← Eesti

1-16-5983/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

  1. aprill 2017 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-5983 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kriminaalasi Karel Rägastik süüdistuses KarS § 201 lg 2 p-de 2,4 (alates
  2. jaanuarist 2015 KarS § 201 lg 2 p-de 1,2,4) järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
  3. veebruari 2017 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Karel Rägastik kaitsja Alar Salu Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kairi Kaldoja Süüdistatav Karel Rägastik (ik 37909184911) Elukoht: XXX, Eesti Vabariigis elukoht: XXX. Kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Kaitsja Alar Salu RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
  5. veebruari 2017 otsus muutmata.
  6. Karel Rägastiku kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Tartu Maakohtu
  8. veebruari
  9. a otsusega tunnistati KarS § 201 lg 2 p-de 2, 4 järgi ning teda karistati vangistusega 1 aasta. Karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1,3 alusel määrati, et mõistetud vangistust jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Katseajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud ning mõistetud vangistust 8 kuud ei pöörata täitmisele, kui K. Rägastik ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. VÕS § 65 lg 1, § 137 lg 1 ja § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldati täielikult kannatanu tsiviilhagi. K. Rägastikult mõisteti solidaarnõudena välja 67 051 eurot SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali kasuks. Võeti arvesse, et solidaarvõlgniku A.A. suhtes on Tartu Maakohtu
  10. mai
  11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2429 kannatanu tsiviilhagi rahuldatud. Kriminaalmenetluse kulud mõisteti riigi kasuks välja ning need kuuluvad tasumisele ositi 1 aasta jooksul.
  12. K. Rägastik tunnistati KarS § 201 lg 2 p-de 2,4 järgi süüdi selles, et tema: - pööras valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks, tehes seda grupis ning suures ulatuses. K. Rägastik äriühingu Hansafarmer OÜ (enne
  13. juunit 2013 kandis nime Foodrade Logistics OÜ, asukoht Tallinna mnt 86, Peetrimõisa küla, Saarepeedi vald, Viljandimaa) juhatuse liikmena koos A.A. ga leppisid kokku, et jätavad tasumata
  14. mail 2013 Foodtrade Logistics OÜ ja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali vahel sõiduki BMW 750 LI registreerimismärgiga XXX liisingulepingust (sõlmitud ja allkirjastatud digitaalselt) nr 20130383/00 tulenevad liisingumaksed ning jätavad liisingulepingu ülesütlemisel tagastamata liisingulepingu alusel nende valduses oleva sõiduauto väärtusega 36 000 eurot. - kokkuleppel A.A. ga sõlmis
  15. septembril 2013 Hansafarmer OÜ (esindaja K. Rägastik) nimel SIA-ga UniCredit Leasing Eesti filiaal liisingulepingu nr 20130835/00 veoki Mercedes-Benz Actros 2543L 6X2 registreerimismärgiga XXX liisimiseks kavatsuseta liisingulepingujärgseid kohustusi täita ja lepingu ülesütlemisel veokit tagastada. Veoki väärtuseks oli 46 800 eurot. OÜ-ga Hansafarmer seotuse varjamiseks organiseerisid K. Rägastik ja A.A. OÜ-le Hansafarmer variisikust juhatajad M.M. (alates
  16. juunist 2013) ja R.P. i (alates
  17. novembrist 2013), kellele jätsid OÜ Hansafarmer varad, sh liisingulepingu alusel nende valduses olevad sõidukid üle andmata. Kuivõrd Hansafarmer eelnimetatud liisingulepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles SIA UNICredit Leasing Eesti filiaal
  18. novembril
  19. a lepingud üles ja nõudis sõidukite tagastamist. K. Rägastik ja A.A. jätsid sõidukid liisinguandjale tagastamata, keeldudes avaldamast sõidukite asukohta ning pöörasid sõiduauto BMW 750 LI ja registreerimismärgiga XXX ja veoki Mercedes-Benz Actros 2543L 6X2 registreerimismärgiga XXX enda kasuks. Võõra vallasasja enda kasuks pööramisega tekitasid A.A. ja K. Rägastik SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalile varalist kahju 67 051 euro suuruses summas. MAAKOHTU OTSUSE PÕHIMOTIIVID
  20. Kohus leidis, et K. Rägastiku süü on leidnud tõendamist. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas Hansafarmer OÜ kohustuste täitmata jätmisega kaasnes vastutus ja kas süüdistatav oli kohustatud isikuks või mitte. Vaidlus on ka selles, kas KarS § 201 lg 2 p-de 2,4 järgi on süüteokoosseis täidetud, kuna kaitsja väitel ei ole süüdistuses nimetatud sõidukid süüdistatava valduses kunagi olnud. 3.1 Tõendamist on leidnud, et K. Rägastik sai Hansafarmer OÜ juhatuse liikmeks
  21. juunil 2013, kui käis eelmise juhatuse liikme K.K. ga notari juures. Tunnistaja kinnitab, et K. Rägastik andis notaris kinnituse, et võtab üle kõik Foodtrade Logistics OÜ kohustused ja varad ja nii see ka oli. Sama kinnitas ka K. Rägastik. Seega pidi K. Rägastik juhatuse liikmena olema teadlik Hansafarmer OÜ poolt kannatanuga sõlmitud liisingulepingutest ja nendega seonduvatest kohustustest. K. Rägastiku juhatuse liikmeks oleku ajal lõpetas Hansafarmer OÜ 2 graafikujärgsete liisingumaksete tasumise kannatanule. Kohus leidis, et liisingulepingu nr 20130835/00 veoki Mercedes-Benz Actros liisimiseks sõlmis K. Rägastik kavatsuseta liisingulepingujärgseid kohustusi täita, kuivõrd lepingujärgsetest maksetest tasus Hansafarmer OÜ kannatanule vaid ühe makse –
