4-17-2597/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail 2017, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-17-2597 Kohtunik Julia Vernikova Väärteoasi Helger Aaresilla kaebus kohtuvälise menetleja juhi 25.04.2017 määruse peale Kaebuse esitaja Helger Aaresild (isikukood: 35807014916; elukoht: xxxx) Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse juhtivuurija Jaana Põldvee 25.04.2017 määrus väärteoasjas nr 2317,16,010115 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 79 lg 3 p 3, kohus määras:
2. Helger Aaresilla kaebus rahuldada. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse juhtivuurija Jaana Põldvee 25.04.2017 määrus väärteoasjas nr 2317,16,010115 ning kohustada kohtuvälist menetlejat väärteoasja edasi menetlema.
3. Käesoleva määruse koopia saata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistusele ning kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Vastavalt VTMS §-le 191 p 12 ei ole määrus vaidlustatav määruskaebuse lahendamise menetluses ja jõustub selle tegemisest. Menetluse käik ja asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Tatjana Xxxx12.04.2017 määrusega väärteoasjas nr 2317,16,010115 lõpetati väärteomenetlus Korteriühistu Xxxxsuhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel KarS § 266 lg 1 järgi toimepandud väärteos otstarbekuse kaalutlusel. Väärteokirjelduse kohaselt lõhuti 24.09.2016 Tallinnas aadressil Xxxxkorter 21 keldriboksi tabaluku kinnitus, siseneti keldriboksi, lõhuti osa betoonpõrandast ning teisaldati põrandaalust pinnast. Otsuses leidis kohtuväline menetleja, et Helger Aaresilla kui KÜ Xxxxesindaja süü on tõendamist leidnud, samas ei too väärteo toimepanek endaga kaasa vajadust isiku karistamiseks ning väärteomenetluse võib lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. 21.04.2017 esitas Helger Aaresild kaebuse kohtuvälise menetleja juhile nimetatud määruse peale. Kaebuse kohaselt selgitas Helger Aaresild järgmist: tema on KÜ Xxxxjuhatuse liige. Vaidlust pole selles, et üle 70-korterilises elumajas toimus kanalisatsioonipüstikute ja keldris asuva kanalisatsioonitorustiku vahetus vastavalt KÜ Xxxxühistu üldkoosoleku otsusele. Keldris oli selleks vaja ka betoonpõranda all asuv kanalisatsioonitorustik välja vahetada. Ehitaja XxxxOÜ lõhkus keldriboksi tabaluku kinnituse, pääsemaks keldriboksi ja asendamaks betoonpõranda all asuv kanalisatsioonitoru. Kaebuse kohaselt ei kirjeldata väärteomenetluse lõpetamise määruses temale inkrimineeritava teo tegelikku eesmärki – korteriomanike kaasomandis oleva kortermaja kanalisatsioonitorustiku hooldust. Kohtuväline menetleja ei arvestanud Helger Aaresilla vastulauset, mille kohaselt väidetavalt Xxxxkuuluv kõne all olev keldriboks oli tähistamata ning ehitajal ei olnud võimalik omanikku välja selgitada. Xxxxei ole teatanud ka varalise kahju tekkimisest. Korteriomandiseaduse kohaselt ei ole tähistamata keldriboks korteriomandi reaalosa. KoS § 11 lg 1 p 3 kohaselt kohustub korteri reaalosa omanik lubama kasutada tema osa, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Korteriühistu liige Xxxxteadis, et kogu majas toimub kanalisatsioonitorustiku vahetus. Kohtuvälise menetleja määruses ei põhjendata, milles seisneb juriidilise isiku ja/või tema esindaja süü kaasomandi eseme korrashoidmise mitte tagamisel. Kohtuvälise menetleja määruses on jäetud põhjendamata, milles seisneb Helger Aaresilla poolt toime pandud väärtegu ja süü suurus. Kaebuse esitaja leiab, et tema kui KÜ Xxxxjuhatuse liikme tegevuses puuduvad väärteo tunnused ja väärteomenetlus tulnuks lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse juhtivuurija Jaana Põldvee jättis 25.04.2017 KÜ Xxxxjuhatuse liikme Helger Aaresilla kaebuse rahuldamata. Kohtuvälise menetleja juhi põhjenduste kohaselt selgus Xxxxtunnistajana ülekuulamisel, et Xxxxega tema abikaasat ei teavitatud ette vajadusest siseneda keldriboksi – ette oli teada, et on vaja juurdepääs tagada korterisse 07.10.
