb hinnata Georgi Baraškovilt proovi võtmisel. 11.12.
11. a ekspertiisiakti nr XXXX sissejuhatavast osast nähtub, et ekspertiisiks esitatud uriiniproov saabus 03.12.
12. Kirjeldavas osas on märgitud, et proov on esitatud plastiktopsis valges kinnises ümbrikus EKEI Tartu toksikoloobialaborisse ja toodud pappkarpi pakendatult EKEI keemiaosakonda ekspert A.M.i poolt. Ümbriku tagaküljele on sinise pastapliiatsiga kirjutatud BARAŠKOV GEORGI 05.02.87 29.11.15 ja allkiri. Topsis oli ca 40 ml uriini (tl 27). 01.12.
13. a ekspertiismäärusele (tl 46) tehtud käsikirjalised kanded kinnitavad, et menetleja M.P. on 02.12.2015 uriiniproovid (määruse kohaselt pakendatud plastmassanumasse) üle andnud A.M.ile, kes on 03.12.2015 omakorda märkinud, et viib ise Tallinnasse. Seda kinnitab 5 ka koopia nimedest, kelle proovid on A.M.i 03.12.2015 Tallinnasse viinud. Nende hulgas on Georgi Baraškovi uriini proov (tl 47). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi registreerimise raamatu väljavõtte kohaselt on nr 257 all registreeritud 29.11.2015 Georgi Baraškovilt võetud proov, mis saabus laborisse 03.12.2015, proovi kirjeldus on „uriin ~ 40 ml ümbrikus“. Proovi toojana on märgitud, et A. M. ise tõi (kastis) (tl 49-51). Fotokoopial ümbrikust, millesse proov oli pakitud, on nr XXXX, Baraškov Georgi nimi, kuupäev 29.11.15 ja allkiri (tl 52). Georgi Baraškov kinnitas kohtus, et see on tema allkiri. Süüdistatava enda ütluste ning kirjalike tõenditega (ekspertiisimäärusel olevad kanded, ekspertiisakt, EKEI registreerimise raamatu väljavõte, fotokoopia ümrikust) on kohtu hinnagul tõendatud, et alates sellest hetkest, kui uriinianalüüs pakendati ekspertiisi saatmiseks ümbrikusse, millele kirjutas peale süüdistatav ise, on selle analüüsi teekond jälgitav ja vahepealsel ajal ei saanud keegi seda rikkuda. Ekspertiisiaktist ei nähtu, et proov oleks olnud rikutud või pakend lekkinud. Ekspertiisiakti kohaselt oli proov punase keeratava plastkorgiga suletud plastiktopsis. Üle korgi ja plastiktopsi olid teibid, millele oli märgitud pastapliiatsiga prooviandja nimi, kuupäev ja allkiri. Seega saab järeldada, et proov oli pakitud korra § 10 lg 2 ja 3 nõuete kohaselt hermeetilisse plastikpakendisse ja vastavalt markeeritud. Ka D.Š.i ütlused tõendavad, et analüüs pakendati sellisel viisil. Proovinõu oli korra § 12 lg-le 3 vastavalt pakendatud veel ümrikusse, millel oli samuti prooviandja nimi ja allkiri. Prooviga ei olnud kaasas korra § 12 lg-s 1 nõutud saatekirja, kuid oli vormistatud ekspertiisimäärus ja bioloogilise uuringu akt. Kord on vastu võetud korrakaitseseaduse (KorS) § 40 lg 5 ja § 41 lg 15 alusel. KorS § 41 lg 12 kohaselt võib juhul kui bioloogilise vedeliku proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korrakaitseorgan korraldada võetud proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamiseks bioloogilise vedeliku proovi uuringuga. Eeltoodust saab järeldada, et proovimaterjali ekspertiisi asutusse saatmisel ei ole nõudeid rikutud. Samuti hoiti seda kuni ekspertiisi saatmiseni nõuete kohaselt külmikus. Tunnistajate ja süüdistatava ütlustes esinevad vastuolud selles, kuidas toimus Georgi Baraškovi uriinianalüüsi käitlemine pärast seda, kui ta andis selle meditsiiniosakonda. Tunnistaja D.Š. kinnitas, et ei saa olla sellist olukorda, et laual on mitu analüüsi korraga. Samas ei mäleta ta konkreetse analüüsi andmisega seotud asjaolusid. Erinevalt D.Š.ist mäletab seda teine erapooletu tunnistaja T.K., kelle ütluste kohaselt oli laual korraga kaks analüüsi - Baraškovi ja H. omad ja mõlema pitseerimine toimus samal ajal. See on omakorda vastuolus nii tunnistaja H. kui süüdistatava ütlustega, mille kohaselt oli seal umbes 6 topsi. Kohus leiab, et olemasolevate tõendite alusel ei ole võimalik kindlalt öelda, et ekspertiisi jõudnud analüüs kuulus Georgi Baraškovile, kuna selle segamini ajamine ei ole välistatud. Lisaks vastuolulistele ütlustele on ka bioloogilise uuringu aktis märgitud uriini kogus ja ekspertiisi saabunud uriini kogus oluliselt erinev. Vahe on kahekordne. Esialgse akti kohaselt oli seda 20 ml, ekspertiisakti kohaselt 40 ml. D.Š.i sõnul hindab ta uriinikogust purgis silma järgi ja vahe võib olla pluss/miinus 2-3 ml. Kohtu hinnagul ei ole võimalik isegi silmaga hindamisel selliselt eksida, arvestades seda, et uriin oli pakendatud ca 60 ml suurusesse plastiknõusse. Ühel juhul oli seda oluliselt alla poole, teisel juhul üle poole topsi mahust. Samuti ei ole ümber lükatud Georgi Baraškovi ütlused selle kohta, et tema poolt antud analüüs oli mõnda aega kabinetis laual ajal kui ta ise oli koridoris. Seega ei olnud see talle kogu aeg alates uriinianalüüsi andmisest kuni postipakendisse sulgemiseni nähtav, millega rikuti korra § 6 lõikes 7 sätestatud nõuet. Nimetatud nõude järgimine on oluline, et välistada edaspidisi vaidlusi analüüsiga manipuleerimise teemal. 6 Kohus on seisukohal, et kuna eepool toodud vastuolusid ei olnud võimalik kogutud tõenditega kohtuliku uurimise käigus kõrvaldada, tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgenda need süüdistatava kasuks. Kuna kriminaalasjas puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et metadooni leiti Georgi Baraškovi uriinist, tuleb süüdistatav talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. III. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS §-le 181 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 66 eurot ja kohtumenetluses 866.40 eurot eurot, samuti toksikoloogiaekspertiisi tasu 50 eurot. Kokku on menetluskulusid 982,40 eurot, mis tuleb sesoes Georgi Baraškovi õigeksmõistmisega jätta KrMS § 181 alusel riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 7