  22. septembril 2013, summas 9710 eurot. Kõik edaspidised liisingumaksed jäeti tasumata. 3.2 Kohus leidis, et süüdistatava K. Rägastiku ütlused on ebausaldusväärsed, ega haaku muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kuna süüdistatava ütlused on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, siis saab neid arvestada üksnes osas, milles need riimuvad teiste tõenditega. 3.3 Võttes arvesse, et süüdistatav oli liisingumaksete tasumise perioodil Hansafarmer OÜ juhatuse liikmeks, ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav ei teadnud midagi ettevõtte tegevusest, selle juhtimises ei osalenud ning et temaga ei ole SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali esindajad liisingulepingute täitmisega seonduvalt ühendust võtnud. Süüdistatav oli sel ajal Äriregistris ettevõtte kontaktisikuks ning seal oli tema e-postiaadress ja telefoninumber. Lisaks arvestas kohus, et K. Rägastik on Hansafarmer OÜ esindajana sõlminud veel ühe liisingulepingu, milline asjaolu nähtub müügilepingust ja liisingulepingust nr 20130835/
  23. Eelmärgitu tähendab, et kõik, kes soovisid äriühinguga ühendust võtta, said kasutada kontakte, mis olid äriühingu kohta Äriregistris. Seega pidi süüdistatav olema teadlik liisingulepingutega seonduvatest asjaoludest. 3.4 Süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed ka selles osas, et tema ei ole allkirjastanud SIA UniCredit Leasing Eesti filiaaliga veoauto Mercedes-Benz Actrose liisingulepingut. Nii müügilepingust nr 20130835, kui ka sellele lisatud maksegraafikust nähtub, et kõik nimetatud veoautot puudutavad dokumendid on allkirjastatud liisinguvõtja Hansafarmer OÜ esindajana K. Rägastik. Seega on süüdistatava ütlused kirjalike tõenditega vastuolus. Kohus ei pidanud usaldusväärseks K. Rägastiku ütlusi, et tema ei ole ID-kaarti kasutanud ning ei saanud olla liisingulepingu tegelikuks allkirjastajaks. Süüdistatav on väitnud, et jälgis hoolikalt, et kõik dokumendid ja asjaajamine maksuametiga oleks korras. See väljendus süüdistatava ütluste kohaselt selles, et ta andis oma ID-kaardi koos koodidega A.A. kätte kasutamiseks. Samas aga väitis süüdistatav, et tundis loomulikult huvi selle vastu, mida kaardiga allkirjastatakse. Eelmärgitud ütlused luges kohus vastuoluliseks, kuivõrd K. Rägastik on väljendanud täielikku huvipuudumist Hansafarmer OÜ tegevuse kohta, teisalt aga jälle suurt kontrolli, et asjaajamine oleks maksuametiga nõuetekohane ning selle üle, milliseid dokumente tema ID-kaardiga allkirjastatakse. 3.5 Kohus leidis, et eluliselt usutav ei ole ka olukord, et K. Rägastik isikuna, kellel puudus püsiv sissetulek ja kellel tekkisid probleemid A.A. lt 32 000 euro suuruse võla tagasisaamisega, annab A.A. le kasutada oma ID-kaardi koos paroolidega, sest võlglasele ja äridega probleeme omavale inimesele oma ID-kaarti andes peab vähemalt möönma, et sellega võidakse teha midagi seadusevastast. 3.6 Süüdistatava väide, mille kohaselt ei olnud tema liisingulepingu allkirjastajaks, on vastuolus ka kannatanu ja Hansafarmer OÜ poolt
  24. -
  25. septembril 2013 edastatud e-kirjast nähtuvate asjaoludega. Lisaks on ütlused vastuolus ka tunnistaja K.P. e ütlustega, milles tunnistaja kinnitab, et K. Rägastik allkirjastas lepingu SIA UniCredit Leasing Eesti filiaaliga veoauto Mercedes-Benz Actros osas. K.P. e ütlustes ei ole kohtul põhjust kahelda, sest ka süüdistav on kinnitanud, et need on tõesed. Seega luges kohus tõendatuks, et süüdistatav sõlmis kannatanuga kõik veoauto Mercedes-Benz Actros liisimist puudutavad lepingud ja ta oli liisingulepingu tingimustest täielikult informeeritud. 3 3.7 Kohus leidis, et K. Rägastik kinnitas notaris, et võtab üle kõik ettevõtte kohustused ja varad. Seega, kui isik on andnud sellise kinnituse, siis ei ole eluliselt usutav, et tal ei ole huvi kontrollida, milles need ettevõtte kohustused seisnevad. K. Rägastik ei olnud varem ettevõtlusega tegelenud, siis äriühingu juhatuse liikmeks saamisel oleks ta pidanud eriliselt tähelepanelik olema, millised kohustused ta juhatuse liikmena üle võtab. Kuigi sõiduauto BMW 750LI liisingulepingu oli äriühingu nimel allkirjastanud selle eelmine juhatuse liige K.K. , oli seoses äriühingu juhatuse liikmeks saamisega alates
  26. juunist
  27. a K. Rägastik kohustatud jälgima, et äriühingute kohustused kolmandate isikute ees oleksid täidetud. Süüdistatava teadlikkust nimetatud sõiduauto ostuga seonduvatest asjaoludest kinnitavad mh A.A. kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt ta tõi sõiduki koos K. Rägastikuga Saksamaalt. 3.8
  28. novembril 2013 ja