4. Väärteoasja materjalidest nähtus kohtuvälise menetleja juhile, et torustiku vahetusest oli kõiki trepikoja elanikke teavitatud, kuid ei olnud hoiatatud ega välja selgitatud keldribokside kuuluvus. Helger Aaresilla ülekuulamise protokollist nähtub, et just tema võttis endale kohustuse organiseerida korterelamus toruvahetus ning tema korraldusel avati Xxxxkuuluva keldriboksi uks. Seega on kohtuvälise menetleja juhi arvates KarS § 266 lõike 1 koosseisu 2 objektiivne külg – valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseaduslik tungimine – täidetud. Seadus näeb ette õigusliku aluse väärteomenetluse lõpetamiseks, kui rikkumine on väärteokorras ebaoluline või vähetähtis. Kuna väärteomenetlus on lõpetatud otstarbekuse kaalutlusel, ei lasu väärteomenetlejal kohustust koostada menetlusalusele isikule väärteoprotokolli. Harju Maakohtusse saabus Helger Aaresilla kaebus kohtuvälise menetleja juhi 25.04.2017 määruse peale. Helger Aaresild on seisukohal, et väärteomenetlus käesolevas väärteoasjas tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna KÜ Xxxxja/või Helger Aaresilla tegevuses puuduvad KarS § 266 lõike 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnused. Kaebuses toodud põhjenduste kohaselt ei ole Xxxxesitanud tõendeid selle kohta, et keldriboks, kuhu siseneti, kuulub õiguslikul alusel temale – keldriboksil, mis avati 24.09.2016 kanalisatsioonitoru vahetamiseks, ei olnud tähistust ning boksi valdajat ei õnnestunud välja selgitada. Kohtuvälise menetleja juhi määrusest ei nähtu, milles seisneb KÜ-le Xxxxja/või Helger Aaresillale inkrimineeritava teo koosseisuline tunnus – ebaseaduslikkus. KoS § 15 sätestab korteriomandi valitsemise põhimõtted. Korteriomanike huvidele vastava valitsemisena käsitletakse korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist ja korteriomanikule mõistlike tavakommunikatsioonide rajamiseks ja säilitamiseks vajalike abinõude talumist. Samuti märgitakse kaebuses, et Helger Aaresillale saadetud PPA Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna kutsest käesolevas väärteoasjas nähtub, et menetlusaluseks isikuks on Helger Aaresild, kuid väärteomenetluse lõpetamise määruses on menetlusaluseks isikuks Korteriühistu Retke
5. Korteriühistuseaduse § 2 lõike 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite esemete osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu juhatuse liikmena lubas Helger Aaresild ehitajal peremehetu boksi avada kanalisatsioonitoru asendamiseks, varalist kahju tekitatud ei ole. Xxxxaktsepteerib, et vastavalt korteriühistu üldkoosoleku juhatuse otsusele toimus maja keldris kanalisatsioonitorustiku vahetus – korteriomanike kaasomandis oleva eseme korrashoiuks vajalik töö. Xxxxei ole vaidlustanud ka asjaolu, et keldriboks avati põranda all asuva kanalisatsioonitoru vahetamiseks, st et tegemist oli ehitise tavakommunikatsiooni toimimiseks vajaliku toiminguga. Korteriühistu Xxxxei ole seega rikkunud ühtegi õigusnormi, mis annab alust tunnistada tema tegevus ebaseaduslikuks. Kohtu seisukoht VTMS § 79 lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus kohtuvälise menetleja juhi määruse peale läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Kohus selgitab, et kohtuvälise menetleja juhi määruse vaidlustamisel ei tee kohus väärteoasjas sisulist lõpplahendit, vaid võtab seisukoha kohtuvälise menetleja vaidlustatud tegevuse suhtes. Esmalt nõustub kohus kaebajaga selles, et kohtuvälise menetleja lahenditest ei selgu, kes on arutatavas väärteoasjas menetlusalune isik – juriidiline või füüsiline isik. Kohtuväline menetleja on käesolevalt väärteomenetluse lõpetanud VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel juriidilise isiku – mittetulundusühingu KÜ Xxxxsuhtes, kuid väärteomenetluse lõpetamise määruse kohaselt on toimepandu kvalifitseeritud KarS § 266 lg 1 järgi, mis näeb ette füüsilise isiku vastutuse. Samuti nähtub Helger Aaresillale saadetud kutsest, et teda on menetleja juurde kutsutud füüsilise isikuna, kuna vastasel korral oleks tulnud nimetada juriidilise isiku nimetus. Kui kohtuvälise 3 menetleja arvates teo pani toime juriidiline isik – KÜ Xxxx, siis juriidilise isiku vastutus määruses kirjeldatud käitumise eest on sätestatud KarS § 266 lõikes
