4-17-1253/13

4-17-1253 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-1253 Kohtukoosseis Meelika Aava Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. mai
3. a määrus, millega asendati Pavel Jeršovile (isikukood 38205060211) määratud rahatrahv üldkasuliku tööga. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Pavel Jeršovi kaitsja Rein Küttim, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Harju Maakohtu
5. mai
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Rein Küttimile seoses Pavel Jeršovile määruskaebemenetluses õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 297 eurot. Määruskaebemenetluse kulu jätta süüdlase Pavel Jeršovi kanda. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
9. juuli
10. a otsusega väärteoasjas nr 2302,16,007719 määrati Pavel Jeršovile rahatrahv 500 eurot. Väärteoasjas tehtud otsus jõustus
11. augustil
12. a. Kuna menetlusalune isik ei tasunud vabatahtlikult rahatrahvi, esitas kohtuväline menetleja nõude kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 20.09.2016 lõpetas kohtutäitur täitemenetluse süüdlase pankroti tõttu.
14. märtsil 2017 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule taotluse rahatrahvi summas 500 eurot asendamiseks arestiga.
15. Harju Maakohus asendas
16. mai
17. a määrusega Pavel Jeršovile kohtuvälise menetleja
18. juuli
19. a väärteootsusega määratud ja tasumata rahatrahvi 500 eurot arestiga 12 päeva, mille asendas KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 12 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määras kohus 2 kuud arvates kohtumääruse jõustumisest. Maakohtu põhjenduste kohaselt on sissenõudja taotlus põhjendatud ning esitatud seaduslikel alustel. Süüdlase maksejõuetusele 1 1 4-17-1253 viitab tema suhtes välja kuulutatud pankrot ning seega esinevad alused asenduskaristuse kohaldamiseks. Kohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et seonduvalt süüdlase pankrotiga puudub PPA Põhja prefektuuril asenduskaristuse taotlemise õigus. Maakohus selgitas, et asenduskaristus on karistusõigusliku iseloomuga ning rahaliste vahendite puudumine ei vabasta süüdlast vastutusest toime pandud süüteo eest. TMS § 51 lg 2 sätestab ka selgelt, et kui kohtutäituri menetluses on väärteo- või kriminaalasjas tehtud otsuse või määruse täitmine ning täitemenetlus kuulub lõpetamisele pankroti väljakuulutamise tõttu, teavitab kohtutäitur sissenõudjat asenduskaristuse taotlemise võimalusest. Seega on asenduskaristuse kohaldamine põhjendatud ning pankroti väljakuulutamine annab aluse asenduskaristuse taotlemiseks ning selle kohaldamiseks. Samuti ei saa eeldada, et isik vabaneks seoses pankrotiga talle süüteoasjas määratud karistusest. Selline seisukoht looks olukorra, kus isik võiks hakata järjepidevalt süütegusid toimepanema ning eeldama, et määratud rahalisi kohustusi ta seoses pankrotiga täitma ei peaks ehk et isikul tekiks karistamatuse tunne, aga ka ükskõiksus ühiskonna heaolu reguleerivatesse normidesse. Kuna kohus rahuldas PPA Põhja prefektuuri taotluse, jäävad süüdlase kantud kulud õigusabile tema enda kanda.
20. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Pavel Jeršovi kaitsja Rein Küttim, kes palub maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta PPA avaldus Pavel Jeršovi suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks läbi vaatamata. Alternatiivselt jätta asenduskaristus määramata. Samuti palub kaitsja määrata kindlaks P. Jeršovile osutatud õigusabi kulud ja jätta need avalduse esitaja kanda. Kaitsja kordab sisuliselt 24.04.2017 Harju Maakohtule esitatud argumente, milles leiab, et PPA-l puudus menetluslik õigus taotleda P. Jeršovile tasumata rahatrahvi asendamist ning vastavasisuline taotlus tulnuks maakohtul jätta läbi vaatamata. Kohus tõlgendas ebaõigesti KarS §- 72 ja 82 lg 2 p 1 sisalduvaid materiaalosa norme, nõustudes sellega, et P. Jeršov on varatu ja hoidub kõrvale talle määratud karistuse täitmisest. P. Jeršovi ei saa pidada varatuks, vaid tema kohustused on suuremad talle kuuluvast varast. Kaitsja leiab, et P. Jeršov ei ole hoidunud kõrvale ka karistuse tasumisest, vaid peale pankroti väljakuulutamist rakendus tema suhtes PankrS § 36 lg 1 p 2, mille kohaselt läheb vara valitsemine üle haldurile. Seega ei olnud tal õigus teha tehinguid temale kuuluvate rahaliste vahenditega. Ka PPA oleks saanud võlausaldajana taotleda P. Jeršovi pankrotivarasse laekuvatelt summadelt rahalist hüvitist.
21. Kaitsja R. Küttim palub määrata kindlaks ka P. Jeršovile osutatud õigusabi kulud ning mõista need välja PPA-lt. Õigusabi osutamisele kulus kaitsjal 3 tundi ja 18 minutit, tunnihinnaga 90 eurot 1 tund. Seega kokku 287 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Ringkonnakohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega, maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ega kuulu tühistamisele.