  29. jaanuaril 2014 saatis kannatanu SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal nii Hansafarmer OÜ üldmeilile, kui ka K. Rägastiku isiklikule meilile kirja kahe liisingulepingu ülesütlemisest ja varade väljanõudmises või vastasel juhul kriminaalmenetluse alustamises. Kuigi K. Rägastik seda fakti ei eita, väitis ta, et ei pidanud vajalikuks sellega midagi edasi teha või kellelegi midagi teatada. Eluliselt usutavaks ei pidanud kohus olukorda, et isik, saades sellise sisuga kirja, sellele ei reageeri. 3.9 Süüdistatava keskne väide oli see, et tema ei olnud Hansafarmer OÜ tegevusega kuigi palju seotud ja tegelikult tegeles A.A. ettevõtte kõikide asjade ajamisega. Selles osas luges kohus ennastõigustavateks. Kohus arvestas siinjuures tunnistaja K.P. e ütlusi ettevõttes toimunud suhtluse ja kirjavahetuse kohta. Seda, et süüdistatav oli teadlik Hansafarmer OÜ tegevusest, kinnitavad lisaks tunnistajate M.M. ja R.P. i ütlused. Kohtu hinnangul ei riimu K. Rägastiku ütlused selles osas, et tema asjadest midagi ei tea ja et ettevõttega toimetas ainult A.A. , mingilgi viisil teiste asjas kogutud tõenditega, ega ole usaldusväärsed. Isegi kui A.A. tegelikult seda ettevõtet juhtis ja kõige taga oli, oli süüdistataval äriühingu juhatuse liikmena kohustus veenduda, kuidas äriühingu asju aetakse ning hoolsus-, lojaalsus- ja aruandmiskohustus ehk ta pidi olema teadlik äriühingu tegevusest, selle aruandlusest ja dokumentatsioonist, sh sõlmitud lepingutest ja nende täitmisest. 3.10 Tõendite kogumis on leidnud kinnitust, et A.A. ja K. Rägastik tegutsesid koos Hansafarmer OÜ nimel, K. Rägastik oli Äriregistrisse kantud juhatuse liikmena ja A.A. tegevjuhina. Seda kinnitavad nii tunnistajate S.L. u, K.K. , A.P., K.P. e, M.M. ja R.P. i ütlused kui ka dokumentaalsed tõendid, mh kuriteoteade ja sellele lisatud dokumentaalsed tõendid, sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ning A.A. ja K. Rägastiku omavaheline suhtlus perioodil
  30. november 2013 –
  31. juuni 2014, mil isikud suhtlesid omavahel 809 korral telefonitsi. Kohus tegi järelduse, et K. Rägastik ja A.A. omasid täiel määral ülevaadet ja kontrolli Hansafarmer OÜ tegevuse ja varade üle. Kuna K. Rägastik jättis peale juhatuse liikme ametikohalt lahkumist liisingulepingute järgi saadud varad Hansafarmer OÜ-le juhatuse liikmetele M.M. le ja R.P. ile üle andmata, siis jäid need K. Rägastiku ja A.A. valdusesse ja kasutusse. 3.11 K. Rägastiku juhatuse liikmeks oleku ajal lõpetas Hansafarmer OÜ kannatanule liisingumaksete tegemise. Tema initsiatiivil leiti äriühingule juhatuse liikmed M.M. ja R.P. , kes ei näidanud üles erilist initsiatiivi, et liisinguesemeks olevate sõidukite eest saaks liisingumaksed tasutud või need kannatanule tagastatud. Peale
  32. septembrit 2013 ei ole Hansafarmer OÜ tasunud sõiduauto BMW 750LI ja veoauto Mercedes-Benz Actros eest kannatanule ühtki liisingumakset. Samal ajal asus A.A. otsima ostjaid liisinguesemeks olevatele sõidukitele, mis on tõendatud tunnistajate A.O. , J.M. e ja R.R. a ütlustega. Kannatanu esindaja S.L. u ja tunnistaja M.O. i ning kahtlustatava A.A. ütlustega on tõendamist leidnud, et kannatanu peale liisingulepingute ülesütlemist võttis ühendust Hansafarmer OÜ ja tema juhatuse liikmetega, samuti tegevjuhi A.A. ga, mille peale viimane kinnitas, et mõlemad 4 sõidukid on tema käes, ta ei sõida nendega aga asukohta ka ei ütle. Ka hiljem on tunnistaja A.A. ga korduvalt vestelnud, ent sõidukeid tagastatud ei ole. Kohus leidis, et A.A. ja K. Rägastik tegutsesid grupis ning eelnevalt kavandatud teoplaani kohaselt jäeti liisinguesemeks olevad sõidukid kannatanule tagastamata. 3.12 Kohtupraktikas sisustatakse mõistet „enda või kolmanda isiku kasuks pööramine“ läbi nn manifesteerimisteooria (vt RKKKo 3-1-1-23-14, p 21 ja 3-1-1-92-13, p 14 ning 3-1-1-4916, p-d 17-18). Kohus leidis, et liisingueseme toimetamine teadmata asukohta, selle varjamine ja asukoha avaldamisest keeldumine pärast liisingulepingu ülesütlemist muudab omaniku käsutusvõimaluse võimatuks. Niisuguses käitumises avaldub otseselt teo toimepanija tahe kasutada asja edasi omavaldajana, mis on käsitatav omastamistahte manifesteerimisena. Kui kohus tuvastab, et liisinguandja ja liisinguvõtja vahel oli sõlmitud liisinguleping, mille liisinguandja ütles õiguspäraselt üles liisinguvõtja olulise lepingurikkumise tõttu, siis on eeldatav, et liisingueseme tagastamata jätmise ja selle asukoha aktiivse varjamisega soovib toimepanija faktilise omanikustaatuse üle võtta. 3.13 Sõiduauto BMW 750LI ja veoki Mercedes-Benz Actros 2543L 6X2 näol oli tegemist Hansafarmer OÜ liisitud varaga. Võttes arvesse, et K. Rägastik oli äriühingu juhatuse liige, omas tema õiguspädevust äriühingule liisingulepingu alusel saadud vara suhtes. Samas puudus tal ja A.A. l seaduslik alus jätta liisinguandjale lepingute ülesütlemise korral lepingu ese tagastamata. Jättes lepinguesemed tagastamata, manifesteeris süüdistatav tegutsedes koos A.A. ga omastamistahet. Asjaolust, et mõlemad liisingulepingud lõpevad samaaegselt, võib teha järelduse, et K. Rägastik ja A.A. leppisid omavahel kokku liisingulepingute mittetäitmise. Kohtulikul arutamisel leidis kinnitust, et A.A. ja K. Rägastik juhtisid faktiliselt kogu äriühingu tegevust. Nimetatud isikud ei andnud liisitud vara asukoha kohta mingeid andmeid ega vara uutele juhatuse liikmetele M.M. le ja R.P. ile. Kuna viimatinimetatutel puudus otsustuspädevus Hansafarmer OÜ nimel sisuliselt otsuste vastuvõtmiseks, siis tuleb neid käsitleda variisikutena, kuna ettevõtte tegelikeks juhtideks olid K. Rägastik ja A.A. . 3.14 Kuriteoga tekitatud kahju, 67 051 eurot, vastab suurele ulatusele. 3.15 Süüteo panid K. Rägastik ja A.A. toime ühiselt ja kooskõlastatult vastavalt varem kokkulepitud plaanile. Nii on K. Rägastik Hansafarmer OÜ juhatuse liikmena äriühingu tegevjuhi A.A. ga kokku leppinud, et jäetakse maksmata liisingumaksed BMW 750 LI ja Mercedes Benz Actros 2543L 6X2 eest kavatsuseta täita lepingujärgseid kohustusi. Oma tegevuse varjamiseks organiseerisid K. Rägastik ja A.A. OÜ-le Hansafarmer OÜ variisikust juhatajad M.M. (alates
