Obsah (5)

§ 120§ 37§ 121§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi 3-17-323 11. mai 2017 Kadri Palm Madis Aljase (Aljas) kaebus Maanteeameti registrikande, mille kohaselt puudub kaebajal

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 120

lg 1 p 3 kohaselt kontrollib kohus kaebuse menetlusse võtmisel, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest, on kohtul kohustus selgitada välja kaebuse esitaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel, tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtida tähelepanu isiku õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele. 5. Kaebaja on kohtu poole pöördunud nõuetega tühistada Maanteeameti registrikanne, mille kohaselt puudub kaebajal juhtimisõigus, ja kohustada Maanteeametit kustutama liiklusregistrist kaebaja suhtes tehtud juhtimisõiguse äravõtmise kanne.

§ 37lg 2 p 1 kohaselt on võimalik tühistada haldusakti.

1. Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada, et Maanteeameti registrikanne, mille kohaselt puudub kaebajal juhtimisõigus, on toiming, mitte haldusakt.
2. Maanteeamet on tulenevalt liiklusseaduse (LS) § 173 lg-st 3 liiklusregistri vastutav töötleja. Liiklusregister on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud andmekogu, mille eesmärk on muuhulgas pidada arvestust juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide üle (LS § 173 lg 1), kusjuures juhtimisõiguse peatamisel või äravõtmisel ja kehtetuks tunnistamisel esitab liiklusregistrisse andmeid kohus (LS § 175 lg 1 p 3). LS § 125 lg 1 järgi on juhtimisõiguse äravõtmine LS või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Kuna kaebaja juhtimisõigus võeti ära Tartu Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9233, mitte aga vastava kande tegemisega liiklusregistrisse, ei tekitanud Maanteeameti registrikanne kaebajale õigusi ega kohustusi, vaid tegemist oli Maanteeameti toiminguga.
5. Et käesoleval juhul ei ole Maanteeameti registrikande puhul tegemist haldusaktiga, vaid toiminguga, ei ole võimalik nõuda ka selle tühistamist. Arvestades eeltoodut ning Vabariigi Valitsuse
6. juuni
7. a määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ §-s 9 sätestatut ei ole liiklusregistri andmetel õiguslikku tähendust. Õiguslik tähendus on andmete aluseks oleval otsusel. Kuna andmetel on informatsiooniline tähendus, on isikul õigus nõuda, et tema kohta registrisse kantud andmed vastaksid andmete kandmise aluseks olevale kohtuotsusele. Seega on kohtu hinnangul andmete vastavusse viimiseks kohane esitada üksnes kohustamisnõue. Eelnevast tulenevalt peab kohus kontrollima, kas täidetud on eeldused kohustamisnõudega kohtusse pöördumiseks.
8. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-te 1 ja 3 järgi on kohustamiskaebuse esitamise eeldusteks, et avaliku võimu kandjal on kohustus haldusakt anda või toiming sooritada, vastavasisuline taotlus on jäetud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata ning see puudutab isiku õigusi. Järelikult on Maanteeametil kohustus kustutada kaebaja suhtes tehtud juhtimisõiguse äravõtmise kanne tingimusel, et registrisse kantud juhtimisõiguse äravõtmise kanne ei vasta kande aluseks olevale kohtuotsusele.
9. Asja materjalidest nähtuvalt on Tartu Maakohtu
10. jaanuari
11. a otsuse resolutsioonis M. Aljasele mõistetud põhikaristusena KarS § 424 järgi rahaline karistus ning lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Tartu Ringkonnakohtu
12. mai
13. a otsusega on Tartu Maakohtu
14. jaanuari
15. a otsus osaliselt tühistatud, s.o 2 põhikaristuse osas. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist selgub, et lisakaristuse osas on ringkonnakohus jätnud maakohtu otsuse muutmata. Samasugusele järeldusele on jõudnud ka Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-16-
16. Kuivõrd lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise kohta on kehtiv ja see tuleb ära kanda, vastab Maanteeameti poolt tehtud kanne selle aluseks olevale jõustunud kohtuotsusele.
17. Tuginedes eeltoodule on täitmata RVastS § 6 lg-st 1 tulenevad kohustamiskaebuse eeldused. Vaatamata sellele, et

§ 37

lg 2 p 2 alusel on kohustamisnõude esitamine ja menetlemine iseenesest võimalik, jääks kaebus rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik kaebuse eesmärki saavutada ka nõuet muutes, sest liiklusregistri kande kustutamiseks puudub alus. 12. Kuna kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, tagastab kohus M. Aljase kaebuse

§ 121

lg 2 p 2 alusel.

§ 121

lg 2 p 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 13. Kohus juhib tähelepanu, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 14. Arvestades, et kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 2 alusel, tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv (15 eurot) jätta kaebajale tagastamata (

§ 104lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3