← Eesti

2-17-2658/10

Obsah (9)§ 150§ 429§ 431§ 432§ 433§ 173§ 168§ 174§ 169

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 15 . mai 2017. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-2658 Tsiviilasi M E hagi H M E, L L E ja L E vastu täiteasj

§ 150lg 2 p 2 alusel.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu.

  1. Asjaolud, menetluse käik 19.02.
  2. a esitas hageja M E (alaealiste laste isa) Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse L L E, L E ja H M E (alaealised lapsed) vastu täiteasjade nr *, * ja * sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes ning avalduse hagi tagamiseks. 20.02.
  3. a määrusega jättis kohus hageja hagi tagamise avalduse rahuldamata. 22.02.
  4. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjaid esitama kohtule kirjalik seisukoht hagiavaldusele. 23.02.
  5. a esitasid kostjad kohtule taotluse kohustada hagejat andma kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatis summas 1440 eurot, millise taotluse jättis kohus rahuldamata 23.03.
  6. a määrusega. 04.04.
  7. a esitasid kostjad vastuse hagiavaldusele.
  8. Avaldus 02.05.
  9. a arutas kohus tsiviilasja kohtuistungil ning kohtuistungil hageja loobus esitatud hagiavaldusest.
  10. Kohtu seisukoht 3.
  11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. 2 Käesolevas tsiviilasjas hageja loobus esitatud hagist kohtuistungil ning kohus määras hagejale tähtaja seisukoha esitamiseks kostja kantud menetluskulude kohta. Kostjad ei vaielnud kohtuistungil hageja hagist loobumise avaldusele vastu. 3.2. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja M E avalduse kostjate L L E, L E ja H M E vastu esitatud hagist loobumiseks ja võtab vastu hageja loobumise hagist L L E, L E ja H M E vastu täiteasjade nr * , * ja * sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. 3.3.

§ 431lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.

Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3.4.

§ 433lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.

4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 4.1.

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 4.2.

§ 174

1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 429

lg 3 järgi kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. 4.

  1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot (300 + 50) ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 985 eurot /tlk 113/, millised kulud jäävad hageja enda kanda. 4.
  2. Hageja on palunud

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagastada ½ hageja tasutud riigilõivust, s.o 175 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt, kuna hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 300 eurot, millest ½ on 150 eurot. 4.

  1. Hageja on koos hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivuga tasunud ka hagi tagamise avalduse esitamise eest riigilõivu summas 50 eurot (kokku 350 euro). Kuna hagi tagamise avalduse jättis kohus 20.02.
  2. a määrusega rahuldamata, siis nimetatud menetluskulu jääb hageja enda kanda

§ 169

lg 3 alusel, mis sätestab, et rahuldamata jäänud taotlusega 3 seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, on esitanud. 4.6. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks summas 175 eurot osaliselt ja tagastab hagejale ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot ja jätab rahuldamata hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks summas 25 eurot.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tuleb hagejale tagastada 150 eurot M E arvelduskontole nr *. 4.

  1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostjate menetluskuludeks kostjate lepingulise esindaja tasu summas 522 eurot (sh käibemaks) ning sõidukulud kohtuistungile summas 10,90 eurot /tlk 109-110/. Kostjate lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust kokku 3 tundi 50 minutit tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. 4.
  2. Kohus leiab, et kostjate menetluskulud on põhjendatud osaliselt, s.o 2 tunni ja 50 minuti ulatuses. Kohus ei pea põhjendatuks kostjate lepingulise esindaja tasu 1 tunni ulatuses tagatise taotluse koostamise eest. Kohus jättis nimetatud kostjate taotluse rahuldamata 23.03.
  3. a määrusega, mistõttu jätab kohus kostjate lepingulise esindaja tasu ühe tunni ulatuses, s.o summas 144 eurot (sh käibemaks) kostjate endi kanda

§ 169

lg 3 alusel, mis sätestab, et rahuldamata jäänud taotlusega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, on esitanud. 4.9. Seega on kostjate põhjendatud menetluskuludeks kostjate lepingulise esindaja tasu summas 378 eurot (522-144), s.o kostjate poolt taotletud lepingulise esindaja tasu summas 522 eurot vähendab kohus 1 h tasu, s.o 144 euro (120 eurot + käibemaks 20%, s.o 24 eurot) võrra. Nimetatud summale lisanduvad kostjate lepingulise esindaja põhjendatud sõidukulud summas 10,90 eurot. Seega kuulub hagejalt kostjate kasuks välja mõistmisele kostjate põhjendatud menetluskulud summas 388,90 eurot (378 + 10,90). (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.