  33. juunist 2013) ja R.P. i (alates
  34. novembrist 2013), kellele jätsid Hansafarmer OÜ varad, sh liisingulepingu alusel nende valduses olevad sõidukid üle andmata. Sõidukite tagastamata jätmise ja nende asukoha avaldamata jätmisega kannatanule, pöörasid K. Rägastik ja A.A. süüdistuses nimetatud sõidukid enda kasuks. 3.16 K. Rägastiku teopanuseks oli liisingulepingu sõlmimine ja sellega vara Hansafarmer OÜ valdusesse saamine ning hiljem äriühingu nimel võetud liisingukohustuse täitmata jätmine, samuti variisikutest juhatuse liikmete äriühingu juhatusse organiseerimine ning liisitud vara uutele juhatuse liikmetele üle andmata jätmine. A.A. teopanuseks oli tema tegevus sõidukite üleandmiseks liisingulepingu alusel Hansafarmer OÜ-le, hiljem kokkuleppel K. Rägastikuga liisingumaksete tasumata jätmine ning liisinguesemeks oleva vara kannatanule tagastamata jätmine ja selle asukoha varjamine. 3.17 K. Rägastik tegutses kavatsetult, kuna seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub või pidas seda võimalikuks. Ta tegutses grupis A.A. ga ühiselt ja kooskõlastatult eelnevalt kavandatud plaani järgi jättes tasumata liisingumaksed ja 5 tagastamata valduses olevad sõidukid. Sellise tegevusega pöörasid nad õiguspädevuses oleva vara enda kasuks. Süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, kuna teadis, et see saabus, või vähemalt pidas seda võimalikuks. APELLATSIOON
  35. Kaitsja taotleb tühistada Tartu Maakohtu
  36. veebruari
  37. a otsus ning teha uus otsus, millega mõista K. Rägastik talle esitatud süüdistuses õigeks. Jätta esitatud hagi rahuldamata. Mõista Eesti Vabariigilt välja K. Rägasiku kokkuleppelise kaitsja tasu apellatsioonimenetluses summas 1500 eurot. Tasu kanda OÜ Kibe Sulg arveldusarvele. 4.1 Apellant ei vaidle vastu maakohtu otsusega tuvastatud järgmistele asjaoludele: - K. Rägastik oli Foodrade Logistics OÜ ja hilisema ärinimega Hansafarmer OÜ juhatuse liige ajavahemikus
  38. juuni 2013 –
  39. november 2013 ja sama äriühingu osanik ajavahemikus
  40. juuni 2013 –
  41. november
  42. - Kannatanu ja Hansafarmer OÜ vahel oli sõlmitud liisingulepingud kahe sõiduki liisimiseks –
  43. mail 2013 sõiduauto BMW liisimiseks ja
  44. septembril 2013 veoauto Mercedes-Benz Actros liisimiseks. - Hansafarmer OÜ sattus makseraskustesse ja liisingulepingud lõpetati ennetähtaegselt
  45. novembril
  46. - Kannatanu teavitas liisinguandjat Hansafarmer OÜ-d ja selle juhatust nii tekkinud võlast ja makseraskuste võimalikest lahendustest kui ka kaasnevatest tagajärgedest. Kinnitamist on leidnud ka asjaolu, et K. Rägastik laenas oma klassivennale ja ammusele tuttavale A.A. le isa pärandist saadud osa raha – 32 000 eurot ning sai laenu tagatisena OÜ Hansafarmer ainuosanikuks, astudes ühtlasi ettevõtte juhatusse. 4.2 Kohus tugines tunnistaja K.K. ütlustele ja notariaalse osa ostu-müügi lepingule ja leidis, et osa omandamise lepinguga on K. Rägastik ettevõtte kõik kohustused ja varad üle võtnud. K. Rägastik ei ole kunagi eitanud, et enne osa omandamist on teda teavitatud ettevõtte varadest ja kohustustest, kuid osa ostu-müügi tehinguga saab toimuda vaid osa valduse üleminek. Tähele tuleks panna, et ettevõtte valduses oli tunduvalt rohkem liisinguvara ja majandusraskuste kulmineerides selles osas omastamise juhtumid kinnitust ei leidnud. Juhul, kui osa ostumüügilepingus deklareeritava tulevikus võetava kohustusena ettevõtte kohustuste ja varade ülevõtmise koha saab pidada ka tegelikuks vara üleandmise (valduse ülemineku) faktiks, siis tuleb lugeda K. Rägastiku poolt osa võõrandamisel toimunud samasisulist deklaratsiooni tema poolt ettevõtte kohustuste ja varade loovutamiseks – üle andmiseks. Ettevõtte omaniku õigusikohustusi teostades ei saanud K. Rägastik ettevõtte õigusi üle võtta. 4.3 Asudes Hansafarmer OÜ juhatusse, võttis K. Rägastik enda vastutusele kõik ettevõtte varalised õigused ja kohustused ajavahemikul
  47. juuni –
  48. novembri
  49. OÜ-l Hansafarmer oli perioodil
  50. juuni 2013 –
  51. november 2014 teine juhatuse liige M.M. , kelle suhtes lõpetati kriminaalmenetlus aluste puudumise tõttu. Juhatuse liikmetel on aga solidaarvastutus OÜ Hansafarmer põhikirja järgi. Kuna K. Rägastik oli juhatuse liige ajavahemikul
  52. juuni –
  53. november 2013, siis puudus tal õiguslik alus teha mistahes tehinguid OÜ Hansafarmer nimel hetkel, kui SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal teavitas
  54. novembril 2013 lepingu ühepoolsest lõpetamisest ja nõudis vara tagastamist. Äriregistri väljavõtte kohaselt oli K. Rägastik võõrandanud talle kuuluva OÜ Hansafarmer osa
  55. novembril