6. Kohus märgib, et väärteomenetluse lõpetamise määruses on väärteokirjelduses märgitud umbisikuliselt, et lõhutud on keldriboksi tabaluku kinnitus, siseneti keldriboksi, lõhuti osa betoonpõrandast ning teisaldati põrandaalust pinnast. Väärteomenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt leidis menetleja, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud kogutud tõendeid, et Helger Aaresilla kui KÜ Xxxxjuriidilise isiku süü 24.09.2016 KarS § 266 lg 1 rikkumises on tõendamist leidnud. Samas ei viidata osundatud määruses mitte ühelegi tõendile, mis menetlusaluse isiku süüd tõendab. Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel sarnaselt kriminaalmenetluse lõpetamisega oportuniteedi põhimõttel eeldab süü olemasolu, kuid selle väikese suuruse ning avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ning menetlusökonoomiapõhimõttest tulenevalt võimaldab seadus hoiduda teatud juhtudel karistuse kohaldamisest, kui see ei ole üld- ega eripreventiivsetel eesmärkidel tingimata vajalik. Seega peab menetlusaluse isiku süü enne väärteomenetluse lõpetamist viidatud alustel olema ära tuvastatud ja tõendatud. Kohus leiab, et jättes menetlusaluse isiku süü tõendatuse analüüsimata, rikkus kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku kaitseõigust VTMS § 19 lõike 1 punkti 1 mõttes. Kohtuvälise menetleja juht on oma 25.04.2017 määruses märkinud, et Helger Aaresild oli isikuks, kes KÜ Xxxxjuhatuse liikmena võttis endale kohustuse organiseerida korterelamus toruvahetus ja tema korraldusel avati Xxxxkuuluva keldriboksi uks, mistõttu on täidetud KarS § 266 lõike 1 koosseisu objektiivne külg – valdaja tahte vastaselt võõrasse eluruumi tungimine. Selles osas nõustub kohus Helger Aaresilla seisukohaga, et väärteomenetluses on jäetud välja selgitamata, kelle valduses nimetatud keldriboks oli, kuna see ei olnud korterinumbriga tähistatud. On jäetud tähelepanuta Helger Aaresilla poolt esitatud keldribokside skeem ja fotod, mille kohaselt on keldriruumis olemas numbriga 21 tähistatud keldriboks (tlk 21, 22) , mille kohta on loogiline arvata, et see kuulub korterile 21 (Xxxxkuuluv korteri number). Samuti nähtub, et keldriboksil, mille alt vahetati välja kanalisatsioonitoru, puudub markeering. Seega on kohtu hinnangul jäetud väärteomenetluse käigus välja selgitamata üks olulisematest KarS § 266 koosseisulistest tunnustest – keldriboksi valdaja. Korteriühistu õiguslikud suhted on reguleeritud tsiviilseadusandlusega. Vastavalt korteriomandiseaduse §-le 2 lõikele 1 on korteriomandi eseme reaalosaks piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Analoogselt garaažiosaga võib korteriomandi reaalosa hulka kuuluda keldriboks, mis on püsiva markeeringuga tähistatud. Kui keldriboks oli tähistamata, ei saanud see olla ka märgitud kinnistusraamatus konkreetselt kellelegi kuuluvana, vaid oli jäetud kortermaja elanikele ühiseks kasutamiseks. Kohuväline menetleja ja kohtuvälise menetleja juht on jätnud analüüsimata, kes oli keldriboksi tegelik valdaja (kas tegemist oli valdaja tahte vastaselt ruumi sisenemisega), mistõttu on objektiivse teokoosseisu analüüs jäänud poolikuks. Kohtuväline menetleja on jätnud ka arvesse võtmata Helger Aaresilla põhjendused, miks teostati tööd nimetatud keldriboksis – tegemist oli korteriomanike kaasomandis oleva kortermaja kanalisatsioonitorustiku hooldusega. Korteriühistuseaduse § 2 lõike 1 kohaselt on korteriühistu (antud juhul KÜ Retke 22) korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike 4 loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite esemete osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kanalisatsioonitorustiku vahetamine otsustati korteriühistu üldkoosoleku otsusega, millest Xxxxoli teadlik. Korteriomandiseaduse § 11 lõike 1 p 3 kohaselt on korteriomanik kohustatud võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seega tulnuks kohtuvälise menetleja juhil analüüsida, kas teo õigusvastasus ei ole välistatud muu seadusega. Kuna väärteomenetluses ei ole menetlusaluse isiku süü nõuetekohaselt tuvastatud, ei ole põhjendatud ka väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse juhtivuurija Jaana Põldvee 25.04.2017 määruse väärteoasjas nr 2317,16,010115 ning Helger Aaresilla õiguste rikkumise kõrvalamiseks, kohustab kohtuvälist menetlejat jätkama väärteoasja menetlemist. /digitaalselt allkirjastatud/ Julia Vernikova kohtunik 5