23. Määruskaebusest tulenevalt on vaidlus selles, kas menetlusvälisel isikul oli õigus taotleda P. Jeršovile määratud ja tasumata trahvi asendamist või mitte. Määruskaebuse esitaja leiab, et selline õigus menetlusvälisel isikul puudus kuivõrd P. Jeršovi ei saa pidada varatuks, vaid tema kohustused ületasid talle kuuluvat vara. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Tähele tuleb panna seda, et väärteo eest mõistetud rahatrahv ja selle kohase mittetäitmisega määratud asenduskaristus on karistusõigusliku iseloomuga ning maakohus märkis õigesti, et vabade rahaliste vahendite puudumine ei vabasta süüdlast vastutusest toimepandud süüteo eest. Ka TMS § 51 lg 2 sätestab sõnaselgelt, et kui täitemenetlus kuulub lõpetamisele pankroti väljakuulutamise tõttu, teavitab kohtutäitur sissenõudjat asenduskaristuse taotlemise võimalusest. Seega näeb juba 2 2 4-17-1253 seadus ette, et pankrotis isiku puhul saab tema täitmata rahatrahvi osas taotleda asenduskaristust. Väär on ka määruskaebuse esitaja seisukoht justkui oleks kohtuväline menetleja pidanud võlausaldajana esitama oma nõude pankrotihaldurile. Menetlusväline isik antud juhul on PPA Põhja prefektuur, kes esindab täidesaatvat võimu ning on sissenõudjaks, mitte võlausaldajaks, kes on tsiviilõiguslik subjekt. Selleks, et kohustada süüdlast täitma talle mõistetud karistust, sätestab VTMS vastavad juhised. Nimelt VTMS § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul niivõrd vaidlust küsimuses kas P. Jeršovil on vara või mitte, vaid selles, et P. Jeršovil puudub selline vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Sellega on sisuliselt nõustunud ka määruskaebuse esitaja määruskaebuse punktis 3.2.
24. KarS § 72 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Seega ei pea sissenõudja isikul varaliste vahendite puudumisel pöörduma oma nõudega pankrotihalduri poole, vaid nõude täitmise võimatuse korral esitab taotluse maakohtule selle asendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et menetlusvälisel isikul oli seadusest tuleneva õigus ja ka kohustus taotleda P. Jeršovi tasumata trahvi asendamist kui ta sai teada, et täitemenetlus tuli lõpetada isiku pankrotiga.
25. Seoses kaitsja alternatiivse taotlusega jätta PPA taotlus asenduskaristuse määramiseks rahuldamata ja P. Jeršovile asenduskaristus määramata, märgib ringkonnakohus, et käesolevas asjas esinevad P. Jeršovi suhtes asenduskaristuse kohaldamise tingimused VTMS § 211 lg 1 mõttes. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus ei selgitanud, miks ta luges P. Jeršovi varatuks. Nagu ringkonnakohus juba eelnevalt selgitas, ei eelda KarS § 72 lg 1 alusel rahatrahvi asendamine otseselt varatust, vaid süüdlase rahatrahvi tasumata jätmist ja sissenõude pööramise võimatust isiku varale. Maakohus lähtus isikul varaliste vahendite puudumises rahatrahvi tasumiseks sellest, et P. Jeršovi suhtes on välja kuulutatud pankrot ning P. Jeršov ise kinnitas kohtuistungil, et tal puudub vara. KarS § 72 näeb rahatrahvi asendamise ette arestiga või üldkasuliku tööga, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et süüdlane on jätnud rahatrahvi tasumata, samuti puudub vaidlus selles, et süüdlase suhtes on välja kuulutatud pankrot ning tema varale ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Seega on ringkonnakohtu hinnangul maakohus tõlgendanud KarS § 72 õigesti ning asendanud P. Jeršovile määratud rahatrahvi arestiga, mille omakorda asendas 12-tunnise üldkasuliku tööga.
26. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
27. Kaitsja on esitanud ringkonnakohtule taotluse osutatud õigusabi eest tasu kindlaksmääramiseks 297 euro suuruses summas. Kuna õigusabi osutaja ei ole käibemaksukohustuslane, siis ei lisandu summale käibemaksu. Taotluse kohaselt kulus kohtumäärusega tutvumiseks ja selle õiguslikuks analüüsiks 1 tund ja 14 minutit tariifiga 90 eurot tund, seega kokku 110 eurot. Määruskaebuse koostamisele kulus 2 tundi ja 4 minutit, kokku seega 186 eurot. Taotluses märgitud toimingud on olnud õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg on mõistlik. Kaitsja taotlus mõista osutatud õigusabi kulud välja taotluse esitajalt, s.o PPA-lt jääb rahuldamata, kuna tulenevalt VTMS § 38 lg 1 järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid ja kriminaalmenetluse seadustiku § 187 lg 2 esimese lause kohaselt peab selle menetluskulu kandma P. Jeršov kui isik, kelle huvides esitatud määruskaebust ei rahuldatud. 3 3 4-17-1253 /allkirjastatud digitaalselt/ 4 4