  56. 4.4 OÜ Hansafarmer makseraskused said alguse arvete arestimisest EMTA poolt. K. Rägastiku sõnul varjati tema eest osa omandamisel maksumenetlust ega teavitatud teda sellest ka hilisemalt. Loogiline ja jälgitav ettevõtte arveldusarvelt on see, et peale kontode arestimist ei sooritatud ühelegi võlausaldajale väljamakseid. Nimetatud asjaolu välistab 6 maakohtu järelduse, et K. Rägastik jättis teadlikult OÜ Hansafarmer juhatuse liikmena liisingumakse kohustuse täitmata või veel enam, jättis selle teostamata koostöös A.A. ga. Liisingumakse tasumata jätmine on tsiviilõigusliku kohustuse täitmata jätmine. Sellega ei saa sisustada omastamise objektiivset koosseisu, kuivõrd see ei too kaasa vara kellegi kasuks pööramist. 4.5 Kohtuotsuses ei kajastu ühtki viidet sellele, mil moel või kuidas K. Rägastik koos A.A. ga või üksi on liisinguvara varjanud. Isikute omavaheliste kõnede hulk selliseks tõendiks olla ei saa. Ka kolmandate isikute omavahelist vestlust, milles K.K. väidab teadvat, et K. Rägastik on saanud e-kirja liisingueseme tagastamiseks. Kõnealused teatised e-kirjana on adresseeritud korraga võlausaldajate poolt kõikidele teadaolevatele aadressitele ning kõigile e-posti saajatele on näha adressaadid. Tunnistaja K.P. e ütluste kohaselt käis kogu ettevõtte kirjavahetus tema kaudu, millest johtuvalt ei saa pidada ettevõtte e-posti aadressile lähetatud kirjade jõudmist K. Rägastikuni tema poolt lähetatuks. 4.6 Kohtuotsusest ei ole tuvastatav, millal K. Rägastik kuriteo toime pani. Kohtuotsus ei ole selgelt jälgitav selle ajalise kulu mõttes. Kui arvestada uuritud tõendite ajalist järjestust, K. Rägastiku õigusliku staatuse ajalist kulgu, toimunud tehinguid ja nende aegu, sh läbiviidud jälitustoimingute aegu, ei saa K. Rägastikule inkrimineerida talle süüks pandavat tegu, sest eelkõige kuriteo objektiivne koosseis ei saa olla täidetud. Sisult sarnane olukord tekib ka subjektiivse tunnuse osas. 4.7 Jälgitav ei ole, miks on K. Rägastiku ütlused ebausaldusväärsed, samas kui R.P. i, A.A. jt ütlused on usutavad. Ütluste omavaheliste vastuolude selgitused puuduvad täielikult. Tunnistajate ja süüdistatavate ütlustes esinevate vastuolude põhjused on kohtuotsuses jäetud täielikult põhistamata, samuti nagu asjaolud, miks on K. Rägastiku ütlused ebausaldusväärsed, tunnistajate omad aga mitte. 4.8 Tulenevalt eelviidatud asjaoludest ei ole K. Rägastik õigusvastaselt käitunud, mistõttu puudub õiguslik alus hagi rahuldamiseks ning see tuleb jätta rahuldamata. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
  57. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele võimalus väljendada oma kirjalik seisukoht kuni
  58. aprillini
  59. Ringkonnaprokurör K. Kaldoja leiab, et kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Kohus on nõuetekohaselt otsust põhistanud ning tuginenud usaldusväärsetele ja seaduslikele tõenditele, mistõttu alust kohtuotsuse tühistamiseks ei ole. Väär on kaitsja seisukoht, et K. Rägastikul puudus alates
  60. novembrist 2013 igasugune õiguslik alus OÜ Hansafarmer nimel tegutsemiseks, kuna tema volitused juhatuse liikmena lõppesid. Maakohus on erinevatele tõenditele tuginedes ja neid analüüsides lugenud tõendatuks, et K. Rägastik ka perioodil, mil ta enam formaalselt ettevõtte juhatuse liikmeks polnud, seal edasi tegutses ja sai ka äriühingu majandustegevust puudutavat kirjavahetust. Lisaks on maakohus lugenud tõendatuks ka selle, et K. Rägastikul ja A.A. l puudus juba liisingulepingu sõlmimise ajal kavatsus jätta liisingulepingujärgsed maksed tasumata, mistõttu ei oma tähtsust kaitsja väide, et kuivõrd vara tagastamist nõuti alates
  61. novembrist 2013, siis K. Rägastikul tagastamisnõudega seos puudub. 7 Kohus on põhjalikult käsitlenud kõiki isikulisi tõendeid ning neid kõrvutanud leides, et K. Rägastiku ütlused ei ole usaldusväärsed (lk 14-16). Ekslik on kaitsja väide, et kohtuotsusest ei nähtu, millal süüdistatav talle etteheidetava teo toime pani. Süüdistuses on esitatud on kajastatud lepingute sõlmimise kuupäevad, maksete tegemise kuupäevad ja aeg, millest alates makseid enam ei tehtud. Liisinguandja ütles lepingud üles
  62. novembril 2013, millisest ajast alates tekkis liisinguvõtjal kohustus sõidukite tagastamiseks. Seda kohustust ei ole senini täidetud. Kohtuotsuses on järgitav teo toimepanemise aeg (nii läbi süüdistuse kui ka tõendite analüüsi). Kohus on välja toonud lepingu ülesütlemise kuupäeva, millisest hetkest tekkis liisinguobjektide tagastamise kohustus. Sellest hetkest saab lugeda ka karistusõigusliku vastutuse algust. Kuriteokoosseisu moodustab juba vara tagastamata jätmine, mistõttu ei ole alust kaitsja väitel, et kohtuotsuses ei sisaldu viidet, mil moel või kuidas on süüdistatav liisinguvara varjanud. Liisinguandja kasutas erinevaid meetmeid, et vara leida ja tagasi saada, ent sellel ei olnud soovitud tulemust, sest vara varjati liisinguandja eest. Kuidas seda tehti, tõendamisasjaolude hulka ei kuulu. Kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et süüdistatav oli teadlik liisingulepingu sõlmimisest ja makseraskuste tekkimise korral sõidukite tagastamise kohustusest. Seega oli sõidukite tagastamata jätmine teadlik valik, millega pöörati sõidukid äriühingu kasuks. Prokurör nõustus apellatsiooni seisukohaga, et liisingumakse tasumata jätmine on võlaõigusliku kohustuse täitmata jätmine, samas ei ole etteheidetavaks teoks liisingumaksete tasumata jätmine, vaid vara omastamine selle tagastamata jätmise läbi süüdistuses kirjeldatud viisil. Olgugi maksete maksmata jätmise näol tegemist tsiviilõigusliku rikkumisega, kvalifitseerub see karisusõigusliku teona, kui liisinguobjektid jäetakse tagastamata ja enda omandusse. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
  63. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud edasikaebusega, leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
  64. Vaidlust ei ole järgmistes süüdistuse faktides: 7.1
  65. mail 2013 sõlmiti Foodtrade Logistics OÜ ja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali vahel sõiduki BMW 750 LI registreerimismärgiga XXX liisinguleping (sõlmitud ja allkirjastatud digitaalselt) nr 20130383/00, millest tulenes kohustus tasuda liisingumaksed; 7.2 K. Rägastik oli äriühingu Hansafarmer OÜ (enne
  66. juunit 2013 kandis nime Foodrade Logistics OÜ, asukoht Tallinna mnt 86, Peetrimõisa küla, Saarepeedi vald, Viljandimaa) juhatuse liige (perioodil
  67. juuni 2013 –
  68. november 2013). 7.3 K. Rägastiku digitaalallkirja kannab leping, mis sõlmiti
  69. septembril 2013 Hansafarmer OÜ ja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali vahel (liisinguleping nr 20130835/00 veoki Mercedes-Benz Actros 2543L 6X2 registreerimismärgiga XXX liisimiseks); 7.4 Hansafarmer OÜ eelnimetatud liisingulepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud. SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal ütles
  70. novembril
  71. a lepingud üles ja nõudis sõidukite tagastamist. Sõidukid on liisinguandjale tagastamata. Sõiduauto BMW 750 LI ja registreerimismärgiga XXX ja veoki Mercedes-Benz Actros 2543L 6X2 registreerimismärgiga XXX asukoht on teadmata. 8 7.5 OÜ Hansafarmer juhataja oli alates
  72. juunist 2013 M.M. 2013 R.P. ; ja alates
  73. novembrist 7.6 SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalile tekitati varalist kahju 67 051 euro suuruses summas, s.o tegemist on suures ulatuses tekitatud kahjuga.
  74. Edasikaebuse esimene keskne argument seisneb selles, et K. Rägastik ei ole vara saanud. Osa ostumüügitehinguga saab toimuda vaid osa valduse üleminek. Ettevõtte osaniku õigusikohustusi teostades ei saanud K. Rägastik üle võtta ettevõtte õigusi. Samas kui K. Rägastik võttis ettevõtte varalised õigused ja kohustused üle juhatuse liikmena, oli ta õigustatud tegutsema ajavahemikul
  75. juuni –
  76. november
  77. Sellele eelneval ja järgneval ajal ta ettevõtte nimel tegutseda ei saanud. Seega ei saanud ta ei osanikuna (K. Rägastik võõrandas osa
  78. novembril 2013) ega juhatuse liikmena teha mistahes toiminguid OÜ Hansafarmer nimel ajal, mil SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal teavitas lepingu lõpetamisest ja nõudis vara tagastamist. Tuleb arvestada sedagi, et ettevõttel oli ka teine juhatuse liige M.M. , kellel on osaühingu põhikirja kohaselt solidaarvastutus. 8.1 Tõsi on see, et osa ostumüügitehinguga saab toimuda vaid osa valduse üleminek. Osaühingu osa on õiguste ja kohustuste kogum, mis väljendab osaniku osalust äriühingus. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused (ÄS § 148 lg 5), osaniku eriõigused või osaga seotud eriõigused võivad lisaks olla reguleeritud osaühingu põhikirjas (ÄS § 139 lg 1 p 5). Antud juhul ei olegi maakohus K. Rägastikule liisingvara valduse üleminekut seostanud äriühingu osa omandamisega, vaid on otsuse leheküljel 13 leidnud (osundades tunnistaja K.K. ütlustele ja ka süüdistatava enda ütlustele), et K. Rägastik võttis kõik Foodtrade OÜ kohustused ja varad üle juhatuse liikmena
  79. juunil
  80. Apellatsioonikohtu hinnangul puudub mõistlik põhjendus kahelda, et osaühingu omandamise ajal oli K. Rägastik teadlik, et Foodtrade OÜ vara koosseisu kuulub sõiduk BMW 750 LI. Seda kinnitavad nii K.K. , kui ka A.A. ütlused. Ka süüdistatav ise on kinnitanud, et võttis ettevõtte varad üle. Igakülgselt on maakohus ümber lükanud ka süüdistatava väited, et tema ei allkirjastanud veoki Mercedes-Benz Actros 2543L 6X2 registreerimismärgiga XXX liisingulepinguid. Kuna ringkonnakohus nende põhjendustega täiel määral nõustub, siis puudub vajadus nende ülekordamiseks. Märkimist väärib, et K. Rägastikul juhatuse liikmena oli juurdepääs pangakontodele, millelt on näha, et ettevõtte arvelt tehti väljamakseid SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal arveldusarvele. K.P. e ütlustest nähtub, et kogu ettevõtte kirjavahetus käis läbi aadressi hansafarmer@hansafarmer.ee, ning et elektronposti kaudu saadeti ka liisinguarveid, millelt oli näha, et ettevõttel oli liisingus vähemalt kaks sõidukit: veok ja sõiduauto. Seega tuleb nõustuda maakohtuga, et süüdistatav pidi olema juhatuse liikmena teadlik sõlmitud liisingulepingutest ja nendega kaasnevatest kohustustest. 8.2 Ringkonnakohtu hinnangul ei oma tähtsust kaitsja osundus sellele, et ettevõtte valduses oli tunduvalt rohkem liisinguvara, mille osas ei ole omastamise juhtumeid kinnitamist leidnud ning et osaühingul oli ka teine juhatuse liige – M.M. , kellel on samuti osaühingu põhikirja kohaselt solidaarvastutus. Kas ja kui palju oli ettevõttel veel liisingvara ning milline on ettevõtte juhatuse liikmete vastutus põhikirja alusel, ei ole käesoleva õigusvaidluse esemeks. KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. 8.3 Antud juhul seisneb süüdistus selles, et OÜ-ga Hansafarmer seotuse varjamiseks organiseerisid K. Rägastik ja A.A. OÜ-le Hansafarmer variisikust juhatajad M.M. (alates
  81. juunist 2013) ja R.P. i (alates
  82. novembrist 2013), kellele jätsid OÜ Hansafarmer varad, sh 9 liisingulepingu alusel nende valduses olevad sõidukid üle andmata. Otsuse leheküljel 17 p on maakohus jõudnud erinevatele tõenditele tuginedes järeldusele, et ajal, mil K. Rägastik enam formaalselt äriühingu juht ei olnud, omas ta täielikku ülevaadet ja kontrolli Hansafarmer OÜ tegevuse ja selle varade üle ning sai ka äriühingu majandust puudutavat kirjavahetust. Lisaks on maakohus lugenud tõendatuks ka selle, et K. Rägastik jättis liisingulepingute järgi saadud varad peale juhatuse liikme kohalt lahkumist Hansafarmer OÜ juhatuse liikmetele M.M. le ja R.P. ile üle andmata. 8.4 Apellatsioonikohus märgib, et süüküsimuse otsustamisel ja tõendite hindamisel eelistatakse tõendeid, mis on kooskõlas teiste kohtus uuritud tõenditega ning vastuoludevabad. Sellisteks tõenditeks luges kohus muuhulgas tunnistajate K.P. e, M.M. ja R.P. i ütlused, kes annavad ütlusi ettevõtte juhtimise ja suhtlusliinide kohta. M.M. ütluste kohaselt tegi ettepaneku R.P. i uueks juhatuse liikmeks määramise kohta K. Rägastik. Ehkki kaitsja väitel ei osalenud R.P. notariaalse tehingu toimumisel sunniviisiliselt, näitavad R.P. ütlused ringkonnakohtu hinnangul selgelt, millistel motiividel oli ta nõus võtma Hansafarmer OÜ enda nimele, kuidas ta sai K. Rägastikult juhtnööre, mida notaris öelda ja teha ning millised olid tema kokkupuuted ettevõttega selle omandamise järel (I kd, lk 141). R.P. i ütluste kohaselt juhtisid ettevõtte tegevust nii enne kui pärast teda K. Rägastik ja A.A. . R.P. i ütluste kohaselt sai ta notarilt teada, et ettevõtte on maksuvõlglane, ent tagastamata liisingusõidukitest R.P. teadlik ei olnud (I kd, lk 143). R.P. i ütlustes ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul põhjust kahelda. Nagu nähtub tunnistaja poolt antud ütlustest, siis piirdus tema kokkupuude Hansafarm OÜ-ga kahe korraga notaris, et võtta Hansafarmer OÜ enda nimele (novembris 2013) ja taandada M.M. juhatuse liikme kohalt (detsembris 2013). Puudub igasugune alus arvata, et R.P. oleks saanud enda valdusesse liisinguesemed – enda sõnul sai ta ettevõtte võtmed detsembri algul, „siis oli kontor tühi, mingit tegevust seal ei toimunud“ (I kd, lk 143). Peale Hansafarmer OÜ juhatuse liikmeks ja osanikuks hakkamist suhtlus süüdistatava ja tunnistaja vahel puudus, mistõttu puudub ringkonnakohtu hinnangul R.P. il motiiv K. Rägastiku süüstamiseks. Ükski tõend ei kinnita sedagi, et liisinguesemed oleks üle antud teisele juhatuse liikmele M.M. le. Seega on igati põhjendatud maakohtu seisukoht, et K. Rägastik jättis liisingulepingute järgi saadud varad peale juhatuse liikme kohalt lahkumist Hansafarmer OÜ juhatuse liikmetele M.M. le ja R.P. ile üle andmata. 8.5 Tõendite pinnalt tehiolude ja sündmuste rekonstrueerimisel on oluline osa ka elulisel usutavusel. Praegusel juhul on maakohus hinnanud süüdistatava ütlusi nii usaldusväärsuse kui ka elulise usutavuse kriteeriumitest johtuvalt, tuues välja põhjendused, miks ta peab K. Rägastiku ütlusi ebausaldusväärseteks ning ennastõigustavateks. Ehkki kaitsja on maakohtule ette heitnud, et sellest ei ole ühelgi viisil välja loetav, miks on K. Rägastiku ütlused ebausutavad, samas aga on usutavad teiste tunnistajate ütlused, on ringkonnakohtu hinnangul sellised etteheited alusetud. Maakohus on kohtuotsuse lehekülgedel 14-16 põhjalikult hinnanud süüdistatava kohtuistungil antud ütlusi. 8.6 Edasiselt on kaitsja leidnud, et liisingumaksete tasumata jätmine on tsiviilõiguslik kohustuste täitmata jätmine, millega ei saa sisustada omastamise objektiivset koosseisu. Samuti ei selgu kohtuotsusest, mil viisil K. Rägastik koos A.A. ga või üksi liisinguvara varjas. Iseenesest on ju õige kaitsja väide, et üksnes liisingumaksete tasumata jätmine on võlaõigusliku kohustuse rikkumine, mis ei ole kuriteo objektiivse koosseisu tunnuseks. Nii näiteks on kohtupraktikas omaks võetud ka seisukoht, et ainuüksi liisingueseme tagastamata jätmine pärast liisinulepingu ülesütlemist, ei ole veel käsitletav võõra asja ebaseadusliku pööramisena enda või kolmanda isiku kasuks, teisisõnu ei saa seda lugeda omastamistahte manifesteerimiseks, mis täidaks KarS § 201 lg-s 1 sätestatud omastamiskoosseisu (RKKKo 31-1-99-15, p 30). Küll aga on maakohus tuvastanud, et K. Rägastik ning A.A. ei tahtnud jätkata 10 asja kasutamist võõrvaldajana, vaid võtsid üle omanikustaatuse – kannatanu korduvate järelepärimiste peale keelduti sõidukite asukohta avaldamast ning vaatamata korduvatele taotlustele liisinguesemeid ei tagastatud. Ringkonnakohtu hinnangul näitab süüdistatavate tahet liisinguesemeid enda kasuks pöörata ka süüdistava(te) käitumine ajal, mil liisinguandjale ja tema volitatud esindajale keelduti sõidukite asukohta avaldamast (variisikute otsimine ettevõtte juhatusse, enda kättesaamatuks tegemine, liisinguesemete pantimine ja müügiläbirääkimiste pidamine liisinguandja teadmata, esemete asukoha avaldamata jätmine), mis muutis lepinguesemete omaniku käsutusõiguse võimatuks. 8.7 Kaitsja etteheide maakohtu otsusele seisneb selleski, et kohtuotsusest ei ole tuvastatav teo toimepanemise aeg - arvestades uuritud tõendite ajalist järjestust, K. Rägastiku õigusliku staatuse kulgu, toimunud tehingute ja toimingute aegu, sh läbiviidud jälitustoimingute aegu, puudub K. Rägastiku teos nii kuriteo objektiivne kui ka subjektiivne koosseis. Ringkonnakohus kaitsja etteheitega ei nõustu. Maakohus on uurinud tõendite ajalist järjestust, K. Rägastiku õigusliku staatuse kulgu, toimunud tehingute ja toimingute aegu ning jõudnud õigustatult järeldusele, et K. Rägastiku teos avaldub nii kuriteo objektiivne kui ka subjektiivne koosseis. Süüdistuses on kajastatud lepingute sõlmimise kuupäevad ja aeg, millest alates makseid enam ei tehtud. Liisinguandja ütles lepingud üles
  83. novembril 2013, millisest ajast alates tekkis liisinguvõtjal kohustus sõidukite tagastamiseks, mida ei ole senini tehtud. Kohus on välja toonud lepingu ülesütlemise kuupäeva, millisest hetkest tekkis liisinguobjektide tagastamise kohustus. Kohus on jõudnud järeldusele, et kuna liisinguesemed jäeti kannatanule tagastamata liisingulepingute ülesütlemisel, manifesteeris süüdistatav K. Rägastik tegutsedes koos A.A. ga omastamistahet. Asjaolust, et mõlema sõiduki liisingumaksed lõppevad samaaegselt, võib teha järelduse, et K. Rägastik ja A.A. leppisid kokku mitte täita liisingulepinguid ja jätta liisingumaksed tasumata. Liisingulepingu alusel nende valduses olevad varad aga jäeti variisikutest juhatuse liikmetele üle andmata ning nende asukohta asuti liisinguandja eest aktiivselt varjama. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et sellest hetkest saab lugeda ka karistusõigusliku vastutuse algust. 8.8 Seoses kuriteo subjektiivse koosseisuga on kaitsja leidnud, et K. Rägastik ei ole teadlikult jätnud OÜ Hansafarmer juhatuse liikmena liisingumakse kohustuse täitmata. Nimelt oli OÜ Hansafarmer makseraskustes, mistõttu tekkisid raskused nõuete tasumisega. K. Rägastikku ei teavitatud maksemenetlusest ei osa omandamisel ega hilisemalt. Ettevõte makseraskustesse sattumine on kahtlemata asjaoluks, mis seab ohtu nõuete täitmise võlausaldajate ees. Apellatsioonikohus leiab, et maksuvõla tekkimine ei ole K. Rägastiku vastutust välistavaks asjaoluks. Nagu p-s 8.1 tuvastatud, oli K. Rägastik ettevõtte juhatuse liikmena teadlik, et ettevõttel lasub kohustus tasuda BMW 750 LI liisingumakseid. Kuna liisingulepingu SIA-ga UniCredit Leasing Eesti filiaal veoki Mercedes-Benz Actros 2543L 6X2 registreerimismärgiga XXX liisimiseks allkirjastas K. Rägastik ise, siis oli ta teadlik ka sellest, et liisingueseme omandiõigus läheb liisinguvõtjale üle liisingulepingus toodud tingimuste kohasel täitmisel ja liisingu osamaksete ning intressi täielikul tasumisel. Samuti oli ta teadlik, et liisinguvõtjal ei ole ilma liisinguandja kirjaliku nõusolekuta õigust liisingueset kolmandate isikute valdusesse ega kasutusse anda, liisingueset võõrandada ega muul viisil käsutada, sh asjaõiguslike ega võlaõiguslike koormatistega koormata (liisingulepingu nr 20130835/00 p-d 7.1 ja 8.2). Müügilepingu kohaselt anti ese üle
  84. septembril 2013 (müügileping liisingulepingule nr 20130835/00, I kd, lk 20). Seega ei saa liisinguesemete liisinguandjale tagastamata jätmist keeldudes avaldamast nende asukohta ning enda kasuks pööramist õigustada üksnes ettevõtte majanduslike raskustega. K. Rägastik pidanuks ettevõtte majanduslike raskuste tekkimisel liisinguandjat sellest teavitama ning vajadusel liisinguesemed tagastama. Küll aga on tuvastamist on leidnud, et sõiduauto BMW 750 LI ja 11 registreerimismärgiga XXX ja veok Mercedes-Benz Actros 2543L 6X2 registreerimismärgiga XXX on liisinguandjale tagastamata ning nende asukoht on teadmata.
  85. Kohtupraktikas maksvusele pääsenud seisukohale, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (Riigikohtu otsus 3-1-1-77-05). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ole ei apellatsioonis esitatud väidete ega maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks.
  86. K. Rägastiku kaitsja on esitanud taotluse jätta kannatanu hagi rahuldamata. Kuivõrd nimetatud taotlus seondub K. Rägastiku õigeksmõistmisega, mida aga ringkonnakohus käesoleval juhul põhjendatuks ei pidanud, jätab kohtukolleegium kaitsja taotluse rahuldamata. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
  87. Kaitsja on esitanud taotluse mõista Eesti Vabariigilt välja K. Rägastiku kokkuleppelise kaitsja tasu apellatsioonimenetluses summas 1500 eurot ning kanda see OÜ Kibe Sulg arveldusarvele. Kolleegiumi arvates tuleb kaitsja taotlus rahuldamata jätta. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Maakohtu otsuse muutmata jätmise korral jäävad KrMS § 185 lg 2 alusel menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Küll aga poleks ka olukorras, kus apellatsioonikohus oleks kaitsja apellatsiooni rahuldanud, alust kaitsja poolt taotletud summa hüvitamiseks. Kohtupraktikas valitseb seisukoht, et kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui kaitsealusel on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus. Seejuures tuleb arvestada ka kaitsealuse kohustust maksta see tasu isikule, kes on täitnud kaitsealuse vastava kohustuse valitud kaitsja ees (vt RKKKm nr 3-1-1-125-04, p 8). Praeguses asjas ei ole ringkonnakohtule esitatud tõendeid selle kohta, et K. Rägastikul on tekkinud kohustus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitada. Järelikult poleks alust ka selle summa hüvitamiseks. /Allkirjastatud digitaalselt/ 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.